EESTIMAA PÄEVIK - ESTONIAN BLOG: Mai 2020 Võru

kolmapäev, 2. veebruar 2022

Mai 2020 Võru - Tallinn, rongita.

Kui pakuvad huvi paljude autorite erinevad lood, luuletustest artikliteni, siis vt ka

https://vabaajaleht.blogspot.com/

Pühapäev, 31. mai 2020

Võru - Tallinn, rongita.

Ma poleks grammigui kõhelnud, kui oleks rong sõitmas. Pole vahet, kas üle Valga või Koidula. Aga ei ole. Sest me elame Eestis! Kuigi kogemata lähevad sellised head asjad vahel ka kirja.

Eesti 2030+ ptk 4.2.4. Toimepiirkondade omavaheline sidustamine toob välja:
"(18) Mandri-Eesti toimepiirkondade omavahelisel sidustamisel ja suuremate keskuste vaheliste liikumisvõimaluste tagamisel on tähtis roll reisirongiliiklusel. Selle potentsiaali ilmestab fakt, et olemasolevate raudteetrasside lähikonnas elab tervelt 80% Eesti elanikest (vt joonis 8). See laseb eeldada, et rongiliikluse kasutatavust saaks tuntavalt suurendada.
(19) Reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Maanteel ei saa kiirust samal määral ja sama ohutult suurendada. Tehniliselt heal tasemel raudteeliiklus võimaldab sõita kiirusel 120– 160 km/h, laseb ajasäästlikult sõita (sh iga päev tööl käia) ja kaugemale reisida. Lisaks kiirusele on olulised ka kasutusmugavus ja sõidu ohutus. Regionaalne raudteeühendus peab toimima Tallinna–Pärnu, Tallinna–Viljandi, Tallinna–Tartu–Valga/Koidula, Tallinna–Narva ning Valga–Koidula liinidel. Kiire (ei peatu kõigis peatustes) linnadevaheline ühendus tuleks kombineerida aeglasemate, väiksemaid asulaid teenindavate liinidega. Tallinna ümber tugineb kohalik raudteeühendus peamiselt elektriraudteele."
"(22) Reisirongiliiklus võimaldab tuntavalt vähendada saastavat, suurema ohuriskiga ja teid koormavat sõiduautoliiklust pikkadel vahemaadel. Samal ajal on olulised ka maanteede korrasolek ja nendel liiklemise sujuvus ja ohutus. Maanteede arendamist tuleb vaadelda terviklikult koos raudteevõrgu arendamisega."

Aga mis siis ikka. Pilet bussile ostetud ja teele! Buss polnud suur, vaid keskmine ja mugavust vähe. Just õhu poolest. Aga mis parata. Väimela.
Tore, et kohalikud seni pääsenud sellest hiidkanalast.

Ja sõit läbi Põlva. Ning nagu pea alati, siis on seisvaid busse toobiga.

Tartus väike vahepaus ja Lux Expressile. Mis on siis see Tartu maantee fenomen? Et seda on vaja 4-realiseks ehitada ja kulutada raudtee arendamise asemel sadu miljoneid!?

Väga hea on bussi juures siin see, et peatutakse ka Näituse peatuses. Nii tuli ka seekord siin üksjagu reisijaid.

P&S ei tekitanud siin küll muljet, et auto siia jäetakse ja bussile tullakse. Mis on küll põhjuseks?

Siia plaanitakse kahetasandilist ristumist. Tegelikult pole selleks vajadust. Piisaks turvalisest tõkkesüsteemist. Ja tegelikkuses, nii Tartu laienemise, parkmisvõimaluste vähesuse kui muu tõttu peaks siin olema suure parklaga rongipeatus ja perrooni kõrval ka linna- ning maakonnaliinide peatuskoht. Kahetasandiline rikuks ju ära ka selle võimaluse. Panna hiigelrahad magama ja rikkuda ära muud variandid?

Võin kohe ette ära öelda, et pole Tartu maanteel muud probleemi kui osa autojuhte, kellel närvidega kõik korras pole.Muidugi juhtub vahel ka tõsiselt aeglasi sõidukeid ette, aga mis parata. Kuigi mureks polegi niivõrd kiirus. On ju neid, kes hakkavad vahtu suust välja ajama, kui keegi sõidab 87 km/h. Tegelikult on see vaid väljamõeldud põhjendus. Oli seegi kord liikleja, kelle tehnika ehk haagisega väga välja ei vedanud, aga vaid haruharva langes kiirus 80-ni. Mure on hoopis kohtadega, kus saakski päriselt kiiremaid mööda lasta! 2+1 lõikudel oli ka "hädataskuid", aga kamoon, kas veel pisemaid ei saanud teha? Kui keegi soovikski peatuda, siis tõmbab ta kogu kolonni kiiruse sisuliselt nulli!

Ja 2+1 lõigud näitasid ka seda, et mõnes parem kui neid poleks. Sest iga selline tekitab tõmblemist ja "hakatakse panema". Jamad peituvad liikluskultuuris, mitte maanteedes!

Sellistes kohtades võiks aga telgjoonel küll olla need oranzhid postid Tõsi, teepeenar peaks olema veidi laiem, et mõni rikkiläinud sõiduk saaks takistamata tee kõrvale parkida.

Küsisin Maanteeametilt, mitmes bussipeatuses tänavu ehitatakse parkimiskohad, sh rekadele. Tuli välja, et mitte ühegi teeremondi puhul seda ei tehta! Ainult paaris kohas uutel teelõikudel. Ehk et kuigi seda juba paarkümmend aastat ja rohkemgi räägitud, et peaks olema ja tehtama, siis tegelikkuses on see kõik vaid suusoojaks.

2+1. On siis ka aiaga piiratud lõike. Kuid ei ühtegi kõrgemale tõestud teelõiku, et tekitada loomadele läbipääsud. Vaikselt poolitatakse loomade elualasid ja keegi ei piuksatagi!

Bussipeatus tehtigi selleks, et peab tegema? Ja aeglustusrada põhimaanteel pole ollagi? Rääkimata P&S parkimiskohtadest?
Ning kuhu ja kuidas liigub siit bussireisija? Üle tee minekuks peab aga kõndima kui kaugele? Kus on kergtee?

Vähemalt siin on olemas mingigi kiirendusrada.

Bussiootekojad aga samasugused mõttetud nagu ikka.

Küll aga näeb üpris pirakaid päikeseparke!

Eks näis, kuidas Puhu Ristis bussipeatuste värk lahendatakse kahetasandiliseks ehitamisel.

Üks väheseid kohti, kus midagi tehtud. Kuigi poolikult, kahju, siiski parem kui mitte midagi

Siin siis peatuvad osa Tartu - Tallinn busse ja Järvamaa ÜTK poolpiduseid liine vastu saatnud? Nojah, ega siin polekski ruumi maakonnaliinil tulla ENNE kaugliini ja PEALE seda siis väljuda. Need rahad, mis Mäo mõttetusse terminali kühveldati, võinuks ikka kuhugi siiakanti panna. Näiteks Viisu suunale, aga igatahes pidanuks võimalikult lähedane peatus trassile olema prioriteet.

Väga ohtlikke situatsioone ei näinud ja parem ongi. Aga mõttetuid möödasõite oli küll ja veel. Bussi kiirus oli enamasti 85-90 ja ei tekkinud küll tunnet, et maailma lõpp käes.

Üllatusega siiski nägin, et suudetakse hea tahtmise juures teha parkimiskohad kokku bussipeatusega.

Imelik on aga vaadata suuri asulaid tee ääres, kus bussiliiklus nadi ja kus keegi plaanib isegi Kuivajõele mingit bussiterminali teha! Napakusel ei ole tõesti piire!