Blogiarhiiv

Laupäev, 1. jaanuar 2022

Bussiettevõtjad tänasest seisust ja Viljandimaa ÜTK on mustas augus? Juuni 2019.

 

Teisipäev, 11. juuni 2019

Bussiettevõtjad tänapäevasest olukorrast!



Hea kolleeg Hugo Osula räägib õiget juttu.
Ja see riigi poolt pikaajaliselt korraldatud sasipundar ühistranspordis, st populistlikud otsused ja pärisprobleemidega mittetegelemine, on kordades suurem, kui antud üks (ja väga oluline) teema: ebaprofessionaalselt korraldatud, läbi mõtlemata ja vigased riigihanked; vedajatele peale surutud ja kahjulik ühistranspordi hinnaindeks; suutmatus mittekvalifitseerida alapakkumisi ja/või ebaausaid ja ebakvaliteetseid vedajaid; suutmatus jälgida, kas vedajad maksavad kõik tööjõumaksud (274 bussivedajast täidavad ainult 33 sektori töötasu kokkulepet!); avalikel liinidel olematu järelvale teeninduskvaliteedi, bussijuhi töö-ja puhkeaja nõuete täitmise ja busside tehnilise korrasoleku ehk laiemalt lepingu nõuetekohase ja kvaliteetse täitmise üle; võimetus lõpetada lepingud vedajatega, kes süstemaatiliselt lepingutingimusi rikuvad; suutmatus kujundada avaliku teenindamise hankeid ja lepingud nii, et see vedaja kes toodab kvaliteeti ja reisijate rahulolu ning toob seeläbi rohkem rahvast bussi, saaks ka selle eest suuremat tasu või õiguse lepingut pikendada; bussijuhtide puudus (jah, see on suures osas riigi tekitatud probleem); riikliku ja veel ka TASUTA või olulisel määral doteeritud transpordi sissesõitmine seal, kus pole turutõrget; tellimusveo-ja kommertsliinide segementides lokkav must kassa (käibe varjamine) ja ümbrikupalgad; jne, jne.

Tegelikult peaks majandus-ja kommunikatsiooniministeerium ning maanteeamet tõsiselt peeglisse vaatama ja tunnistama, et nad on Eesti ühistranspordi korraldamisel läbi kukkunud. Ja seejärel kuulama vedajaid, kohalikke ühistranspordikeskuseid jm seotud organisatsioone päriselt. See oleks hea algus.
Jah, ma juba aiman, mis vastused siit tulevad ja kuidas mõned pagunid õlgadel läikima lüüakse. AGA need saavutused on kõik tehtud kulutades ropult ja tarbetult maksumaksja raha. Nutikust ja efektiivsust on neis saavutustes väga vähe.

Hansa Grupi bussiettevõtted, nähes juba pikalt ette, et asjad Eesti ühistranspordiga lähevad varsti päris rappa, võtsid 2017 aastal (oma kulul) ette ja tellisid/tegid põhjaliku analüüsi, mis on parimad ühistranspordi praktikad väga kõrgete (sotsiaalsete) nõudmistega Skandinaavia riikides. Aga ka näiteks Ühendkuningriigis ja Sveitsis. Ja panid selle erakondadele, MKM-le ja MNT-le lauale. Tulemus? 0! Nagu ka Osula märgib, siis see ei mahu meie poliitikutele ja ametnikele lihtsalt pähe, et kuskil tehakse paremini või mõni bussiettevõte paneb hea analüüsi-lahenduse lauale. Ise ei oska, ei suuda, aga teisi ka ei kuula. Väga kurb ja küüniline.
PS mul õnnestus hiljuti viibida veidi pikemalt Austraalias. Kasutasin palju ühistransporti, k.a. rongi. Vahemaad on seal meie mõistes päris pikad. 2-3h on nt tavaline igapäevane sõit rongiga tööle ja koju. See on seal meie mõistes nagu Saue-Tallinn ots. Tipptundidel olid kõik rongid paksult rahvast täis - lisaks kõikidele tädetud istekohtadele ka ratturid, lapsevankritega emad, ratastooliga reisijad, püstiseisjad, suure pagasiga reisijad jne. Kõik said hakkama ja seda NAERATADES:)
Samal ajal olid ka Austraalias valimised. Meediast ja kampnaaniatest ei vaadanud kordagi otsa mõne poliitiku populistlik lubadus, et paneme busse ja ronge niipalju juurde, et tipptundidel kõik istuda saaks. Mulle tundub, et sealne ühiskond oleks selle väga kuluka ja üldseki mitte kõiki maksumaksjaid puudutava (mugavus)lubaduse ilmselt välja naernud.

Paistab, et hetkel on meie ühiskonnas päris palju hüsteeriat (k.a. kavalat populismi ja PR-i). Ja seetõttu reageeritakse paljude teemadega üle.
Kodanikel, valitud poliitikutel ja professionaalsetel ametnikel peaks aga jätkuma niipalju oidu, et veidi mõelda, eraldada terad sõkaldest ja mitte sellega kaasa minna!


Neeme Tammise avalik postitus FB-s selline. Otsustasin kopeerida selle siia, et natuke põhjalikumalt vastata. Hugo Osula oli mõnda aega ka grupi liige.

https://www.facebook.com/groups/1455819854672586/

Tõsi, minu jaoks jäid tema kommentaarid väga lahjaks. Asjast rääkimise asemel üritas ta minna aiaaugu juurde. Pole ka mõnes mõttes ime, sest tegu ikkagi sulaselge ärimehega, kelle jaoks riik ja reisija on üpris mitmendajärgulise tähtsusega. Seepärast ei saa tema arvamusi ka päris tõsiselt võtta, sest pea igal arvamusel on oma, äriga seotud sügavam eesmärk. Sellest on muidugi kahju. Mitmel korral näiteks puudutab ta bussijuhtide palgatõusu teemat. Kes siis on põhjustanud olukorra, kus palgad on viletsad? Ehk on omajagu süüd just ettevõtjatel, kes palku all hoidnud ja selle asemel lubanud hoopis kütust või piletiraha kõrvale kantida? Piletiraha, mis on sisuliselt ju riigi petmine?

Samamoodi ei suuda ta tuua "kaduvatest" liinidest näitena rohkem kui Haapsalu - Tartu. Tegelikult on selle (ajutisel) kadumisel muud põhjused, kui eeltasutud transport. Nende peatuste omavaheline ühendamine on väga oluline, aga ei saagi olla mõttekas nii pikk liin, mis sõidab üks kord päevas ainult ühel suunal! See on täielik nonsenss!

Neeme Tammis toob esile palju konkreetsemalt asju. Jah, on populistlikke otsuseid ja pärisprobleemidega mittetegelemist. Tõsi, nende juured on hoopis ammusemas ajas, 10-20 aastat tagasi. Nüüd on olukord paranenud. Nii Osula kui Tammis tõstavad esile hanked ja alapakkumise. Ma ei ole nende sees kunagi olnud, aga puhtalt minu arusaamist mööda teevad alapakkumist ikkagi bussifirmad!? Küll on ülioluline märkus, mille Neeme välja toob: "274 bussivedajast täidavad ainult 33 sektori töötasu kokkulepet!". Eks ka kokkulepete puhul võib küsimusi tekkida, kartellikokkulepe on ka ju sisuliselt kokkulepe? Kui sõna kallal närida? Tegelikult mõistan, et riik ei peaks kõiki bussifirmasid usaldama, aga keda siis usaldada? Mille järgi otsustada? Hiljuti oli uudis, et tellimusreiside jm läbi jääb riigil saamata 9 miljonit aastas! Kuidas kindlaks teha ja kuidas tegutseda? Aga igal juhul olen nõus, et kes kord usaldust petnud, see enam turule pääseda ei või. Hangetele. Samas, kuskil olla ju endinde piraatvedaja isegi transpordispetsialistiks?

Muidugi, hangetega on probleeme ja tegelikkuses on see üldse ehk vananenud moodus? Kui need on nii kulukad, aeganõudvad ja halvad ning Elron (Osula suur vaenlane?) meil üldiselt toimib paremini kui Edelaraudtee, siis ehk peaks avalik liinivõrk olemagi puhtalt üleriigilise riigifirma pärusmaa? On ju nii lihtsam väga paljusid asju korraldada, nii sidumist, maakonnaüleseid liine kui paljut muud. Tõsi, see eeldab kordades paremat taset kui Maanteeamet ja ÜTK-d hetkel on ja ka Elron ei ole tegelikult hea eeskuju! Aga see juba teine teema.

Neeme räägib ka avalike liinide järelvalvest jm ja siingi tuleb nõustuda. Maanteeamet on häbemata nõrk ja keskendub valedele asjadele! Rääkimata sellest, et bussijuhid ei tohi enam otsustada, kas lubada Tädi Maalil tee otsas bussist väljuda!? Nii et väga palju märkusi on põhjendatud, aga kirja pandud need paremini kui Osulal.

Avalike liinide mõju on kommertsliinidele olemas, kuid see on siiski kahtepidine. Tõsi, riik peaks kogu liinivõrgu üle vaatama ja mitmetel suundadel pakkuma põhiliine hoopis kommertsfirmadele. Näiteks Elva - Tartu võiks siin kõne alla tulla. Mõelda tuleb ka Maardu - Tallinn, Paldiski - Tallinn jm liinidele. Avalik liinivõrk ja eriti eeltasutud süsteem peaks olema rohkem hajaasustusega piirkondade ning juurdeveoliinide teema! Ka praegu on avalik liinivõrk teatud määral ja kohtades kommertsliinidele kasulik, sest reisijate arvu kasv toimub eelkõige seal, kus on tihe liiklus. Ja kohati, kui ka mõlemad liinivõrgud toimivad, tähendabki see suuremat reisijate arvu ka kommertsbussidele. Isegi "probleemne" Tallinn - Tartu on näide sellest, kuidas kord valib reisija bussi, kord rongi. Viletsa süsteemi puhul valitakse auto...
Paldiski - tallinn peaks kõrvuti teenidama rongid ja kommertsbussid. Ron sõidab Saue, bussid Haabersti kaudu. Nõvalt jm tulevad bussid saaks aga (tasuta) sõita nt Keilani, kus siis on ümberistumine ÜHISES peatuses võimalik nii bussidele kui rongidele!?

Samas on ka kommertsliinide puhul suureks probleemiks ettevõtjate soovimatus koostööd teha, kõik kivid ei lähe riigi kapsaaeda Nii on bussiliine, mille puhul ei soovita tagada ümberistumisi, näiteks rongidelt. Võhmas avati äsja peatus perrooni juures, aga Pärnu -Jõgeva, mis võiks jõuda sinna 2 min enne ringi ja seejärel rongi saabumise ära oodata, seda ei tee!? Tartu - Haapsalu liin 153 jõuab peatusesse Lelle Tee paar minutit peale Rapla -Pärnu liini 333 väljumist, samas ei ole ka selle liini tegija pannud plaani peatust Lellest tagasi tulles. Selliseid näiteid on paraku küllaga!

Küll aga eksib Neeme Tammis rängalt, et riik peaks kuulama ÜTK-sid. Need ongi ju sisuliselt riik ja on hoopiski ääretult suutmatud kõige elementaarsemaid ÜT põhitõdesid arvestama! Koolitusi tehakse? Lisan siis oma kommentaari sellesama värske Võhma kandi muudatuste näitlikustamiseks:

Miks mulle tundub, et koolituste raha jookseb maha nagu hane seljast vesi?
Olen vist aastate jooksul enamusele KOV-idele jt ametnikele korduvalt saatnud selgituse, miks ja kuidas peaks tehtama.


Ristümberistumine - bussipeatus perrooni lähedal tähendab, et buss kl 13.24 puhul saabub näit 13.21 ja väljub 13. 27. Sõiduplaani on soovitav seejuures teha nii, et mõni peatus enne ühispeatust oleks väike varu sõiduajas ja ka peale peatust:

Siit saab ka aimu, miks maksim lähedus on oluline. Meil muide pole tehtud ka ühtegi sellist peatust, kus sisuliselt rongi perroon oleks ka bussi oma. Miks küll, kohati on võimalusi? Jällegi, pole süvenetud.

Maksimaalnse läheduse puhul on muidugi veel nüansse - paludes peatustes olevad infoekraanid , õigesti paigaldatuna ja soovitavalt kahepoolsetena edastavad hilinemiste kohta ka infot (millal jõuame selleni?) ja nii näeb seda ka bussijuht.

Mis on siis see, miks asjad "kohale ei jõua"? Loetakse, kui üldse loetakse, aga ei süveneta või teine võimalus, ei mõisteta? Ma saan aru, kui on täielik huvipuudus, aga muudel juhtudel saaks alati ühendust võtta ja ma loomulikult selgitan, kasvõi koha peal, puust ja punaseks. Seni on selliseid ametnikke olnud väga vähe, ometi AASTATE jooksul jäärapäiselt jätkatakse vanas vaimus. Palka ju ka ei mõjuta?


No mida veel? Kas tõesti usaldaks Tammis, Osula vt selliseid ametnikke? See on ju räige liikluse rämpskorraldus, mitte asjatundjate käitumine? Kuid kindlasti ei saa puhta kullana võtta ka ettevõtjate kõiki nõuandjaid. Kuidas saab tõsiselt võtta Osula kriitikat rongide ja konkurentsi teemal, kui ta ise ei sõiduta ühtegi bussi Jõgeva - Tamsalu - Tapa suunal? Rong ja buss ei ole meil konkurendid ja ei tohigi olla! Koostöö ja -toimimine saab olla ainuke eesmärk

Kui aga rääkida ropult ja tarbetult kuluatud maksumaksjate rahast, siis esmalt meenub Edelaraudtee! Ja alles järgmisena meenuvad avalikud bussiliinid, mille muutmisega kaasaegseks riik tõepoolest kuidagi hakkama ei saa. Õigemini ÜTK-d. Aga see, et Hansaliinide analüüsidele oli reaktsioon 0, ma ei imesta! Kui tase ei võimalda ja soovi endale tööd juurde tekitada ka ei ole, siis nii ongi. Olen seda kogenud sadades kordades rohkem kui Osula, Tammis jt kokku!

Ühes asjas eksib Tammis aga veel. Rongide juurde muretsemine ei tulene sellest, et tipptundidel kõik istuma saaks vaid ikka sellest, et Edelaraudtee ajast on veel "varu" - porgandid on seni asendanud vaid pooled reisijakohad, mis tollastes rongide olid. Seega, sisuliselt tuleks juurde tellida tublisti ronge, ca kümmekond!

Küll aga jah, leidke oid, terad sõkaldest ja edasi!

******************************************************************************

Reede, 14. juuni 2019

ÜTK-d mustas augus?


Söögikoht Võhmas.

Kas Eestis on must auk ehk anomaalia, mis ÜTK-dest viimasedki väärt mõtted endasse imeb? Ehk peaks istuma kuhugi maha ja asjad selgeks tegema?

Nimelt, kui seni on ÜTK-d kohati teinud mõne väärt muudatuse, siis kordades rohkem on hullumeelset jama ja puudusi! Andsin Viljandi ÜTK-le aega vigade paranduseks, aga juba esmaspäevast rakenduvad muudatused bussiliikluses ja vigu ei ole ikka parandatud. Mis siis juhtus? Kirjutasin ennetavalt juba sellest, mida ja kuidas teha ning asjaomased peaks sellega kursis olema:

http://eestimaablogi3.blogspot.com/2019/03/muutused-pohja-sakala-valla.html

Juhtus aga see, mida ei suutnud ka halvimates õudusunenägudes näha!

Suur tunnustus selle eest, et Võhma jaama juures nüüd bussipeatus olemas, aga...
Põhja-Sakala vallale sai teada antud, et informatiivsuse huvides on vaja ühtset peatuste nimede standardit. Nii on Saue vallas peatused Rii
sipere Jaam jm, samamoodi pidanuks Võgmas uue peatuse nimi olema Võhma Jaam. Mis on see, mis ei luba vallaametnikel asjast aru saada???
Liin 39 lõpetatakse, selle asemel, et katsetada selle varasemaks muutmist ja pikendamist peatuseni Võhma Jaam kl 9? Või siis saabumisega Suure-Jaani jõudmisega 8.20, et jõuda Põltsamaa bussile ja ka Võhma Jaama?

Liin 37 Põltsamaal peatub jaama juures, Tallinna rongi ooteaeg siiski väga pikk, 26 min.
Bussiliinide 37, 52 ja 59 mimikirjelduses puudub nimi VÕHMA JAAM, mis annaks reisijale selge info, et tegu liinidega, mis võivad olla seotud rongidele ümberistumisega.
Ümber on nimetamata ka teised peatused, sh rongipeatusest hoopis eemal asuv Sürgavere Raudteejaama peatus.
Liin 50 puhul peatus.ee ei näitagi Võhma Jaam peatust, buss varasemaks muutmata, seega Kõosse sõiduks rongilt ei sobi.
Hea, et hommikul KÕOST tulev liin 59 jõuab jaama 6.41, Tallinna rongini aega 6 min.
Kõosse jaamast 16. 23 buss sõidab ära 9 min ENNE TALLINNAST SAABUVAT RONGI? Ka tagasiteel Kõost saabub peale Viljandisse väljuvat rongi? Ei saa Tallinnast rongilt Kõosse ega saa ka Kõost Viljandi rongile?
Liin 37 Suure-Jaani - Põltsamaa saabub jaama 6. 46 ehk 1 min ENNE TALLINNA RONGI? JA LISAKS EI OOTA ÄRA VILJANDIST TULEVA RONGI SAABUMIST?
Liin 59 Suure-Jaanist saabub jaama9. 01 ehk 1 min PEALE TALLINNA RONGI VÄLJUMIST? Heal juhul Viljandist tulles rongilt saab Põltsamaale sõiduks ümber istuda, aga bussilt rongile ei saa?
L saab Viljandist rongiga tulles istuda Pilistvere bussile välj 9. 06.
Põlusamaalt bussil erinev sõiduplaan tööp ja puhkepäevadel. Puhkepäevadel välj 12. 55 bussile saab Võhmas rongilt istuda, aga rongile ei saa Viljandisse, tööpäeviti saab istuda Viljandi rongile, aga rongilt bussile ei saa!???
Põltsamaalt saabub jaama 19. 29, rongile Viljandisse istuda ei saa, aga vähemalt rongilt saab bussile Suure - Jaani.
MÕISTETAMATU ON, MIKS KÕO LIINI PUHUL ON NÕUDEPEATUSED ALATES VÕHMA, MITTE VÕHMA JAAM PEATUSEST? Et ehk kui tuledki rongilt, siis buss sind ei oota? Kuidas peab reisija andma sõidusoovist teada bussijaamas seisvale bussile? Tõsi, vaevalt, et reisijaid tulebki sest õhtul oleks ooteaeg ju üle poole tunni!?
Ühesõnaga, midagi muudeti paremaks, aga sõiduplaane koostada endiselt ei osata! Kurb muidugi!

No kuidas, kuidas on see võimalik?



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar