ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

pühapäev, 13. november 2011

KRIPELDAB MISKI RB PROMOMISES!


Kas viime raudtee inimestest mööda?


Lõpetuseks
1. Esimene variant on parim.
2. See projekt ei ole mõeldud regionaalliikluse parandamiseks.
3. Probleeme võib tekkida ehitusaluse maa võõrandamisega.
4. Baltimaade vilets koostöö (nagu Ignalina AEJ puhul) võib aeglustada projekti teoks tegemist ja vähendada ELi abi suurust.
5. Olemasolevad ja kavandatavad Natura kaitsealad (ikka leidub kuskil mõni rohunepi pesitsusala) võivad nullida kogu projekti.
6. Last not least – ei saa me läbi Lätita ja Leeduta ja ka Euroopa Liiduta.

miks

09.11.2011 09:21
peab sihuke jura Tartu lehes olema?
Emotsioonideta rääkides on krijutises mitmed rõhud vägagi kaldu.
Miks räägitakse vaid Tallinna-Riia ühenduse kiirusest ja Soome suunalisest kaubaveost? Samahästi kui Riiga võib see tingsoomlane tahta sõita ka Tartusse, Valmierasse, Cesisesse. Kaubaveo puhul on asi veelgi selgem - Eestit läbib vaid soome transiit. Pehmelt öeldes vägagi kummaliselt kõlab arutlus, mis arvab, et näiteks vene transiit jääbki naabritele ja Eesti kaubaveo võimaluste parandamine pole oluline.

Üldse ei saa aru resümeest - milleks panustada Eesti riigi raha soomlaste sõiduvõimaluste parandamiseks. Just regionaalne tähtsus ongi määrav, et üldse taolist teeehitust ette võtta.
Otsesuse koha pealt nii palju, et kõige kiirem tee oleks Kesk-Eesti kaudu, miks siis mitte sinna raudteed ehitada.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -1 -1  +1 +7
linopendo
09.11.2011 09:24
seniilemeriit pole kuulnud midagi eesti rahvastiku paiknemisest ega kaubavoogude suundadest. kogu loost saab selgeks, et raudteed on vaja ainult kesk soome vanamuttide kiireks transpordiks riiga.
ja selle eest peab eesti maksumaksja välja käima rahasumma, mis on samas suurusjärgus eesti riigieelarvega?
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -2 -1  +1 +6
Tegelt
09.11.2011 10:24
vastupidi eelkõnelejale on Rail Balticùt vaja inimeste toomiseks Euroopast Tarusse ja Tallinnasse ja sealt kaudu ka Helsinki`sse jm. Soomemaale. Samuti ei peaks RB lõppema Varssavis, vaid kulgema ka edasi Berliini, Pariisi, Londonisse ja Madriidi, siis oleks asjal mõtet. Muuseas raudtee üle Pärnu ei ole sugugi mitte kõige otsem tee Tallinnast Riiga, kõige otsemalt saab Riiga üle Rapla - Türi - Viljandi - Mõisaküla. See on muidugi ka omaette kompromiss Tartu ja Pärnu vahel valimisele, ehitame lisaks RB-le ka raudtee Tartu - Viljandi - Pärnu.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -3 -1  +1 +0veaparandus
Kui RB tuleb VAID kaugsõitude ja kaubaveo tarvis, siis sellist on vaja vaid Eestimaa mahamüüjatele. Regionaalliikluse parandamine (olgu see siis Pärnu, Nuustaku või Tartu kaudu) on oluline lisa. Mitte ainult selles mõttes, et tagada OMA INIMESTELE pare(i)mad võimalused, vaid tagada ka maksimaalne arv reisijaid. Kui raudtee läbib Tuhalat, Soomaad, või muid olulisi turismiobjekte, on otseümberistumiste ja targa peatuste valimiste toel võimalik kasvatada nii turistide arvu kui ka turismipiirkondade külastatavust. Mitte, et vastupidiselt Simmermanni arvamusele üritaks ma raudteed sohu rajada. Need vaid piltlikud näited. Muidugi kui meil juba enda mahamüümiseks läheb, tuleb likvideerida ka nõiakaev ja tagada turistidele võimalus tühermaad külastada, peaasi, et otsemini ja kiiremini saaks! Miks mitte ka põlevkivi kaevandusi?


09.11.2011 10:47
Moskve-Piiteri "tavaline" rong sõidab üle 7 tunni, tihti üle kaheksagi. Taolisi ronge on igapäevases graafikus 20. Lisaks on ÜKS rong, mis sõidab alla 4 tunni, 3 h 50 min. Lisaks veel neli rongi, mis sõidavad alla viie tunni.

Raudteel on suured kiirused erandiks, mitte reegliks. Autori pakutud RB keskmine kiirus on arvatavalt samasugune umbluu.

See kommentaar on niisama, ühe detaili kallal norimiseks. Sõidugraafikud on võrgus avalikult väljas. Ka detailides tasub täpne olla, sest nendes peitub see vanakurat.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -0 -1  +1 +1
vale arvestus reisijate kohta
13.11.2011 01:20
Võtaksime arvestuseks aluseks DB ICE-T, mis kooneb kahest vedurvagunist, neljast 2.klassi vagunist, ühest 1.klassi vagunist ja restoranvagunist, kokku reisijakohti 379. Isegi kui teeks ainult 4 väljumist Tallinnast Varssavisse, kell 6.00, kell 10.00, kell 14.00 ja kell 18.00, siis tuleks leida ikkagi 1520 reisijat päevas. OK, Load factor 80%, siis 1214 reisijat.

Kas te kujutate ette sellist rahvamassi sõitmaks Lätti või Leedusse või Poola??? Praegu busside ja lennukitega läheb päevas Lätti heal juhul 300 inimest, lennureisijatest väljub Riias mitte rohkem kui iga kümnes. Leetu sõidab arvatavasti umbes 100 inimest. Poola kõige rohkem 50 inimest. Millele need baasarvud artiklis tuginevad, ei tea. Mida teeksid sajad eestlased Poolas??? Ootaksid järgmist rongi sõitmaks Berliini???

Tule taevas appi!!!

Praegusel ajal sõidetakse ikka ainult sinna, kuhu on tingimata vajadus sõita. Plaane ei saa pidada põhimõttel, et teeme liini, ja reisijad hakkavad sõitma - sest raudteeliin ju on ....

Ei hakka nad midagi. Ja selliste plaanide ellurakendamine tähendab maha visatud raha!!!
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -0 -1  +1 +0
Mis mind selle artikli juures häirib? Isegi ei tea veel mis...

******************

Saan nüüd edasi kirjutada ja natuke korrastasin mõtteid, selles mõtete kaootilises liikumises ning seoste otsimises.

Paljud teemad seonduvad teadlastega, akadeemikutega ja prohvessorihärradega. Targad ju, lausa väga targad! Aga pahatihti tunduvad eluvõõrad. Selles mõttes, et (raha)elu on ehk tuttav, s.t. majandus. Kuid nähakse ikka vaid kitsalt osa laiast vaatenurgast. Nagu minagi muide näen. Ma ei saa ega suuda näha kõiki aspekte, tasakaalustada tahaks neid küll.
Teha raudteed (kalli piletihinnaga?) vaid kellegi liikumiseks Euroopasse, on sama totter, kui uskuda Markii sõnu Euroopasse jõudmisest. Soovitaks autoril ja lugupeetud prohvessorihärral Anto Raukasel ja veel paljudel M-Klubi saaga süvenenult ette võtta!
Kui teeme midagi, antud juhul RB, millest enamuse maksab kinni EL, kaudselt ikkagi meie, rääkimata selle ülalpidamisest, siis peab see muuhulgas olema ka regionaalprojekt. Mingu see läbi Pärnu, Nuustaku või Tartu, me ei tohi jätta kõrvale isegi ühte erakut Soomaa rabades. Mitte, et ma tahaks raudteed sohu ehitada, ei, kaugeltki mitte! Kuid teha raudtee vaid Brüsselisse kihutamiseks (ei tea, kas koduigatsusrahade kõrvale tuleb ka koduigatsusenullpilet?) ja kaupade vedamiseks, on lühinägelikum kui me arvata oskame. Oleme juba piisavalt tõestanud, et turismist rääkida me oskame, turistidele kohalesaamist tagada aga mitte. Kodanikuühiskonnast ja oma, Eestimaa inimestest, oskame ka rääkida.
Kasvõi juba artiklis räägitud algpeatusest. Miks Muuga? Miks pole ridagi reisisadamast? Lennujaam? Kas toetame suhteliselt keskkonnavaenulikku lennundust? Toetame vaid kiiruseihalejate maailma, mis samuti on keskkonnavaenulik! Vähemalt osaliselt.
Räägime mitte ainult soome kaupadest vaid ka soome reisijatest. Aga kiirrong kihutab neist ju mööda!?

Nii peab otsima kaudsemat sidet. Iseseisvslastest Vello Leito kuskil juba seostas kiirraudtee uue fosforiidisõjaga. Sest kui on raudtee ja vaja kaupu, mida vedada (mitte puust võinuge ju!), on hea tagataskust trump välja võtta ja hakata muuhulgas ka superfosfaati välja vedama!? Onś neil seost? Ehk ongi! Vähemalt röövkapitalistliku mõttemaailmaga. Lugupeetud prohvessorihärra Anto Raukas väga (meeldivalt) emotsionaalselt toetab tuumajaamu Eestis ning ka kiirraudteed ja fosforiidikaevandamist. Ega minagi kahele viimasele vastu ole. Küll aga esimesele, enne võiks prohvessorihärrad pöörata tähelepanu energiasäästmisele! Kuid on selge, et meil võib tulevik tähendada eriti energiamahukaid ettevõtteid, nagu ümbertöötlemistehased jm. Siit leiabki seoseid.

EE-s Raukas vastab küsimusele:

Kas ja kuidas oleks Eestis võimalik murda inimeste vastuseis fosforiidi kaevandamisele, aga ka üldse riiklikult tähtsatele projektidele nagu näiteks tuumajaama ehitamine?


Tädi Maalit ei kasvata keegi ümber, rahvahääletust selline asi ei vaja. Otsustamiseks piisab valitsusest ja riigikogust ning andku jumal, et sinna satuks võimalikult palju tarku inimesi.

Riigi kõrgeim võimukandja pidavat olema rahvas!? Miks peame siis rahva vastupanu MURDMA? Heakene küll, hoiame raha kokku ja ei tee rahvahääletust. Sest rahva veenmine veelgi kallim. Kui aga minnakse RAHVA MURDMISE peale välja? Jumalat ju ka pole olemas, füüsiliselt mitte, kes siis annab, et SINNA satub piisavalt tarku inimesi? KUI aga satuvad lollid? Kes või kuidas ollakse lollid/targad? Mis saab siis Eestimaast ja rahvast? Lollid põgenevad kiirrongiga läände, kui maa lagastatud või tuumajaamas plahvatab? Või põgenevad targad? Ja kui ka kiirrongi piletihind dotatsioonita, pole ka karta, et vaesem rahvas pileteid ostma jõuab...

Raukas ütleb ka, et fosforiiti ümber töötlema peaks me ise, ega me aafrikast pole. Jaanus Purga aga röövkapitalistide eestkõnelejana arvab, et seda tasub aga uurida. Tore ju, saadame oma MAA maalt välja, laseme teistel riisuda koore ning siia jätame tühermaa?

Talupojamõistus peaks aga ütlema ehk, et toodame! Toodame natuke. Natuke, et jätkuks meile endile superfosfaati ja natuke ka väljamüümiseks. Et natuke lisaraha teenida. Ja ehk ka natuke kõrvaltegevusena energiat toota. Mitte laristada!

Kui loed tasakaalukate loodusinimeste suhtumisest, siis tekib hirm sellise röövkapitalismi vastu! Ka selle vastu, et me lihtsalt tahame ära kasutada Euroopa raha. Läbimõtlemata. Pole need artiklite pläralad nii peldikud midagi, nagu mõne ajalehe peatoimetajagi arvab. Lugege ja leidke neis inimeste mõtteid, hirme ja kartusi. Muidugi ka rõõmu. Kui rõõmu aga vähevõitu, siis mõelge, miks nii on!? Ehk on probleemidele lähenemine vale?

Kihutada Euroopasse, nägemata maad, inimesi ja kodusid, on eluvõõras ja lühinägelik. Muide, milliseid kodanikeühendusi on kaasatud RB arutellu? Sisuliselt! Vaatasin ka oma postkasti, ei midagi. Vaatasin ajalehtedesse, ei midagi. Ahjaa, vabandust, unustasin, tädi Maalit me tähtsates asjades ei kaasa. Isegi mardid kihutame toast välja, kui need Edgarile karja- ja viljaõnne soovivad... Vilja ju rohkem nagu Euroopas, seal, kuhu kihutavad kiirrongid. Mine tea, ehk sama teed mööda, mille me tagasi tõime eesti rahvale...

Tupikutee on aga paljud Eestimaa külad, isegi siis kui seal pokud või hakukesed...

Vabandan, kui taas liigsed emotsioonid. Minu telekast tulid jutti Alo Mattiiseni laulud. Peatage Lasnamäe ja muud säärast röövkapitalismi vastast. Varsti raamatukogudeski vaid lubatud kirjandus, küberrünnakute vastane keskus peaks midagi ette võtma ka selliste lauludega. NATO ja Brüsseli toetusel ning tädi Maalit eirates saame sellega hakkama...


Üks rong on ärganud, teine tudub veel! Mitu rongi peab ärkama, et RB end ära tasuks? Ja tasuks inimeste või raha jaoks?



16 kommentaari:

  1. See on jumalast äge vöte meie rongidest kes ärkama hakkavad!

    VastaKustuta
  2. Tänud!

    Eks nii see hommik algab erinevates kohtades üle Eesti!

    VastaKustuta
  3. Kuule sa oled ju täiesti ebaadekvaatne: "Mingu see läbi Pärnu, Nuustaku või Tartu, me ei tohi jätta kõrvale isegi ühte erakut Soomaa rabades."

    Täiesti segi oled läinud või? Hea kommentaar: "Eelarvejutu paistel nõiuvad vaid vähesed asjast teadvad või teada arvavad inimesed. Sellel hooajal kuuleb kõige huvitavamaid ja pöörasemaid sõnaseadeid, peaaegu nagu Rail Balticu puhul, mis peaks olema kohalik, kuid rahvusvaheline; reisijateveol põhinev, kuid põhitulu kaubaveolt saav, minnes samaaegselt läbi Pärnu ja Tartu ning üheaegselt peatudes Pärnus, kuid ka mitte peatudes seal. Ühesõnaga kiirrong, mis liigub linnutiivuliste hüpetega teosammul meie ja Euroopa vahel, peatudes igas teivasjaamas, edendades regionaalökonoomikat ja tehes veel palju ilusaid asju. Võib arvata, kuhu me sellise eesmärgivalikuga jõuaksime. Piilupardi rongijuhtimist ju mäletate? "
    http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=974c1eb5-efbf-4bb1-8865-63147da57a9a&ref=rss

    Aga ega sinuga ei olegi ju võimalik rääkida. Soovitaks AECOMi raportite läbilugemist aga sa ei saa aru nendest. Need on inglise keeles. Seetõttu ajadki oma täiesti ebaadekvaatset jama et ehitada kiirtee ja rong tuleb kiirel ühendusel sundida peatuma ka üksiku eraku juures soos. Jätsid hommikul tabletid võtmata? Saa aru, Rail Baltica ei saa olema kunagi regionaalne rong ja Eestil on seda rongi vaja kiirrongina! Loe AECOMi raportit! Kui ise aru ei saa, siis lase kellegil omale tõlkida! Aga pole mõtet jätkata teemast rääkimist kui pole isegi teostatavusuuringut läbi lugenud.

    VastaKustuta
  4. Mis keelab olla Rail Balticu raudteel ühtaegu kohalik ja rahvusvaheline? Rail Baltic on raudtee, mitte rong. Ronge võib seal sõita erinevaid. Kaubaronge, kiireid rahvusvahelisi reisironge, vahepeal võib ka mõni kohalik rong sõita. Ega see, kui vahepeal mõni kohalik rong seal ka sõidab, ei takista kaubarongide või rahvusvaheliste kiirrongide peatumist.

    Ka AECOMi uuringus on see viga, et vaadatakse asja nii piiratult. Kohalike rongide lisamisega raudteele tõuseb raudteest tähtsus ka siseriiklikult

    VastaKustuta
  5. Tänud Anonüümused!

    Kui keegi suudab päeva alustada ainult tablettidega, siis loomulikult oskab ta ainult lugeda, mitte ise mõelda!
    Õnneks mõnigi teine saab aru, et RB pole tõesti rong, vaid raudtee! Mis kasu on raportite lugemisest, kui isegi sellist lihtsat asja ei suudeta mõista? Pealegi, peale raportite on muidki arengukavasid ja annaks taevas, et RB teostajad neid lugeda ja pealegi, lausa mõista ja siduda oskaks.
    Muide, isegi kiirrong omab regionaalset mõõdet, olgu siis peatus vaid Pärnus (või Tartus)! Kui ühtki peatust aga peale Tallinna poleks, millisel Eestil seda vaja oleks? Kui raporti lugemisest aega üle jääb, siis mine rändama. Näed, et Eestimaa on palju suurem kui üks kabinet!
    Loe ka hilisema Anonüümuse viimast lõiku. Lihtsalt ja lühidalt öeldud.

    Ja tegelikult "kellelgi", mitte "kellegil"! Laseks tõlkida, kui see poleks nii mahukas.

    Tänan muidugi muretsemast tervise pärast, aga tervis hetkel nii hea, et tablette ei pea võtma.

    Head tervist Teilegi!

    VastaKustuta
  6. Muideks, 1435 mm Rail Baltica võtab nagunii aega. Ja algab see nagunii Leedust - kuni Leedus 1435 mmst asja ei saa, ei liiguta Läti lillegi, ja kuni Lätist läbi ei saa, pole Eestil 1435 mm jupist kasu.
    Leedu plaanid on 1) aeglane 1435 mm kaubaraudtee Poola-Kaunas, 2) sisemaine 1435 mm kiirraudtee Kaunas-Panevežys, 3) kiirraudtee Kaunas-Poola. Edasi Lätti on kuskil 4. järjekorra küsimus.
    Ja Poola venitab ka enda poole Varssavi-Leedu kiirraudteega.

    Nii et Eestil pole 1435 mm Pärnu raudteega mõtet enne pingutada, kui Leedust ja Poolast asja saab ja on näha, et Lätist läbi saab.

    Aga mis 1520 millimeetril viga on?

    Soomlassed ei kibele sugugi oma 1435 mm Torniost edasi jätkama. Helsingi-Oulu (vana!) raudtee on 200 km/h, Helsingi-Lahti on 220 km/h, ja oleks ka 300 km/h, kui nad kaubarongide pärast ei muretseks.

    Tallinn-Tartu on surmatee. Mass autosid, ja üle 30 bussi päevas. Ja 2 kiirrongi päevas, mis on sama aeglased kui bussid.

    Kui saaks Tallinn-Tartu näiteks kiiruseni 160 km/h, ja nt. 2 kiirrongi asemel 8 kiirrongi päevas, siis tuleks reisijaid ka juurde - bussides ja autodes on rahvamassid olemas.

    Ning näiteks 1...2 kiirrongi päevas jätkamas Tartu-Riia... 160 km/h peaks 2 tundi Tartu-Riia ja alla 4 tunni Tallinn-Riia tehtav olema.

    Selle saaks enne ära teha kui 1435 mm ja 240 km/h Rail Baltica Lätti jõuab. Ja tuleks ka teha.

    Kui aga ronge järkub. Vanu vaguneid on 95, uusi Stadleri omi tuleb 60. Kuidas olemasolevad reisijad ära mahuvad? Rääkimata bussidest, autodest ja lennukeist ülemeelitatutest....

    VastaKustuta
  7. Tänud Anonüümus!

    Täiesti nõus! Ja lisaks muidugi paar enam-vähem kaasaegsemate vagunitega Shestokaini.

    Mure aga uute rongidega ongi see, et nendest ei piisa. Nii mahutavuse, kui arvu poolest. Normaalse, inimliku ja regionaalpoliitilise vajaduse täitmiseks.

    VastaKustuta
  8. Ja miks mitte ka Tallinn-Minsk? Maksimaalselt sobilikel aegadel, arvestades seda, kust on enim ja mis kellaajal reisijaid. Seesama rongiga saab sõita ka Tartusse ja Valka. Sellisel juhul võib isegi Stadleritest jätkuda. Kuid on vaja kohe koosseise Minski rongile. Ma isegi ei tea, kas piisaks vagunkoosseisust (üld- ja kupeevagunitest) või oleks mõistlikum muretseda mõned muud koosseisud. Ehk piisaks SV vagunitest?

    VastaKustuta
  9. Argipäeval sõidab Helsingist Tamperre 36 rongi. Tallinnast Tartu 4.

    Isegi kui Tartusse 36 rongi ära ei tasu, on 4 väga lubamatult vähe.

    VastaKustuta
  10. Oh jeekim no Helsingit ja Tallinnat ei anna vörrelda-täiesti erinevad pealinnad, ainus vahe selles et meie kodumaa vaesem!!

    VastaKustuta
  11. Tänud Pirtsu!

    Mingi võrdluse see annab küll. Muidugi pole meil mõeldavgi 36, aga kümmekond erinevat oleks minimaalne!

    VastaKustuta
  12. Tervist!

    Natuke paneb mõne inimese taip või siis taipamatus imestama.Oleks anonüümus kirjutanud rongidevastaselt, võiks arvata, et kuuuurija. Nii aga imelik, et keegi ei saa inimeste jutust aru. Minule jääb pigem Blogi seisukohast mulje, et jutt on erinevatest rongidest. Ehk on inglise keele oskus kaotanud võime emakeelt mõista?

    Edu!

    VastaKustuta
  13. Helsingi - Tampere on küllalt täpselt sama pikk kui Tallinn - Tartu - 190 km. Ka vana raudtee. Kiirus ei ületa 200 km/h.

    Argipäeval läheb Helsingist Tamperre ainuüksi kapsausse (14 vahepealse peatusega) 7 tükki.
    Kõik jõuavad pärale täpselt 2 tunni 3 minutiga.
    Tallinn-Tartu võtavad isegi kiirrongid (4 vahepealse peatusega) 2:22 aega.

    Kui Tallinn - Tartu kiirrongid (samad 4 peatust) saaks 2:03 peale kiirendatud, siis kui mitmele kiirrongile päevas reisijaid oleks?

    VastaKustuta
  14. Tänud, Anonüümused!

    Tegelikult pole midagi hullu, kui oma arvamust avaldatakse. Halb vaid see, kui ei osata teisi kuulata ja ükski arvamus kohale ei jõua, nagu blokiraator oleks peal.

    See selleks!

    Nagu olen kirjutanud, siis minu arvates sõltub väga palju sõiduplaanist ja riigi poliitikast. Esumene rong peab minema piisavalt vara, et Tartus olla vähemalt pool üheksa. Olenevalt ka Tallinna trammiliiklusest.
    Maksimaalselt peab olema võimalik ümber istuda teistelt suundadelt, s.t. Rapla ja Keila.
    Osa kiirrongi peaks Tartust edasi sõitma. Hea lahenduse korral oleks toobiga (noh, selline suur toop!) sõitjaid Põlvasse, Taevaskotta, Elvasse jm. Ja need poleks üldsegi mitte ainult Tartust vaid tunduvalt kaugemalt.
    Perepilet 50 % ja riigiametnike sõitude kompenseerimine vaid ühistranspordi puhul.
    Ja veelgi rohkem mõjuks RAS Eesti Transport olemasolu, siis saaks veelgi optimeerida bussiliiklusega.
    Tartus bussipeatus kaubateede asemele.
    Jne.jne.
    Raske öelda sõitjate arvu, aga kümmekond Stadler kiirrongi ning kolm piimarongi võiksid kõik vabalt täis olla. Umbes keskmiselt ehk 60-70 %-lise täituvusega. Hea lahenduse korral rohkemgi.

    Kiirus tähtis, aga mõne rongi puhul ei tohi unustada vahepealseid peatusi, nagu Aegviidu (suvitamine + ümberistumised elektrirongilt), Lehtse, Rakke, Tabivere.

    VastaKustuta
  15. Helsingi-Tampere 7 piimarongi on täpselt kindlatel kellaaegadel, vahed 1-3 tundi. Väljuvad 5:19 (Tamperre jõuab 7:22), siis 6:19 (8:22 on ka enne poolt üheksat), 9:19, 12:19, 15:19, 17:19 ja 19:19.

    VastaKustuta
  16. Olemasoleval Tallinn-Valga raudteel rahvusvahelise reisiliikluse käivitamine väga hea mõte! Näiteks Riia rong isegi kiiruse 120km/h puhul 4:45, kord päevas üleöö Šeštokai/Varssavi/Vilniuse/Minski ühendrong. Saaks väljuda Tallinnast ca 17-18 õhtul, Riias 22-23 paiku, öösel Kaunases kl 3 paiku on paarkümmend minutit peatust, mille jooksul haagitaks osa vaguneid uue rongi otsa, mis läheks Vilniusesse (varahommikul Vilniuses), millest omakorda näiteks üks vagun haagitaks otsa Vilnius-Minski rongile (väljub kl 6 ja kl 10 juba Minskis!) Lisaks haagitaks Tallinn-Šeštokai/Varssavi rongile Kaunases otsa vagun-paar Vilniusest, tekib omakorda Vilnius-Varssavi rong. Kui natukene laiemalt asjale läheneda, siis oleks sellisel rongil kasutajaid küll! Paraku on meie poliitikud ning inimesed, kes peaksid riigi poolt justkui tegelema raudteeasja ajamisega, tihtipeale piiratud mõtlemisega (või on probleem milleski muus?). Huvitav, kas Euroopa Liit ei saaks Eestile peale hüpata - Rail Baltica I etapp on realiseeritud, aga miks ei ole kiirrongi lõuna suunas?

    VastaKustuta