EESTIMAA PÄEVIK - ESTONIAN BLOG: HRT - vastused 7-le küsimusele ja head tervist, Fred Jüssi! 2019-2020.

teisipäev, 1. veebruar 2022

HRT - vastused 7-le küsimusele ja head tervist, Fred Jüssi! 2019-2020.

Reede, 20. detsember 2019

7-le küsimusele südamest.

Me käime oma rada. Kas maailm on viltu? On ikka, sest ei ole lapik, on kumer. Seepärast ka pilt veidi justkui viltu. Kõik on vaataja silmis.

Sattusin ühe "naisteka" peale. Aga see on ju tõsi?

https://sobranna.postimees.ee/6853859/7-kusimust-mida-endale-aastalopus-esitada

1. Millised eesmärgid ma saavutasin?

Alusta positiivses võtmes ja mõtle, millised on su vana aasta kõige suuremad kordaminekud. Uus töö, edukas projekt, uued õpingud, uus hobi ...? Kõik asjad, mida on saatnud edu, motiveerivad.

1. Ma ei ole saavutanud oma eesmärke, sest olen pigem maksimalist. Mitte äärmuslane vaid inimene, kes soovib saavutada nii palju head kui võimalik! Ja headus saab olla ainus eemärk. Tõsi, see võib teel ristuda palju muuga.
Siiski, midagi saavutasin just tänavu. HRT eesmärk on kuidagi kujunenud minu jaoks kõige olulisemaks. Ja just tänavu täitus sellest kübeke, taastunud rongiliiklus Turbani. Olen uhke, sest tean, et minu panus siia oli oluline. Kui 7 aastat tagasi (nagu 7 küsimust, onju?) sattusin aastaid hiljem esimest korda Turbasse ja Haapsalu raudtee "alusele", siis võtsin seda kui ühte paljudest eesmärkidest, rännakutest. Nipernaadina ju.. Aga asjast kujunes midagi erilist. Sõidud, käigud ja kohtumised olid midagi erilist, väga erilist! Viisid mind ajas tagasi, kaugele tagasi. Aga hoidsid ka käesolevas hetkes. Eesmärgiks - mõttekas ühistransport, inimeste ja keskkonna heaks.
Ning kõige selle tõttu olen hingepõhjani rõõmus, et nii palju inimesi südamest teemale kaasa elavad!

Kui ma tollal poleks minu jaoks täiesti uudses feissi maailmas leidnud nii palju sõpru, poleks täna seda raudteelõiku. Sest mitte mina, vaid sõbrad, FB-s ja ajalehtede kommentaariumites, olime need, kes sundisid meediat teemat õhus hoidma. Meedia hoidiski ja poliitikutel ei jäänud muud üle, kui püüda meeldida!

Bussiliikluses on õnnestunud peale aastaid kirjavahetust ja kirjalugusid saavutada esimesi muutusi. Saue vald nimetas oma bussipeatused nagu vaja ja mõnel pool veel, mitmes piirkonnas on sisuliselt esimesed busside seotud rongidega - Ida-Virumaal, Kagu-Eestis, Viljandi- ja Raplamaal Kuid see on vajalikust veelgi väiksem kübeke!
Kogu transpordi- ja turismisektoris on veel küllaga asju teha ja juhtuda saab see vaid suhtumise muutmisega ning oskusega näha ja kuulda!
Tööl on nagu on. Paljut saanud muuta ja olen väga rahul 4-päevase töönädalaga. Tõsi sellest ligi pool aega tuleb teha üpris mõttetut tööd kuid see ei sõltu enam minust.
Viimaste päevade raames on tulnud sageli selgitada ka värskeimat ohtu - apteegireformi tuksikeeramise katset raha nimel! Peab lootma...

(Mina - EOÜ, ELUS ja ELKS liige, loodusesõber, pean olulisimaks inimesi ja keskkonda).

Mida annaks aga meile HRT? Vaadake ja mõelge, saateks hea muusika!

https://www.youtube.com/watch?v=2zsoDO95Ir8

2. Milliseid eesmärgid jäid saavutamata ja miks?

Vastus «mul oli liiga palju stressi ja liiga vähe aega» ei loe. Kui sa midagi tõepoolest tahad, siis leiad selle jaoks ka aega. Siin peab mingi põhjus veel olema.

2. Just praegu taustal kuulda, kuis Elron jõudis 8 miljonenda reisijani. Laiskus, ükskõiksus, eiramine - tegelikult on kaheksamiljones reisija ammu sõitnud! Lihtsalt pole suudetud pileteid müüa paljudel reisidel. Täna? Elron oma kompleksides blokeeris mu kommentaarid FB-s. Jälle. AEGA minul on. Noh, päriselt mitte, vanus lisandub ja iial ei tea, millal aeg otsa saab. Eespool mainitud video muusika, Didjuljalt, aga inspireerib. Saavutamata ongi aga väga palju. Elron, PEÜTK, Helir-Valdor Seeder, sotsid, apteekide hukutaja Priit Sibul jpt on bloki valinud. Kas see neid päästab? Ei, sest kui oled halvas süüdi, ei jää sa ka tähelepanuta!
Siin ongi oluline põhjus. Pole vahet, kas eiramisel põhjuseks ahnus, egoism või mis iganes, SA OLED PÕHJUS! Mitte mina.
Palju asju, mis muutnuks meie kõigi elu paremaks, on ikka veel olemata just Teie, laiskurite ja pohhuistide pärast!

3. Mis tegi mind õnnelikuks?

Kui sa keskendud positiivsetele asjadele, siis aitab see ka positiivset ellusuhtumist säilitada. Mõtle tänulikult viimastele kuudele, see aitab sul uut aastat õnnelikult alustada.

3. Keskendungi, aga nendega kaasnevad ka negatiivsed. Positiivsed ongi eelkõige head inimesed. Aga paraku on eluteel ikka ka halbu inimesi. Kelle õelust, tigedust ja kurjust ei mõõda ükski mõõtühik! Nii ongi su selja taga neid, kelle eesmärgiks oma mürki täis hinge puhul on vaid halva tegemine! Ja ometi, iga hea inimese naeratus, patsutus õlale, paitus jpm on need, mis näitavad, et positiivne ongi oluline ja ainult! Ja jälle saan siin välja tuua ühe neljast "seeriast", mis seondub kõige ilusaga! Ei ole siin vaid raudtee, on hoopis elu ja loodus, taustaks veel tuhanded inimesed, keda piltidel küll ei paista. Aga mina ja Teiegi teate, et nad on meil olemas.
Ja kui saan kuidagigi kaasa aidata, et keegi on õnnelik, ongi see asi mis ka ennast õnnelikuks teeb.

https://www.youtube.com/watch?v=eXyVZtTrw-I

4. Mis läks viltu?

Olenemata sellest, kas andsid endale uue aasta lubadusi või mitte, jõuab igaüks mingi hetk punkti, kus asjad ei läinud päris nii, nagu oleks seda endale ette kujutanud või soovinud. Mis see sel aastal oli? Kas sa tead, mida teisiti ja paremini teha.

4. Tegelikult ei läinudki väga palju asju. Vaid ehk mõned pisikesed. Aga seda juhtub ja positiivses mõttes tuleb ka neist õppida. Sest suuri lubadusi endale ei anna.

5. Mida ma kahetsen?

Vigadest õpitakse. Nii kulunud, kui see väljend ka on, kehtib see endiselt. Mõtle, milliseid vigu sa uuel aastal enam teha ei tahaks.

5. Nii lihtne ongi!Vigu olen aga vähe teinud, nii et vähe on õppida. Küll aga tasuks paljudel ametnikel kõvasti õppida ja neil seda lihtne tea, sest vigu ja tegematajätmisi on ju palju.

6. Mida ma õppisin?

Viimased kuud õpetasid sulle kindlasti midagi uut, sest inimene ei lakka kunagi õppimast, kogemusi kogumast ja teadmisi omandamast.

6. Paljutki. Tee teiste heaks isegi siis, kui sind ei tänata! Ja kogemused ütlevad igal aastal, et nii lihtsalt oma suhtumisi ja arusaamu ei muudeta. Kahjuks.

7. Mida ma saaksin oma elus paremini teha?

Pilk uude aastasse on sageli väga eufooriline ja positiivne. Lootus, et alates 1. jaanuarist läheb kõik paremini, istub meis sügavalt sees. Aga mis täpselt peaks paremaks minema? Töö? Suhe? Tervis? Pea aru, mida sa soovid ja kuidas sa jõuaksid sihile, kirjutab Freundin.

7. Paremini saab teha veel rohkem kui on tehtud! Tervis on alati peamiste hulgas, mis sest, et kõige paremad siin lood ei ole. Töö suhtes tahaks kindlasti paremat, sellist, kus õnnestukski asju rohkem muutma hakata. Sga eks pean ikka nende asjade üle aru...
https://www.youtube.com/watch?v=UFCR4Tf1mmI
Eesmärgid on aga peamised!
Alati saadab meid aga muusika. Palju muusikat. Üks lugu nende seas. Ääretult ilus lugu Tagore sõnadele.
https://www.youtube.com/watch?v=um8YR535Vpo

Pühapäev, 9. veebruar 2020

Head tervist, Fred Jüssi!

Olemise ilu on ilus väljend! Ja see sobib, mõistmaks, kes on Fred! Milline Fred? Ikka Fred Jüssi. Ja see kui minu ütlus kõlaks justkui familiaarselt, siis seda see just ei ole. Fred on olemus! Teel, mida mööda minna, teel, mida otsida! Ilu otsides. Nii ongi lihtsalt eesnime ütlemises kogu mu austus tema vastu. Ja film vaid näitaski, kuidas tunnen samamoodi, oskamata seda kõike nii kaunilt ja hingeliselt välja öelda. Samas lihtsalt.

Tee, mida inimene otsib ja mida mööda käib, ei pea olema sile nagu asfalt. Metsatee või rannakivid on õigemgi. Seda enam, et mõneti on see, mida teel näed, kuuled ja mõistad, hoopiski peamine. Vaatasin veel kord ka Ööülikooli saadet ja Tähelaeva. Ning vaatan kindlasti veel.Vaadata ja ka kuulata raadiost oleks paljutki, sest kõik on loodust. Loodu poolt loodud looduslikkusest. Seda kõike neist saadetestki oli hirmpalju. Kuigi ajaliselt vaid mõne tunni jagu. Mis pani igatsema valgust ja kevadet ja metsamajakesi ja lõket ja päikeseloojangut ja linnuhääli ja rabavaikust. Mis sest, et ma linnuhäälte tundmises olen täiesti andetu. Hääled on ja mõjuvad ikka. Rahustavalt. Vahel ka kurvastavalt nagu sookurgede kluutamine.....

Jaht on olnud minu elu tähtis osa. Jaht millegi tabamiseks, kuid vereta. Emotsiooni tabamiseks või nagu Fred ütles, piltide talletamiseks. Paberi ja ekraani kõrval mällu. Fotograafia ka minu jaoks väga eriline, sest talletub nii see jaht ise, tabamus kui erilised emotsioonid kogu selle toimumisest. Elu on eriline!

Ning valgus on see, millest Fred sageli räägib. Olgu selleks siis valgus metsas, päikeseloojangus, lõkketules. Mõistan, miks talle ka lõke meeldib. Lõkke ääres üksi olemine on mõtiskluse, kuulamise ja mõistmise aeg. Ja muidugi olen ma alati tahtnud Frediga kord koos olla. Olgu siis kännu otsas istudes või lõkke ääres. Hiiumaalgi tundsin seda.

Fred ei oma autot. Mina ka ei oma. Ta kulgeb bussiga. Ja ka rongiga.Ja ehk see on ka tee, mida mööda mina kõnnin? Mida ma olen otsinud oma elus ja leidnud. Soovides, et maainimene saaks ka autota sõita ja ilma roolis istumata saaks linnainimene rohkematesse kohtadesse maal? Ning sõites, rongis või bussis, saaks vaadata inimesi ja vaadata aknast välja.

Sõitis rongiga ka Haapsallu, et jõuda Hiiumaale, ühele erilisele maale. Kuidas tahaks, et ta saaks seda veel teha, seda enam, et minu rong viiks ta otse Rohukülla, otse tuulisesse sadamasse! Kahju vaid, et Hiiumaalgi kaovad metsad oma loomulikkuses ja et mõnedki hiidlased sellele liiga usinalt kaasa aitavad. Nagu leitub "aitajaid" ka mujal. Fred sõnas filmis, et tal on hea meel, et ta ei näe seda "majanduse võitu". Asi, mida ka mina ei tahaks näha, aga mille toimumist näen ma igakordselt Eestimaal ringi rännates. Kuid nagu ütlesin, rong on talle oluline, nii ka mulle. Sest see kolisev ja mürisev massin saab meid säästlikumalt viia lähemale sellele, mida otsime.

Valgus on kõikjal, isegi pimedaimas öös. Ja valgus muudab eriliseks ka pisikeste ja pisimategi märkamise. Valgus loob pildi, tunnetamise ja tunded. Harvester ei ole see, mis märkaks pisemaid. See on teistsugune massin, mõrvarmassin.Kõik suur on see, mis hävitab rohkem kui enamus meist mõistavad. Hävitab kimalasi, linnupesasid, elukeskkonda kõigil, kulgemisradasid, muudab valguse elujõu asemel surmavaks jõukski.

Kunagi märkasin (ka fotojahil) rohkem suuri. Linnumaailma kõrval aga tasapisi jõudsin väiksemate elusolendite märkamiseni ja see on vaid õnn ja õnnistus.

Kuid vesi, nii vooluvesi kui seisuveekogude oma, on mu kõrval alati olnud. Asi, mille puhtus ja selgus on minu jaoks väga tundeline maailm. Sest vesi on elu algus! Ja kestmine.

Valgus loob ka mustrid, kuigi abilisteks siin vesi või pakane või paljutki veel.

Aitäh, Fred, et annad inimestele seda, millest meil kõigil puudus. Vabadusest mõelda, minna, mõelda minnes ja minemisest mõelda. Võimalusest, et me võime õppida märkama. Oskaks me seda vaid rohkem ja mõistaks, et laisklemine on midagi olulist. Elus, looduses ja alati. Midagi sellist, mis aitab meil edasi minna. Kui me silmad, kõrvad ja muud tunded avanevad. Täiuslikuma ja täiustatuna.

Ja kapis on mul üks postkaart. Mille kunagi andis mulle vennas. Ja see on mulle sageli meenunud. Nii see saadabki mind nagu märkamatu kaaslane.