Noarootsis, Saare mõisas. Apr`20.

 

Pühapäev, 19. aprill 2020

Noarootsi, Saare mõis.

Noarootsi sõites oli meeldiv näha, et siia pole massiliselt veel kärakaid ehk ootekodasid jõudnud. Neid oli, aga mitte palju.

Majutusega on praegu tõesti keerulised ajad ja väga paljudel pole pea üldse sissetulekut või on see minimaalne. Mõistetav, et masse ei saagi hetkel kokku lasta, kuid kindlasti tasub püüelda minimaalse majutuse poolegi. Siinkohal peab aga ka majutaja mõistma, et vähemalt hetkel ei ole mõistlik küsida suurt raha! On ju erinevus, kui paar ööd majutust ühele inimesele mõisas, suures puhkemajas vm maksaks nt poolsada eurot, kämpingu majas aga 100 eurot? Ometi nii meil ongi, et vahel püütakse koorida seitse nahka üksikutelt puhkajatelt. Tulemuseks, jäädaks sentidestki ilma!

Ja kel on võimalus, võtke kätte ja leidke just privaatne puhkamiskoht. Puhake Eestis, kuni välismaale ei saa. Terve perega! Puhkust vajame kõik ja sinu abi võib päästa nii mõnegi ettevõtja tuleviku! Kui aga hinnad väga kirved on, siis lehvitage virtuaalselt! Hinnamajandus peabki muutuma, sest enne kriisi olid need kohati ikka väga kõrged!

Ja ärge unustage, et meil on kohti, kus on veel naturaalsust! Palsamit hingele!

Võtsin suuna ka matkarajale. See pole kaugel ja pole ka pikk, aga minna saaks teisteski suundades.

Matkarajal on kaks vaatetorni. Seekord oli ühel oles küll tuul nii tugev, et isegi pildistada oli raske, silmad said märjaks. Aga vaated on imelised! Sutlepa meri on üldse midagi erilist.

Palju oli luiki ja muidugi ka kormorane. 

Teises vaatetornis oli aga üllatavalt tuulevaikne.

Väga huvitav on näha ka seda, kuidas roostiku vahel on tekkimas väikeseid "saarekesi". Need on natuke müstilisedki.

Igal juhul saab sellises kandis olemisest vaid rahuldust tunda.