Blogiarhiiv

Reede, 7. jaanuar 2022

2022. Aivar Viidik - demagoog või populist? Igatahes mitte autoriteet!

 

 
 

Oleks tagumine aeg tekitada praamipiletite hinnakujunduses pikemaajalisem ja püsivam loogika, kasvõi pensionite indekseerimise põhimõttel. Ja nimetame seda siis kasvõi regionaalpoliitika teostamiseks. Usun, et poliitilisele tahtele, et elu saartel püsiks ja areneks, ei ole keegi vastu, kirjutab Aivar Viidik.

 Pean paratamatult kopeerima kogu loo, et kommenteerida lõiguti, aga ka selleks, et sageli aastaid hiljem näitab link vaid errorit.

https://www.err.ee/1608458672/aivar-viidik-milline-on-oiglane-praamipileti-hind

Juba see esimene poliitilisest tahtest jutustav lõik pani muigama. Viidik on ise püsimise ja arengu vastu (täpsemini, Reformierakond põhimõtteliselt on) ja seda arusaama tugevdas ka tema pugemine Reformierakonna kaissu. On ju see üks erakondi, kes on Rohuküla rongi, eeeltasutud busside jpm vajaliku ning olulise vastu, soovides kehtestada "lisamakse". Ses mõttes, et iseenesest nii piletisüsteem ise on kulukas või et saarele peab tingimata sõitma alati autoga ehk igal juhul kulutama rohkem. Muud võimalust ei pakuta. Viidik (RE) on rongiliikluse vastu!? Võib olla on just õigem, et Viidik ei sõidaks Hiiumaalt autoga istungitele, koormates maanteed ja loodust vaid istuks rongis ja tehes enne istungeid seal veidi tööd? Rohkem eeltööd ehk mõistmaks rohkemat reaalsest elust nähes ümeberringi toimuvat ja seda saab kogeda just mugavas ühistranspordis, elu keskel. Autoga saab muidugi ka, aga et tänapäeval poliitik üritab just kulgeda, pilk ettepoole suunatud, on mure ka nägemisega. Võib olla jääb ka praamil ruumi tema auto asemel kellelegi, kelle jaoks olulisem autoga sõita. Näiteks turistile, kelle jaoks Viidik pika tegutsemisaja jooksul saarel pole midagi teinud ÜT heaks?

Aastavahetuse eel lahvatanud praamipileti hinnatõusu diskussioonis on elu end taas kordamas. Sest alati, kui majandusministeerium on algatanud praamipileti hinnatõusu, on nii Hiiumaalt kui ka Saaremaalt tulnud sellele tugev vastuseis. Mis on ka loomulik, sest saareelanike jaoks pole praamile alternatiivi ja väga suur osa kohalikust majandusest on seotud kas saarele kohale sõitnud või meretaguse tarbijaga, kelle juurde kaupa vedada.

Jah, vastuseis hindade tõusule on alati! Kes siis ikka tahaks rohkem maksta, kuigi reformierakondlik poliitika kõiges just sellele suunatud ongi. Omaaegne tulumaksu alandamine oli aga veel üks vale tegu, sest me ei saa üle ega ümber sellest, et kõik valdkonnad tänaseks on alarahastatud. Me PEAME panustama elu arengusse ja raha on üks osa sellest. Piisanuks hoopis tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest! 

Kui kaupade vedamisest rääkida, siis nii mõnegi kaubagrupi puhul on vaja keskenduda kohalikule tootmisele ja kohaliku kauba pakkumisele, seega pole otstarbekas kõiki kaupu üldse saarele vedadagi! Abiks seegi, kui mõnel puhul õnnestuks vedusid hõrendada parema tellimissüsteemi arvelt. On ju Hiiumaal näiteks toidutootmises üpris palju tooteid, mille kõrvale teist sama toodet mandrilt vedada polegi mõtet! Vähemalt mandrielanikke ehk turiste silmas pidades, sest saarele puhkama tulles peaks ju "poolvägisi" eelistama ikka kohalikku?  Küll näiteks piimatööstust Hiiumaal pole  (aga nagu Saaremaa piimapakilt sai lugeda, et Hiiumaa farmerite toodang mis tegelikult peaks olema ikka eesti keeles Hiiumaa lehmade toodang), siis suur osa piimatooteid tuleks ka Saaremaa Piimatööstuselt ehk Rohuküla praame kasutamata. Ning iga tööstuse tagasitulek Hiiumaale, olgu selleks kalatööstus vm, oleks ju ainult abiks!

Seega võiks lihtsustatult öelda, et mida parem praamipileti hind, seda võimekam on kohalik majandus.

Vahe eelnevate vastasseisudega on seekord vaid selles, et kui varasemalt on hinnatõus jaotunud kõigile gruppidele ühtlaselt, siis nüüd on kõige suurema löögi all suured kaubavedajad ja turistid. Samal ajal on seegi kord läbivaks teemaks õiglane piletihind ning selle taustal ka "maanteepikenduse" põhimõtte järgimine hinnakujunduses.

Milline aga on siis see tasu, mis rahuldaks riiki, omavalitsusi, kohalikke inimesi ja ettevõtjaid ning ehk turistegi?

Hm, Viidik soovib võrdsust? Millegipärast täna sedasama ei soovita inimese vaba tahte väljenduse puhul ja osa inimesi on kui kollaste kuusnurkadega märgistatud? Võrdsus RE moodi? Aga see selleks!

Hinnakujunduse ajalugu seinast seina

Ajalukku vaadates kehtestas praeguseni kehtiva praamipileti hinnaloogika ehk 50-protsendilise sõidusoodustuse kõigile suursaarte püsielanikele ja nende sõiduautodele majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts 2010. aastal. Eelnevalt oli soodustus olnud saareti erinev, näiteks Saaremaa liinil 30 ja Hiiumaa liinil 40 protsenti.

Samuti kehtestas Parts toona kõikidele veoautodele ühtse soodushinna Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel, et elavdada saarte majandust ja soodustada kaupade vedu nii mandrilt saarele kui ka saarelt mandrile.

Ei tea, kas selle otsuse taustal olid suuremaks lobitegijaks poliitikud või Vjatšeslav Leedo, aga fakt on see, et samal ajal hakkasid mandri ja suursaarte vahel sõitma Saaremaa Laevakompanii kolm uut parvlaeva.

On olnud ka sootuks teistsuguseid aegu. Näiteks leppisid 2000. aasta alguses teede- ja sideminister, Saare-, Hiiu- ja Läänemaa maavalitsuse esindajad, ning Saaremaa Laevakompanii juhid kokku, et ei tee parvlaevade piletite hinnapoliitika edaspidi vahet saartel ja mandril registreeritud sõidukitel. "Selline vahetegemine ei ole tsiviliseeritud maailmas tavaks," ütles toonane teede- ja sideminister Toivo Jürgenson.

Enne praegust on kümneaastase europerioodi jooksul praamipileti hindu muudetud kahel korral. 2013 Juhan Partsi ja 2019 Kadri Simsoni allkirjaga. Tõsi, uue hinnamääruse andis 2015. aastal välja ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal, kuid see oli seotud uue ühistranspordi seaduse jõustumisega ning sisulist hinnamuutust selle määruse alusel ei toimunud. Taustaks veel, et paari aasta tagune hinnatõus oli varasema hinnakirjaga võrreldes sisuliselt kõigis sihtrühmades 13 protsenti.

Milline on "õiglane hind"?

Tulles tagasi hinnatõusu rahulolematuse ja ka õigluse juurde, püüan paljude emotsionaalsete, abstraktsete ja tihti poliitretoorikasse kuuluvate soovide ja hinnangute taustal analüüsida praamipileti hinnakujundust võimalikult objektiivsete näitajate alusel. Kuna hinnakiri on pikk, võtan fookusesse reisija- ja sõiduauto, samuti suure kaubaauto pileti.

Tarbijahinnaindeks

Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks 2012. aastast kuni 2021. aasta kolmanda kvartalini tõusnud 19,4 protsenti. See tähendab, et kümne aastaga on kaubad keskmiselt viiendiku kallinenud.

Praamipileti hinnatõus on samal perioodil olnud 13-15 protsenti nii täispileti kui ka kohaliku elaniku pileti osas. Seega võiks öelda, et praamipileti hind on püsinud allpool üldist hinnatõusu taset.

Samal ajal on tõsi, et kui MKM-i praegu plaanitud hinnatõus rakenduks, oleks see erinevatele veogruppidele sama perioodi võrdluses 24-65 protsenti, kusjuures kõige suurema kasvuga oleks nii reisija kui ka sõiduauto täispilet. Ehk enim saavad saarte kontekstis pihta turistid, aga ka saarerahva sõbrad ja sugulased.

Mis on üldse hinnatõusu põhjuseks? Ja mis on saanud turismimaksust, millest ka sageli räägitud? Ega põhjust ju selgelt välja öeldud polegi, kõik üpris umbmäärane. Murekohaks kujunesid aga järjekorrad ja seda eriti siis, kui üks praam oli rivist väljas. Kas hinnatõusust saadav raha läheb uue praami ostmiseks? Vaevalt, vaja on tasakaalustada energiakandjate hinna kasvust tulenevaid kulutusi kui ka turgutada viletsa valitsuse riigieelarvet. Tegelikult võiks vähemalt osa sellest minna saarte eelarvesse?


Ah et kõige rohkem kasvaks sõiduauto ja reisija piletihind? Aga see oleks ju kliimapoliitikaga seoses loogiline, kuna eesmärk peaks olema ka autoliikluse vähendamine? Mugavus ja egoism tulebki maksustada, seda enam, et kauaks neid eurorahasid ja peagi tuleb kõige ehitatu ülalpidamise ikka täiel määral oma rahakotist, kulud aina kasvavadki! 

Hinnakujundus aga tuleks põhjalikumalt ümber teha. Saarte elanike jaoks peaks reisijapilet olema tasuta, kas aga IGAL juhul? Pigem ei, kuna soodustused on neil niigi? Küll aga TASUTA reisijapilet siis, kui esitada on ühistranspordi pilet! Olgu siis saarel tehtud bussisõidu pilet, eelmüügist mandril sõiduks ostetud bussi või rongipilet! Keerulisem oleks ehk osta piletit ette avalikele bussiliinidele mandril, sest need ju suures osas tasuta. teisalt, ega neid busse täna sisuliselt polegi ja osalt siin süüdi seesama erakond.
Ammustel aegadel räägiti meil muide ka lastetusmaksust ja automaksust. Pole kumbagi kuigi võiks ja peaks. Ehk ongi seda mõttekam teha kaudselt? Ühistranspordi kasutaja saab eriti soodsalt, samuti pered, kõiges, mis võimalik?
Nii peaks ka mandriltki tulija saama reisijapileti tasuta, kui ta tuli ühistranspordiga. Pole vahet, kas ta saarel edasi liikumiseks kasutab bussi, autot (vastutulija) või kõmbib jala. Kindlasti peaks aga olema 50% soodustusega PEREPILET, ka autoga tulles, nii reisijatele kui autodele. Ühistranspordiga tulles aga peredele lausa tasuta?

Kahjuks pole mul andmeid Saaremaa liini kohta, aga Hiiumaa liinil puudutab see enam kui 70 protsenti reisijatest ja väikesõidukeist. Seejuures kasvaks näiteks ühe kahe täiskasvanuga pere (lapsed on uues hinnakirjas endiselt sooduspiletiga) edasi-tagasi reis Saaremaale üle 12 ja Hiiumaale üle 14 euro. Lihtsustades võiks öelda, et see raha jääb kohalikku majandusse lisamata. Kokku teeb see aastas Hiiumaa kohta 1,7 miljonit eurot, Saaremaa puhul on näitaja ilmselt umbes kolm korda suurem.

Keskmine palk

Alates 2012. aasta 887-eurosest keskmisest palgast on brutotöötasu statistikaameti andmetel kasvanud eelmise aasta kolmandaks kvartaliks 1553 euroni, mis teeb kasvuks 75 protsenti.

Kui vaadata praamipileti hinna suhet keskmisesse palka, siis kui 2012. aastal oli see täispiletiga reisija puhul 0,3 protsenti ja täishinnaga auto puhul üks protsent, siis eelmise aasta lõpuks vastavalt 0,2 ja 0,6 protsenti. Saareelanikele on suhe reisijapileti puhul alanenud 0,2 protsendilt 0,15 protsendile ja autopileti puhul 0,67 protsendilt kuni 0,32 protsendini. Siinjuures on esimesel juhul arvestatud Eesti keskmist ja teistel juhtudel Hiiumaa ja Saaremaa maakondlikku keskmist brutopalka.

Tõdemus protsendirägastikust on aga see, et keskmine palk on kasvanud kiiremini kui praamipilet. Tõsi on siiski ka asjaolu, et plaanitava hinnatõusuga tõuseks täishinnaga reisija ja sõiduauto pilet samale tasemele suhtes keskmisse palka nagu aastal 2012.

 

Mis hind on maanteepikendusel merel?

Nagu eelpool mainitud, on maanteepikenduse põhimõtet läbi aastakümnete praamipileti hinnakujunduses jutuks võetud. Levinumas sõnastuses on seda sisustatud nõnda, et reisija ja sõiduki praamil üleveo hind ei tohiks olla suurem sama pika maanteelõigu läbimiseks tehtavatest kulutustest.

Ehk Tallinnast Tartusse sõites ei mõjuta teehoolduse kallinemine, palgakulu kasv ega isegi mitte tee- ja truubiremont otseseid sõidukulusid. Seda ei sõidu- ega kaubaauto roolis. Ainus, mida teeremont mõjutada saab, on kohalejõudmise aeg ja muidugi ka meeleolu. Aga otsekulu, mis selle sõiduga kaasneb, on seotud vaid kütusega.

Eesti konjunktuuriinstituudi kogutud andmete põhjal on mootorikütuste hinnad viimase kümne aasta jooksul küll kõikunud, nt 2016. aastal oli keskmine diislikütuse jaehind 1,027 eurot liitri eest ja 2020. aasta suvel alla ühe euro liitrilt, aga pikas perspektiivis on diisli hind olnud stabiilselt umbes 1,3 eurot liitri kohta. Nii oli see 2012. aastal 1,37 eurot liitri eest ja 2021. aastal detsembris 1,34 eurot liitri eest. Bensiini 95E puhul vastavalt 1,35 eurot liitri eest 2012. aastal ja 1,5 eurot liitri eest eelmise aasta lõpuks.

Seega võib öelda, et vähemalt diisliküttel töötavatele autodele, aga kindlasti kaubikutele, rekadele ja bussidele pole maanteesõit kümne aastaga otsekuludes kallinenud, pigem on see olnud periooditi odavam.

Aga eks maanteesõit peakski ju aja jooksul kallinema? Ehitatakse ju palju 4-realisi teid ja (mittevajalikke) viadukte ehk elatakse juba üle võimete loodusvarade arvelt? Või arvab Viidik, et riigi eesmärk kasvatada ÜT kasutajate arvu, on vale? Viidik räägib siin ka loogikast, aga reformierakondlik loogika ongi ju äraspidine! Juba tulumaksu alandamisel võitsid rohkem suuremapalgalised ja see ei ole kuidagi sobiv ka mõeldes palgakääridele. Iga hinnatõuski mõjutab enim ju madalapalgalisi?

Kui sama loogika panna praami konteksti, siis ei tohiks ka meremeeste ametiühingu palgasurve ega hooldustööde kallinemine reisijahinda mõjutada ja ainus, mille alusel seda korrigeerida, on kütuse hind. Kuna see on aga püsinud pikas vaates stabiilne, ei ole maanteeliikluse loogikast lähtudes tõendust, et praamide käigushoidmise kulu, mille järgi piletihinda korrigeerida, kasvanud oleks.

Riigi ja vedaja vahel sõlmitud praamiveo lepingus on punkt, et reisitasu korrigeeritakse kord aastas kütusehinna ja tarbijahinna muutuse alusel. Ka selle järgi ei tohiks pileti hind praegu kerkida selles suurusjärgus, mille MKM on välja pakkunud.

 Ei tea midagi! Praeguse rohepöörde kaudne tagajärg on hasartmängijate ehk börsihinnaga elektri ostjate rahakotile mõjunud hoopis võimsamalt kui need mõned protsendid siin loos? Tagajärjeks on see, et ka püsipaketi kasutajatele on elektri kilovatihinna tõus 2022 sadades protsentides? Millise hinnapaketi järgi ostis elektrit Tallinna Sadam kui praamide operaator jt?

Kokkuvõtteks oleks tagumine aeg tekitada praamipiletite hinnakujunduses pikemaajalisem ja püsivam loogika, kasvõi pensionite indekseerimise põhimõttel. Ja nimetame seda siis kasvõi regionaalpoliitika teostamiseks. Usun, et poliitilisele tahtele, et elu saartel püsiks ja areneks, ei ole keegi vastu. Seda enam, et enne eelmisi riigikogu valimisi lasti käiku mõte, et reisijapilet võiks olla tasuta ka praamil.

Kuna aga saarte elu ja edu ei rajane vaid tasuta reisijapiletil, tuleb kokku panna ja läbi analüüsida kõik mõjurid, mis saarte praamiühendusega seotud on ja mida need kaasa tuua võivad. Olgu näiteks kasvõi see, millise protsendi praamil ja sadamas veedetud aeg kohalikule importöörile või eksportöörile lisab. See aga on juba keerulisem rehnut, kui puuduolevat eelarvet piletihinna tõusuga lappida.

 Regionaalpoliitika terminit kasutada ei soovitaks selle erakonna esindajatele aga üldsegi mitte. Olete juba piisavalt selle vastu tegutsenud kui te just jälle äraspidiselt ei defineeri. Aga kes lasi enne eelmisi valimisi käiku tasuta praamipileti idee? Kas Reformierakond?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson on ideele igatahes toetust jaganud ning ei näe põhjust, miks saarlastele ja hiidlastele ei peaks tasuta praamipilet juba lähitulevikus reaalsuseks saama. Kui praegu on püsielaniku soodustus reisijapiletil 50% tavahinnast, siis tulevikus hakkaks see olema 100% ehk nullhinnaga. Sõidukite piletid jäävad varasemate hindadega samaks.

  https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/09/19/praamisoit-saareelanikele-piletivabaks/

Ei, siiski oli see Keskerakonna populism ja populism seetõttu, et pole näha, et seda oleks tõsiselt kaalutudki. Nagu pole siiani tasuta sõitu kõigile ka pealinna ühistranspordis (Taavi Aasa valimislubadus), vastupidi, KE plaanib hoopis ülikallist ühist piletisüsteemi! Kuid ka Viidik ei kommenteeri kuidagi seda tasuta praamisõidu ideed, jättes oma jutuga siiski mulje, nagu oleks just tema oma kambaga sellise idee eest seisnud! Teatud traagilise alatooni juures ajab see ka veidi muigama, sest kui saaks, küll RE lajataks. Ka kaikaga.

Kui ma püüdsin Viidikult küsida arvamust parema bussiliikluse kohta Hiiumaal ehk nagu ta siin ISE DEFINEERIB - "analüüsida kõik mõjurid, mis seonduvad praamiühendusega" (ja vastu ka bussiliiklus mandril Rohukülast Tallinnale lisaks Tartu, Pärnu jt suundadel), siis ei pidanud ta õigeks suud avada. Loomulikult, siingi ta lihtsalt esineb ja targutab, aga analüüsida ju ei mõista! See ongi Reformierakonna suur puudus! Ja analüüsivõimet ei tohigi eeldada, sest Reformierakond ei mõista ju ka rongiliikluse analüüsi ja on lihtlabaselt selle vastu! Nii et paraku on Viidikule kõik rehnutid keerulisemad, kuigi alustada võiks sellest, et teha ära pool. Näiteks seesama pool, 50% soodustust peredele. Mõlemal pool vett, rongidest rääkimata! A kussateed, kui oled ju ka rongi vastu?

Rohkem aga peabki tähelepanu pöörama inimesele. Mitte sellele kitsamalt, kus keegi elab, kuigi minu jaoks on loomulik oma maksudest panustada hea asja nimel ka saarte elanike heaks. Saarte elanikud on eriolukorras ja nad on väärt soodustust. Nagu ka lapsed, mitte vanapoisid või -tüdrukud. On aga kurb, kui Aivar Viidik ei suuda prioriteete tasakaalustada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar