Käisin Pisirohe poolt korraldatud jalgsirännakul Telliskivis. Taimenimesid ma siin kirjutama ei hakka (vist). Vähemalt mitte kõiki, sest olen ikka ja alati lühikese mäluga ning vilets määraja. Aga käik oli mõnus ja osalisi palju. Muidugi peaks neid "õuesõppe" tunde korraldama ka neile, kes ei saa teragi aru sõnast elurikkus. Ega tegelikult teagi, võib olla on ka neid, kes korduvalt suvetööle jätmise järel ka ei saaks aru! Aga igal juhul toredad tunnid looduses. Linnalooduses.
Eestimaa Käpalised jt grupid leiab siit:
https://eestimaablogi.blogspot.com/2023/06/eestimaa-grupid-facebookis.html
https://eestimaablogi.blogspot.com/2023/06/eestimaa-grupid-facebookis.html
Lisan siia paar päeva hiljem ühe Tallinna linna postituse FB-s. Uskumatu, kuidas kohe tullakse kommenteerima, hoolimata sellest, et teadmistevaegust tasuks ju pigem vaka all hoida? Ennegi käis mõte peast läbi, et ehk peaksin siiagi postitusse hakkama koondama mõningaid umbrohu ja muu elustiku seoseid. Äkki peakski? Aga karta on, et kes ei saa aru, ei saa ka siis aru. Või, kes ei saa aru, ei hakka üldse lugemagi?
Tallinn niidab sel suvel harvemMänguväljakutel ja parkides, kus liigub palju inimesi, niidame sagedamini, et oleks mugavam ja turvalisem liikuda.
Teistel haljasaladel, mis moodustavad 75% linna rohealadest, niidame kaks korda suve jooksul.
Miks see hea on?
Lopsakam taimestik imab paremini sademevett, mis on eriti oluline vihmaperioodidel See aitab jahutada linnaruumi ja leevendab kuumasaarte efekti Rohkem taimi toob kaasa õisi, tolmeldajaid ja elurikkust Elurikkus muudab Tallinna rohelisemaks ja meeldivamaksLoe lähemalt: https://www.tallinn.ee/et/uudis/elurikkuse-hoidmiseks-niidetakse-haljasalasid-harvem (Postimees paraku küsib ka 3 aastat vana loo eest raha - minu märkus)
Mida sina arvad – kas harvem niitmine teeb Tallinnast parema elukeskkonna?Kui rohealasid niita harvem ning olla vähem hoolas muru või mahalangenud lehtede kokkuriisumisel, suureneb taimestiku mitmekesisus. Selline taimkate hoiab varju, kaitseb maapinda otsese päikese kõrvetava mõju eest mõnda aega ja jahedatel öödel kogub kasteniiskust. Samuti pakub see kaitset mullale ja maapinna elustikule. Kõrbekuiv madalaks pöetud muru on pigem täiendus linna kuumasaartele.
Lisaks imab lopsakas rohurinne ka rohkem sademevett, püüab saasteaineid, jahutab linnaruumi, parandab haljasalade väljanägemist ja inimeste enesetunnet.
Teadlased on välja toonud, et muru niitmine ja puukide arvukus pole omavahel seotud ning mida liigirikkam on loodus, seda halvem puukidele.
Lisaks imab lopsakas rohurinne ka rohkem sademevett, püüab saasteaineid, jahutab linnaruumi, parandab haljasalade väljanägemist ja inimeste enesetunnet.
Teadlased on välja toonud, et muru niitmine ja puukide arvukus pole omavahel seotud ning mida liigirikkam on loodus, seda halvem puukidele.
Igati tabava pealkirjaga raamat sõnadest kukk ja aabits ehk "Eesti taimede kukeaabits" (koostajaks Toomas Kukk) käes, viis Marit Mäesaar meid teele.
Pean ära mainima ka oma üllatuse. Olen aina püüdnud linnavõimule selgeks teha, et on vaja palju joogiveekraane ja neid tähistada ning viidastada. Pea iga päev käin rada turult Balti jaama poole ja mul pole halli aimugi, et siinsamas lähedal on veekraan! LV soovitab otsida neid internetist, aga ehk peaks ikka käima linnas ringi, silmad lahti? Ja nägema linna, sh linnaloodust?
Telliskivi on nüüd ja tulevikus paljuski kivi, klaas ja teras ja seda olulisem on iga rohelapp. Niitmisega ei ole kiire. Seda kui palju "elukaid" neis pisilappidel elab ja rändab, ei oska ette kujutadagi. Mõnda näeb ka piltidelt.
Proovisime ka Kadiga üht-teist määrata, temal nupp nokib paremini kui mul, aga ... mis oagan see oligi? Linnurohi?
Harilik linnurohi
(Polygonum arenastrum)
muru, maalaserohi, kirburohi, niseldusain, õuehein, searohi
Harilik linnurohi on hästi tuntud taluõue taim. Linnurohi on kolinud ka linnadesse suurte majade vahelistele haljasaladele. Sageli näeme teda just kõige tallatavamatel kohtadel. Tallamist taludes saab linnurohi jalgradadel ja teeservadel segamatult vohada. Samas aitab inimene mõnevõrra tema seemnete levimisele kaasa.
Linnurohud on tatra sugulased. Kui olete tatraputru söönud, siis meenutage, millised nägid välja tatratangud. Enam-vähem samasugused nurgelised on ka linnurohtude viljad, ainult et mõnevõrra väiksemad. Hariliku linnurohu viljad on mustjaspruunid ja punaka helgiga, mida jäävad haledad õiekattelehed ümbritsema ka siis, kui vili juba valmis.
Miks on aga taime nimeks linnurohi? Arvatavasti seepärast, et tema maapealsed osad on üheks meelistoiduks lindudele, ka k...
Nii näeb välja üks abimees. bio.edu. Ometi on ka Taimede kukeaabits väga hea abimees.
Harilik maavits (Solanum dulcamara) versus betoon ja kivi.
Liht-naistepuna vähemalt ma tunnen alati ära. Ja vahel korjan ka tassikese tee tegemiseks.
Keegi ohakatest...
... ja kurerehadest? Haisev?
Harilik ussikeel on ka selge nagu seebivesi, taaskord ilusaimat värvi, mida üldse leida.
Lõpetuseks teadmiste kontroll ja auhinnad. Aitäh! Ahjaa, väike kotike aiataimede seemneid.
Esimene taimerännak Tallinnas on tehtud! 50 inimest mõtiskles taimedest ja määras neid, nii vapustavad taimehuvilised.
Nö prahipaiku läbikammides avastasime LK II kat taime Jaapani harjasputke (Torilis japonica), minulgi esmakohtumine nõnna kenakese roosade õisikutega sarikalisega. Ei tea, kelle me küll järgmisel korral leiame?
Foto ja tekst Pisirohe FB lehelt.
Nö prahipaiku läbikammides avastasime LK II kat taime Jaapani harjasputke (Torilis japonica), minulgi esmakohtumine nõnna kenakese roosade õisikutega sarikalisega. Ei tea, kelle me küll järgmisel korral leiame?
Foto ja tekst Pisirohe FB lehelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar