Blogiarhiiv

Laupäev, 1. jaanuar 2022

Lääne-Harjumaal ÜTK absurditeatri piletid otsakorral ja hea intervjuu Elroni juhiga. Apr 2019

 

Neljapäev, 18. aprill 2019

Lääne-Harjumaa absurditeatri piletid otsakorral...


Otsides materjali Harjumaa bussiliikluse kohta, sattusin ühe enam kui 10 aasta taguse raadiosaate peale. Nagu ikka, on paljud tolleaegsetest tegelejatest ka täna siin-seal üle Eesti tüüri juures. Kas see tähendab head või halba? Kogemused on väga kasulikud, aga kas ja kui palju neist täna, muutunud oludes ja ajas, kasu on?
Mida me siis saates kuuleme? Oli aasta varemgi põhjalik saade, midagi paremaks ei ole aga läinud. Küll aga halvemaks. Kas tänaseks midagi on siis parem? Bussiliiklus hõre, aegadest ei peeta kinni, bussid vanad...

https://arhiiv.err.ee/vaata/reporteritund-reporteritund-harjumaa-bussiliiklus

Kindlasti on paljugi tänaseks paremaks muutunud. Bussid on paremad, kohati ka liiklus tihedam. Kuigi ATKO sõitis ka siis ja sõidab tänagi. Võttis ka siis miljoneid dotatsioone, võtab ka täna. Kui aga tollalgi puudus võimalus kommertsvedajaid korrale kutsuda, siis miks me ikka veel oleme selle dotatsioonisüsteemi juures ega ole läinud ka bussiliikluses seda teed, et luua rongiliiklusele sarnaselt riigifirma? Pange tähele, juba tollal olid murekohad tuttavad, näiteks hanke võitja ei saa kohe busse ja töötajaid? Ja kuhu paneb teine firma oma bussid? Kandib ümber mujale? Kas suuri rahasid oli õiglane läbimõtlemata laiali jagada? Nagu ütles tollal Ago Kokser, ei ole tegemist väikeste rahadega. Hakati hanketingimusi karmimaks muutma, õige kah. Ja karm, nagu ta taas tõdes, ongi see eelkõige nende jaoks, kes ei taha head tööd teha. Kas aga täna tehakse paremini? Kas on vana süsteem üks suuremaid kurja juuri? Kindlasti!

Omamoodi huvitav on muidugi kuulata, kuidas kommertsvedajate puhul kolmandik reisijaid ei saanud pilete4idki! Tänaseks, kui see paljudes kohtades eeltasutud süsteemi tõttu muutunud, teamegi, et paljuski peeti seda "haihtumist" loomulikuks "palgalisaks". Mida siis vahepeal tehti? Osteti kaameraid, kalleid süsteeme, suurendati kulusid? Nii oli. Mida tehakse täna, kus eeltasutud süsteem? Kaamerad endiselt üleval omatakse (nõutakse) kalleid piletiaparaate, kuigi piletiraha enam ei maksta? Milleks?  Aga see on täna siin teemas siiski teine teema.

Muide, teemaks oli ka linnaliinide pikendamine. Ometi, ei pea ju mõned ametnikud vajalikuks isegi Laagri Maksimarketi juurde liine pikendada? Ja tänagi teada, et Tallinna linn ei suuda maakonnaga koostööd teha! On ju näiteks linnaliin 14 ja pideva jagelemise "ohver" liin 191 Sauele, mis sisuliselt dubleerivad teineteist. Ja nagu öeldakse sel teemal - pole lootustki! Ometi võiks Liin pikeneda läbi Tutermaa Keilani ja muutuda maakonnaliiniks, mis kulgeb kaks korda tunnis!? On ju Keilal bussiühendus vaid Haabersti kaudu, rong aga teeb vähem peatusi, kui buss. Kaoks ehk ka probleem, et 191 on tühjavõitu nagu ka liin 14 sageli Vana-Pääskülla jõudes.

Peamine on täna aga see, et kestab täielik absurditeater! See oleks kohati nagu päris teater, kus tuled etendusele ja mitte midagi ei näe! Ei ole, lihtsalt ei ole, aga piletiraha (dotatsiooniraha) siiski sinu kui maksumaksja, kui teatrivaataja, taskust võetakse!





Keilas sõidavad osa ronge aeg-ajalt tupikusse, sest ehitati vaid üks perroon. Mõnes mõttes on see hea, ümberistumiseks ei ole vaja teisele perroonile joosta, nagu vahel meil juhtub. Ja juhtuks siin ka Haapsalu (Rohuküla) raudtee valmimisel, kui aeglane rong peaks ümberistumise järel selle sabas sõitma või vastupidi. Kuigi siis on aega liikumiseks rohkem. Äkki ollakse targemaks saanud ja ehitatakse uus perroon?



Tegu on siin suure ja korraliku parklaga jalgratastele. Võrdluseks pilt Balti jaama rattaparklast...




Jaama ümbrus aga korras, alles isegi haljastust ja istutatud ka uusi puid.



Aga ikka tekib küsimusi. Kas kellegi "järellohisemine" oli nii raske, et infoekraaniga jõudis ainult bussiootekoja taha? Ning tema (nende) arvates loomulik, et rongide sõiduplaani vaatamiseks, peaks jooksma perroonile?
Olen AASTATE JOOKSUL JA KORDUVALT VIST KÕIKIDELE TÜÜTUSENI SELGITANUD, KUIDAS TEHA JA MILLEGA ARVESTADA! Milles asi?



Kui aga vahepeal veel ootekoja taha keksida võib ka reklaami näha!
Kui aga vaadata sõiduplaani ootekoja seinal, siis näeb siin vaid vallaliine, liini 177 kohta pole silpigi. Kommertsliin (kellede kvaliteedist loo alguses mainitud saates räägiti ka 2007) muidugi. Tõsi, võib olla polegi vaja seda infi levitada? Sest kui kommertsliini ei huvita Riisipere (Turba) rongide ajad ega nendevahelised ümberistumised, siis neid ju reisijad ei huvitagi? Teistest kommertsliinidest pole vast siinkohal üldse mõtet rääkida? Sest mitte ühegi bussiga pole ühendust Paldiski ja Saue või Nõmme vahel? Heakene küll, kui Paldiski suuna busse sinnakanti tõesti pole mõtet vast saata, siis eelpoolmainitud liinile 14+191 võiks siinkohal ju ikka saada ümber istuda? Ja on ju ka Paldiski ning Keila vahel hulgim bussipeatusi, kuskohast saue suunale ei liigu miski? Millest on tekkinud selline totakas arusaam, et ühest kohast paneme bussid uhama ainult ühte teed pidi? Kas kuskilt kabinetist, kus eeldataksegi tõsimeeli, et Sauelt peaks Laulasmaale või Vääna - Jõesuusse sõitma Tallinna kaudu???

Või kuskohast arusaam, et Vääna-Jõesuust võiks sõita Keilasse Kloogaranna - Paldiski - Keila kaudu???


Ja uskumatu, toksasin otsingusse Keila-Joa - Keila ning mis te arvate, kui palju ühendusi seal on?

KV7
Laulasmaa - Keila-Joa - Keila
Liin käigus neljapäeviti!
9:19Keila-Joa9:36Keila kirik
17 min



Mina, lihtne kodaniks, küsiksin, kui elaksin Keila-Joal, Kloogarannas, Laulasmaal vm, ka täna, miks te uut liini käima ei pane? Ago Kokseril see küsimus ju ammusest ajast teada? Või esialgu vähemalt sedagi, miks te ei pikenda liine sinna kuhu vaja? Kui sama küsiti saates 2007, siis tänaseks on möödunud ju üle 10 aasta! Kui ehitati ja alles ka planeeriti uusi perroone, räägiti juba siis sellestki, et perroonid peavad olema bussipeatustele maksimaalselt lähedal. Milleks küll? Kas selleks, et ligi 10 aastat sellest hiljem olekski MÕNED bussipeatused seal, kus peatuvad rongid! Kas aga 2029 küsime, miks seal bussid ei peatu? Ometi, kui neid seoseid paika seati, teati ju, et EESMÄRGIKS ON TAGADA ÜMBERISTUMISVÕIMALUSED! Nii bussidelt rongidel, kui vastupidi ja ka bussidelt bussidele.
Muidugi preobleeme on muidki üleval. Harjumaal vast vähem, aga mujal seegi, et ka täna, ikka veel, ei ole nv bussiliiklus üldse hea! Haejumaal olukord parem, aga mitte kõikjal. Ja miks ikkagi täna, sellel suunal, millest oli ka saates juttu, on valdav enamus tööpäevastest bussiliinides absoluutselt erinevad nädalavahetuse omades, niis liinivõrgu kui ka (väikeste) ajaliste muutuste osas!? Milleks nii keerulised sõiduplaanid?

Ja kogu mainitav teater on etendusi andnud juba aastaid! Kuigi on lisandunud uusi peatusi (teatrisaale), nagu ka pildil olev Keila jaama juures. Ja kui ringi vaadata, siis on mõnevõrra tragikoomiline, et nagu on Keilas või mujal nii palju püütud korda teha, raha kulutades, siis tegijad sageli ei saa aru, mida tähendab ühistransport tänapäeval ja teised, järellohisevad tegijad lohisevadki järgi. Uniste ja uimastena?Ja mis vabandus on tänasel päeval see, et vald ei korralda bussiliiklust vaid seda teeb ÜTK? Vald ju peaks teadma, ehk ÜTK-st pareminigi, mida vaja? Või on hoopiski vastupidi? Vähemalt, valda peaks oma inimesed ju rohkem huvitama?

Ning ometi on ju võimalusi? Kasvõi ümberistumiste kaudu? Kui Laulasmaalt, Keila-Joalt, Vääna-Jõesuust pole ehk põhjust Keilani sõita, siis hulganisti busse sel suunal sõidab ometi Kloogaranna jaamani! Miks mitte KLOOGA JAAMANI? Kummas on rohkem ronge liikvel? Jah, Kloogarand pole enam nii atraktiivne, et sinna palju rahvast sõidaks. Aga miks peaks Nõmme, saue, Keila suunalt sinna just AUTOGA sõitma? Miljoniküsimus - kuidas meelitada inimesi ühistransporti? Kui pole veel nii atraktiivne, siis küsigem miks? kas üheks põhjuseks pole halb kohalesaamise võimalus? Ja kui rahvast on seal vähe, siis ehk on teiseks põhjuseks teenuste puudumine kohapeal? Aga kuidas pakkuda teenuseid, kui .... puhkajaid on vähe?

Muidugi ei piisa siin vaid jaamani sõitmisest, vaja on bussid ka rongidega siduda. Ja enam ei piisa vabandusest, et "Elron muudab aina sõiduplaan"! Ei muuda, kui just remonte pole, on läänesuuna süsteem enam-vähem stabiliseerunud. Ja stabiliseerub veelgi, kui lõpeb kellakeeramine. Ehk vaid Pääsküla depoo kolimine targemasse kohta muudab sõiduplaane, nagu tulevikus ka Haapsalu rongiliiklus!


Kaua see silt aga juba üleval? Ehk aga ongi hea, et peatuse nimegi pole suudetud kirja panna, sest ka siin tuleks hiljem uus tellida, vaja ju siingi nimeks lihtsalt Keila Jaam! Pikem nimi ju ei mahukski ära.


Huvitav, aga mida need autod siin seisavad? Tulid turule?


Aga müügi katusealustes polnud ühtegi müüjat ega sibulakribalat! Siis on mingi muu põhjus?


Rõõmustav oli aga näha kui palju hooneid on korda tehtud.


Nagu oli ka rõõmustav, et istutatud puid ja üllatus küll, isegi parklasse! Kuigi varjulisuse mõttes võinuks neid veelgi olla, aga tubli tegu seegi!


Jaamatagune plats küll nii palju varju ei pakkunud. Ei paku ka vihma eest, sest ootetingimusi ei ole.


Mis siis ikka, söögipaus! Ja peab ütlema, et selle üpris soodsa hinna eest olid need "kodused" kotletid üpris koduse maitsega! Nagu ka kaste. Usina pirukakuhjadest jäi siiski valik tegemata.



Otsustasin igaks juhuks ka vaadata, kas Kloogaranna rong ikka sõidab või on kogemata mingi operatiivne info muudatuste vm kohta. Kas ja kuidas oli, vaadake ise! Kallis, mõttetult vales kohas olev ekraan ei kõlba aga enam kassi p.....gi!


Aga ohoo, kas juba ehitataksegi uut perrooni?


See tükike vist aga küll uut perrooni ei tähenda? Arvasin esiti, et ehk hakatakse segavat, hiljuti paigaldatud uut posti teisaldama? Aga kahtlane....
(Mõtlemisvõime on tegijatel ikka tõesti niru? Või ei olegi plaanitud oma vigu parandada ehk et uut perrooni teha?)


Küll aga on Elroni tegijad ära väsinud!? 3 aastat võttis aega, et hommikuselt Riisiperest tulevalt rongilt saaks Paldiski omale ümber istuda! Nüüdseks on aga nõder pea taas ära unustanud, mis ja kuidas? Sest Paldiski rong läheb JÄLLE ära 1 minut enne teise rongi saabumist? Mis juhtuks aga siis, kui sealt suunalt tahaks sõita Kloogaranda? Juhtub sama lugu, et vajalik rong sõidab ära napilt kuid kindlalt enne teise rongi seismajäämist!

Ausõna, kõik millest siin räägin, on sulatõsi ja ma ei valeta!
 Aga kui olete teatrisse taas tulnud, saate vabaõhuetenduse piletiraha eest ikka teatrit täie rauaga!




Niitvälja hobused...


...ja golf!


Klooga jaamas aga teede remont. Isegi tugitoolid tundusid olema VIP-kohtadeks välja pandud!






Kui Kloogarannast parasiteerivad bussid sõidaks õigel ajal Klooga Jaamani, oleks saanud siin ümber istuda. Antud juhul isegi mõlematpidi, kui .... buss kohe tagasi sõitnuks! Enamusel puhkudel tuleb sidumise puhul küll arvestada, et buss peab seisma ca 20-30 minutit, aga eks bussijuhid vajavad ju ka puhkust! Nagunii seisavad Kloogarannas! Küll aga saaks Klooga jaamast (läbi Kloogarannagi) Laulasmaale ca 15, Keila-Joale 20 ja Vääna-Jõesuusse 30 minutiga! Igapäevaseks töölekäimiseks võib bussi- + rongisõit tunduda pikk, aga töökohad ei ole ju ainult Haaberstis?

Ja kuidas aegu sobitada? Väga lihtsalt! Kohati on Tabasalu suunal ka praegu bussid täis, seega tuleb neid nii lisada, vastavalt vajadusele, kui ka muuta praeguseid aegu. Kannatada ei tohiks sellest suurt keegi! Nii et buss saabub Keila-Joa suunalt (ka Lohusalust mõningatel aegadel?) Klooga Jaama 5 min enne Tallinna rongi ja väljub sealt 5 min peale Tallinna rongi saabumist! Jättes sõiduplaani ka mõned minutid varuaega.

Tõsi, Paldiski kandi inimeste jaoks see midagi ei anna, aga sealtpoolt pole ka väga palju kedagi oodata ja kui keegi soovibki, siis paarkümmend minutit ooteaega Kloogal kannatab ta ära kah?


Kas leiate ka pildilt bussipeatuse? Bussijuht vast saab võsa vahel isegi päikesevarjus põõnutada?


Klooga kant võib aga muutuda vägagi atraktiivseks. Igal juhul saaks siin rohkem ilu tagada kui Tiskres vm.



Siin, Paldiski maantee ülesõidu juures, rongipeatust muidugi pole. Ehk pole ka vajalik, aga kuidas saada rongilt Laulasmaa spaasse? Ehk on KOV suutnud midagi ses osas kohapeal ära teha? Mis sest, et ronge päevas vaid 4, (Kloogaranna suunas isegi vaid 3).
Kas Lääne-Harju vald tahab Kloogaranna elluärkamist või loodab rongilõigu liikluse lõppemisele?



Muidugi võib unistada, et raudteegi siit edasi läheks....


Teenuste jaoks vara, inimeste tulekuks vara? Kuigi sellise ilusa ilmaga kasvõi patseeriminegi mõnus! Masse see muidugi ei tähenda.



Siia suubuvad Otu oja ja Treppoja.



Otsisin aga teed ja viitasid, ning läinuks heameelega Laulasmaa spaa juurde välja! Ja kuigi liivarand ilus ning päev ka, siis nägin ära, et on vaid vanad sillad ja puuduvad teed...








Mõned istepingid küll olemas...



Mutiliivahunnikud...



Või läheb tee ehitamiseks?







Et aga bussi väljumiseni oli nii palju aega, et selle ajaga saanuks vist juba Murasteni sõitma, kõmpisin veidi jala.



Aga nagu ise näete, ei ole siin mingit rongidega sidumist. Ja näete sedagi, et tööpäeviti ja nädalavahetuseti EI OLE MITTE ÜHEGI BUSSI AEG SAMA! Absurditeater?



Oma võlu siin vanadel majadel. Selliseid igal pool ei näe.








Aga busse siin liigub.



Nii palju mul aega enam ei olnud, et Treppoja vaatama minna. Kuid heade võimaluste puhul saaks seda siin paljud teha. Näha ühe päevaga mitmeid kohti, sest busse siin natuke ikka liigub. Tõsi, ei ole need nii täis kui Murastes või tabasalus, aga selle peale peaks ju ÜTK mõtlema, et bussis oleks igal lõigul maksimaalselt rohkem reisijaid? Või olen millest valesti aru saanud? Igal juhul nende puhul tundub, et kümne aastaga pole veel samale arvamusele jõutud!
Muide, ka Nõva puhul oleks mõttekas 3 bussi asemel panna käiku 5-6, tagamaks võimaluse sõita nii Haabersti kui Saue suunale. Ja seda siis vajadusel kahte teed pidi. Ja kuigi sedagi teatakse juba aastaid... ei ole ju midagi muutunud!?


Parklaid siin aga paistis olema. Kui piisavalt suve jaoks, ei tea.








Vallas ollakse õnnelikud kui ostetakse krunte ja maju? Kas aga inimesed oleks õnnelikumad, kui vallas neid ikka oodatakse?





Ammu ka räägitud, et Keila-Joal pole bussidel ümberpööramiskohta, aga on mingi imelik bussipeatus. Miks mitte need kujundada nii, et saaks peatuda ikka ühes peatuses, pöörata ümber, pikemalt seista? No täna küll Lääne-Harju vald plaanib päris palju uusi peatusi vallas (tublid!), aga kas ehk võiks ka mõne koomale tõmmata? 







Kui kaarti vaadata, on ka selge, miks Keila-Joa ja Keila vahel pole otsebusse, sest vahepealne kant üpris inimtühi ja et seal oleks probleemiks bussiliikluse mõttekusele vastutöötavad - mitmeid busse oleks vaja, et oleks võimalused, aga kui ka oleks, oleks need bussid ehk ikkagi tühjavõitu. Heal juhul Keilas rongidega ühildamine aitaks midagi, kuid Laulasmaa jaoks ei annaks see ikkagi midagi. Nii et midagi pole teha, tuleb teha nagu vaja...


Aga jalutamiseks on siin palju ilusaid kohti!


Pole kõikjal ka jalgrattateid, aga küll oleks äge kui see kulgeks Keilast piki jõge Keila-Joani? Poleks ju isegi asfalteeritud vaja, ehk saaks kasutada juba kasutusel olnud killustikku jne?





Siinkandis aga, kus juba palju elanikke ja aina lisandub, on jalgrattateed muidugi olemas.














Nii arhailine pilt pani küll huvi tundma, millega tegu!









Näedsa! Shaslõkk oli väga hea ja kaste ning sibul kah. Ehk vaid riisi võinuks veidi rohkem olla!










Ja tõesti, siit bussile minnes oli see juba pea pilgeni täis!


Tabasalus tuli veel õpilasi lisaks ja ma ei kujutagi ette, kuhu nad seal seljataga mahtusid!









Haabersti autotühi?









Keeruline ja kallis piletisüsteem? Kas saame lõpuks soodsama ja kõigile Tallinnas tasuta sõidu?


Kas aga uue valitsuse majandusministril on piisavalt teadmisi ja jõudu, et ÜTK-dele midagi selgeks teha? 10 kuud oodata veel ehk võiks kuidagi, aga noh, 10 aasta järel peaks juba kurjemat häält tehtama kui mina teen? 
 
***************************
 

Kolmapäev, 10. aprill 2019

Seni parim intervjuu Elroni juhiga.



Päris huvitav oli seda lugu lugeda, sest võrreldes eelmistega (juhtidega) oli seekordne lugu emotsionaalsem ja informatiivsem. Vähe sellest, andis üpris hästi aimu, kui eluvõõrastena ollakse ametis ministeeriumis ja üldse ametnikena. Ning kui eluvõõrus ümbritseb töötajate (antud juhul logistikavaldkonnas) poolelt ettevõtte juhti, siis paremat arusaama lisandub väga visalt!


Vaade läbi vihmase rongiakna ummikutele.

Endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks nendib, et isegi kui uus valitsus leiab uute rongide jaoks raha, ei näe me neid enne 2022. aastat. Olete Elronit juhtinud kolm kuud. Kuidas on see aeg möödunud? Väga äge on. See on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga võrreldes palju konkreetsem maailm. Kantsler tegeleb kõikide probleemidega, näiteks äriühingute või ametitega seotud teemadega. Enamik asju, mida tuleb lahendada, on n-ö majast väljas ja otseselt sinu kontrolli alt väljas. Kontrast on suur. Siin on kõik palju konkreetsem. See on heas mõttes nagu jäneseurg, kuhu oled sisse läinud ega tea, kui sügav see on. Mulle meeldib see iga päevaga üha rohkem.
Ja kui sügavale tundub jäneseurg minevat? (Naerab.) Et millal põhi paistab? See sõltub väga palju ressursist. Meil on rongidega ikka tõsine häda. Kui me neid juurde ei saa, siis mis on perspektiiv? Me paneme ühe Narva väljumise veel juurde, aga siis on ka kõik. Rohkem lihtsalt pole võimalik. Ja ka hooldusgraafikutega oleme hädas. Aga sõitjate arv kogu aeg kasvab. Tekib küsimus: mis siis saab?

Miks siis ikkagi kantslerina või muude ametnikena ei suudeta tajuda ümbritsevat? Sest puudub soov ellu sekkuda? Kabinetis on lihtsam?

Ometi, ka mitme kuu möödudes, ümbritsetuna nõunikest, logistikutest ja ei tea, kellest veel, ei suuda ka Merike Saks näha nähtavat? Tõsi, suurt võimalust midagi muuta ei ole, kuid mõnevõrra siiski. Nii tasub meenutada, et Raplas jm seisavad rongid vahepeal isegi tunde. Jah, kui pannagi need veel tihedamalt, siis läbisõit suureneb veelgi, hooldusperioodid tulevad kätte veelgi kiiremini jne. Nii et nokk kinni, saba lahti. Midagi õnnestuks muuta, kuid see pole selgelt piisav.

Ja muidugi on olemas väga suur potentsiaal. Kui me maha ei maga. Aga point ongi selles, et maha magati asjad juba eelmise valitsuse ajal ja ka Simsoni ministriks olles viivitati otsustamisega. Nii et maha maganud oleme juba ammu! Mitte täna!

Nii et Elroni suurim probleem on praegu rongide puudus? Jah, praegu on selgelt rongide puudus. Tegelikult on piinlik, et inimesed peavad rongis püsti seisma. See on ebanormaalne. Riik on kaua tahtnud viia inimesed ühistranspordi juurde ja kui näeme sõitjate arvu kasvu, siis seda momenti ei tohi maha magada. Me isegi ei tea, kui suur meie potentsiaal on. Eriti kui kiiruse saaks ka veel suuremaks. Näiteks Tartu suunal on meil bussi ees selge eelis. Eesti Raudtee investeerib praegu infrastruktuuri. Ma näen siin väga suurt potentsiaali. Riigi eesmärk on tuua inimesed autodest ühissõidukitesse ja praegu on suurepärane võimalus. ” Kui palju ronge oleks ideaalis juurde vaja?
See küsimus on rohkem riigile kui meile. Oleneb, mida meie käest tellitakse. Me võime sõita igale poole ja palju, aga me ei sõida praegu ühtegi liini kasumlikult. Mida rohkem peatusi, seda aeglasem liin ja seda rohkem see maksab. Me näeme nõudlust pikematel liinidel. Aga küsimus on, mida riik näeb. Kas tahetakse mingeid bussiliine asendada rongidega? See oleks ka võimalus. Praegu sõidame Paldiski suunal tasuta ühissõidukitega võidu.

Tuleb välja, et Eestis polegi inimesi, kes suudavad midagigi ette näha Miks siis vähemalt ei võeta kuulda neid, kes näevad? Uute rongide tellimise ajal ütlesin juba siis korduvalt, et minimaalselt on vaja 23-24 rongikoosseisu diislite osas. Telliti 18. Kuidas ma seda ette nägin? Väga lihtsalt, arvestasin lihtsalt elementaarse sõiduplaani tihedusega ja rohkemat polnudki vaja. Muidugi, ma pidasin silmas SAMA SUURI KOOSSEISE nagu meil oli, kuni 600-kohalisi! Nii et kui sellega võrrelda, mis telliti, pidanuks olema arv kindlalt üle 30 koosseisu. Oleks võetud kuulda, poleks täna mingeid probleeme, millest loos juttu! Aga mida siin imestada. Elroni algusaegadel, kui arvestati sedagi, kui palju on vaja vedurijuhte, siis .... mõned kuud hiljem avastati, et unustati arvestamata vedurijuhtide puhkused!!! Ja hakati inimesi veelgi tööle juurde võtma! Kui nii lihtsaid asju ka ei nähta, siis kuidas üldse kommenteerida?

Saks mainib ka seda, et mida rohkem on peatusi, seda aeglasem liin ja seda kallim! Mingis mõttes tõepoolest! Kuid riigiettevõte ei saagi alati rahast lähtuda. Ossipi ajal ei mõistetud regionaalpoliitikat, täna peaks juba mõistma? Muidugi ei mõisteta ka täna, aga veidi on mingeid arusaamu siiski tekkinud. Kuigi jah, on ka juhuseid, kus arvatakse, et mitmed väiksemad peatused pidanukski ehitamata jätma. Nagu jäetigi osa vajalikke tegemata.

Saksa arvates peaks küsimuse, kui palju ronge vaja, esitama riigile.Tõepoolest, riik peaks ju analüüsima statistikat jne. Ometi peaks ka Elronil olema mingigi visioon? Mitte pelgalt lähtuma sellest, kui palju ronge mingil liinil riik tellib Laias laastus võin ka täna ära öelda, kui palju rongipaare mingil liinil peaks sõitma, et potentsiaali ära kasutada. Aga kuulda ju nagunii ei võeta, mis sest, et olen harva milleski eksinud. Nagu ka Balti jaama puhul, kui sai öeldud aastaid tagasi, perroonide ehitusel, et juurde oleks vaja vähemalt 2-3 teed. Vastati: "meie arvutuste kohaselt piisab"....

Samala ajal mainib Saks, et riik peaks ära määrama, mida tahetakse. Näiteks mingil liinil busside  asemel elanike rongidega teenindamine. Kuidas seda teenindada, kui rongipeatusi juurde ei taheta? Veel üllatavam on aga Saksa arusaam bussidest. Loos hiljem on küll juttu sellest, kuidas ta rongides pileteid müüs. Aga ehk peaks ta ka ühe päeva Paldiski bussidega sõitma? Pidanuks juba kantslerina? Igal juhul siis ta AVASTAKS, et Paldiski liinil ei olegi tasuta busse, millega Elroni porgandid "võidu sõidaks"! Kas tõepoolest ekskantsler ei tea, mis ümberringi toimub??? Võib seega eeldada, et ta ei (Elron üldse) tee siis ka mingitki koostööd ÜTK-dega?

Ja jätkuvalt räägib ta sellest, kuidas jälle mitte keegi ei osanud ette näha, et läbisõitu on nii palju ja hooldused ning sellega seonduvad kulud tulevad kätte kiiremini kui osati arvata. Huvitav, mina teadsin küll, umbkaudselt, kui tihe peaks olema rongiliiklus ja seega ka läbisõit!

Nüüd siis räägib ta lisaks sellest, et me ei tea, kas ja millal Haapsalu (Rohukülani, kas ta seda ikka teab? raudtee valmib. Siit aga koorub ridade vahelt veel midagi. Kuna enne keegi midagi ei osanud ette näha, siis kas nüüd oskavad? Kui saadakse aru, et Narva jt suundadel on vaja OLULISELT tihedamat rongiliiklust, siis KES Elronis või ka MKM-is "näeb", et Haapsalu liinile piisab 6 rongist päevas? Miks siis taas ei suudeta ette näha, kui palju sinna tegelikult ronge vaja on? Ütlen siis jälle ette, minimaalselt on Haapsallu vaja 12 rongipaari ööpäevas! Optimaalne oleks väikese perspektiiviga 16. Kui aga Saks ootab valitsuselt kiirest 3 (diisel) rongi, siis kas elektrirongidest piisab? Kas seda suudetakse välja arvestada? Kas osatakse näha, et olenemata liiklustihedusest Haapsalu raudteel tähendab olukord sel raudteel seda, et elektrirongide arvu planeerimisel on mitu aspekti. Esiteks, Elroni depoo tuleb üle tuua Koplisse (või äärmisel juhul Keila piirkonda), sest siis jäävad ära sisuliselt ligi 500 km tühisõite päevas, mida praegu teevad Pääsküla - Tallinn rongid!? See toob kaasa koosseisude optimaalsema kasutamise. Teiseks, praegu teenindatakse läänesuunal osa liine topeltkoosesisudega. Keilani raudtee kaheteeliseks ehitamine, Pääsküla rongide kadumine, Keila - Tallinn liikluse tihenemine ja Haapsalu kiirrongide lisandumine tähendavad, et osa praegusi reisijaid saavad sõita Haapsalu rongidega ja tihenemise tõttu hajutatakse tipptunnil reisijaid ka rohkem.
Lisaks väga oluline mõlema rongitüübi jaoks oleks lähiaastail kas Aegviidu - Tapa raudtee elektrifitseerimine ja/või kahesüsteemsete rongide planeerimine. Elektrironge on vaja juba täna samuti juurde tellida, aga just nimelt mõeldes kahesüsteemsetele rongidele. Need võimaldaks sõita nii tapani kui vajadusel ka pikemaid liine. Seega, kolm diiselrongi juurde on ilmselgelt vähe, vaja on koheselt tellida 5-6 koosseisu. Sel juhul saab vajadusel ka ajuti mingeid ronge elektrirongide asemel vajadusel teenindada ja jätkuks ehk ka Valga - Koidula teenindamiseks (4 tava ja 3 kiirrongi päevas).
Kuid LISAKS on vaja veel koosseise Riiga ja ehk ka Vilniuseni sõitmiseks. Siin peaks asjad toimuma muidugi kolme riigi koostöös, kuid, et ei oleks üllatusi, siis oleks vaja sellele liinile vähemalt 4, parem, kui 6 rongipaari päevas! Muidugi, osaliselt pakuvad need leevendust ka Tartu - Tallinn lõigu jaoks.

Kas nüüd on lihtsam arvutusi teha? Lisagem siis ka päevas arvestuslikult Narva suunal 8 rongipaari + 2-3 kaugrongi Peterburi. Samamoodi muidugi paar rongipaari päevas ka Tartu kaudu Moskvasse. Praeguse Koidula liini minimaalse vajaduse tagab olemasolev koosseis, sõites erinevatel lõikudel (kuni Võru raudtee remondini) 5 korda päevas.

Aga nõudlus näitab selget vajadust uute rongide järele? Meil on suurem läbisõit, kui keegi oleks osanud arvata. See tähendab, et kõik hooldusgraafikud ja -kulud tulevad meile enne peale, kui oskasime arvestada. Peame ronge hooldama mõistuspäraselt, et saaksime hoida ühte koosseisu varus, et meil ei oleks kõik koosseisud korraga väljas — kui midagi juhtub, siis on asendus olemas. Pluss, Tartu ja Narva suunal on vaja lahendada see, et inimesed ei peaks püsti seisma, ja selleks oleks vaja vähemalt kolme rongi. Aga edasi me ei tea ju näiteks, kas Haapsalu raudtee valmib. Pikemast vaatest oleneb, mida meil vaja on. Probleem on pikk rongi tellimise aeg. Kui oleks kohe aasta alguses tellinud, siis oleks saanud võib-olla kahe aastaga, aga muidu on ooteaeg kolm aastat.


Saksa sõnul on täna kindel, et enne 2022 meile uusi ronge ei tule. Ja Elron teeb kõik selleks, et olla selleks valmis. Kas depoos, kus ruumi ei jätku? Või on lõpuks aru saadud, et on vaja uut depood? Vähemalt diiselrongide põhiseisukohana?

Aga see, et tagantjärele on kõik targad, on asi, millega ei saa nõustuda. Isegi tagantjärele ei saada ju enamasti asjadest aru! Ning toona ei tehtud prognoose mitte parima teadmise vaid pigem mitteteadmise pealt! Ja aega aeu saada nende aastate jooksul oli palju, sellest ka räägiti-kirjutati, aga ... suuga suur linn, käega ....

Seega isegi kui uus valitsus paneb kolm rongi eelarvesse, siis enne 2022. aastat uusi ronge ei tule? Jah, 2022 oleks kõige varem. Me teeme omalt poolt kõik selleks, et olla valmis. Tagantjärele tarkusega võib öelda, et kümme aastat tagasi ei osatud ette näha nii suurt rongiga sõitjate arvu. Jah, tagantjärele on kõik targad. Aga ega mina ei julgeks ka prognoosida 2030. aastat. Arvan, et toona tehti prognoos parima teadmise pealt ja hange tehti optsiooniga, et sai ronge juurde soetada ja see tegi elu lihtsamaks.
Kas kiirema lahendusena oleks võimalik ronge rentida? Rongid ehitatakse nagu parvlaevad ehk konkreetsetele liinidele konkreetse tellimuse alusel. See oleks erandlik, kui kuskil… Ma isegi ei tea, mis riigist saaks rongi tuua. ” "Rongid ehitatakse nagu parvlaevad ehk konkreetsetele liinidele konkreetse tellimuse alusel."

Mõned variandid oleksid vist Läti või Valgevene.
Lätlased on oma hankega hädas ega suuda ronge kuskilt hankida. Ja meie inimesed poleks võib-olla ka nõus Läti rongidega sõitma. Ei saa tuua rongi ja lihtsalt panna seda rööbastele. Seal on katsetamine, testid, sertifikaadid, rongijuhtide väljakoolitamine. Rongijuht sõidab konkreetset tüüpi rongiga. Seega see pole kahjuks võimalik.
Milliseid meetmeid olete võtnud, et suure nõudlusega toime tulla? Kõiki trikke kasutame. Maksimaalselt optimeerime graafikuid, logistika on võtmeküsimus. Nii selles mõttes, kuidas rongid sõidavad, kui ka selles mõttes, kuidas neid hooldatakse. See on väga peen mehaanika. 1. aprillist töötab hooldusbrigaad sisuliselt kolmes vahetuses, et kasutada ära ka nädalavahetusi, kui väljas on vähem ronge.

Aga kas siis kantslerina töötades ja ka täna ei tea, et vanu koosseise ajutiselt saaks tegelikkuses siiski rentida või ka juurde osta? Kas üleüldse keegi on seda uurinud? Või hoopiski võimalust osta vanu "ungarlasi" ehk kapsausse!? Poolakad ostsid nii meilt kui mujalt vanu kaubavedureid ja renoveerisid need täielikult. Olen üpris kindel, et ka kapsausse saaks kapitaalselt renoveerida, nii nagu Tallinnas renoveeriti ka üpris vanu tramme!
Ka Edelaraudteelt saanuks osta või rentida Peterburi liinil sõitnud "krokodille", võttes eesmärgiks needki kapitaalselt kaasajastada. Kuigi nende veermik on halvem kui kapsaussidel. Kõigele lisaks võimaldanuks need ka erirongidena sõitma panna, vagunite arvu muuta jne. Sõitnuks vähemalt nädalavahetustelgi!?

Aga mida rohkem loed, seda rohkem tundub, et Saks ikka ei tea rongidest suurt midagi. Ainuüksi jutt sellest, et vaja oleks rongijuhte välja koolitada! Elronis alustasid Edelaraudtee vedurihid sisuliselt ilma igasuguse väljaõppeta! Ning nende hulgas on küll neid, kes suutnuks mõne vana tüüpi diiselrongiga sõita! Tänapäeval on ju üldse tegemist veeremijuhtide, mitte erinevate kategooriate üksuste juhtidega!?

Ka maksimaalse optimeerimise jutt ei päde. Nii Pääsküla rongide jätkuvalt sõitmise valguses kui ka seetõttu, et Raplas jm seisavad rongid pikka aega! Isegi elektrirongide puhul on mõningaid võimalusi vähendada läbisõitu. Nii võiks õhtuti Riisperre sõitev 587 või isegi 583 jääda pendeldama Keila ja Riisipere vahele,  sõites hiljem viimase Paldiski rongi asemel Tallinna vm moel ning seega tagades Tallinna ja Keila vahel rongides mõlema suuna reisijate olemasolu. Nii saaks ka hilisõhtuse vajaliku rongi (tulevikus Turbasse) peale kl 22 sõitmise.

Kui palju te sõitjatelt tagasisidet saate? Väga palju.
Milline on see olnud? 99% positiivne. Sõitjad pahandavad siis, kui rong hilineb või kui tuleb püsti seista. Alguses oli ka piletimasin võõras. Kuulame tagasisidet ja muudame juhendeid, et need oleksid arusaadavamad. Aga valdavalt on tagasiside olnud positiivne. Meie rongid on puhtad ja töökindlad ning meie klienditeenindajad on sõbralikud ja viisakad. Kui hilinemised tekivad, siis on olnud infrastruktuuri probleem. Aga on juhtunud ka nii, et probleem on olnud rongiga.


Üldiselt on aga rongid üpriski töökindlad, pigem on tõepoolest murekohaks taristu rohkem. Suurim murekoht on aga operatiivse info edastussüsteemide mannetus. Suuresti Elroni tegemata töö. Ka selle koha pealt olen nii neid kui teisi asjaosalisi pidevalt ja korduvalt teavitanud, kuidas midagi on vaja teha, aga tulu on sellest olnus kahjuks minimaalne.
Loo lõpupoole juttu ka sellest, kuidas Saks müüs ühe päeva rongides pileteid. Muuhulgas pidi ka tema selgitama reisijatele elementaarseid tõdesid:

Reaktsioonid olid väga kihvtid. Paljusid asju sai ka selgitada. Vaidlesime sõitjatega piletimasinate juures. Nad küsisid, miks peab valideerima, kui tal on tasuta sõit. Ütlesime, et kui me ei tea, kus inimesed peale tulevad ja kus maha lähevad, siis ühel ilusal päeval rong äkki enam ei tule sellesse peatusesse, sest meie andmete järgi keegi sealt peale ei tule ega maha ei lähe. Me ei kiusa inimesi, aga meil on seda infot vaja, et graafikut planeerida.

Tore oleks kui KÕIK kabinetitöötajad kord kuus või vähemalt kord kvartalis ühe sõidu täies ulatuses tööd teeks ja ka puhkeruumides ööbiks!

Kui kiiresti võiksid Elroni rongid tulevikus sõita? Meie soov oleks, et mida kiiremini, seda parem. Aga see ei olene meist. Meie rongid võivad sõita kuni 160 kilomeetrit tunnis. Aga infrastruktuur ei võimalda nii kiirelt. Tartu liinil on soov, et selle vahemaa läbiks tunni ja 40 minutiga. 135–140 kilomeetrit tunnis oleks hea kiirus. Aga 200 kilomeetrit tunnis sõitvaid ronge me vist ei näe? Rail Baltic sõidaks nii kiiresti. Aga et meie rongid seda teha saaksid, tuleks infrastruktuur sirgeks tõmmata ja ehitada mitmetasandilised ristmikud. Nii kaugele ei julge mõelda.

Selle peale pidanuks MKM ja kantslerid mõtlema ammuaegu varem. Näiteks teeremonti tehes KOHESELT planeerima mingitegi lõikude õgvendamised! Nagu ka Türi - Viljandi lõigu puhul ja mujalgi, Tartu ja alles eesoleva Narva raudteest rääkimata.

Mida ootate uuelt valitsuselt? Kolme rongi! See on peamine ootus.
Millised kulud katab Elron piletirahaga? Meie avaliku teenindamise leping, mis on riigiga sõlmitud, ütleb, et meie mõistlik kasum on 1% piletitulust. Meie kasum on sisuliselt olematu. Kõik, mida teenime, ja kõik, mis riik annab… Oleme nagu MTÜ, et paneme selle tagasi oma tegevusse. Meie dotatsioon pole aastaid kasvanud. Tegelikult kõik uued väljumised on uus kulu. Me suudame seda katta, kuna on rohkem sõitjaid ja seega rohkem tulu. Millal plaanite piletihinda tõsta? Ei oska öelda. See ei sõltu meist. Selleks on meil vaja ministri luba. Hinda oleks aga vaja tõsta, kui vaatame diislikütuse-, elektri- ja palgakulusid. Kõige suurem kulu on infrastruktuuri tasu. Sisuliselt 40% oma eelarvest maksame Edelaraudteele ja Eesti Raudteele.


Dotatsioon pole vast kasvanud, küll aga kasvas infratasu? Ning Edealaraudteele makstav infratasu peaks ju nüüd, peale Pärnu liikluse sulgemist, ca kolmandiku võrra vähenema? Kulud aga kasvavad muuhulgas tänu mõttetutele otsustele. Nagu ka uus piletisüsteem, sest töötajate arv ju ei vähene, kulud hoopis kasvavad ja mitte vähe!

Rail Balticu ärajäämisest oleks kahju Merike Saksa sõnutsi oleks väga valus, kui Rail Balticut ei tuleks. Eriti arvestades seda raha, mis on sinna pandud, ja raha, millest jääksime ilma. „Ma arvan, et see on Eesti riigi jaoks unikaalne võimalus. Kui Rail Balticuga kraavi keerata, siis sellist võimalust meile väga pika aja jooksul rohkem ei anta.” Rail Balticu mõju Elronile oleks väike. Rail Balticu kiirrongid kindlasti mõju ei avaldaks. „Küsimus on, kas seal hakkavad sõitma ka aeglasemad rongid, mis oleks mõistlik, sest see infrastruktuur poleks muidu optimaalselt kasutatud. Me oleme proovinud ministeeriumit ärgitada mõtlema sellel teemal, et keda seal nähakse,” ütles Saks. Rööpmelaius rolli ei mängiks. „Nagunii tuleks selleks soetada uus veerem. Meil poleks võimalik praegusi ronge sinna sõitma panna, sest tegutseme võimete piiril. Rattapaari laius on tegelikult pisiasi. Tuleb lihtsalt tellida teistsugused. Aga mind huvitab ka, mis riigil plaanis on,” rõhutas Saks veel kord.


Ei usugi, et Saks kantslerina töötas? Ta peaks ju teadma, et ka siin pidanuks trassi planeerides kohalikule liiklusele mõtlema? Või siis ikkagi ei suudeta MKM-is asjadest aru saada? 
Praeguse planeeringu puhul on kohalik liiklus sisuliselt mõttetu ja ebaproportsionaalselt kallis. Seega on praegune "ärgitamine" väga vildakas, sest mõistuspärase RB puhul peaks:
* vähendama kiiruse 160-le km tunnis
* kasutama osaliselt olemasolevaid trasse (kolm varianti)
* viima trassi asulatele lähemale
* kasutama vene laiust
* kaheteelisi lõike kasutama vaid osaliselt, vähemalt Tallinna ja Riia vahel, kaugemal juba teine lugu.
* arvestama suuresti turismiga
* mitte keskenduma niivõrd ajalisele faktorile kuivõrd maksimaalselt erinevatele sihtgruppidele.

Aga värskelt otsa uus lugu:

https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/foto-miks-teenindab-tallinn-tartu-liini-vaid-nelja-vaguniga-rong-inimesed-seisavad-kahetunnisel-reisil-kui-silgud-putis?id=85867191

Muide, lisaks paneb veel RB projekti koordinaator Kaunissaare kõvasti "kaunist". Lugeda ei saa, aga ei tahagi. Sest juba esimestest sõnadest saab aru, et peale demagoogia ja lausnõmeduse ei tule siit küll midagi! Ah et raha vähe uute rongide ostuks?

https://epl.delfi.ee/news/arvamus/kristjan-kaunissaare-rikkis-grammofon-ketrab-raudteevastast-lugulaulu?id=85873271

Lugege parem uuesti, millest kirjutasin. Kuigi selge siililegi, et Kaunisaare ongi ise see grammofon....






1 kommentaar:

Kommentaare loo juurest:

ahf
Sobimatu
09.04.2019 09:09:58
See bossproovis ära klienditeenindaja ameti, mis on igati kiiduväärne. Nüüd järgmiseks võiks ta proovida, kuidas on elu raudtee ääres väljaspool Tallinnat kui viimane rong Balti Jaamast väljub natuke peale üheksat. Siis saaks ta kohe aru, et ühte veel tund aega hilisemat rongi oleks vaja.

kes ?
Sobimatu
09.04.2019 15:56:20
rongide tehing tehti ikkagi minister Partsi poolt ja selles osales MKM poolt kantslerina Merike Saks.

Kuuuurija
Sobimatu
09.04.2019 08:20:39
Rongid tuöeks osta ikka piletiraha eest. Maksumaksja raha eo pea nii ohtralt kulutama 5000 rongilembi transpordimurede lahendamiseks, samas kui ülejäänud miljon ja 300 tuhat peavad vaatama kuidas ise hakkama saavad.
(Minu märkus: Välja on ilmunud taas kuulus kommentaator, kes pole saanud isegi 10 aasta jooksul targemaks, üks ja sama jutt! Vist kopeerib oma 4 kommentaari igal pool?)

irrah
Sobimatu
09.04.2019 08:49:17
Nojah, Elronile peale maksmise osas saab vastu vaielda. Esiteks maksab Elron aastas vist mingi 15 mln eurot teemaksu - see kulu bussitranspordis näiteks täiesti puudub. Ja ikka on Eesti Raudtee kahjumis - vähe sellest, nende aruandes seisab kulu nimega "rahvusvahelise reisijate transpordi teenindamine" vms. Kas see tähendab, et aastas maksame sellele 100000-le Venest tulevale reisijale 2 mln eurot peale? Kolmandik sellest 15-st miljonist makstakse eraomanduses Edelaraudteele - ja teed suudavad nad ikka remontida ainult EL raha eest. Probleemid, mis puudutavad rataste enneaegset kulumist saavad ilmselt just seal alguse. Samuti peaks vaatama, kas kaubarongide infratasu on ikka õiglane - raskem rong kulutab teed ikka kordades rohkem, kui reisirong. Kindlasti on üks suur kuluallikas Elronile ka diiselkütuse aktsiis - aastas kindlasti miljonid eurod. Samas maanteedel, mille rahastamiseks aktsiis ju suuresti on mõeldud, rong ju ei sõida. Seega peaks Elron saama raudteel sõidetud makstud diiselkütuse aktsiisi eest - miks veel erladi infratasu? Või siis vastupidi - maksab infratasu, aga ei maksa aktsiisi diiselkütuselt. Tallinn-Tartu vaheline liiklus tuleks kindlasti suuresti asendada rongiliiklusega - hetkel väljub buss iga poole tunni tagant, mis mõte sel on? Lisaks puudub ka konkurents - Tallinn-Tartu ekspressliinil on aiunult üks vedaja. See on aastatepikkuse monopoli soosimise vili - mäletame, kuidas Superbus välja söödi - mingist vabast konkurentsist pole bussinduses mõtet rääkida. Kui nüüd kõik aspektid arvesse võtta, siis pole bussitranspordil suurte linnade vahel mingit perspektiivi - terves Eruoopas veetakse reisijaid rongidega. Buss katab ikka kohaliku transpordi vajadusi - veab inimesi rongipeatusest näiteks laiali. Rahaliselt on Elron ka kliendi jaoks reisi maksumust tõstnud - viimase viie aastaga ca 20% võrra. On mõnevõrra uskumatu, et Elroni reisijate arv ikka kasvab - vaatamata Eesti Raudtee igikestvale raudtee remondile, mida ilmselt meelega pikendatakse ja tehakse äärmiselt ebaefektiivselt - huvitav, millal Eesti Raudtee oma tallinna sadama case´i saab.... Aga Elronile jõudu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar