Mai 2020 Kes Eesti Raudtee saba ikka kergitab....

 

Esmaspäev, 25. mai 2020

Kes Eesti Raudtee saba ikka kergitab....

Viimasel ajal on taas rohkem hakatud märkama Eesti Raudteed. Nii oli rõõmustav lugeda ka uudist, kus Balti jaama lisandub üks raudteerada, Paldiski maantee viaduktile. Et see on seotud oluliselt ka muude piirkonna teemadega, siis küsisin veidi küsimusi ka Eesti Raudtee FB lehel. Meiliaadressile kirjutama ei hakanud, sest on siiani meeles, kuidas Eesti Raudtee keeldus igasugusest vastamisest üliolulistele küsimustele ajal kui porgandite jaoks uusi perroone planeeriti. Nimelt saatsin neile ülevaatliku analüüsi, kuidas peaks planeerima ja millega arvestama ja et saatsin sellesama ka MKM-le, siis Eesti Raudtee enam ühelegi kirjale ei vastanud...

Lisaks paremale automaatikale, ohutuse tõstmisele ja keskkonnasõbralikkusele mõeldakse täna ka raudtee reisijasõbralikkusele ja toimimise efektiivsusele? Projektide spetsialistidele ju nüüdseks ka koolitustega tagatud tänapäevane lähenemine taristule?
Kas selle projekti raames ehitatakse ka:
1. Lillekülla perroon edela- ja idasuunale?
2. Kitsekülla perroon uude kohta?
3. lisatakse Lilleküla piirkonda pööranguid?
4. Praeguse Kitseküla peatuse piirkonda tunnel?
5. Lisaperroonid Balti jaama?
https://www.err.ee/.../eesti-raudtee-otsib-paldiski...

Vastus:

Tere, Neeme. 
Raudtee ei saa olla reisijasõbralik, kui see ei ole ohutu. Eesti Raudtee ei tee ühtegi uuendust mõtlemata sellele, mis oleks parim lahendus rongireisijatele. Küll aga tuleb ette olukordi, kus peame valima reisijate mugavuse ja ohutuse vahel ning ilmselgetel põhjustel jääb selles valikus alati peale ohutus. Kõik projektid on koostatud koostöös mitmete tippspetsialistide ning veel paljude teiste osapooltega, mis tähendab, et kõik valikud on tehtud oma ala professionaalide poolt ning leitud on parimad võimalikud lahendused.

Vastuseks Teie küsimustele: Lillekülasse ei ole kavas uusi ooteplatvorme rajada ning Kitseküla ooteplatvormi ei rajata uude asukohta. Kitseküla peatuskoha raudtee rekonstrueerimise käigus demonteeritakse üks olemasolev pööre ning paigaldatakse kolm uut pööret. Pöörmete asukoha muutumisest tingituna nihutatakse olemasoleval raudteemuldel ka rööbasteid. Praeguse Kitseküla peatuse piirkonda ei ole Eesti Raudteel kavas tunneleid rajada. Balti jaama rajatakse kaks uut teedevahelist ooteplatvormi.

Nagu siingi vastusest aru võib saada, siis väga teemasse süveneda ei vaevuta ka täna, kuigi alguse sai see pea 10 aastat tagasi. Ohutus oleks justkui Eesti Raudtee jaoks väga oluline. Võib olla seepärast antakse avalikkusele teada, et rõõmustatakse mulluse tunnustuse üle ja püütakse seda ka tänavu! Kuigi, tegelikkuses asi veelgi varasem, sest läbi aegade ei ole Eesti Raudtee julgenud puudusi tunnistada. Näiteks ei vastanud juba üle 10 aasta tagasi ca 90% raudteel asuvatest (raudtee)fooridest nõuetele, ometi, nende korrastamisega tegeleti väga ja väga vaevaliselt. Probleeme oli muidki ja rohkesti. 

Eesti Raudtee

7 tundi · 

🚂 VEF tunnustas vastutustundlikke ettevõtteid

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas Eestis tegutsevaid ettevõteid ja organisatsioone, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.

Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi täisküsimustik sisaldab põhimõtteid ja küsimusi ISO 26000 sotsiaalse vastutuse põhiteemadest, General Reporting Inititative (GRI) ülemaailmsest standardist, soovitustest vastututustundlikkuse teemade kommunikeerimiseks ning Eesti õigusruumist.

Eesti Raudtee sai Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kuldmärgise aastal 2019, mis tähendab, et asume märgist uuesti kaitsma juba järgmisel aastal! Eesti Raudtee on uhkusega kuldmärgise omanik, sest panustame järjepidevalt raudtee ohutusse, alustasime elektrifitseerimisprojektiga, et vähendada CO2 jalajälge, jälgime Rohelise Kontori head tava ning tegeleme oma igapäevatöö käigus veel mitmete teistegi vastutustundlikule ettevõttele omaste teemadega.

https://www.aripaev.ee/uudised/2020/05/21/kuldsed-hobedased-ja-pronksised-vastutustundlikud-ettevotted-teada?utm_medium=article&utm_campaign=button&utm_source=Facebook.com&fbclid=IwAR18i8IYgADVsoBSruL1j2yKgNMCvzP7SuFj0fXJw46AXsQQMIEy_PHPE74

Tunnustus on küll veidi üldsõnaline. Roheline Kontor kindlasti tore asi, raudtee elektrifitseerimine osaliselt samuti nii et mingis mõttes on Eesti Raudtee ehk tõesti tubli. Seda ajal kui Maalehes ilmunud üpris hea lugu Ain Alvelalt ja teemaks just ohutus!

https://maaleht.delfi.ee/elu/raudteeuletuskohad-muutuvad-ohutumaks-visalt?id=89902721

Seda lugu lugedes saab üpris palju aimu, kuidas lood ohutusega Eesti Raudteel tegelikult. Ning üksiti ka arusaamadega ja leidlikkusega. Veerenni kui olulise näite ja tähise juurde jõuan veidi hiljem, esmalt meenutaks Kitseküla ajalugu. 

Rongipeatuse tekkel oli alguseks olemas nn piimapukk, ehk lühike perroon. Too tehti ometi väga suure raha eest ja nimelt pidi konstruktsioon võimaldama selle kõrgust uute rongide tulekul muuta. Loomulikult läks kogu see raha vett vedama, sest perroon lammutati täielikult. Porgandite ajastuks sai korduvalt selgitatud, et tegelikult on vajalik Kitseküla peatuse üleviimine Veerenni ülesõidu suunas. Ehk siis praeguse ülekäigu juurde. Et kõik reisirongid peatuvad ka Kitsekülas, olnuks see sisuliselt ka ohutuase koha pealt väga hea, kuna rongide kiirused jäänukski väikeseks.
Nagu siinse loo algusest aru saab, on asi seotud ka Lillekülaga. Ja nagu Eesti Raudtee teatab, siis VEF jagab tunnustust neile, kes hoolivad ümbritsevast ja panustada rohkemgi kui seadused nõuavad. Seda ühest küljest hea lubada, sest seadused raudteeohutuse koha pealt tõesti palju ei nõua! Muidugi peab siinkohal neid veidi ka kiitma, sest olgugi, et õppust võetakse üle laipade, siis vähemalt natukenegi võetakse ja kõik ülesõidud Tartust nn põhja pool) saavad siganalisatsiooni ja see on tubli tegu! Kuigi värskeima teona Riisiperes ülesõit vajanuks kaasaegsemat ja ohutumat süsteemi, aga seda siiski ei tehtud....
Lisaks, tehes töid võimalikult korraga, mitte igat asja eraldi hanke ja projekti raames, saaks väga tuntavalt hoida kokku ka rahalisi vahendeid. Siit tulenevalt ongi ülaltoodud küsimused väga olulised!

EHK ET SUUR OSA ERINEVATEST UUENDUSTEST ON TEHTUD JUST NIMELT, SUUTMATA ARU SAADA, MIS ON PARIMAD LAHENDUSED REISIJATELE!
NING JU SIIS EI OLE KA SPETSIALISTID NII TIPPTASEMEL NAGU PÜÜTAKSE NÄIDATA JUST SEETÕTTU, ET PARIMATEST LAHENDUSTEST ON ASI VÄGA SAGELI KAUGEL! SEDA MÕISTAB KA SIIS, KUI LUGEMIST JÄTKATE. VÕI SIIS KUI EESTI RAUDTEE VASTUSE TEIST OSA LOETE!
Võite olla üsna kindel, et ka uute pöörangute puhul ei saa olla tegu parimate ja läbimõeldud lahendustega.

ÜMBRITSEV on aga väga lai mõiste! Ja just sellest hoolitakse Eesti Raudteel igas mõttes väga vähe. Seesama CO2 jalajälg puudutab ka reisijate arvu kasvu ning selle üks oluline osapool on ka Eesti Raudtee. Tollal kui uusi perroone planeeriti, oli vajalik mitmekümne peatuse puhul perrooni asukohta muuta. Edelaraudtee oli sel teemal muide hoopis vastutustundlikum, sisuliselt, mida oli vaja teha, see ka tehti. Eesti Raudteel sai läbi suure häda (loe väga tihe kirjavahetus kõigi osapooltega, Eesti raudtee asjapulkade kabinetist raudteetrassile väljameelitamise, avalike selgituste ja põhjenduste jm) muudetud vaid ca poolte peatuste asukoht. Ja see ükskõiksus nende poolt tähendab, et aastakümneteks rikuti paljudes ära võimalused ühistranspordi kvaliteeti parandada. Näiteks Jõhvis, Kadrinas, Vastse-Kuustes, Kitsekülas, Lillekülas jm.

Lillekülas lubas RE+IRL koalitsiooni valimislubadus ka reisiterminali, aga tegemata see jäigi ja küllap olulist rolli mängiski Eesti Raudtee. Nimelt annaks perroonid kõikidel suundadel Lillekülas täiendavad võimalused raudtee erinevatelt suundadelt omavahel ümberistumisteks ning seda ka linnaliikluse suhtes. Balti jaamas täiendavad perroonid seda ei võimalda. Muide, tollal saatsin korduvalt ettepanekud ka ses suhtes, et Balti jaam vajab mõnda perrooni lisaks. Kuskilt sain vastuseks vaid, et "meie arvates ei ole see vajalik". Aga nagu kõik muud ettepanekud, nii osutus ka see õigeks ja ajast ees olevaks! Nüüdseks on aega mööda läinud ja kas Eesti Raudtee on valmis oma vigu parandama? Nagu näete, ei ole!

Maalehe artiklist selgub ka see, et Eesti Raudteel jääb puudu mainitud leidlikkusest. Jutuks on tunnel Kitsekülas. Esiteks, kui perroonid olnuks õigemas kohas, olnuks ka valikud paremad. Teiseks, ei ole piisav tase, kui suudetakse vaadata vaid "maha", sest raudteed saab ohutult ületada ka ülevalt poolt. Kuna Pärnu maantee viaduktil olemas ka keerdtrepid, saaks ülekäigu tagadagi viadukti abil. Seda muidugi TÄNA juhul kui Kitsekülas perroon ei oleks praeguses asukohas või perroonilt otse läheks trepp viaduktile. Nagu ka fotolt näha, siis piisaks lisaks vaid lihtsast liftist, isegi lihtsamast vast kui on pildil. Vähe sellest, tekkinuks võimalus ka kinnisema ootekoja suhtes, sest ootetingimustegi osas on Eesti Raudtee olnud vastupidi, täiesti VASTUTUSTUNDETU kõikides peatustes. Ning võib eeldada, et üle raudtee variant osutunuks tublisti odavamaks kui kaks miljonit?

Siit jõuame aga paratamatult Veerennini. Veel tänagi saaks tunnistada oma viga ja viia perroon sinna üle. Vajadusel koos samasuguse liftisüsteemiga. See tagaks siis ka parema ühildamise linnaliiklusega, eriti kui bussipeatus oleks otse perrooni juures. Selline, maksimaalselt vähima vahemaa nõue oli muide ka perroonide planeerimisel, aga ka see nõue Eesti Raudteed ei huvitanud.

Mis aga puutub ohutusse üldiselt, siis Eesti raudtee bla-bla-bla artiklis on puhas sõnakõlks. Ise signalisatsioonide jm tegemise asemel (mis olnuks odavam kui Hispaania variant) hakati jagelema mingite hangetega. Mis veel halvem, Eesti Raudtee ei teinud mitte midagi selleks, et ajutiselt oleks jäetud Veerenni alles vana ülesõidu signalisatsioon. 100% garantiid ei anna miski, kuid kahtlemata võinuks see osutuda elupäästjaks! Pole mitte ühtegi adekvaatset põhjust, miks seda ei saanud teha! Ning nüüd, kui lubadused järjest tühjaks osutuvad, on see eriti kurb näide! Eesti Raudtee talitas uisapäisa, ei võtnud kedagi kuulda ja ei teinud seda ning see näitabki kogu seda tühjust, mis Eesti Raudteel valitseb! Mulle meenub, et kuskil keegi väitis nagu lülitunuks signalisatsioon liiga vara ülekäigu jaoks jms. Selle muutmiseks piisanuks vaid andurite ümbertõstmisest!
Eriti groteskne on Eesti Raudtee ohutusjuhi Tarvi Viisalu ütlus, et " ohutuse tagamine on süsteemne töö ning kui hakata iga juhtumi (Jüri Aarma surm) põhiselt töid ümber mängima, siis see oodatud tulemust ei too....". Millist tulemust ta siin silmas peab? Et signalisatsiooni kiirem paigaldamine kolmel prioriteetsel ülekäigul ei tõsta ohutust?

Loos on kolme prioriteetsema ülekäigu hulka ka Jõhvi jaamas asuv. Iseenesest on Jõhvis tunneliga promenaad väga lähedal ja seega võinuks üliohtliku ülekäigu seal kõrval lihtsalt sulgeda! Nii et ka seal lastakse asjadel lihtsalt "minna".

Tõsi on siiski see, et suur töö viimastel aastatel on andnud palju tulemusi, õnnetuste arv ülesõitudel ja ülekäikudel on tõesti vähenenud. Kuid siingi muutus mõnigi asi üle laipade ja läbi suurte kulutuste. Miljonite eurode. Mitte Eesti Raudtee palgaraha vaid maksumaksjate raha.  Meenutagem või Raasikut, kus ka hoiatati ammu enne, et ülesõidu signalisatsioon ei vasta nõuetele! Artiklis on aga antud mõista, et Eesti Raudteel saavad asjad selgeks kui ikka ja jälle keegi õnnetusse satub, mitte ei kuulata asjatundjaid, kes aegu varem ohukohtadele korduvalt viitavad.

Loos on veel mainitud Himmastet, kus ka pikka aega venitatakse ülekäigu tegemisega. Tuletaks meelde ka Kiltsit, Tabiveret jt jaamu, kus varasemalt vastustes alati väideti, et seal polegi ülekäike vaja. Õnneks ehitatakse tunnelit nüüd ka Tabiveres. On see vigade tunnistamine? Samal ajal jättis Eesti Raudtee paljudes kohtades mujalgi ülekäigu üldse tegemata, näit Ruusa jm.

Kõige selle valguses, on siis Eesti Raudtee väärt suuri auhindu? Kindlasti mitte! Vähemalt mitte täna! Nagu anonüümsete alkohoolikute puhul, saavad muutused toimuma alles siis kui tunnistatakse enda vigu! Ja et Eesti raudteel on neid vigu hästi palju, siis on neil ka lihtsam oma vigadest õppida!