Tänapäeval on juba üsna lihtne saada aimu, kes on kes.
Nurgal näha Coop Tõrvas.
"Kui paljud arvavad, et Coopi näol on tegemist välismaise jaeketiga, kes on siin ühistud ära ostnud ja nüüd toimetab Coopi kaubamärgi all, siis tegelikult see nii ei ole. Coop tähistab ülemaailmselt ühistulist koostööd (cooperative). Inglismaal, Norras, Taanis, Itaalias on Coopi igal pool näha ja see tähendab, et tegemist on sealsete ühistute koostöömudeliga nagu meil Eestis," selgitab Coopi juht Rainer Rohtla eile eetris olnud Äripäeva saates "Logistikauudised eetris". 
Kuulan nüüd seda saadet ja tahaks teada, kui eestimaine ollakse? Ühendab ühistuid? Jah, tõsi on see, et eestimaiseid tooteid on üsna palju ja neist ka parimaid, mida mujalt ei saagi. Nii et Coopil on ka palju plusse.Aga siiski, kes on hinnatõusudes süüdlane?
Küsisin:
Poleks ju paha mõte?
Tänases PM on ka jupike Rohtlalt käibemaksu teemadel.
Aga miks te ei räägi hinnatõusu suurimast põhjusest? Eestis on ju marketeid vähemalt 2x rohkem (põrandapinda) kui vaja efektiivseks toimimiseks? Või eksin ja hoopis 3 või 4 x rohkem? 5x?
Vastust ei saanud....
Coop reklaamib ennast hüüdlausega "Viime elu edasi igas Eestimaa nurgas". Tegelikult on see lause üks halvimaid valikuid, sest ikka ja jälle on kuulda olnud, kuidas Coop poode sulgeb. Muidugi on see kohati paratamatus, sest elu hääbub maal ka muudel põhjustel ja kui ikka kliente ei jätku, siis ega suuri valikuid enam ei ole. Aga siin on üks suur AGA! Seesama punasega.
Loo linki ma ei lisa, sest kui loos valetatakse (postitusest see näha), siis on mõttetu maksta raha veel sellise loo lugemise eest!?
Jaekaupade hinnatõusud on saanud jututeemaks nii pereringis kui töökaaslastega. Coop Eesti juht Rainer Rohtla avas tausta, kuidas toidukaupade hinnad jaeketis määratakse. 
Coopi ülesanne on olla väravavahi rollis toidutootja ja kliendi vahel. Praegune hinnatõus on tulnud kauba tootjate ja hulgimüüjate hinnatõusudest. Siin ongi Coopi ülesanne aru saada, millise toote hinnatõus on põhjendatud ja millisel mitte. Intervjuud Coopi juhiga loePealkiri aga on:
Kus Coop sulgeb kaupluse, seal hääbub elu. Eelmisel aastal oli selliseid kohti kaks
Küsisin:
Puhas vale, suurimad süüdlased on jaeketid. Klientidele valetamine peaks olema viimane asi, milleni laskuda? Miks Pärnits või veel keegi julgeb aus olla?
Ja petmise intervjuu eest peaks ka veel maksma?
Vastust ei saanud.
T.S.:
Täiesti vale reklaam.... Kõrvalistes kohtades panete poode kinni.... Tali Coop on järgmine mis kinni pannakse....
Täiesti vale reklaam.... Kõrvalistes kohtades panete poode kinni.... Tali Coop on järgmine mis kinni pannakse....
Mina:
Huvitav jah, et ikka reklaamitakse end selle lausega, kuigi mitmes "nurgas" poode kinni pandud.
Coop:
Tanel, vastasin Alari kommentaarile ja kopeerin sama vastuse ka sinu mure alla: Coopil on 320 kauplust üle terve Eesti, seda on sama palju kui ülejäänud jaekettidel kokku. Coopi kauplused katavad ära väga suure osa nii väikestest kui suurtest piirkondadest. Kui mõnes kohas Coopi kaupluse uksed sulguvad, siis enamasti avame kõrval suurema poe asemele. Kuid ühes aastas on paar kauplust, mille asemele uut poodi tõesti ei avata. Siiski ületab avamiste arv mitu korda sulgemiste arvu. Kaupluse uuesti mitteavamine on Coopi jaoks päevakorras vaid juhul, kui kauplus on pikalt (loe: aastaid) kahjumis olnud ning ühistu on seda ülal pidanud teiste kaupluste arvelt. Kahjuks pole lõputult võimalik pikalt kahjumis olnud kauplusi teiste arvelt elus hoida, sest see kahjustab teiste kaupluste püsimist.
Mina:
Kõrvale? Kui lähedal Hellenurmele vm muule kohale?
Samas kui teil enim poode, siis olete ka suurim süüdlane hinnatõusudes? Kas suletavate poodide puhul peapõhjus klientide ja käibe vähesus?
Või eksin ning kulude kasvu ja vähese palga põhjustega poodide arv, põrandapind jm ei seondu? Ka see kui ühes poes on 2000 klienti, kahe poe olemasolul aga 1000 ajaühikus?
Tegu konkurentsiga, mis toob hoopis madalamad hinnad? Ehk teeksite siis 640 kauplust?
Vastust ei saanud....
Eksisin, sain vastuse:
Sest COOP kirjutas vastukommentaari:
COOP-ilt BLOKK!!! SÄH SULLE KODUMAIST!
Kus on siin see aga? Just siin ongi. Miks Coop püüab süüdistada teisi ja enda tegevusi aina kiita? Kui poed suleti klientide ja käibe vähesuse tõttu, siis kuidas küll aina uusi poode avades klientide arv suureneb? Kas ikka suureneb? Kas ei oleks parem olla aus? On selge, et kui kuskil suletakse poode, siis peapõhjuseks on klientide vähesus ehk vilets käive ehk liigne põrandapind Eesti elaniku kohta. Ja kui on nii, siis miks on Coopil kõige rohkem kauplusi? Miks püütakse vägisi suruda end teiste kõrvale, kui samal ajal võetakse teisteltki kliente ära ja ei saada endale mitte näitena toodud 2000 klienti vaid ainult 1000! Siin on muidugi teistel kettidel sama süü. Aga nt Guido Pärnits on ausalt välja öelnud, et kõik, palgast parkla ehituskuluni maksab kinni ainult klient.
Loomulikult ei eita ma sedagi, et ka tootjad ja vahendajad riisuvad sageli koore ning neilgi kulude kasvu tõttu omad hinnatõusud. Kuigi ka vahendajaid ja tootjaid on meil liiga palju, olgu siis pagaritööstused, lihatööstused, piimatööstused, talunikud jt. Sealhulgas vähendab efektiivsust ka tohutu kaupade sortiment, olgu siis tegu liha-, leiva-, piima- või muude toodetega. Ja muide, Belarus oli pikemat aega soodne ost, ülikallid (kuigi kaasaegsed ja elektroonikat täispikitud) traktorid ja kõik muu muudavad piltlikult olematuks ka sadade kolhoositaride vallandamise ja talunikelt nööritakse kümme nahka. Aga see on teine teema.
Seega, kui elanike arvu kohta on liiga palju kauplusi, parklaid, kassaaparaate, ülemusi, küttekulusid ja KÕIKE muud, ei saagi hinnad alla minna ega ka mitte tõusta vaid tibakese. Hinnatõus on lausa röögatu! Hullem veel, ei saa lubada ka inimväärset palka oma töötajatele.
Või on Coop leiutanud mingi uue mudeli, kuidas oma kulusid aina vähendada kasvava poodide arvu juures? Või peakski ehk ka andma OMA PANUSE selleks, et elu kusil reaalsuses püsiks? Paneks suuremates asulates pooled kauplused kinni, kaudselt sponsoreerides ääremaad? Tõmmates pidurit hinnatõusudele ja pakuks oma inimestele ka paremat palka? Ning tunnistades ausalt, et ketikaubanduse aeg-ajalt hädaldamine kuidas vaevu ots-otsaga kokku tullakse on vale? Sest näed, kui kuskil kinni panna, avate suurema? Seega on suuremates kohtades tegu vaid propagandakisaga selle üle, kui kulukas kõik on?
Pange mõnes suures kohas mõni pood kinni ja siis avage mitmes väiksemas?Seegi ju osa elu edendamisest?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar