Pimedus kortermajade ümber ja igal eestlasel oma mätas. 2019 okt.

 

Teisipäev, 1. oktoober 2019

Pimedus kortermajade ümber.

 

 Ametnikud ja projektijuhid lasevad lendu oma üpris tavapäraseid ütlusi. Aga tegu on asjaga, mis tõenäoliselt juba lähitulevikus väga paljusid puudutama hakkab. Eriti kui ninali asfaldiga kokkupuude saab olema....

ASJA ISEENESEST PEAN MA AGA ÕIGEKS!

https://www.err.ee/987095/uus-tanavavalgustus-jatab-lihula-kortermajad-pimedusse

Tõsi, siis on palju asju, mis peaks olema seadusega paika pandud ja mille täitmist KOV peaks ka jälgima. Olulisim asja juures on mitmetpidi keskkonnahoid! Aga enne kui selliste kortermajade teema juurde minna, toon näiteks hoopis teist tüüpi tänavad. Enamus meist tunneb Kalamaja, Pelgulinna jt kohtade tänavaid, kus (puit)majad otse kõnnitee kõrval. See alumine pilt Kalamajast Balti jaama lähedal. Niisiis, on sõidutee ja kõnnitee. Ning on teada seegi, et majal on ka teised küljed, mitte ainult üks. Igal juhul peab üldjuhul kinnistu tagama elementaarse valgustuse teistel külgedel oma elanike jaoks? Kui mõttekas on siis SELLISTEl, enamasti väiksematel tänavatel, üldse n.ö. sõidutee valgustus? Seda nõuavad määrused? Noh, määrusi kehtestavad ikka inimesed ja otseselt ei ole alati väga tugev valgustusnõue ka otstarbekas. Autodel on siiski tuled, eelkõige vajab valgustus kõnnitee ja .... maja uks!?
Kui nagunii on majal oma valgustus, siis ehk ongi mõttekam, kui seadusega pannakse paika, vastavalt iga tänava oludele, nõue, kuidas ja kelle poolt peab olema valgustus tagatud. Mingil määral muidugi ka valgustustugevus jm.

KUID, kuna tänaseni on meil ikkagi olemas harjumus, et valgustuse kõikjal tagab KOV, siis see, et järsku see kaob, on ju kuidagi ebaõiglane? Eriti kui jälle jõuame selleni, et ei suudeta isegi tagada teavitus ning keegi jälle ei tea, kes peaks tagamagi!? Ma pean õigeks, et piirkondades, kus majad eemal tänavast (kõnniteest), peaks tänava (sõidutee ja kõnnitee) valgustus olema tagatud KOV-i poolt. Teistel tänavatel aga kinnistute omanike poolt. V.a. muidugi kohad, kus eraomanduses kinnistu pikemat maad puudub ja ei piirne kõnniteega.

PRAEGUS SÜSTEEMI KADUMISE n.ö. "kompensatsiooniks" peaks aga (pole minu jaoks vahet, kas eurorahad mängus või mitte) kogu tänava vm projekti tegema KOV, ning seda koostöös kinnistute omanikega. Ehk et on üks projekt, mis tagab uue tänavavalgustuse ning samal ajal sisaldab see ka valgustuse lahenduse ja paigutuse kinnistule. Üks tegu, kümme kärbest! Ning kogu selle töö maksab kinni KOV! Kuid tulevikuks tähendabki see seda, et selle "eurovalgustuse" maksab kinni KOV, kinnistu oma aga kinnistu omanik. Peamine nõue seejuures on, et valgustus projekteeritud ulatuses peab olema tagatud, elektrikulu, lampide vahetuse, hämaruseanduri - kõik need jäävadki kinnistu omaniku mureks.

Ebaõiglane? Minu jaoks mitte. Seda enam, et kinnistuomanik sai ju KOV-i kulul valgustuse ka hoovi ning seesama valgustab siiski mitte ainult asula/linna elanike liikumisteid, vaid ka kinnistu elanike oma!, sh parkimiskohad jm?

Mis olulisim minu jaoks, on keskkonnasääst. Olemata postid, kaablid, kallid lambid, see kõik ei ole pisiasi! Pealegi, nii saab kinnistu omanik võimaluse valida hoopis ilusamat valgustid, linnaruum muutub "soojemaks" kui on praeguse kõleda valgustusega, valgustid saab paigaldada maja, aia vm külge madalamale, nii, et see segaks vähem ka liiklejaid, valgustus paistab vähem majade akendesse jms.

Omaette probleeme võib igas kohas tekkida, nagu (ülemisel pildil) tihehaljastus, aga pole kahtlustki, et lahendused on olemas!?

Küll aga ei tohi mingil juhul juhtuda nii, nagu Lihulas, et rubilnik välja, kui omal tööd tehtud ja teised pimedas! Seda enam peab asju tegema ja planeerima üheskoos, et need asjad oleks välistatud!

 

Enamuse majade hoovides on ju nagunii valgustus juba olemas ja pole ju paha kui ühise lahenduse käigus saab ka selle uuemaks, säästlikumaks?

 

Muidugi peaks ka röövärikad tagama valgustuse oma kinnistutel. Mitte nii, et ühed teevad ja maksavad, teised koonerdavad? 

 

**********************************

 

 

Neljapäev, 3. oktoober 2019

Igal eestlasel oma mätas - tänasest meediast.

 

Foto Fideelia-Signe Roots`i maalist. 

Täna oli huvitav ajalehti lugeda.

Üpris sisukas, nagu alati, Postimehe lisa Maa Elu kirjutas ka erinevatest logistikateemadest:

Kahjuks on aina rohkem artikleid tasulised ehk et ajalehed nagu laadakorraldajad, püüavad raha küsida külalise käest mitu korda....

https://maaelu.postimees.ee/6792236/riik-tahab-rohkem-kaupa-raudteele-suunata

 Scandagra sõidutab üksi meie teedel aastas ca 40 000 tuhande auto ringis! Päris uskumatu, kui hakata mõtlema? Et seda teeb vaid üks firma? Mõelgem, kui palju on siis kõikide firmade peale kokku? Mida teha, et neid oleks vähem?

Artikkel räägib sellest, kuidas riik tegutseb usinasti selle nimel, et rohkem vedusid raudteele suunata. tegelikult see usinus tundub väga nadivõitu olevat, ka selle loo järgi.
Juttu sellest, kuidas Edelaraudtee sama firmaga suhelnud, aga väidetavalt polnud firmal huvi. ;iks see huvi peaks üldse tekkima?
Viljandi Naftabaasi selgitus annab aimu. Autodega on paljudel puhkudel erinevatel põhjustel mõttekam vedada autoga. Üks nüanss, mis välja koorub, on meie (turu) väiksus. Muide, seda tasub meeles pidada siis kui RB-d kiidame...

Aga samal ajal kui riik "püüab", siis teine osa riigist, KOV-id, siblivad oma mätta ümber.

https://www.postimees.ee/6764933/suure-jaani-toostuspark-avab-ettevotetele-kesk-eestis-uued-atraktiivsed-voimalused

Küsimus: Miks tööstuspargi loojad ei huvitu raudteest, mis üpris lähedal? Sest .... mugavam on mida iganes autodega vedada? Põhja-Sakala vallas on raudtee olemas ning Võhma linn samuti. Kas haru sealsest jaamast tööstusparki planeeritud ja ehitatakse? Muidugi mitte. Ju siis tööstuspark pole nii väga tööstuspark kui nimetuse järgi kõlab?

Sama lugu ka MUJAL Eestis?

Järgmine lugu Pärnu sadamast:

https://leht.postimees.ee/6792404/sadamast-laheb-valja-turvas-ja-puit-sisse-tuleb-sool-ja-killustik

Eks siingi võib tekitada kümneid küsimusi. Näiteks, et kui sool tuleb Venemaalt, siis miks tuleb see meritsi, mitte raudteed pidi? Või kui juhatuse liige Mati eimann toob välja ebavõrdsuse: "... maanteed hoiab riik tasuta lahti, aga mereteel peab vedaja maksma ehk antud juhul jäämurdja eest..."!? Ma ei tea, mulle tundub küll, et maanteedel on kaubavedu ainult osa liiklusest, kus põhiosa moodustavad ehk erasõidud, mere peal aga kümned tuhanded riigi kodanikud ju iga päeva tööle ja kooli ei sõida?

Aga see selleks. Loos loodetakse ka selle üle, et RB valmimisel peaks ka sadamas veod "hoogustuma". Nii mõlemad juhatuse liikmed arvavad. Et pole ju mõtet Tallinnast tuua kaupa autoga "siia". Aga kas rongiga on mõttekas?  Mida siis ikka nii väga kaugelt tuua ja poole RB peal Tallinna veoks ümber laadima? Et siis meie elu ongi hästi palju ümberlaadimisi ja vahendajaid?

Välja veetakse siis peamiselt turvast? On see riigi jaoks väga hea äri?

Lõunaleht kirjutab aga sellest, kuidas inimesed kolisid Räpina kanti maale elama. Hiljem selgus, et mitte maale vaid "turbale"!

http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=27590

Paljude arvates ehitatakse RB-d, muutmaks meie maad Nauruks. Kindlasti see osaliselt ka põhjuseks on, mitte küll peamiseks. Peamine on raha liigutada ja ehitajatele ning hiljem vedajatele meie taskust igavest anda. Aga nagu eelmisest loost saime teada, veetakse palju meie turvast välja. Mida me endale hoida ei taha tulevikuks ja ega me ju soid ka ei taha? Ju siis ei taha...

Turvast Räpina kandis kaevandab välismaise enamusosalusega firma. Ja nüüd plaanib vallavanem anda neile aina rohkem voli. Selle nimel, et vald saaks aastas ca 10 000 eurot!? Tõsi, riik saaks lisaks 50 000. Kas see muudab valla tunnuslause "Hea kodu koht" rohkem tõelisuseks? Vallavanem Enel Liin põhjendabki uuringutele ja keskkonnamõju hindamisele rohelise tule andmist kohalikele elanikele töökohtade tekitamisega. Hea kodu muutub halvemaks ja .... elanikud tahavad siia tulla, sest siin saab tööd? Kuidagi vastuoluline!? Ma ei taha kuidagi näida töö vastasena, aga alati õhus küsimus, kas ikka peab ühes kohas kaevandamise asemel vaatama nii kaugele, et antakse load tegutseda Meelva, Määraste, Tuurapera ja Meenikunno rabades? Juudaseeklite eest justkui rikuks ära mitmed kohad?
Loo juures juttu ka tulevikus ala taastamisest, mille peaks ettevõtja tegema? aga kas teeb või käitub nagu sillamäel toimetanud ettevõte? Ja kas siis teenitud ja juba kulutatud summakestest jätkub selleks?

Aga ju siis arusaama tase selline? Vallavanema arvates saaks tööd 30 inimest, ettevõtte sõnul vaid VÕIB-.OLLA pikemas perspektiivis, esialgu jätkatakse OLEMASOLEVA 17 töötajaga ehk et .... UUSI töökohti ei pruugi tekkida MITTE ÜHTEGI? Või saan mina valesti aru? Ja sellise vastuoksliku jutuga tahab vallavanem kohalike hirme ümber lükata?

Keskkonnamõju hindamist teeb ettevõttega seotud inimene? Kohalike arvates on murekohti veelgi. Iga-aastane väljavedu pidavat plaani järgi olema 10 000 tonni, aga vedama pidid seda vaid 170 rekat. Ehk siis ühe auto koorma kaal ligi 60 tonni? Kas vallavanem ei oska arvutada? Ehk et hirmude peletamiseks on vaja sellist ümbernurga plära?

Murekohti ja kaksipidi asju on loos väga mitmeid. Lisaks meenub "suured sulid sõidavad tõllas, väikesed ripuvad võllas"! Vähemalt kohalikud vaatavad viltu eestlasest osanikule, kellele kuulub 30 ettevõttest. Miks? Sest nad peavad teda süüdlaseks AS Põlva Maaparandus pankrotistumises. Ettevõte jäi võlgu paljudele, sh riigile ca 135 000 eurot. Aga teema, mis igal pool paljudele murekoht, pole oluline. Jääd võlgu riigile ja teistele võlausaldajatele, aga ole mees, tee uus firma ja kasseeri edasi vanaduspõlveks? Nagu RB puhul, et lubame, teenime ja pärast meid tulgu või veeuputus? Nii otseses kui kaudses mõttes. Kliimaneutraalsus? Mille puhul aina rohkem kaevame, ehitame, laristame, lõhume? Majanduskasv?

Väiksematest sulidest aga lugu:

http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=27582

Siit selgub ometigi, et ".... inimeste arvates tekib muidu karistamatuse tunne ja igal inimesel tuleb aru saada, et igal teol on tagajärg ja kuriteo või väärteo sooritaja peab vastutama"! Selline huvitav võrdlus? Jah, peakski vastutama! Aga kas alati vastutavad ja kes vastutavad? Kas aknalõhkujad, vallaametnikud, ettevõtjad vastutavad ühtemoodi?

Ja nii võib näiteid tooma jäädagi. Aga ehk on ikkagi midagi õppida? Tark õpib teiste, loll oma vigadest! Eestlane lollim kui loll? Istume oma mätta otsas, nokime nina ja...?

Väga  tahaks, ootaks ja loodaks, et hakkame asju märkama!. Mõistma. Ja vastavalt ka käituma ning talitama!.