Et täna oli asja Kitsekülla ehk täpsemalt siis arstlikku komisjoni, sattusin Tallinn-Väiksesse üle pika aja. Lihtsalt Kitsekülla sobival ajal rongi polnud ja nii mõtlesingi tabada kaks ühes. Ikkagi pool elu sealkandiga seotud ju, sadat pidi lausa! Ja pildistada siingi küllaga, vana arhitektuuri ja ka uut, lumehunnikuid ja ehk muudki.
Ja ennäe, nagu tellimise peale oli ka TEP-70 ennast välja ajanud, lätlaste teemõõtja sabas!
Muidugi on Kitsekülla jõudmine siin praegu paras katsumus, lund peaaegu munadeni kohati... Nii hull see siiski tegelikkuses pole ja mina nii lühike ka pole, aga ukerdamise moodi see suuresti välja nägi.
Varem või hiljem ongi siin ka maju renoveeritud, aga muidugi ka uusi ehitatud. Arhitektuuriliselt paras seasabasupp muidugi.
Mitmed puumajad aga puhas ilu!
Isegi "horvaadi" (vist oligi nii) pood veel toimib, kuigi tollane omanik suri vist üsna ammu. Kuna ümbruskonnas lähedal pole ühtegi poodi, on see muidugi tänuväärne asi ja ka mõttekas.
Möödusin ka endise Apteekide Peavalitsuse majast, seegi minu jaoks oluline koht. Üldse oli hoolimata uusehitistest ja muutustes väga palju äratundmist.
Komisjonist lipsti läbi ja toredat tuttavatki kohatud! Aeg rongile minna ja seekord Kitseküla peatus sobib, rong peagi tulemas.
Kitseküla üks suurema kasutatavusega peatuseid, aga siiani pole siin isegi infotablood. Muidugi mitte selliseid, mida arengus mahajäänud maadele parseldatakse, vaid ikka ehtsat! Kahepoolset, mis asetseks kontaktvõrgu posti juures ning oleks nähtav nii perroonilt kui ka ülekäigult.
Ja siin, mitte perroonil, peaks olema ka infostend sõiduplaani, muudatuste teavituste (seda viimast Elron ei saavat teha, vist ettevõtte juhi viletsa palga tõttu) jms.
Kitseküla või Vana-Lõuna?
Tore, et mõnes busside lõpp-peatuses on elementaarsed tingimused bussijuhtidele olemas. Aga reisijad?
Meil armastatakse rääkida ümberistumistest, lühima ajavahemiku jooksul (Lillekülas tahaks mõni poliitik paari minuti nimel miljoneidki kulutada), aga reaalsuses on kõik teisiti.
Kitseküla peatusi on kohe mitu tükki, võõrama inimese jaoks võib üsna keeruline olla? Ehk peaks olema numbritega nagu Balti jaamas?
Ühel suunal on siis olemas ka peatus liini 32 jaoks, ehk et rongiga tulija saab ka Kopli suunal sõita. Vastupidi aga ei saa. Teeks seda Lillekülas, peatuses Lilleküla Jaam? Aga sinna jäeti ju perroon ehitamata!? Nokk kinni, saba lahti.
Aga kui nimi juba jutuks tuli, siis miks ei ole peatuse nimi Kitseküla Jaam, mis otseselt viitaks seosele rongipeatusega? Ja miks on liininimetuses hoopis Vana-Lõuna, mitte nt Randla - Kitseküla Jaam?
Aga millised tehnilised põhjused on takistuseks, et valiti just selline busside väljumistee ja ei saa reisija bussile silla all olevas peatuses, mis oluliselt lähemal ja ka ohutum kokkuvõttes? Kas tõesti eeldatakse, et igapäevaselt peaks ümberistumiseks rongilt bussile ja vastupidi, ukerdama mitmeid tänavaid ületades, trammidepooni?
(Muide, arenenud riikides on ka selliseid võimalusi, kus perroonilt saab tõusta viaduktile ja seal asub ka ühistranspordi peatus. Küsida, miks meie viadukti puhul seda ei tehtud, oleks püha naiivsus...)
Miks on tehtud selline lahendus?
Näha on bussipeatuse silt, nimetu, aga ärge arvake, et see on Kitseküla
peatus. Too asub hoopis trammidepoo ees. Juhuks kui nime saaks muudetus
võiks see olla siis hoopis Kitseküla Jaam 2? Või Trammidepoo?
Ja sipsti kodus tagasi! Pole isegi 2 aasta pärast komisjoni vaja minna, anti 3 aastat! Aga kas see juhtub üldse või hoopiski, kas ka vajadust, seda ei tea ette isegi vanajumal taevas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar