Tuesday, October 18, 2016
Lühidalt RB olemusest ja teedest lahenduseni.
RB teema on praegu kuum, sõna võtavad nii teadjad, kui ka lihtsalt huvilised. Meedia pläralatest (ikka heas mõttes!) ma ei räägigi. Ometi on väga paljudel puhkudel tunne, et sõnavõtjad pole vahel vaevunud üleüldse teemasse süvenema. Jätame kõrvale Põhja Meretee jm kaugemad ning veidi ulmelised asjad. Sest kui Venemaa peakski sealt hakkama sadades miljonites tonnides kaupa vedama, panevad nad selle maale Venemaa sadamates. Pole vahet, kas Murmanskis või Ust-Luugas, nii et kui see jõuab raudteele, siis ikka Vene Raudteedele. Edasi juba mingit teed pidi, vaevalt, et läbi Tallinna, Euroopasse.
Mis küsimuste järel jõuame RB-ni ning millest laustada?
1. On selge, et me peame arendama oma taristut. Sadamaid, lennundust, bussindust, raudteed, maanteevedusid. Koos kõige juurdekuuluvaga. Autode arv tulevikus väheneb, kuid need ei kao kuhugi. Muide, neljarealisi maanteid meil juurde vaja pole, piisaks mõõdukamatest lahendustest, sest vaid loll ehitab midagi pompöösset, kuid hiljem ehk "ärkab" ja avastab, et tegu laristamisega ning ülalpidamine ülejõukäiv.
Kas ja mida aga arendada meie raudteel?
* Valga-Koidula - lootuses Riia-Peterburi reisirongi olulisusele tulevikus (ka Võru, Elva jt kantide jaoks) ning mingitelegi kaubavedudele, lühimat teed pidi Läti sadamateni.
* Rohuküla raudtee. Igati normaalne lahendus, väikesed kulud, suur sotsiaalne tasuvus.
Mida veel? Kaheteeline elektrifitseeritud raudtee Narvani ja Tartuni, kiirusega 160-200 km/h on taas absoluutselt mõttetu, eriti vähenevate vedude valguses. Lihtsalt täies ulatuses pole seda vaja.MIDAGI võib seal teha, nii kiiruse tõstmise kui muu nimel (nt elektrifitseerimine Tapani), aga ei rohkemat. Nojah, muidugi panna käiku kaugrongid Tallinnast Riiani ja kaugemale ning ehk ka Petseri poolt edasi....
2. Kas me vajame lisaühenduste võimalust? Kindlasti oleks neist pigem kasu kui kahju. Seega....ehitame lisaraudtee? Või kulutame raha olemasoleva täiustamiseks? Oleneb paljust, eelkõige maksumusest. Kui Tartu raudteed muuta paremaks, siis miks on vaja kulutada samal ajal ka maantee 4-realiseks ehitamisele? Peaks eelistama ühte teisele. Ja et rongiliiklus on keskkonnasõbralikum, siis pigem selle suunaga, et meelitada inimesi ühistransporti!
3. Eurorahad terendavad! (Kuidas pidanuks tollal asi edasi arenema, kui raha hakkas voolama?). Meil on remonditud Viljandi raudtee, Türini. Remonditud Tartu raudtee, peagi Riiani. Meil on remontimata Lelle-Pärnu raudtee. Kas viimasel on mõtet? Kui hetkel sõidab 2-3 rongi ööpäevas? Äärmiselt ebarentaabel, seega pigem oleks mõttekas mõelda sulgemisele. Kui just...... ei teki võimalust taastada raudteeühendus Riiaga, läbi Pärnu!? Tekkiski! See tähendabki kohe lootuse kasvu, et saab arendada Eestimaad rohkem kui ÜHE raudtee mõjualas! Sellega ju kaasneb kõik - kaubaveod, saastamise vähendamine, mugavamad sõiduvõimalused töötajatele, pensionäridele, õpilastele ja üliõpilastele, matkajatele, välisturistidele jne! Kas mõju OLULINE? Jah. Ainuüksi lähtudes faktist, mis tõestatud juba porgandite ajastul, et paremad kiirused ning sõiduplaan kasvatavad reisijate arvu ja mitte vähe! Seega vähendab liiklust ka maanteedel, parandab liiklusohutust jms.
4. Teeme!? Jah, kui leiame OPTIMAALSE variandi. Elanikevaene (vähenevgi) ääremaa, liiga kaugel Euroopast vajab n kiirusega raudteed? 500 km/h? 240 km/h? 140-160 km/h? Mida kiirem, seda pompöössem ja kallim. Ehitamine ja ülalpidamiskulud äärmiselt olulised, sh ka muu kaasnev, nagu mitmetasandilised ristumised, seega, säilitagem kaine mõistus. Kes tahab (fanaatiliselt) rongiga sõita, sõidab kaugemale ka olenemata kiirusest. Üldiselt. Maksejõulisust ei tohi unustada. Seega, et kardinaalselt hoida oma ja EL-i maksumaksjate raha, piirdume piisava, 160 km/h, valdavalt üheteelise ja elektrifitseerimata(?) raudteega!? Lisaks kõigele võimaldab see üldjuhul loobuda mitmetasandilistest ristumistest, viimased vajalikud tõesti vaid komplitseeritumates olukordades, mujal saab tagada kaasaegsed ohtud tõkkemeetodid.
5. Mida arvestada trassi valikul?
* Kui vähegi võimalik, siis kasutada nii pikalt olemasolevat raudteed kui võimalik ja mõttekas. Sest praeguse planeeringu juures on suurimad probleemid Tallinna läheduses, kui tihedas asustuses. Pole vahet, kas Lelle või Keila kaudu? On küll. Keila-Riisipere-Märjamaa suunal kaks suurt plussi Lelle variandi ees, esiteks suurem elanike arv ja teiseks, "kaasa tuleb" ka Läänemaa ja teatud määral saardeki. Mitte ainult egoisti vaatenurgast, et "meie sõidame", vaid et ka meie külalised saavad siia sõita!
* Teine pluss asja juures on Eesti "poolitamine" trassiga. Kiirraudtee oma kalliduses on ka suurema mõjuteguriga maaelule ja loodusele. Pärnu maantee on olemas ja ootab KA paremaks muutmist. Seega - ehitame ühe poolitava trassi ViaRail Balticu!?
Mida ma valesti näen?
***********************************
21. 10
Parim lahendus? Tõsi, edelasuuna reisijatele tähendab see vähemalt aastast liikluskatkestust, kui just ei suudeta euroalisest 99% maha panna kõrvuti toimiva raudteega!? Või siis lõiguti vene laiuse ümbertegemist eurole, nagu tehti omal ajal kitsast laiaks. Alustama peab siis Riia poolt kuni Lelleni, seejärel Viljandi-Lelle (et porgandid ikka tagasi Tallinna enne saaks!?) ja siis juba jaamavahe haaval Tallinnani.
*********************************************************
Friday, October 21, 2016
RB - kodanikuühiskonna mõtted esireas!
Vitali Daniljuk Kõige olulisemad arengud raudteel, mis on vaja lähima 10 aasta jooksul teha:
1. Automaat blok Edela suunale.
2. Lelle Pärnu renoveeremine.
3. Lelle Türi renoveeremine.
4. Blokpost Pääsküla 2 tee ehitamine.
5. Haapsalu suunda arendamine.
6. Koidula Valga arendamine.
7. Tartu Riia liini arendamine.
Ja see on ainult kiire pilguga vaadates!
1. Automaat blok Edela suunale.
2. Lelle Pärnu renoveeremine.
3. Lelle Türi renoveeremine.
4. Blokpost Pääsküla 2 tee ehitamine.
5. Haapsalu suunda arendamine.
6. Koidula Valga arendamine.
7. Tartu Riia liini arendamine.
Ja see on ainult kiire pilguga vaadates!
Vitali Daniljuk Milleks teie eurolaius, retroveeremid ja muu sodi? See on reaalne vajadus, kust saaks edasi minna reisijate arvu tõstmisega!
Neeme Sihv Punkt 1, 2, 3 saaksid lahenduse, KUI muudaks edelasuuna sellesama rahastuse käigus eurolaiuseks!
Punktid 5 ja 6 saaksid lahenduse, kui Tallinn-Rapla ja Türi Viljandi rööpad/liiprid viidaks redelitena Rohuküla ja Võru raudteedele.
Tartu raudtee arendatakse juba praegu.
Punktid 5 ja 6 saaksid lahenduse, kui Tallinn-Rapla ja Türi Viljandi rööpad/liiprid viidaks redelitena Rohuküla ja Võru raudteedele.
Tartu raudtee arendatakse juba praegu.
Neeme Sihv Punkt 8 - Balti jaama ja Lilleküla ühispeatuse väljaehitamine ja renoveerimine saaksid lahenduse sellesama eurolaiusel edelasuuna ehitusega RB rahadega.
Ehk siis RB rahad, miljard või rohkem, võimaldaksid VAHETADA VÄLJA edelasuuna raudtee, koos uue rööbastiku viimisega vajaminevatele lõikudele!
Ehk siis RB rahad, miljard või rohkem, võimaldaksid VAHETADA VÄLJA edelasuuna raudtee, koos uue rööbastiku viimisega vajaminevatele lõikudele!
******
Aare Olander Ee... mis peaks meil siis võimalik olema? Kas pileti hinda saaks alandada? Kes siis vahe kinnni maksaks? Kas olemasoleva 38 rongiga saaks reise lisada? Kas reisiaega saaks lühendada - ja kui, siis mis liinil? Kas mõnele liinile võiks peatusi lisada - ja kui, siis kuhu?
Erik Tukmann Soomes oli aastakümneid sama seis. Kõik oli võimatu..või täiesti võimatu. Küsiti ainult pappi juurde, vähendati ...tehti kalleid megahankeid viletsatele IT lahendustele jne. Maine raudteel langes, ka reisiijaid jäi vähemaks jne. Siis mingi aeg tagasi hakkasid uuemad tuuled puhuma. Kas vahetati piduriks osutunud tegelased välja või läksid ise pinsile, pole avalikustatud. Mõned kahtlustavad seost Superbusi tulekuga või silmapiirile ilmunud robotautosid. Ehk kasvanud konkurents põhjustas prõksu või põlvkondade vahetuse.
Monday, December 19, 2016
Rahvuslik hullus!?
Kas pidutsemisele järgneb põrgu?
Lätlaste kaaskond pidutseb? Nii palju on tõesti tänaseks selge, et rahvast ja maast sõidetakse üle räigemalt kui kunagi varem. Kas rahvas suudab aga vastu hakata? Või kas üldse tahab? Ja mille vastu? Enamus, kes püüavad seista RB kui sellise (planeeritava) VASTU, seisavad ei tea kelle EEST!? Hiljuti arvati, et neil pole tegelikult sooja ega külma ka Tartu raudteest, pigem seistakse autovedajate eest! Väga võimalik! Ühed siis seisavad selle eest, et koos (lätlastega) kahmata ja pillerkaaritada! Summad peaks olema piisavad, et hilisem põrgu neid ei mõjuta, rahvas aga virelegu!? Teised aga selle eest, et.....? Ma ei tea, mille eest! Soov viia see monstrum lihtsalt teise kohta, on tegelikult totruse tipp! Tüüpiline sisutühi hala tuleb aga nende poolt, kes kardavad pidusöögist või selle jääkidest ilma jääda. Kui neid lugeda, siis kas siin on ka mõni väikegi vihje tõsiseltvõetavusele?
Eesti on Euroopa äärepealne nurgatagune maa, kust igasugused ühendused vana Euroopaga, mille ühises majandussüsteemis me oleme, on äärmiselt olulised – nii sõnastas Riigikogus kõnelenud sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi poliitilise ja julgeolekupoliitilise argumendi kaasaegse kiirraudtee Rail Baltic kasuks.
Parlamendis olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mida teha Rail Baltikuga?“ arutelul kõnelenud Marrandi sõnul on mõistlikud ühendused ja kiire ligipääs, olgu siis reisijate või kaubaveoks, Eestile tähtsad.Mõtteliselt Soomest algava ja Poolani jõudva Balti riike läbiva kiirraudtee, mis peaks valmis saama 2025. aastal, maksab kokku 4,2 miljardist eurot. Eesti osa sellest on 1,3 miljardit, meie riigieelarvest võtab see 250 miljonit, ülejäänu tuleb Euroopa Ühendamise Rahastust.
Marrandi tsiteeris AECOM-i uuringut, mille järgi võib Rail Balticul liikuda 2030. aastal juba 12,9 miljonit tonni kaupu. Ta meenutas ka Riigikogu majanduskomisjoni hiljutist külaskäiku Tallinna Sadamasse, mille juhid näevad Rail Balticust tõusmas tulu Soome kaupade liigutamisel alla Euroopasse.
Marrandi nimetas oluliseks keskkonnaalaste argumentide hoolikat ja igakülgset kaalumist, mis tähendab raudtee ületamise võimalusi suurulukitsele, sadu erinevaid läbipääse väiksematele loomadele.
Ta hoiatas: Rail Balticu projekti puhul mingi uue mõtlemisaja võtmine tähendaks, et seda raudteed kindlasti ei tule.
Sellest, et üks kamp nii räigelt rahvast üle sõidab, on aga hullem või vähemalt sama hull VASTUSEISJATE demagoogia. Hulluseni küündiv juba, sest argumente väänatakse, kuidas jõutakse, Pärnust ja suurest osast Eestist ei huvituta üldse. Nii et pada sõimab katelt? Täpselt nii ongi! Artikleid nii ühelt kui teiselt poolt tuleb ridamisi.
Mida me siis õieti tahame? Paremaid ühendusi tahavad need, kes TÕELISELT oma maast hoolivad! Mida me EL-st justkui saaksime? Väidetavalt siis raha ainult eurolaiusel raudtee ehitamiseks. SEL JUHUL JÄÄGU RB EHITAMATA, KUI PRAEGUSEST PLANEERINGUST EI LOOBUTA!
Kas oleks aga võimalik, et selle raha või vähemalt suurema osa sellest, eest saaks ehitada midagi muud? KUI saaks, siis oleks Tartu raudtee ümberehitamine kindlasti viimases järjekorras. Ainult rumal hakkaks ümber ehitama ja veel samasuguseks, nagu planeeritav variant, ÄSJA REMONDITUD RAUDTEED! Aga näed, neid on. Miks on ja miks nii palju, see jääb mõistmatuks. Üks viimase aja iseloomulikumaid ja võiks öelda, et lausa "paremaid" on see.
Kristjan Lepik kirjutab 14. detsembri Postimehes («Rail Balticust võidaks kõik Eesti elanikud»), et Rail Balticust võidaksid kõik Eesti elanikud. Jah, täpselt seda soovivadki kõik need inimesed, kes on alla kirjutanud 101 kirjale, nimelt sellest soovist ajendatuna ongi kõik RBga seotud liikumised alguse saanud. Kuid praeguse RB projekti puhul on enam kui pooltele Eesti elanikest see lubatav võit küll üpriski kahtlane, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.
Kristjan Lepik märgib: «Üks oluline trend, mida seoses tööga Euroopas ja mujal täheldanud olen, on see, et inimesed liiguvad üha rohkem.» Edasi kirjutab artikli autor: «Räägitakse Baltimaadest kui ühtsest ruumist, aga tegelikult meie koostöö lonkab. Kui oleksime ühenduste läbi üks regioon ja saaksime kahe tunniga Tallinnast Riias tööl käia, siis muutuksid Baltimaad palju ühtsemaks regiooniks.»
Minu küsimus Kristjan Lepikule on, kas tõepoolest majanduseksperdi silmis Eestimaa ongi üksnes Tallinn?
Tore, saame kahe tunniga Tallinnast Riiga tööle käia. Aga terve Ida- ja Lõuna-Eesti (sealhulgas ka Tartu) on Riiast ja loomulikult ka kogu muust Euroopast praegu rohkem eraldatud kui kunagi varem. Karta on, et RB rajamisega muutuks Eesti veel vähem ühtlaseks, kui ta oli seni. Lõuna-Eesti inimestele, kellel puudub igasugune raudteeühendus naabritega, pakub vähe rõõmu see, et turistid saavad kruiisilaevalt maha astuda ja Varssavisse sõita. Ei lohuta ka üksnes Tallinna-Tartu raudteeühenduse toimimine, kuigi see on vajalik ja populaarne.
Lepik kirjutab, et skeptikute põhiline mure paistab olevat see, et Rail Balticul ei liigu tulevikus ei kaubad ega ka inimesed. Jah, kui me räägime Eesti inimestest, kelle huvides ju RB ehitamist reklaamitakse, siis näitab lihtne rehkendus, et lisaks tallinlastele on RB kavandatavat trassi soodus kasutada vaid Pärnu-, Rapla- ja Läänemaa inimestel, seega kokku napilt kolmandikul kõigist Eesti elanikest. Suuremal osal Eesti inimestest sellele raudteele asja ei ole.
Olukord oleks teine aga siis, kui RB kulgeks mööda olemasolevat raudteetrassi läbi Tapa, Tartu ja Valga (nagu see algselt oligi kavandatud). Siis saaks seda raudteed hõlpsasti kasutada ligi 90% Eesti elanikest, kusjuures see võiks olla nii vahend tööl ja õppimas käimiseks Eestis ja ka naaberriikides, muuhulgas ka selleks, et sõita Riia lennujaama kaudu kaugematesse välisriikidesse. Selliselt kulgeval raudteel oleks reisijaid kindlasti märksa rohkem ja Rail Balticust võidaksid tõepoolest peaaegu kõik Eesti elanikud.
Mõte, et RB skeptikud on alalhoidlikud ja ei mõista positiivseid muutusi, mida ka Lepik oma kirjutises arendab, on alusetu. RB kavandatud trassist eemale jäävate Eesti elanike peamine mure on see, et suurema osa Eesti elanike jaoks muutusi ei toimu.
Praegu toimiv raudteeühendus niihästi Eesti sees kui ka Ida- ja Lõuna-Eesti seotus kogu muu maailmaga ei parane tänu suurehitisele karvavõrdki. Praegu puudub Lõuna-Eestil ühendus Riiaga (mis on olnud olemas üle saja aasta) ja on üsna naeruväärne mõte, et kui RB saab valmis, avaneb Tartu, Jõgeva, Põlva ja Elva inimestel võimalus sõita Riiga ümberistumisega Tallinnas.No on hullus!? Kas mõju avaldavad need lennukijäljed? Kaob igasugune reaalsustaju? Igatahes ülivähe on neid, kellele need keemiapilved ei mõju.....
Küsimused, Ene-Margit Tiit:
1. Mis hetkest muutub "enam kui pooled elanikest" "90%-ks elanikest"?
2. Mis segab NORMAALSE Pärnu (Riia) raudtee valmimisel ülejäänud raha eest osta kasvõi kümme koosseisu ja panna need rahvusvaheliste ühenduste tagamiseks (läbi Lõuna-Eesti) sõitma Tartust Riiga ning Vilniusesse ja Moskvasse?
3. Kas Lõuna-Eesti jaoks pole mõttekam hoopis Võru raudtee avamine, milleks ka raha jätkuks?
4. Kas Eesti on Tallinn ja Tartu?
5. Mil moel on Tartu raudteest kasu pärnakale, läänlasele, saarlasele, hiidlasele?
6. Miks peaks tartlasel olema asja Tallinn-Pärnu-Riia raudteele, kui omal raudtee olemas?
7. Kas läbi Tartu kulgeval raudteel on mõni jupp vahelt välja võetud?
Nii et ehk aitab rahva hullutamisest? See, et valitsus põrgut üles ehitab, ei tähenda, et normaalsuse EEST võitlemise asemel peaks tegelema äärmusliku totrusega! Ja kas tõesti need 101 inimest, kes kirjale alla kirjutasid, tahavad tõesti Pärnu raudtee kadumist ning Lääne-Eestile järjekordse hoobi andmist? Ma ei tahaks seda uskuda. Pigem loodan, et meil on jäänud veel alles normaalselt mõtlevaid inimesi, kes ei seisa Eesti arengu VASTU vaid on igati selle POOLT!
Aga kui Riiga töölkäimise peale mõelda, siis mitu rongitäit marketite kassiire ja teisi sinna siis sõitmas oleks? Ka Tartust? Ehk ikka tasuks märgata rohkemat kui Tallinna, Tartut, Pärnut ja Riiat? Ning kui aus olla, siis Pärnust oleks Riiga palju mugavam tööle sõita!? Nii et KA Pärnu kasvaks ja areneks ning sinna lisanduks rohkem elanikke!. Tartu, kus ma viimasel ajal käinud "RB lõhna nuusutamas" peaks aga rohkem rõhku panema turismi arengule oma linnas ja maakonnas. See on ju nii nadil tasemel, aga võiks olla kordades parem!
Nii et viimane aeg, ARB ja Sõbrad, teha kannapööre ja hakata seisma Eesti eest! Sest keegi ei tohiks tõsiselt võtta neid, kes ütlevad, et "remondime ka Lelle-Pärnu mitmekümne miljoni eest ära ja hakkavad sõitma rahvamassid"! Ilma Riiata ja ääremaade kaasamiseta ei juhtu seda sel raudteel kunagi. Seega, kui loobutakse demagoogiast, võib teid ka tõsiselt võtta!
Tuesday, December 20, 2016
Aivar Kokk - "tublimast tublim"!
Aivar Kokk on visanud õhku lühikese repliigi, mis on tõeline pärl, isegi teiste samateemaliste seas!
Rail Balticu trass läbi Pärnumaa on tekitanud palju probleeme nii maaomanike vastuseisu, trassivaliku kui rahastuse tõttu. Veel pole hilja otsustada Tartu alternatiivi kasuks. Rail Baltic ei peaks olema üksnes transiitraudtee, mis otsejoones Eestist läbi põrutab, vaid eelkõige laiendama eestlaste liikumisvõimalusi ja arendama majandust.
Oleme täiesti ära unustanud Tartu, kui tahame, et kogu Eesti raudteest võidaks. Sellele trassile jääks ka Pärnust oluliselt rohkem inimesi. Kui me täna muretseme, et Tallinn ja Harjumaa kasvab ning Lõuna-Eesti tühjeneb inimestest, siis tihti on põhjus selles, et meil puuduvad kiired riigisisesed ühendused, et vajadusel käia tööl kodukohast kaugemal.
Puuduvad ühendused mõjutavad ka investorite käitumist, sest kehvade ühenduste tõttu paigutatakse raha täna pigem Tallinna piirkonda. Ehitades korraliku kiirraudtee nii nagu Euroopas tavaks, saaksime tuua Tartu Tallinnale ajaliselt 2/3 võrra lähemale.
Lisaks Tartu ja Tallinna kiiremast ühendamisest tuleks kõnelda terve Eesti raudteevõrgu väljaarendamisest. Kiirrongid peatuvad suuremates asulates, aga et ka vahepealsete peatuste sõitjad saaksid kiirrongile, siis peaksid nende peatuse vahel olema väiksemad rööbasbussid. Just selleks nn porgandid Eestisse toodigi. Raudteejaamade juurde ehitatakse täna parklaid ja võimalusi sinna jalgrattaid jätta, kuid tegelikult on see poolik lahendus. Ühistransport peaks olema märksa rohkem raudteevõrguga lõimunud. Bussid peaksid inimesi viima raudteejaamadesse. Perroonide juures võiks tulevikus reisijaid oodata elektriautod, mida saaks odavalt rentida.
Tuleb astuda esimene samm ja selleks on Rail Baltica viimine läbi Tartu.
Oleme täiesti ära unustanud Tartu, kui tahame, et kogu Eesti raudteest võidaks. Sellele trassile jääks ka Pärnust oluliselt rohkem inimesi. Kui me täna muretseme, et Tallinn ja Harjumaa kasvab ning Lõuna-Eesti tühjeneb inimestest, siis tihti on põhjus selles, et meil puuduvad kiired riigisisesed ühendused, et vajadusel käia tööl kodukohast kaugemal.
Puuduvad ühendused mõjutavad ka investorite käitumist, sest kehvade ühenduste tõttu paigutatakse raha täna pigem Tallinna piirkonda. Ehitades korraliku kiirraudtee nii nagu Euroopas tavaks, saaksime tuua Tartu Tallinnale ajaliselt 2/3 võrra lähemale.
Lisaks Tartu ja Tallinna kiiremast ühendamisest tuleks kõnelda terve Eesti raudteevõrgu väljaarendamisest. Kiirrongid peatuvad suuremates asulates, aga et ka vahepealsete peatuste sõitjad saaksid kiirrongile, siis peaksid nende peatuse vahel olema väiksemad rööbasbussid. Just selleks nn porgandid Eestisse toodigi. Raudteejaamade juurde ehitatakse täna parklaid ja võimalusi sinna jalgrattaid jätta, kuid tegelikult on see poolik lahendus. Ühistransport peaks olema märksa rohkem raudteevõrguga lõimunud. Bussid peaksid inimesi viima raudteejaamadesse. Perroonide juures võiks tulevikus reisijaid oodata elektriautod, mida saaks odavalt rentida.
Tuleb astuda esimene samm ja selleks on Rail Baltica viimine läbi Tartu.
Mida kosta?
Esimene lõik tekitas äraütlematut rõõmu, sest me vajamegi majanduse arengut ja eestlaste liikumisvõimaluste laiendamist! Braavo! Õige! Lugesin ja olin lausa rind uhkusest kummis, et keegi ütleb tõe välja!
Aga teine lõik oleks kirjutatud justkui millingu-pohmeluses, sisu läheb sassi kui Kört-Pärtli särk! Endine Jõgeva maavanem ei tea, et Tartus on raudtee???Eelviimane lõik aga ongi eriline pärl kui mõelda lõpulausele! Ehk siis natuke mugandades:
TERVE EESTI, PEALE TALLINNA JA TARTU, ON SIIS VAHEPEALSED KÜLAD JA ASULAD!? MUU EESTI, MIS SIIS TEGELIKULT EI OLEGI EESTI, KASUTAGU TAPALE VÕI TARTUSSE VÕI SIIS HOOPISKI RÖÖBASBUSSIDELE JÕUDMISEKS JALGRATTAID! HEI, PÄRNAKAD!!!??? KUI VEAB, SIIS ANNAB KOKK SIISKI KA BUSSID!
SEDA SIIS TÄHENDAB "....TERVE EESTI VÄLJAARENDAMINE....."!!! Vaat selline ongi meie rahvaesindajate ja arvamusliidrite enamuse tase?
***********************************************************
***********************************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar