Blogiarhiiv

Esmaspäev, 7. veebruar 2022

Ma ei tea, kuidas pealkirjastada marketite hämamist, petmist ja valetamist!

 

 
Täna oli Postimehes tõesti hea lugu! Hea just sisukuse poolest, sest enamasti ajakirjanikud ei saa asjadest aru, ei viitsi muud kui treida või...
 
 https://majandus.postimees.ee/7447684/rimi-juht-toome-tootajaid-appi-kas-voi-teisest-riigist

Aga kas seni tõesti siis hämatud, valetatud ja petetetud küsivad paljud! Ma tean, et paljud, sest viimased aastad olen ma sel teemal suhtlusmeediaski korduvalt sõna võtnud ja suur osa vaidlejatest annavad selgelt teada, et "ma olen loll, ei jaga midagi majandusest, ei saa aru konkurentsist, kui hindu alandavast ja edasiviivast nähtusest" ja palju muud sarnast! Kuigi ma ise tean, et õigus hoopis neil vähestel, kes ammu öelnud, et olen ajast ees, siis nüüdseks on mitu loos olevat argumenti välja toodud. Lausa mitu, sest üliharva tuuakse välja selgeid ja konkreetseid fakte!
 
 
Täna on see teema eriti kuum, sest värskelt oleme näinud elektri ja muu kütuse väga suurt kallinemist, mis muidugi ka marketites hindu mõjutavad. Suuresti seda püütaksegi täna näidata kui hinnatõusu peamist põhjust, tegelikkuses on selle juured hoopis sügavamal, kaugel aastate taga. Meenutada tasub näiteks lugu vist aastast 2014, kui meediast saime teada, et marketid 800-eurost alampalka ei karda!
 
Toon sellest loost mõned lõigud välja, et võrdlus oleks silme ees. Kõik need aastad olen ise kõrgemat alampalka ainsaks päästerõngaks pidanud, tänaseks peaks see olema minimaalselt juba 1400 eurot. Kindlasti oleks pidanud 800 eurot olema alampalgaks 2015. aasta paiku. Olnuks see võimalik?
 

Mitmed ettevõtjad ja majandusteadlased on pidanud Sotsiaaldemokraatide ideed tõsta viie aastaga alampalk 800 euroni jaburaks. Küsisime Eesti suurimatelt toidupoekettidelt, kuidas neid selline muudatus mõjutaks.

Üllataval kombel kinnitavad poeketid, et nemad maksavad töötajatele miinimumpalgast kõrgemat töötasu ning suurt vastuseisu alampalga kiireks tõstmiseks ei kostunud.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) turundusdirektor Andres Lember ütles, et «arvestades praegust töötasude tõusutrendi on tõus viie aastaga umbes selle tasemeni nagunii peaaegu paratamatus». Tema sõnul alustavad näiteks peamiselt Tallinnas tegutseva ETK Jaekaubanduse müüjad juba praegu töötasuga minimaalselt 550 eurot.

«Jaekaubandus on tööjõumahukas valdkond, mistõttu otsime ETK Grupis süstemaatiliselt uusi tehnilisi lahendusi, mis tööjõukulu kokku hoida aitaksid,» ütles Lember.

Prisma peremarketi tegevdirektor Janne Lihavaineni sõnul kõnealune lubadus lähiaastatel Prismat otseselt ei puudutaks. «Prismas on tunnipalgalistel töötajatel astmeline palgasüsteem, mida kutsume oskustasemete süsteemiks. See tähendab, et iga töötaja saab oma tunnitasu ise tõsta, täiendades oma oskusi ja teadmiseid jaekaubandusest ja Prismast. Prisma Peremarketit kõnealune lubadus tõsta miinimumpalka lähiaastatel otseselt ei puudutaks, kuna Prisma müüja-kassiiri keskmine tunnitasu on täna 3,32 eurot tunnis,» kirjeldas Lihavainen.

Tema sõnul on Prismasse esimest päeva tööle tulles madalaima oskustaseme tunnitasu sõltuvalt piirkonnast 2,90 kuni 3,18 eurot ja see on oluliselt kõrgem kui hetkel kehtiv miinimumpalk.

Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütles, et Rimi maksab teenindajatele konkurentsivõimelist palka, mis on suurem kui Eesti miinimumpalk ja ületab nii mõnegi konkurendi pakutava palgataseme.

«Meie teenindajate palk on ka pea igal aastal tõusnud ning selle tarbeks ei ole me pidanud hindu tõstma. Otse loomulikult on palkade tõstmine pannud meid pingutama, et tegutseda veelgi efektiivsemalt,» kirjeldas Bats, kelle sõnul pole palkade tõstmine otseselt ettevõtte tulemusi mõjutanud.

 Artikkel ilmus 2014,"tähtaeg" 5 aastat möödus 2019. aastal. Kas alampalk on 800 eurot? 1200 eurot ehk juba täna? 

Omamoodi naljakas oli tolles loos Prisma esindaja jutt märkimisväärselt suuremast tunnitasust, tol hetkel  miinimumpalk oli 2,13 eurot....

Artiklist saame teada (sinine tekst), et Rimis on täna tavapalk tunni eest 5,5 eurot, "operatiivtöötajal" 6,55 eurot. Kui võtta keskmiseks kuu normtundideks 170, on kuupalk 935, operil 1113,5. Seega, palk on tõepoolest hoopis kõrgem, aga kõrgem on ka elukallidus. Kas Rimi jt marketid saaks sama töö eest täna maksta 1 800 eurot? Muidugi saaks, aga miks ei maksa? Sest nii 2014 kui kõik teised aastad "edendati majandust" valepidi! Ja kui "märkimisväärne" see erinevus 1.05 nii väga tegelikkuses ikkagi on?

Rimi Eesti tegevjuhi Vaido Padumäe sõnul "turuosadega ollakse kettides rahul ja uute avamisega ollakse pigem ettevaatlikud. Lagi on käes ja kui vaadata müüki ruutmeetri kohta, siis see on meil paljudest Euroopa riikidest väiksem"!
M.O.T.T.
Jälle on mul õigus! Ja oli õigus hoopis varem kui "täna", sest efektiivsusega seotud lagi oli ammu käes ja see oli üks väide, mille eest pidevalt koslepit sain! Me ju võime rääkida viie rikkama hulka jõudmisest, aga seda, kuidas seda valimisloosungit kõik need aastad täide viidi, saab nii viia vaid puruloll või aferist. Mis erakond selle küll välja käis ja pikalt seda ka "täide viis", näe, nõder aju ei mäleta äste....

Mainin vahepeal, et täna ma enam ei imesta, kui vaidlustes paljud nimetasid seda edukaks ja heaks lahenduseks, sest aina rohkem poode tähendab konkurentsi (stampväljend), see omakorda madalamaid hindu jms. Pooltõde, sisu mõistmiseks on vaja rohkem aru saada. Võisin nagu papagoi korrutada, et see toimib vaid teatud piirini ja Eestis ületati see piir ammu, mingit arusaamasädet vaidlejate jutus aga ei ilmnenudki... (Mitte kõigi kohta ei käi see muidugi, kohtas ka inimesi, kes vägagi hästi asja mõistsid).

Igatahes oleme nüüd Euroopa viie esimese seas! Kas tolle nõdra valimisloosungi väljamõtleja pidas silmas Euroopat, maailma või universumi, kah ei mäleta. Aga heakene küll, eeldame, et poliitikutest ei sõltugi midagi, aga miks ketid hämavad, valetavad ja petavad, küsin ma veel kord? Sest seda just tehtigi, kui põhjendati hindade kasvu väga erinevate asjadega ja ennast püüti näidata väga edumeelsete ja hoolivatena. Seda näeb ka täna. Loost selgub, et "Rootsist pärit ettevõttena on meie töö- ja juhtimiskultuuris töötajate heaolu tähtsal kohal, nende soovide ja ettepanekutega arvestatakse". Tore ju kui nii on. Ometi olen ma vägagi adekvaatsete inimeste suust kuulnud, et nii see sageli pole. Ma ei pea siin silmas ei Rimi ega ühtegi konkreetset ketti, sest iga selline väide veidi erinevas võtmes on ju üsna tavapärane isegi teistes valdkondades. Kuid tean, et efektiivsusega on sageli lood väga halvad ja pole ka juttugi mingist kuuldavõtmisest.
 
(Palkade kasvule ka apteekides on takistuseks samuti see, et apteeke liiga palju ja isamaalased koos ekrelastega keerasid apteegireformi vussi)

Aga nagu mainisin, väga oluline oligi see, et mainiti fakti põrandapinna ja müüginumbrite võrdlusena. Seda oleks aga pidanud aluseks võtma juba palju aastaid tagasi, siis ei oleks me viie esimese hulgas ja kulud ruutmeetri kohta oleks oluliselt väiksemad. Sest vaadata tulebki mitte ainult müüki, vaid ka kulusid. Eriti täna, kui külmkapp on kuluartikkel ning ruutmeetri küttehind samuti. Kui Eestis oleks marketeid täna poole vähem, võiksime pidada ennast vägagi edukateks. Ah et vaidlejad tõstavad jälle kisa, et see ei loe?

"Sulgemistest aga viimasel ajal rääkima ei kiputa. Meie sulgeme viimasel ajal pea sama palju kauplusi aastas kui uusi avame ja seda teevad teisedki ketid". Hilja, peremees, hilja! Muidugi on hilja, kui omal õigel ajal pea ei jaga! Need klassikaväljendid sobivad siia nagu rusikas silmaauku! Taas, juba ammu, pidanuks uusi avama vaid siis, kui selle taustal sulgenuks kaks kauplust. Iga kett! Kõik see tehnikapark, mida täna peetakse üleval kõikides marketites, olnud reaalsuses pea poole väiksem ja see on üüratu mõjuga kuludes. Kui on üüratu mõjuga kuludes, oleks see ka üüratu ka palgakasvus ja hinnatasemes!

"Ka kauplustes tuleb energiakulusid otsustavalt kärpida"! Vt eelnevat lõiku, seegi on seesama, millest aastaid rääkisin. Energiakulud on ju hoomamatud tavainimese jaoks, sest elektrit võtavad külmikud ja valgustid, arvutid ja kassaaparaadid, lisaks veel ruumide küte jpm. Kaks korda rohkem kaupa mahuks ära tegelikkuses pea samale pinnale ja seda eriti siis, kui logistika ehk kaupade tellimine üle vaadataks. Sellist sortimenti, nagu on täna, pole üheski marketis vaja. 20% väiksem kaubavalik pagaritoodetest pesuvahenditeni ei muudaks sisuliselt mitte midagi halvemaks, küll aga kasvataks kõvasti efektiivsust! Üksiti tähendaks see ka võimalust muuta riiulite süsteemi, mis omakorda annakski võimaluse hoopis rohkem kaupa ruutmeetri kohta ladustada.

"See (müük ruutmeetri kohta) hoiab paraku Eestis hinnataset kõrgena. Mugavuse eest, et saame peaaegu kõikjal kodu lähedal poes käia ja poed on kaua avatud, maksame küll pisut kõrgemat hinda, aga küll turg seda korrastab".
Seesama turu jutt on ka paljude vaidlejate argument, kuid see kehtib taas vaid normaalse turuolukorra kohta ehk siis näiteks Eestis, kui marketeid oleks poole vähem. Mitte tänase kohta, sest turg ei korrasta midagi, kui seda solgivad ketid ise. Eesmärgiks muidugi teistele käru keerata, see on vist tõesti parim turu korrastaja!?
Ja siingi saab selgeks, et marketeist tuleks suur osa kinni panna, esialgu kasvõi kolmandik ja lühendada ka pea kõigi nende lahtiolekuaegu. Sest vaielge kui tahate, aga ka iga töötund kasvatab kulusid. Avatud võib olla ehk mõni väga tähtsas sõlmpunktis olev market nagu nt Ülemiste või Lõunakeskus, peale kl 20 aga üldjuhul peaks oma esmavajalikud kaubad kätte saama väikepoodidest, mis peaks taas hakkama pead tõstma.
 
Ja veel, kuigi paljud peavad võluvitsaks mingit Lidlit, siis sellegi kohta välja öeldud fakt näitab paljutki. Kui uus kett rahuldub alla 10%-turuosaga, siis ongi mõju marginaalne. Eelkõige hindadele alanemise suunas, küll aga negatiivne efektiivsusele, sest kui Rimi, nagu nad ise ütlevad, uue poe avamisel panevad vana kinni, siis Lidli poe avamisel ei tee seda ju ükski kett?  Ehk et müük ruutmeetri kohta muutub veelgi halvemaks ja peagi oleme Euroopas ESIMESEL KOHAL! Hurraa, seltsimehed! 

Kas aga paneb turg ehk tootjate puhul nüüd olukorra paika? Mõneti kindlasti. Ometi, pange tähele, et "... tuleb pidada tootjatega hulgihindade üle üha keerulisemaid läbirääkimisi, et kaupade kallinemine oleks põhjendatud". Seega, armsad vaidlejad, ka see pole oluline? On ikka küll! Põhilisena tähendab see palga- jm probleeme ka tootjatele ehk et mõju ulatub väga paljudeni meist väljaspool marekteid ja väga erineval moel. Kui tootja on sunnitud müüma veel odavamalt kui täna (teame ju, kuidas ketid survestavad neid niigi kõri kinninöörivate lepingutega), on ka nende puhu paljude lõpp peagi käes. Osalt, nagu mainisin, võiks see heagi olla, näiteks kui tootja toodab üle normaalse piiri ja veab suure osa lähiriikidesse, sealt aga tuuakse samu kaupu siia...

Üks huvitav lõik oli veel.
" Kui vaatame Eestis tegutsevate kettide majandustulemusi, siis moodustavad kasumid keskmiselt 1,5-2 % käibest. Euroopa keskmine on 3-4 % ja siin jääme pisut alla ka Lätile ja Leedule. See näitab, et kaupluste juurdehindlus on meil niigi väike...."

Seda ei maksa muidugi uskuda, et juurdehindlus väike! Ega ma ilmaasjata räägi hämamisest, petmisest ja valetamisest. Sest ikka selgub hiljem, et mul õigus olnud. Kuigi tänaseks paljugi muutunud, siis tuletan meelde aastatetagust näidet (krooni ajal), kus Luunja kurgi väljamüügihind oli 40 krooni, müügihind, aga 88 krooni. Teel kallines kurk üle 100% ja seda väikseks nimetada ei saa kuidagi. Seda enam, et kettide lemmikväljendeid on olnud ka, et "juurdehindlus on meil keskmiselt 20% piires"..... Seegi on hämamine, kuigi sisuliselt  petmine. Kui jutt on hindadest, siis ei tohi avalikkust lollitada pooltõdedega nagu hinnakujunduses oleks justkui ainult hulgihind ja poe juurdehindlus. "Ups, ei saa aru, kuidas küll kaubad kallinevad, me ju lisame hinnale vaid tsipakese"...? On ju veel vahendajad, vahelaod jm, seega see juurdehindluse jutt (ka ajakirjanike lugudes) on vaid pildi pooliku tõe väljanäitamine.

Ja lõpuks jõuame ka pealkirja juurde. Kui töötajaid keti kogu ruutmeetripinna kohta oleks vähem, oleks lihtsam leida ka asendajaid ja mingeid võõramaalasi ei peaks "importima". 
Ning veel, kui 2014. aastal ilmunud loo põhjal oleks "rohkem pingutatud", oleks täna ka palju probleeme hoopis väiksemad. Väiksemad, muide, oleks ka elektrienergia ja kütte hinnad, sest seegi sõltub tarbimisest üleüldises võtmes - mida rohkem tarbime, seda kõrgemaks tootjad ja vahendajad hinnad tõstavad. Seega, äraspidine ja/või nadi pingutamine siiani on tähendanud ka seda, et põrandapinna "lagi" võinuks tegelikkuses olla madalam ja me oleks kaugel Euroopa viiest esimesest....

Tänase artikli suurim pluss ongi vast see, et välja on toodud mitu olulisimat seost ja üpris heas vormis! Igal juhul viib see meid sammukese lähemale ausamale, konkreetsemale, usaldustõstvamale olukorrale - tõele!

*****************************************
 
23. 08.22.

Siia tasub lisada uus lugu, sest harva kui natukenegi TÕDE puudutatakse!
 

Kala müüakse “tunduvalt kallimalt” kui õiglane

Toidu hüppelise kallinemise muudab muidugi huvitavaks teatav vastuolu. Tootjate väitel on tõepoolest kasvanud nii energia, toorme, tööjõu kui ka mitmed muud kulud. Ja siin pole midagi üllatuslikku. Kuid kulud tootmisele pole kasvanud kaugeltki mitte nii drastilisel määral, kui võiks arvata poodidest meile viimasel ajal vastu vaatavate hindade põhjal. Kaupluse normaalne juurdehindlus oleks ehk 25%. Samas väidavad asjatundjad, et tootjalt küsitakse müügi eest endale vahelt kordades rohkem.
 
PETMINE JA VALETAMINE? Nii ongi ja räigelt ning süütult silma vaadates. Ammu on räägitud sellest, kuidas ketid soovivad tootjatelt aina soodsamalt hulgi toodangut osta Lisaks veel erinevad trahvid toodete otsalõppemisel riiulitelt jm ehk et osaliselt enda suutmatus optimaalselt tellida läheb tootjate kraesse.
 
 Kui jahutoodete hinnatõusu põhjustavad vilja kasvanud börsihinnad, siis kala puhul jääb ligi 60% hüpe pisut mõistatuslikuks. “Kalapüük käib kütusega,” põhjendas Eesti Kalaliidu tegevjuht Valdur Noormägi. Peale selle läheb palju maksma külmladude elekter.

Näiteks Norra kalakasvatuste punast kala müüakse seal samuti börsihindadega. See jõudis märtsis tasemeni 14-15 eurot kilo. Kui lisada veo-, töötlus- ja müügikulu, siis poleks tarbija taolist kõrget taset kuigivõrd talunud. Vahepeal kauplemine börsil üldse peatati. Röögatu hinna põhjustas asjaolu, et seoses koroonakriisiga, kui ettevõtete töö aeglustus, ei lastud kasvandustes nii palju lõhemaime vette kui tavaliselt. Nüüd, kriisi möödudes ületas nõudmine järsult pakkumise. Ent sama järsult on tõusnud kasvõi tursa hind – kui varem maksis see 16, siis nüüd 29 eurot kilo.
Kuid hinna kasvus mängib tugevat rolli ka meie enda, kodumaine faktor.

“Igal kaupluseketil käib ma enda kulude ehk poe juurde hindluse määramine erinevalt, aga normaalne oleks, kui juurde lisataks ehk 25%,” selgitas Noormägi. Kui palju siis tootja või maaletooja hinnale juurde pannakse – kas vähemalt kümneid protsente rohkem kui 25?

“Need müügihinnad on tootja hinnast ikka tunduvalt kõrgemad,” toonitas Noormägi, soovimata täpsustada.
 
Miks ei soovi täpsustada?  On midagi varjata? Muidugi oleneb palju ka muudest faktoritest, nt Balti jaama turul on kalatooteid palju, aga ka rendihinnad on siin vägagi suured.  Kui tegu on ettevõtjale kuuluva marketihoonega, on ehk lihtsam, aga ka nende puhul kasutatakse üsna palju hoolduses, turvateenustes, IT-sektoris jm teiste ettevõtete teenuseid ehk selleski on eri firmade kasumid rolli mängimas. Ning kuivõrd on meie marketid rentnikud kaubanduskeskustes või omavad oma kinnistuid Kumb on kulukam?
 
Omaette teema, et kui näiteks tootja on sõlminud mõne poeketiga kala pidevaks tarnimiseks lepingu, tuleb tal hinna tõstmisest poele 60-90 päeva varem teada anda. Selleks ajaks võivad aga majandusolud olla juba nii palju muutunud, et pärast hinna tõstmist jõuab tootja või tarnija omadega vaevalt nulli. Kui sedagi.

Kes tõstab hinda, kui keegi ei tõsta?

Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas, et toidutootjad asuvad praegu kahe tule vahel. Ühelt poolt läheb igasugune tooraine, nagu jahu või liha, nii energia hinna, pakendite kui ka tööjõukulude tõttu kallimaks. Teisalt suruvad mõistagi kaupluseketid toidu tootjatele peale eriti soodsat sisseostuhinda.

Mõnegi toidukauba puhul võib seejuures pidada tavapäraseks kaupluse 40% juurdehindlust. “Kuid leidub tooteid, kus juurdehindlus moodustab 80%, 200% ja rohkem,” lisas Potisepp. “Just välisomanikele kuuluvates kaubanduskettides on hakanud valitsema tendents, et hindu tõstetakse poes ka nendel toodetel, mille puhul tootja ise pole veel hinda tõstnud.”

Tavaliselt on kõige suuremate juurde hindlustega näiteks kodumaiste väiksemate tootjate joogid, mahlad, moosid, kastmed.
“Eesti toidutootjal puudub täna igasugune võimalus mõjutada toidu lõpphinda kaupluses,” nentis Potisepp. Mis puudutab kauplusekettide vahelisi n-ö hinnasõdu, siis need annavad rahakotile hõlpu üsna vähe. Lastakse mõnedel kaupadel hind hästi madalaks – lootusega, et niikuinii ostetakse siis mööda minnes midagi kallimalt. Need on kõik tavalised turundustrikid. Ühe sõnaga, igasuguse toidukauba puhul, olgu see kala või piim, sõltub hind poes käija jaoks väga palju kaupluseketi poliitikast.

Kes keelab  Eeesti tootjatel teha oma kett? Just väiketootjatel eelkõige, hoides hiiud teatud määral teadlikult eemal?

Kaupmeeste liidu esindaja Nele Peil põrgatab palli toidutootjate väljakupoolele tagasi.
“Jaekaubandust Eestis iseloomustab naaberriikidest oluliselt aktiivsem konkurents, mis on peamine põhjus, et toit ei ole kallinenud veel kiiremini ja veel rohkem, kui me täna näeme,” sõnas ta, et poodide üliküllus on hoopis pluss. “Toidu hindade tõstmise initsiatiiv tuleb suuresti toidu tootjatelt, kelle jaoks on sisendhinnad tõusnud.”

Kui keegi valetab nii et suus suitseb, siis kas ta on ka süüdlane hinnatõusus? Muidugi on. Niisugust lapsikut idiootsust ei tohiks küll ajada! Kui palju on Eestis marketite müügipinna ruutmeetri kohta kliente või vastupidi, elanike arvu suhtes müügipinda?

Üsna selge on, et toidu hinnad hakkavad järjest suuremale osale inimestest üle jõu käima. Kuigi rahvas on loomult mugav ja ostab vastavalt harjumusele, sunnivad hinnad hääletama üha enam jalgadega. Ajal, mil kala on muutunud luksuskaubaks, odavamalt ehk sisuliselt laotingimustes kaupa müüvate toidupoodide käive muudkui kasvab. Järjest suuremale hulgale ostjatest on ükskõik, kas silmi paitab kaunis letikujundus ja kõrvu kostab mahe muusika – peaasi et odavamalt läbi saaks.

Kaubandusettevõtja Tarmo Lauring ütles, et kuigi toidutootjate kulud on mõistagi tõusnud, on Eesti suuremad kaubandusketid  end viimase kümnendiga paksuks söönud. Nad on Lauringu sõnul võtnud suured finantskohustused ja näevad praegu kurja vaeva, et see raha inimeste käest tagasi korjata. Kokku tuleks hoida nii juhtimiselt kui ka püsikuludelt.

“See on üks põhjus, miks hinnad praegu paljudes poodides nii kiiresti tõusevad,” ütles Lauring. “Tuleb vaadelda, kas mõne toote hinna kasv on põhjendatav selle hinnaga, mida kaupluses küsitakse. Kindlasti peaksid kaupluseketid aga oma kulud, sh juhtimisstuktuurid üle vaatama. Eestis valitseb kaubanduses tihe konkurents. Teisalt maksab ühe supermarketi ehitamine 4-5 mln eurot. Konkurents on tore, aga klient ei peaks seda oma taskust kinni maksma.”
Lauringu sõnul pannakse “raskelt” hinda otsa mitte ainult toidule, vaid ka kodukeemiale, hügieenitarvetele ja tööstuskaupadele, mida oleks õiglasem müüa umbes 10-14% odavamalt.

Iga betooni eest maksab klient

Sama juttu räägib Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits.
 
Vähe on ärimehi, kes natukenegi ausalt suud paotavad - mustas kirjas nagu ikka MINU MÄRKUSED!
Ning asi pole ainult betoonis, vaid ka külmutusseadmetes, IT-lahendustes jpm. Ning kaubanduskeskuste osas ei ole ruum täis, vaid selgelt on vaja uksi kinni panema hakata. Eriti marketites, kus muid kaubanduspindu vähem. Või siis vastupidi hoopis, loobuma pindadest kaubanduskeskustes, kus pinna omanik on keegi teine ja neile tuleb ka kindlustada priske kasum.
Ja loomulikult ollakse ennast "paksuks söönud". Nii lihtne on mõtlematult asju muuta, ehitada, kliendile meeldimiseks muusikaseadmeid paigaldada ja ka ennast reklaamida, mis pole ka väikene kulu. Kusjuures suur osa reklaamist on täiesti mõttetu tegevus, mõju vaid pisukene. Ole mõistlike hindadega kett ja info sinu kohta liigub suust-suhu, tasuta!
 

“Ma olen kogu aeg öelnud, et iga betoon, mis maha pannakse, tuleb tagasi teenida,” ütles ta. “Meil valitseb kaubanduspindade üleküllus. Tallinnas asub mõnel ristmikul neli-viis toidupoodi. Mõnes Inglismaa linnas tuleb näiteks ikka pikalt otsida, enne kui kasvõi Tesco leiad. Aga mis sellest juhtuks, kui oleks poode oleks ühel ristmikul nelja asemel kolm? Inimesi käiks ikka sama palju. Aga hinna tõstmise surve jääks väiksemaks.”

Kauplusekettide “võidurelvastumise” eest maksavad mõistagi kliendid. Vähemalt suurte kaubanduskeskuste osas on ruum täis. Seda näitas T1 õnnetu käekäik. Samas ketipoe harukesi kerkib ikkagi veel siia ja sinna. Kaubanduspinna ruutmeetrite arvult elaniku kohta asub Eesti teatavasti juba aastaid Euroopa tipus. Tallinn umbes kahe ruutmeetriga asub selle valla liidri ehk Ühendriikidega samal pulgal. Eesti keskmine näitaja võib tänaseks olla kusagil 1,6 ruutmeetrit elaniku kohta. Kui vaadelda keskmisi palku, on eestimaalase ostujõud aga Euroopas üks viletsamaid. Hiiglaslikud poed võisid ju toredad olla majandustõusu ajal. Kuid nüüd, kriisis, paistab, et käes on sõna otseses mõttes tasumise tund.
Tallinna Ülikooli linnauuringute professori Tauri Tuvikese sõnul olid suured kaubanduskeskused, kus ühtede nn ankurrentnikena tegutsevad hiiglaslikud toidupoed, välisinvestorite jaoks mugav toode. 

 No mida ma kogu aeg olen rääkinud??? Ning kõik  see ka mõjutab nendesamad kaubandusettevõtete, ka apteekide ja tanklate töötajate palkasid, selge, et siin oleme siis viimaste hulgas.

“Jupp mitmekesist poodide komplekti,” sõnas ta. Sellepärast neid nii palju kerkis – mitte ainult Eestisse jt Baltimaadesse, vaid üldse igale poole endisesse nõukogude ruumi. Need kujundasid ühtlasi tervete põlvkondade arusaama vaba aja veetmisest, kus kõik asub koos ühes suures majas.

Eestis on see ehk vähem levinud, aga näiteks välismaalt tulnud külalisi viiakse endistes NSV Liidu osades sageli uhkusega sööma mitte kuhugi vana- või aedlinna restorani, vaid kaubanduskeskuse söögikohta.

Kui n-ö vanades Euroopa maades on pikad, poodidega palistatud äritänavad, siis kasvõi Tallinnas puudub taoline tänase päevani. Kõik käivad ikka ostlemas kaubanduskeskustes. Peale selle, et kaubanduskeskused suruvad peale mitte ainult toidu, vaid üldse kaupade hinnatõusu, sest investeeringuid on vaja tagasi teenida, soodustavad nad ka autostumist ning ummikuid. Klientide meelitamiseks on haaratud terved hiigellahmakad maa-alad parklate alla. Ja see on taas üks faktor hindade tõusuks. Parklaid maksavad kaudselt kinni kõik: ka autodeta või kergliikuritel ostlejad. Kuid siin enam midagi ei muuda. “Mis ehitatud, see ehitatud,” sõnas Tuvikene.

Näiteks Hollandis seati reegleid paika juba meie taasiseseisvumise algusaegade paiku. Autostumise vähendamiseks on Amsterdamis linna servadesse lubatud ainult n-ö suurte asjade poed nagu auto- või ehituskauplused. Igapäevast olmet, sh toidupoode nähakse ikka kesklinnas, ja mitte suurte kaubahallidena, vaid juba ammu olemas olevates majades.

Miks aga vaatamata ülitihkele konkurentsile keegi ka pille kokku ei paki ja Eesti toidukaubandusturult ei lahku? Kogenud ettevõtlushunt Guido Pärnits toob põhjuseks, et kuigi Prisma näiteks lahkus Lätist-Leedust, on suurte poekettide omanikfirmadel üldiselt siiski aega palju. Küll investeeringud tagasi teenitakse. Kõiki kette ühendab seega üks ja kindel eesmärk.

Kaupmeeste esindaja: toit oleks väiksema konkurentsiga veelgi kallim

“Jaekaubandust Eestis iseloomustab naaberriikidest oluliselt aktiivsem konkurents, mis on peamine põhjus, et toit ei ole kallinenud veel kiiremini ja veel rohkem kui me täna näeme,” ütles kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.

Peil aga jätkab idioodi mängimist, sõna otseses mõttes! Muidugi, selle eest ta palka saabki, aga on siis mingi palganumber, mille puhul tahaks näidata ennast idioodina? Vabandan, aga just nii see on, pole mõtet siin pehmemaid väljendeid otsida! Mina ei suudaks küll nõustuda tööga, kus, makstagu palju tahes, pean valetama ja petma! Aga küllap uhke elamine, reisid jm tõmbab nagu meepott?

Ning selliste "pressiesindajate" olemasolu ja jutt näitavad ka ära, et kettidel puudub igasugune austus nii töötajate kui klientide suhtes!

  “Toidu hindade tõstmise initsiatiiv tuleb suuresti toidu tootjatelt, kelle jaoks on sisendhinnad tõusnud,” lisas Peil. “Ka kaubandusettevõtete kulud on märgatavalt tõusnud, aga vajadus konkureerida teiste jaekettidega ei võimalda hinnaliidri positsiooni nimel võistlevatel kaubandusettevõtetel kogu kulu kanda edasi kõrgematesse hindadesse. Samal ajal on toidutootjate poolt jaekaubandusele tunda juba pikemat aega survet maksta toodete eest rohkem, mis paratamatult väljenduks tarbijate jaoks veelgi kallimas ostukorvis.”

Miks ta aga ei maini, et kulud tõusnud suuresti just seetõttu, et ostjaid põrandapinna vm kohta on liiga vähe?

Jaekaupmees on liidu tegevjuhi sõnul praegu see, kelle töö tulemusel ei tõuse toidu hinnad nii palju kui toidutootjad ehk sooviksid. See on Peili kinnitusel alati nii olnud. Toidukaubandus on väga madalate kasumimarginaalidega äri ning Eestis on kasumimarginaalid veelgi õhemad – kuskil 2-3% juures –, kuna konkurents on tihedam. Euroopa riikide kaubandusliku juurdehindluse võrdlus kinnitab seda – Eestis on keskmine juurdehindlus toodetele madalam kui EL turul keskmiselt. See tuleneb otseselt tihedast konkurentsist.

Nele Peili kinnitusel on kaubanduslik juurdehindlus Eestis pigem väike, küündides keskmiselt 25%-ni. Madalaim on see Poolas (19), samas kui vaieldamatu liider on Ühendkuningriik 63 protsendiga.

Kui ketil on keskladu, siis kas juurdehindlus on ainult marketis või omakorda ka kesklaos? Ning miks taas valetada? Konkurents pole enam tihedam, vaid see on tapetud just liigse põrandapinna tõttu!

Mis puudutab väidet, et kaupluseketid on ennast paksuks söönud, kattes kulusid hindu tõstes, siis seda nimetas Peil veidraks: “Väga kummastav on lugeda väiteid, et kauplused ei peaks kulutama raha turundusele, inventarile, laenudele kaupluste tänapäevastamiseks ega ettevõtte juhtimisstruktuurile. Kui keegi tõesti midagi sellist ütles, siis tasuks täiendada oma teadmisi sellest, kuidas kaubandus kui sektor toimib ja mida on seal konkurentsis püsimiseks vaja. Või kuidas üldse äriettevõtted toimivad. Ei oska nii kummastavat mõtet kuidagi kommenteeridagi.”

 Muide, mul tuleb meelde juba vana ja habemega lugu Luunja kurgist. Kui krooni ajal oli väljamüügi hind 40 krooni, marketis aga 88 krooni. Juurdehindlus 25%?
Kes aga on väitnud, et ei peaks kulutama inventarile vm? Muidugi peab, ilma ei saagi, aga kui suured on kulutused 20 või 5-le marketile? Ühesugused? Ja sellise, otse öeldes taas idiootsusega, tuled sa teisi õpetama? Või kui tõesti ei oska kommenteerida, mine töölt ära, sest rumalus kõrgeid hindu genereeribki!

VALETAMINE, PETMINE, HÄMAMINE!
 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar