Blogiarhiiv

esmaspäev, 17. jaanuar 2022

Millist raha tänavavalgustuses me reaalselt raiskame? Jaan 2022.

 

 
Ma naersin. Tõsi, läbi pisarate. Mitte selle üle, mis pildil näha, aga artikli üle. Pildil aga on Kanama viadukti juurest vaade Tallinna poole, juba mõnda aega osal lõigul valgustus ei põle. ja kas peakski? Selline "hea" valgustus muudab autojuhte liigagi julgeks, sest kulgeja peale teatud vahemaad enam aru ei saa, kas see valgustus ikka toob nähtavale ja vajutab julgelt gaasi, toetust ihkav poliitik püüab aga muutmärkidel kiiruse numbreid tõsta....

https://www.err.ee/1608465989/korge-elektri-hind-teeb-tanavate-valgustamise-linnadele-kulukaks
 
 Kõrge elektrihinna tõttu on tänavate valgustamine linnadele varasemast palju kulukam. Tallinna ja Tartu linnavalitsused lampe välja ei lülita, mõned teised omavalitsused seda siiski kaaluvad



Kui 2020. aastal oli Tartu linnavalitsuse detsembri elektriarve 96 000 eurot, oli just lõppenud aasta viimase kuu arve 241 000 eurot.



Kuigi suur osa elektrist kulub tänavavalgustusele, ei ole linnavalitsus Tartus ühtegi tänavalampi välja lülitanud, ütles ERR-ile Tartu teedeteenistuse tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann.

"Lihtne on välja lülitada neid valgusteid, mis on elektroonselt kaugelt juhitavad. Need valgustid, mis on kuskil tupiktänaval ja kus teoreetiliselt kaks, kolm või võibolla ka kuni kümme valgustit, saaks välja lülitada – see eeldaks montööri tõstukiga sinna saatmist, mis ilmselt on natuke suurem kulu kui isegi see energia nende kümne valgusti põlemisel," selgitas Reinmann.

Peamine põhjus, miks lampe välja ei lülitata, on siiski linlaste heaolu. Nii on ka pealinnas, ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

"Meil ei ole plaanis hakata tegema samme, mis tehti kunagi finantskriisi ajal 2008. Kui osal teedel lambid põlesid üle ühe või kui neid pandi põlema hiljem. Meie jaoks on inimeste liikumisturvalisus prioriteet, seda nii kõnni- kui ka sõiduteedel," ütles Svet.

Tallinn kulutas 2019. aastal elektrile pea kaks miljonit, aastal 2020 – soodsa elektrihinna tõttu vähem – 1,4 miljonit ja möödunud aastal 3,3 miljonit eurot.

"Kui me vaatame seda kasvu viimase kahe aasta lõikes, siis see moodustab 83 protsenti. Kui me võrdleme seda vaid viimase aastaga, siis see on lausa 152 protsenti. Sellest lähtudes on see hinnatõus väga suureks probleemiks Tallinna linnaeelarvele," ütles Svet.

Eesti linnade ja valdade liidu nõunik Kalle Toomet ütleb, et osa omavalitsusi on siiski lampide väljalülitamist kaalumas: "Võivad kõne alla tulla kõnni- või kergliiklusteed, mis on asulavälised ja leiavad võibolla vähem kasutamist."

Toomet lisas, et omavalitsuste kulutused on ka üldse energia kallinemise tõttu järsult kasvanud.

 


Nonii! Rabistav rohepööre on ohtlik asi, aga sellised vastaspoole eestvedajad on sama ohtlikud! Kui räiget rohepööret läbisuruvad poliitikud tuleks platsilt minema peksta, siis sama tuleks teha siin loos kommenteerijatega?
 
Muidugi ei räägi ega saagi nii lühikeses loos keegi rääkida, kui kulukas on sõiduteede valgustamine tegelikult. Mitte ainult elektri (kilovatipõhine) kulu vaid ka juhtimissüsteemide ülalpidamine eraettevõtjate poolt, postide, kaablite jm tootmine, paigaldamine ning hooldus. See on kondlasti siinsetest numbritest kordi suurem! Ehk et riigi jaoks läheb see kõik maksma pigem sadu miljoneid aastas?

Vladimir Svet ajab muidugi parajat demagoogiat suust välja, aga eks Keskerakond on ennegi hiilanud kenijaalsusega. Olgu siis ühe ministri muretu kommentaar sellele, kui kordades suurema loodusvarade raiskamise tulemusel läheks mõnekilomeetrine tee-ehitus 5-10 miljoni asemel maksma 100 miljonit, sest "kõik see on ju hinna sees"!? Või sama erakonna poliitikud Narva-Jõesuus ei kommentaarinud, miks remonditud pikemale teelõigule pandi kõrvuti 2 RIDA valgusteid.
Svet püüdku natuke pikemalt mõelda ning hakaku ette kujutama olukorda, kus majade, väravate jm najal olev valgustus oleks lõppkokkuvõttes rohkem kui 10 säästlikum ja ehk aitaks see elektri hinnalgi langeda. KE seda ju teha ei oska ega suuda.

Tartus muidugi pole ühtki lampi välja lüliatatud. Vastupidi, kaasaegse valgustusega olla palju raha säästetud, et aga sääst on poliitikutele saatanast, pandi selle "kompenseerimiseks" kiiresti sadu uusi poste püsti ringteele ja viaduktidele.

Linlaste heaolu, herr Svet? Kuidas heaolule mõjub ülisuur küttehindade tõus Utilitases või elektrihindade tõus? Hinnatõus kauplustes jm? Mis heaolust siin räägid? Linlane saab enamusel tänavatel väga edukalt käidud ka siis kui 5-10 W pirn maja küljes põleb, autojuhid aga ei oleks ehk nii uljad kui ülapakutud valgustusega sõiduteedel!? Mh, ah?

Kui heaolu on kõige tähtsam, siis mis mõttes on kulu kasv linnale suureks probleemiks? Normaalne ju, heaolu huvides? Või hoopis KE poliitikute heaolu huvides? Kas peale viimaseid valimisi tõusid palgad ka Tallinna linnavalitsuses?

Keegi Kalle Toomet räägib ka nagu madalama taseme poliitik. Viimati Reformierakonnast? Tundub küll. Sest ega sellegi erakonna poliitikud pole suutnud suurt millegagi hiilata paaril aastakümnel. Igatahes mitte rohkem kui jaaniussid ja see valgus petab ära vaid need "ansipi targemad 30%" parimal juhul.

On siililegi selge, et ses osas tuleb 90% postidest kogu täiega likvideerida. Aga kuidas seda teha, kui on siil, aga Kalevipoega pole? Kes saab jagu "peipsitagustest sortsidest" riigitüüri juures?

 
Ja mida plaanitakse edaspidi?

MKM, taasterahastust:

2022. a riigieelarve:
 
  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 73% kulude kogumahust, millest investeeringutoetused 30% ja muud toetused 42%. Suuremad investeeringutoetused on SA Kredexi kaudu korteriühistutele antav korterelamute rekonstrueerimise toetus summas 43 mln, Rail Baltic-u arenduseks 54 mln, ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamiseks 27 mln, avaliku sektori digimuutuste võimendamiseks 22 mln, Tallinna Linnahalli renoveerimiseks 20 mln, ettevõtete ekspordi toetamiseks 16 mln, tänavavalgustuse taristu renoveerimiseks 15 mln, IT investeeringud tööstussektori edendamiseks 14 mln, Eesti Raudtee AS-ile raudtee kapitaalremondiks lõigul Tallinn-Tartu-Koidula 13 mln ja Rohuküla raudteel Turba-Ellamaa-Risti lõigu väljaehitamiseks 12 mln, ettevõtetele tehnoloogia- ja arendusmahukateks investeeringuteks 12 mln ning turismisektori edendamiseks 10 mln eurot.

Ehk et see "rohepöörde riik" plaanib niivõrd raiskava lahenduse peale kulutada veel 15 miljonit sel aastal? 15 miljoni eest saaks tagada oluliselt säästvama kõnnitee valgustuse keskeltläbi 50 000 keskmise kinnistu piires, mis omakorda tähendab, et ca 90% valgustuspostidest jm kaob nende juures ja edaspidi ei peaks riik kulutama neis kohtades mitte sentigi! Ei elektrikulule ega ammugi mitte metallile, betoonile, hooldusele.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar