Pühapäev, 15. märts 2020
Vaheülevaade. Elron ja ÜTK-d.
Hetkel koroonaviirusest tingituna on palju muutusi. Välismaalased riiki
ei saa, bussiliikluses lõpetatud valideerimine ning mitme uksega
bussidel esiuksest ei lubata reisijaid siseneda, koolid ja avalikud
asutused suletud jpm seotud. See kõik on mõistetav ja vajalik ning peab
lootma, et asjad ikkagi hästi laabuvad. Niivõrd-kuivõrd. Et ka reisile
minna praegustel puhkepäevadel pole mõtet, tasub tagasi vaadata tehtule
ja tegematajätmistele. Mina oma toimetamised, pildid ja kirjad olen ära
teinud ja nagu ikka, edastanud. Esitanud ka küsimusi, aga enamasti ei
saa üldse vastuseid või pole neis mitte midagi lugemisväärset.
On rõõm aga tõdeda, et midagi on tehtud. Pildil olev bussipeatus Turba
Jaam hea näide. Saue vald viinud bussipeatuste nimed vastavaks
normaalsusele, esimesena Eestis. Tubli töö! Valminud Turba raudteelõik,
mis on ülimalt rõõmus sündmus kohalikele. Nende jaoks on see ikkagi
niivõrd suur elukvaliteedi muutus, et nii mõnegi sõnul pole täielik
arusaam justkui veel kohale jõudnudki! Kuid juba peaks edasine töö
käima. Raudtee taastamise lubajad, eriti Keskerakond ja EKRE, on aga
lähiaastateks andnud vaid paar miljonit projekteerimiseks, 4-realistele
ja RB-le aga sadu miljoneid. Vähemalt on selge pilt kui palju
ühistranspordist neis erakondades mõigatakse...
Teisalt on Turb näide, kuidas ikka kuulda ei võeta mõistlikku kriitikat.
Pildil näha Tervisetee "peegeldust", ükski ametnik ei võtnud kuuldagi
juttu vajadusest tammi kõrvale rajada lihtne pinnasetee. Ometi on
sellised rajad samuti osa elukvaliteedist ja selle tegemine vähemalt
Kivitammini olnuks sisuliselt tasuta. Olgu siis kuskil vaid rattasõiduks
(teenindustee?), aga kuskil kindlasti ka lapsevankritega,
tervisekõnniks jm liikumiseks. Ka on kohalik jaama lahendus puudustega.
Pole ootetingimusi, tualetti ega joogivett, et ehk on jätkatud asjade
tegemist pigem linnukese jaoks. Peatuses aga peatuvad vaid ühes suunas
Lehetu bussid, lahendus seega vigane. Ning kõigele lisaks ei ole
vaevutud liine siduma piisavalt. Ometi sai sellest kõigest korduvalt
enne räägitud, paraku ei pea ametnikud neid asju kübetki oluliseks.
Nii on ka mujal üle Eesti. ÜTK-d on nüüdseks tegutsenud üpris pikka
aega. Igaühe tase erinev, aga midagi ülisäravat, olulist ja kardinaalset
ei ole ära tehtud. Enam-vähem igakuiselt tehakse bussiliikluses
muudatusi, väidetavalt antakse ja ollakse valmis selleks ka lisaraha
andma. Samas on muudatused enamjaolt olnud kosmeetilised, taas rohkem
linnukese jaoks.
Siiski on ka rõõmustavamaid märke. Ida-Viru ÜTK on lähenenud suhteliselt
kindlalt teemale - kui muudetud mõne suuna plaane, siis üpris selgelt
arvestatud ka jaamadega ehk rongiliiklusega. Nii on olemas nüüd
bussiliinid Jõhvi Vaksalist Vokale, Toilasse jm, Kiviõli Jaamas samuti,
Narva jaamast saab bussidega rongide aegadel Narva-Jõesuusse jne. Üks
olulisemaid asju, ühendada Sillamäel Jõhvist ja Narvast bussiliinid, on
aga tegemata. Kohtla-Nõmme Jaam bussipeatust pole suudetud ikka veel
valmis teha, seni pole ka bussiliiklust peatusest Vaivara Jaam.
Võrumaal plusspoolel kindlasti see, et maakonnaliinidel saab ka Võru
linna sees sõita. Samas on maakonnaliinid Tartu, Põlva jt suundadelt
läbi linna pikendamata ehk siis Kubijani vm kohani. Põlvamaal muudatused
samuti pigem kosmeetilised, on vaid üks Ilumetsast buss nüüd Värskasse,
muid liine hoopis vähemaks jäänud. Muide, liini 99F kirjelduses puudub
Põlva Jaam.
Vahelduseks tasub vaadata ka värskemat tegevust Elroni poole pealt.
Positiivse poole pealt on kadunud pikk paus läänesuunal lõunasel ajal.
Kuid nagu arvata oligi, ei ole Elron ära parandanud ühtegi suuremat
viga, mis sõiduplaanides kohati juba aastaid sees on. Tegu on
puhtakujulise jonniga, olgu siin siis läänesuuna puudused, Tabiveres
mittepeatumine, Aruküla-Raasiku hommikune sõiduvõimaluste puudumine nv,
õhtuse kiirrongi peatumine Lelles, vm. Loomulikult pole tihendatud ka
Põlva suunda.
Bussiliikluse üldiselt aga suurt rõõmu pole. Raplamaal on parim muutus
liinide ühendamine, nii et nüüd liin Alu - Rapla Raudteejaam. Peatuste
nimed korrastamata. Ning üldiselt eiratakse igasuguste muudatuste puhul
busside jaama saatmist. Hiljuti ilmunud RS ka artikkel, millest selgub,
et olukorda jälgitakse, aga bussijaama üle viima ei hakata niipea.
Harjumaal on suuremaid muudatusi, nt pikendati bussiliine Kloogani, aga
taas valesti, vale peatuseni, Kloogal rongidega sidumata jms. Samal ajal
kirjutas seda, kuidas asju teha, vallalehes ka abivallavanem. Kirjutas,
aga kas isegi mõistis? teised igatahes ei mõistnud. Muuhulgas muidugi
enesekeskselt soovisid nad ka kiirronge Paldiskist jm. Enesekeskselt ses
mõttes, et jutuks justkui täiesti peatusteta rongid, saamata aru, et
nii asjale ei läheneta. Elron keeldus ja eks praegu kui kogu raudtee
Keilast pole kaheteeline, ongi seda keeruline teha. Kuid samas on ka
Elroni tase nii vilets, et pole ka ime, et mitte ühtegi kiirrongi ei
katsetatagi!?
Jõgeva ÜTK on eriliselt hea näide viletsast tasemest. Busse siduda rongidega ei suudeta absoluutselt. Samutui ei mingeid vajalikke muudatusi, s.o. liinide pikendamine ja ühildamine, lisapeatused jne.
Jõgeva ÜTK on eriliselt hea näide viletsast tasemest. Busse siduda rongidega ei suudeta absoluutselt. Samutui ei mingeid vajalikke muudatusi, s.o. liinide pikendamine ja ühildamine, lisapeatused jne.
Ka teistes maakondades on siis tegu vaid pisukeste sähvatustega. Eriti
paistab silma Tartumaa, kus pea mitte ühelegi olulisele faktorile ei
pöörata tähelepanu,tehes näo, et neid polegi! Jõgeva ÜTK aga pole siiani
suutnud oma kodulehel hakata muudatustest teavitama, Pärnumaa ÜTK ei
pea seda aga üldse oluliseks. Kõige tähtsam on see, et vaid üks liin on
ümber kujundatud tulevikku vaadates. Alu - Rapla Jaam. Kuid rohkem ei
ühtegi, mis läbiks kogu väikelinna. Tegelikult on neid aastakümneid juba
palju olemas. Raplamaal samuti kümneid, lihtsaim näide on Kehtna -
Rapla. Asub ju praegune bussijaam linna servas. Kuid ei ole ühtegi liini
Juuru - Rapla Jaam ehk sellist, mis ka teistpidi läbi linna sõidaks.
Endiselt on tegu BUSSIJAAMAKESKSETE liinidega ja seda igas linnas.
Nii et eks edaspidigi tuleb pilku asjadel peal hoida, hetkel midagi
suurt oodata ei ole. Kahjuks! Kuid tänud igal juhul neile, kes on midagi
selle aja jooksul siiski paremaks muutnud!
Ehk vaid üks kava, mis kuidagi avalikkuse ette imbunud ja vajadusest
mille järele viimasel olen kirjutanud. Nii võib Kohila suunalt tekkida
mõnevõrra tihe bussiliin Tallinna läbi Kiili. Aga siingi on silmad
suunatud ühele trassile, nägemata kõrvalteid ja asulaid. Seega, vahel
tehaksegi midagi, aga aru saamata, mida tehakse?
Kolmapäev, 25. märts 2020
ÜTK-de analüüsivõime kahtlane.
Tänase seisuga soovib mõnigi bussifirma, et kommertsliinid seisma panna
ja kindlasti ka rongid. See näitab nende arusaamade taset muidugi, aga
samas võimaldaks alustada kardinaalset avaliku liinivõrgu
ümberkorraldamist. Kas tasemel? Kahtlen. Näiteks ei ole tänasekski
hakatud plaane põhjalikumalt avalikkusele selgitama. Üks näide:
kuuldavasti võidaks sügisest käivitada bussiliiklus Kohilast Kiili ja
Peetri kaudu Tallinna. Kas Raplast/Kehtnast/Rapla raudteejaamast alates?
Miks just Viljandi maanteed pidi? Kus on Tallinnas lõpp-peatus? Mitte
midagi ei räägita ega ei põhjendata. Kuskil räägitakse, et ÜTK-d teevad
liinivõrgu analüüsi. Endiselt möödunud sajandi tasemel?
https://www.err.ee/1068668/linnadevaheline-bussiliiklus-puutakse-asendada-avalike-liinidega
https://www.err.ee/1068668/linnadevaheline-bussiliiklus-puutakse-asendada-avalike-liinidega
Igatahes see raadiouudis mingit olulist infot ei anna. Kui mitte
arevstada seda, et ÜTK-de analüüsimine seni pole vajalike tulemusteni
viinud ehk et palk pole välja teenitud!
Mainitud Võru ja Tartu busside mittepanekut saab selle üheks tõestuseks pidada. Muide, tekib küsimus, mis on Kagu ÜTK arvates OTSEBUSS? Heakene küll, kommertsliinidele sarnast bussiliini ehk veel pole vaja, aga otsebussiks saaks pidada ju ka liini 21B? Või Võru - Põlva - Vastse-Kuuste - Roiu - Tartu. Ning just selliseid liine peaks täna Kagu ÜTK koos Tartu ÜTK-ga käivitama, minimaalselt 4 korda päevas!? Miks sellest aru ei saada? Küsida aga ei saa, sest adekvaatset vastust ju ei anta!
Karksi-Nuia - Tallinn iseenesest vägagi mõttekas, kuid samas ei pea ju kõik sõitma Tallinnani? Pärnu rongi kadumise järel korduvalt põhjendanud, miks 333 on liiga vähe ja vaja oleks Pärnust ka Lelleja/või Rapla jaama busse. Miks siis mitte Karksi-Nuia - Pärnu - Tori - Järvakandi - Kehtna - Rapla Jaam?
Mainitud Võru ja Tartu busside mittepanekut saab selle üheks tõestuseks pidada. Muide, tekib küsimus, mis on Kagu ÜTK arvates OTSEBUSS? Heakene küll, kommertsliinidele sarnast bussiliini ehk veel pole vaja, aga otsebussiks saaks pidada ju ka liini 21B? Või Võru - Põlva - Vastse-Kuuste - Roiu - Tartu. Ning just selliseid liine peaks täna Kagu ÜTK koos Tartu ÜTK-ga käivitama, minimaalselt 4 korda päevas!? Miks sellest aru ei saada? Küsida aga ei saa, sest adekvaatset vastust ju ei anta!
Karksi-Nuia - Tallinn iseenesest vägagi mõttekas, kuid samas ei pea ju kõik sõitma Tallinnani? Pärnu rongi kadumise järel korduvalt põhjendanud, miks 333 on liiga vähe ja vaja oleks Pärnust ka Lelleja/või Rapla jaama busse. Miks siis mitte Karksi-Nuia - Pärnu - Tori - Järvakandi - Kehtna - Rapla Jaam?
Tulge ükskord kabinettidest välja ja sõitke ringi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar