Täna oli Postimehes tõesti hea lugu! Hea just sisukuse poolest, sest enamasti ajakirjanikud ei saa asjadest aru, ei viitsi muud kui treida või...
Sinisega lõigud artiklitest! Kõige olulisema toon välja punase või rasvasena, ka oma jutu sees.
https://majandus.postimees.ee/7447684/rimi-juht-toome-tootajaid-appi-kas-voi-teisest-riigist
Aga kas seni tõesti siis hämatud, valetatud ja petetetud küsivad paljud! Ma tean, et paljud, sest viimased aastad olen ma sel teemal suhtlusmeediaski korduvalt sõna võtnud ja suur osa vaidlejatest annavad selgelt teada, et "ma olen loll, ei jaga midagi majandusest, ei saa aru konkurentsist, kui hindu alandavast ja edasiviivast nähtusest" ja palju muud sarnast! Kuigi ma ise tean, et õigus hoopis neil vähestel, kes ammu öelnud, et olen ajast ees, siis nüüdseks on mitu loos olevat argumenti välja toodud. Lausa mitu, sest üliharva tuuakse välja selgeid ja konkreetseid fakte! Ja just need argumendid, millest olen kogu aeg rääkinud!
Heakene küll, olen siis rumal, aga mida räägivad minust targemad inimesed?
Täna on see teema eriti kuum, sest värskelt oleme näinud elektri ja muu kütuse väga suurt kallinemist, mis muidugi ka marketites hindu mõjutavad. Suuresti seda püütaksegi täna näidata kui hinnatõusu peamist põhjust, tegelikkuses on selle juured hoopis sügavamal, kaugel aastate taga. Meenutada tasub näiteks lugu vist aastast 2014, kui meediast saime teada, et marketid 800-eurost alampalka ei karda!
(27. 06. 23)
Täna lisan siia vahele - Ukraina sõda ja kriis on veel ehedamalt toonud välja selle, mida tähendab liiga palju ettevõtteid hindadele - kolossaalne tõus! Ja ei ole siin süü vaid ühepoolne, kuid kõige rohkem on süüdi ettevõtjad ise!
Ning piltlik näide - Jõgeval on 7 apteeki, marketit ja tanklat, palgad algavad 4-st eurost. Kui oleks vastupidi, kas palk võiks alat 7-eurost? Võiks ja saaks küll! Kui ettevõtja vaidleb vastu, siis valetab!)
Toon sellest loost mõned lõigud välja, et võrdlus oleks silme ees. Kõik need aastad olen ise kõrgemat alampalka ainsaks päästerõngaks pidanud (pikka aega oleks aidanud vältida liigsete marketite ehitamist), tänaseks peaks see olema minimaalselt juba 1400 eurot. Kindlasti oleks pidanud 800 eurot olema alampalgaks 2015. aasta paiku. Olnuks see võimalik? Kahtlemata!
See oli peaaegu 10 aastat tagasi!
Mitmed ettevõtjad ja majandusteadlased on pidanud Sotsiaaldemokraatide
ideed tõsta viie aastaga alampalk 800 euroni jaburaks. Küsisime Eesti
suurimatelt toidupoekettidelt, kuidas neid selline muudatus mõjutaks.
Üllataval
kombel kinnitavad poeketid, et nemad maksavad töötajatele
miinimumpalgast kõrgemat töötasu ning suurt vastuseisu alampalga kiireks
tõstmiseks ei kostunud.
Eesti
Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) turundusdirektor Andres Lember
ütles, et «arvestades praegust töötasude tõusutrendi on tõus viie
aastaga umbes selle tasemeni nagunii peaaegu paratamatus». Tema sõnul
alustavad näiteks peamiselt Tallinnas tegutseva ETK Jaekaubanduse müüjad
juba praegu töötasuga minimaalselt 550 eurot.
«Jaekaubandus
on tööjõumahukas valdkond, mistõttu otsime ETK Grupis süstemaatiliselt
uusi tehnilisi lahendusi, mis tööjõukulu kokku hoida aitaksid,» ütles
Lember.
Prisma
peremarketi tegevdirektor Janne Lihavaineni sõnul kõnealune lubadus
lähiaastatel Prismat otseselt ei puudutaks. «Prismas on tunnipalgalistel
töötajatel astmeline palgasüsteem, mida kutsume oskustasemete
süsteemiks. See tähendab, et iga töötaja saab oma tunnitasu ise tõsta,
täiendades oma oskusi ja teadmiseid jaekaubandusest ja Prismast. Prisma
Peremarketit kõnealune lubadus tõsta miinimumpalka lähiaastatel otseselt
ei puudutaks, kuna Prisma müüja-kassiiri keskmine tunnitasu on täna
3,32 eurot tunnis,» kirjeldas Lihavainen.
Tema
sõnul on Prismasse esimest päeva tööle tulles madalaima oskustaseme
tunnitasu sõltuvalt piirkonnast 2,90 kuni 3,18 eurot ja see on oluliselt
kõrgem kui hetkel kehtiv miinimumpalk.
Rimi
pressiesindaja Katrin Bats ütles, et Rimi maksab teenindajatele
konkurentsivõimelist palka, mis on suurem kui Eesti miinimumpalk ja
ületab nii mõnegi konkurendi pakutava palgataseme.
«Meie
teenindajate palk on ka pea igal aastal tõusnud ning selle tarbeks ei
ole me pidanud hindu tõstma. Otse loomulikult on palkade tõstmine pannud
meid pingutama, et tegutseda veelgi efektiivsemalt,» kirjeldas Bats,
kelle sõnul pole palkade tõstmine otseselt ettevõtte tulemusi mõjutanud.
Artikkel ilmus 2014,"tähtaeg" 5 aastat möödus 2019. aastal. Kas alampalk on 800 eurot? 1200 eurot ehk juba täna?
Omamoodi naljakas oli tolles loos Prisma esindaja jutt märkimisväärselt suuremast tunnitasust, tol hetkel miinimumpalk oli 2,13 eurot....
Artiklist saame teada (sinine tekst), et Rimis on täna tavapalk tunni eest 5,5 eurot, "operatiivtöötajal" 6,55 eurot. Kui võtta keskmiseks kuu normtundideks 170, on kuupalk 935, operil 1113,5. Seega, palk on tõepoolest hoopis kõrgem, aga kõrgem on ka elukallidus. Kas Rimi jt marketid saaks sama töö eest täna maksta 1 800 eurot? Muidugi saaks, aga miks ei maksa? Sest nii 2014 kui kõik teised aastad "edendati majandust" valepidi! Ja kui "märkimisväärne" see erinevus 1.05 nii väga tegelikkuses ikkagi on?
Rimi Eesti tegevjuhi Vaido Padumäe sõnul "turuosadega ollakse kettides rahul ja uute avamisega ollakse pigem ettevaatlikud. Lagi on käes ja kui vaadata müüki ruutmeetri kohta, siis see on meil paljudest Euroopa riikidest väiksem"!
M.O.T.T.
Jälle on mul õigus! Ja oli õigus hoopis varem kui "täna", sest konkurentsi reaalse toimisega ehk efektiivsusega seotud lagi oli ammu käes ja see oli üks väide, mille eest pidevalt koslepit sain! Me ju võime rääkida viie rikkama hulka jõudmisest, aga seda, kuidas seda valimisloosungit kõik need aastad täide viidi, saab nii viia vaid puruloll või aferist. Mis erakond selle küll välja käis ja pikalt seda ka "täide viis", näe, nõder aju ei mäleta äste....
Mainin vahepeal, et täna ma enam ei imesta, kui vaidlustes paljud nimetasid seda edukaks ja heaks lahenduseks, sest aina rohkem poode tähendab konkurentsi (stampväljend), see omakorda madalamaid hindu jms. Pooltõde, sisu mõistmiseks on vaja rohkem aru saada. Võisin nagu papagoi korrutada, et see toimib vaid teatud piirini ja Eestis ületati see piir ammu, mingit arusaamasädet vaidlejate jutus aga ei ilmnenudki... (Mitte kõigi kohta ei käi see muidugi, kohtas ka inimesi, kes vägagi hästi asja mõistsid).
Igatahes oleme nüüd Euroopa viie esimese seas! Kas tolle nõdra valimisloosungi väljamõtleja pidas silmas Euroopat, maailma või universumi, kah ei mäleta. Aga heakene küll, eeldame, et poliitikutest ei sõltugi midagi, aga miks ketid hämavad, valetavad ja petavad, küsin ma veel kord? Sest seda just tehtigi, kui põhjendati hindade kasvu väga erinevate asjadega ja ennast püüti näidata väga edumeelsete ja hoolivatena. Seda näeb ka täna. Loost selgub, et "Rootsist pärit ettevõttena on meie töö- ja juhtimiskultuuris töötajate heaolu tähtsal kohal, nende soovide ja ettepanekutega arvestatakse". Tore ju kui nii on. Ometi olen ma vägagi adekvaatsete inimeste suust kuulnud, et nii see sageli pole. Ma ei pea siin silmas ei Rimi ega ühtegi konkreetset ketti, sest iga selline väide veidi erinevas võtmes on ju üsna tavapärane isegi teistes valdkondades. Kuid tean, et efektiivsusega on sageli lood väga halvad ja pole ka juttugi mingist kuuldavõtmisest.
(Palkade kasvule ka apteekides on takistuseks samuti see, et apteeke liiga palju ja isamaalased koos ekrelastega keerasid apteegireformi vussi)
Aga nagu mainisin, väga oluline oligi see, et mainiti fakti põrandapinna ja müüginumbrite võrdlusena. Seda oleks aga pidanud aluseks võtma juba palju aastaid tagasi, siis ei oleks me ehk ka reaalsuses viie esimese hulgas ja kulud ruutmeetri kohta oleks oluliselt väiksemad. Sest vaadata tulebki mitte ainult müüki, vaid ka kulusid. Eriti täna, kui külmkapp on kuluartikkel ning ruutmeetri küttehind samuti. Kui Eestis oleks marketeid täna poole vähem, võiksime pidada ennast vägagi edukateks. Ah et vaidlejad tõstavad jälle kisa, et see ei loe?
"Sulgemistest aga viimasel ajal rääkima ei kiputa. Meie sulgeme viimasel ajal pea sama palju kauplusi aastas kui uusi avame ja seda teevad teisedki ketid". Hilja, peremees, hilja! Muidugi on hilja, kui omal õigel ajal pea ei jaga! Need klassikaväljendid sobivad siia nagu rusikas silmaauku! Taas, juba ammu, pidanuks uusi avama vaid siis, kui selle taustal sulgenuks kaks kauplust. Iga kett! Kõik see energiakulu ja tehnikapark, mida täna peetakse üleval kõikides marketites, olnud reaalsuses pea poole väiksem ja see on üüratu mõjuga kuludes. Kui on üüratu mõjuga kuludes, oleks see ka üüratu ka palgakasvus ja hinnatasemes!
"Ka kauplustes tuleb energiakulusid otsustavalt kärpida"! Vt eelnevat lõiku, seegi on seesama, millest aastaid rääkisin. Energiakulud on ju hoomamatud tavainimese jaoks, sest elektrit võtavad külmikud ja valgustid, arvutid ja kassaaparaadid, lisaks veel ruumide küte jpm. Kaks korda rohkem kaupa mahuks ära tegelikkuses pea samale pinnale ja seda eriti siis, kui logistika ehk kaupade tellimine üle vaadataks. Sellist sortimenti, nagu on täna, pole üheski marketis vaja. 20% väiksem kaubavalik pagaritoodetest pesuvahenditeni ei muudaks sisuliselt mitte midagi halvemaks, küll aga kasvataks kõvasti efektiivsust! Üksiti tähendaks see ka võimalust muuta riiulite süsteemi, mis omakorda annakski võimaluse hoopis rohkem kaupa ruutmeetri kohta ladustada.
"See (müük ruutmeetri kohta) hoiab paraku Eestis hinnataset kõrgena. Mugavuse eest, et saame peaaegu kõikjal kodu lähedal poes käia ja poed on kaua avatud, maksame küll pisut kõrgemat hinda, aga küll turg seda korrastab".
Seesama turu jutt on ka paljude vaidlejate argument, kuid see kehtib taas vaid normaalse turuolukorra kohta ehk siis näiteks Eestis, kui marketeid oleks poole vähem. Mitte tänase kohta, sest turg ei korrasta midagi, kui seda solgivad ketid ise. Eesmärgiks muidugi teistele käru keerata, see on vist tõesti parim turu korrastaja!?
Ja siingi saab selgeks, et marketeist tuleks suur osa kinni panna, esialgu kasvõi kolmandik ja lühendada ka pea kõigi nende lahtiolekuaegu. Sest vaielge kui tahate, aga ka iga töötund kasvatab kulusid. Avatud võib olla ehk mõni väga tähtsas sõlmpunktis olev market nagu nt Ülemiste või Lõunakeskus, peale kl 20 aga üldjuhul peaks oma esmavajalikud kaubad kätte saama väikepoodidest, mis peaks taas hakkama pead tõstma.
Ja veel, kuigi paljud peavad võluvitsaks mingit Lidlit, siis sellegi kohta välja öeldud fakt näitab paljutki. Kui uus kett rahuldub alla 10%-turuosaga, siis ongi mõju marginaalne. Eelkõige hindadele alanemise suunas, küll aga negatiivne efektiivsusele, sest kui Rimi, nagu nad ise ütlevad, uue poe avamisel panevad vana kinni, siis Lidli poe avamisel ei tee seda ju ükski kett? Ehk et müük ruutmeetri kohta muutub veelgi halvemaks ja peagi oleme Euroopas ESIMESEL KOHAL! Hurraa, seltsimehed!
Kas aga paneb turg ehk tootjate puhul nüüd olukorra paika? Mõneti kindlasti. Ometi, pange tähele, et "... tuleb pidada tootjatega hulgihindade üle üha keerulisemaid läbirääkimisi, et kaupade kallinemine oleks põhjendatud". Seega, armsad vaidlejad, ka see pole oluline? On ikka küll! Põhilisena tähendab see palga- jm probleeme ka tootjatele ehk et mõju ulatub väga paljudeni meist väljaspool marekteid ja väga erineval moel. Kui tootja on sunnitud müüma veel odavamalt kui täna (teame ju, kuidas ketid survestavad neid niigi kõri kinninöörivate lepingutega), on ka nende puhu paljude lõpp peagi käes. Osalt, nagu mainisin, võiks see heagi olla, näiteks kui tootja toodab üle normaalse piiri ja veab suure osa lähiriikidesse, sealt aga tuuakse samu kaupu siia...
Üks huvitav lõik oli veel.
" Kui vaatame Eestis tegutsevate kettide majandustulemusi, siis moodustavad kasumid keskmiselt 1,5-2 % käibest. Euroopa keskmine on 3-4 % ja siin jääme pisut alla ka Lätile ja Leedule. See näitab, et kaupluste juurdehindlus on meil niigi väike...."
Seda ei maksa muidugi uskuda, et juurdehindlus väike! Ega ma ilmaasjata räägi hämamisest, petmisest ja valetamisest. Sest ikka selgub hiljem, et mul õigus olnud. Kuigi tänaseks paljugi muutunud, siis tuletan meelde aastatetagust näidet (krooni ajal), kus Luunja kurgi väljamüügihind oli 40 krooni, müügihind marketites aga 88 krooni. Teel kallines kurk üle 100% ja seda väikseks nimetada ei saa kuidagi. Seda enam, et kettide lemmikväljendeid on olnud ka, et "juurdehindlus on meil keskmiselt 20% piires"..... Seegi on hämamine, kuigi sisuliselt petmine. Kui jutt on hindadest, siis ei tohi avalikkust lollitada pooltõdedega nagu hinnakujunduses oleks justkui ainult hulgihind ja poe juurdehindlus. "Ups, ei saa aru, kuidas küll kaubad kallinevad, me ju lisame hinnale vaid tsipakese"...? On ju veel vahendajad, vahelaod, sh kettide endi kesklaod jm, seega see juurdehindluse jutt (ka ajakirjanike lugudes) on vaid pildi pooliku tõe väljanäitamine.
Ja lõpuks jõuame ka pealkirja juurde. Kui töötajaid keti kogu ruutmeetripinna kohta oleks vähem, oleks lihtsam leida ka asendajaid ja mingeid võõramaalasi ei peaks "importima".
Ning veel, kui 2014. aastal ilmunud loo põhjal oleks "rohkem pingutatud", oleks täna ka palju probleeme hoopis väiksemad. Väiksemad, muide, oleks ka elektrienergia ja kütte hinnad, sest seegi sõltub tarbimisest üleüldises võtmes - mida rohkem tarbime, seda kõrgemaks tootjad ja vahendajad hinnad tõstavad. Seega, äraspidine ja/või nadi pingutamine siiani on tähendanud ka seda, et põrandapinna "lagi" võinuks tegelikkuses olla madalam ja me oleks kaugel Euroopa viiest esimesest....
Tänase artikli suurim pluss ongi vast see, et välja on toodud mitu olulisimat seost ja üpris heas vormis! Igal juhul viib see meid sammukese lähemale ausamale, konkreetsemale, usaldustõstvamale olukorrale - tõele!
*****************************************
23. 08.22.
Siia tasub lisada uus lugu, sest harva kui natukenegi TÕDE puudutatakse!
Artiklist:
Kala müüakse “tunduvalt kallimalt” kui õiglane
Toidu
hüppelise kallinemise muudab muidugi huvitavaks teatav vastuolu.
Tootjate väitel on tõepoolest kasvanud nii energia, toorme, tööjõu kui
ka mitmed muud kulud. Ja siin pole midagi üllatuslikku. Kuid kulud
tootmisele pole kasvanud kaugeltki mitte nii drastilisel määral, kui
võiks arvata poodidest meile viimasel ajal vastu vaatavate hindade
põhjal. Kaupluse normaalne juurdehindlus oleks ehk 25%. Samas väidavad
asjatundjad, et tootjalt küsitakse müügi eest endale vahelt kordades
rohkem.
PETMINE JA VALETAMINE? Nii ongi ja räigelt ning süütult silma vaadates. Ammu on räägitud sellest, kuidas ketid soovivad tootjatelt aina soodsamalt hulgi toodangut osta Lisaks veel erinevad trahvid toodete otsalõppemisel riiulitelt jm ehk et osaliselt enda suutmatus optimaalselt tellida läheb tootjate kraesse.
Artiklist:
Kui jahutoodete hinnatõusu põhjustavad vilja kasvanud börsihinnad, siis
kala puhul jääb ligi 60% hüpe pisut mõistatuslikuks. “Kalapüük käib
kütusega,” põhjendas Eesti Kalaliidu tegevjuht Valdur Noormägi. Peale
selle läheb palju maksma külmladude elekter.
Näiteks Norra
kalakasvatuste punast kala müüakse seal samuti börsihindadega. See
jõudis märtsis tasemeni 14-15 eurot kilo. Kui lisada veo-, töötlus- ja
müügikulu, siis poleks tarbija taolist kõrget taset kuigivõrd talunud.
Vahepeal kauplemine börsil üldse peatati. Röögatu hinna põhjustas
asjaolu, et seoses koroonakriisiga, kui ettevõtete töö aeglustus, ei
lastud kasvandustes nii palju lõhemaime vette kui tavaliselt. Nüüd,
kriisi möödudes ületas nõudmine järsult pakkumise. Ent sama järsult on
tõusnud kasvõi tursa hind – kui varem maksis see 16, siis nüüd 29 eurot
kilo.
Kuid hinna kasvus mängib tugevat rolli ka meie enda, kodumaine faktor.
“Igal
kaupluseketil käib ma enda kulude ehk poe juurde hindluse määramine
erinevalt, aga normaalne oleks, kui juurde lisataks ehk 25%,” selgitas
Noormägi. Kui palju siis tootja või maaletooja hinnale juurde pannakse –
kas vähemalt kümneid protsente rohkem kui 25?
“Need müügihinnad on tootja hinnast ikka tunduvalt kõrgemad,” toonitas Noormägi, soovimata täpsustada.
Miks ei soovi täpsustada? On midagi varjata? Muidugi oleneb palju ka muudest faktoritest, nt Balti jaama turul on kalatooteid palju, aga ka rendihinnad on siin vägagi suured. Kui tegu on ettevõtjale kuuluva marketihoonega, on ehk lihtsam, aga ka nende puhul kasutatakse üsna palju hoolduses, turvateenustes, IT-sektoris jm teiste ettevõtete teenuseid ehk selleski on eri firmade kasumid rolli mängimas. Ning kuivõrd on meie marketid rentnikud kaubanduskeskustes või omavad oma kinnistuid Kumb on kulukam?
Artiklist:
Omaette
teema, et kui näiteks tootja on sõlminud mõne poeketiga kala pidevaks
tarnimiseks lepingu, tuleb tal hinna tõstmisest poele 60-90 päeva varem
teada anda. Selleks ajaks võivad aga majandusolud olla juba nii palju
muutunud, et pärast hinna tõstmist jõuab tootja või tarnija omadega
vaevalt nulli. Kui sedagi.
Kes tõstab hinda, kui keegi ei tõsta?
Toiduliidu
juht Sirje Potisepp sõnas, et toidutootjad asuvad praegu kahe tule
vahel. Ühelt poolt läheb igasugune tooraine, nagu jahu või liha, nii
energia hinna, pakendite kui ka tööjõukulude tõttu kallimaks. Teisalt
suruvad mõistagi kaupluseketid toidu tootjatele peale eriti soodsat
sisseostuhinda.
Mõnegi toidukauba puhul võib seejuures pidada
tavapäraseks kaupluse 40% juurdehindlust. “Kuid leidub tooteid, kus
juurdehindlus moodustab 80%, 200% ja rohkem,” lisas Potisepp. “Just
välisomanikele kuuluvates kaubanduskettides on hakanud valitsema
tendents, et hindu tõstetakse poes ka nendel toodetel, mille puhul
tootja ise pole veel hinda tõstnud.”
Tavaliselt on kõige suuremate juurdehindlustega näiteks kodumaiste väiksemate tootjate joogid, mahlad, moosid, kastmed.
“Eesti
toidutootjal puudub täna igasugune võimalus mõjutada toidu lõpphinda
kaupluses,” nentis Potisepp. Mis puudutab kauplusekettide vahelisi n-ö
hinnasõdu, siis need annavad rahakotile hõlpu üsna vähe. Lastakse
mõnedel kaupadel hind hästi madalaks – lootusega, et niikuinii ostetakse
siis mööda minnes midagi kallimalt. Need on kõik tavalised
turundustrikid. Ühe sõnaga, igasuguse toidukauba puhul, olgu see kala
või piim, sõltub hind poes käija jaoks väga palju kaupluseketi
poliitikast.
Kes keelab Eesti tootjatel teha oma kett? Just väiketootjatel eelkõige, hoides hiiud teatud määral teadlikult eemal?
Kaupmeeste liidu esindaja Nele Peil põrgatab palli toidutootjate väljakupoolele tagasi.
“Jaekaubandust
Eestis iseloomustab naaberriikidest oluliselt aktiivsem konkurents, mis
on peamine põhjus, et toit ei ole kallinenud veel kiiremini ja veel
rohkem, kui me täna näeme,” sõnas ta, et poodide üliküllus on hoopis
pluss. “Toidu hindade tõstmise initsiatiiv tuleb suuresti toidu
tootjatelt, kelle jaoks on sisendhinnad tõusnud.”
Kui keegi valetab nii et suu suitseb, siis kas ta on ka süüdlane hinnatõusus? Muidugi on. Niisugust lapsikut idiootsust ei tohiks küll ajada! Kui palju on Eestis marketite müügipinna ruutmeetri kohta kliente või vastupidi, elanike arvu suhtes müügipinda? Mida ülalpool öeldi? Kas Nele Peil on tõesti rumal või püüab päästa ettevõtjate "au"?
Üsna selge on,
et toidu hinnad hakkavad järjest suuremale osale inimestest üle jõu
käima. Kuigi rahvas on loomult mugav ja ostab vastavalt harjumusele,
sunnivad hinnad hääletama üha enam jalgadega. Ajal, mil kala on muutunud
luksuskaubaks, odavamalt ehk sisuliselt laotingimustes kaupa müüvate
toidupoodide käive muudkui kasvab. Järjest suuremale hulgale ostjatest
on ükskõik, kas silmi paitab kaunis letikujundus ja kõrvu kostab mahe
muusika – peaasi et odavamalt läbi saaks.
Kaubandusettevõtja
Tarmo Lauring ütles, et kuigi toidutootjate kulud on mõistagi tõusnud,
on Eesti suuremad kaubandusketid end viimase kümnendiga paksuks
söönud. Nad on Lauringu sõnul võtnud suured finantskohustused ja näevad
praegu kurja vaeva, et see raha inimeste käest tagasi korjata. Kokku
tuleks hoida nii juhtimiselt kui ka püsikuludelt.
“See on üks
põhjus, miks hinnad praegu paljudes poodides nii kiiresti tõusevad,”
ütles Lauring. “Tuleb vaadelda, kas mõne toote hinna kasv on põhjendatav
selle hinnaga, mida kaupluses küsitakse. Kindlasti peaksid
kaupluseketid aga oma kulud, sh juhtimisstuktuurid üle vaatama. Eestis
valitseb kaubanduses tihe konkurents. Teisalt maksab ühe supermarketi
ehitamine 4-5 mln eurot. Konkurents on tore, aga klient ei peaks seda
oma taskust kinni maksma.”
Lauringu sõnul pannakse “raskelt” hinda
otsa mitte ainult toidule, vaid ka kodukeemiale, hügieenitarvetele ja
tööstuskaupadele, mida oleks õiglasem müüa umbes 10-14% odavamalt.
Iga betooni eest maksab klient
Sama juttu räägib Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits.
Vähe on ärimehi, kes natukenegi ausalt suud paotavad - mustas kirjas nagu ikka MINU MÄRKUSED!
Ning asi pole ainult betoonis, vaid ka külmutusseadmetes, IT-lahendustes jpm. Ning kaubanduskeskuste osas ei ole ruum täis, vaid selgelt on vaja uksi kinni panema hakata. Eriti marketites, kus muid kaubanduspindu vähem. Või siis vastupidi hoopis, loobuma pindadest kaubanduskeskustes, kus pinna omanik on keegi teine ja neile tuleb ka kindlustada priske kasum.
Ja loomulikult ollakse ennast "paksuks söönud". Nii lihtne on mõtlematult asju muuta, ehitada, kliendile meeldimiseks muusikaseadmeid paigaldada ja ka ennast reklaamida, mis pole ka väikene kulu. Kusjuures suur osa reklaamist on täiesti mõttetu tegevus, mõju vaid pisukene. Ole mõistlike hindadega kett ja info sinu kohta liigub suust-suhu, tasuta!
“Ma olen kogu aeg öelnud, et iga betoon, mis maha pannakse, tuleb
tagasi teenida,” ütles ta. “Meil valitseb kaubanduspindade üleküllus.
Tallinnas asub mõnel ristmikul neli-viis toidupoodi. Mõnes Inglismaa
linnas tuleb näiteks ikka pikalt otsida, enne kui kasvõi Tesco leiad.
Aga mis sellest juhtuks, kui oleks poode oleks ühel ristmikul nelja
asemel kolm? Inimesi käiks ikka sama palju. Aga hinna tõstmise surve
jääks väiksemaks.”
Kauplusekettide “võidurelvastumise” eest
maksavad mõistagi kliendid. Vähemalt suurte kaubanduskeskuste osas on
ruum täis. Seda näitas T1 õnnetu käekäik. Samas ketipoe harukesi kerkib
ikkagi veel siia ja sinna. Kaubanduspinna ruutmeetrite arvult elaniku
kohta asub Eesti teatavasti juba aastaid Euroopa tipus. Tallinn umbes
kahe ruutmeetriga asub selle valla liidri ehk Ühendriikidega samal
pulgal. Eesti keskmine näitaja võib tänaseks olla kusagil 1,6
ruutmeetrit elaniku kohta. Kui vaadelda keskmisi palku, on eestimaalase
ostujõud aga Euroopas üks viletsamaid. Hiiglaslikud poed võisid ju
toredad olla majandustõusu ajal. Kuid nüüd, kriisis, paistab, et käes on
sõna otseses mõttes tasumise tund.
Tallinna Ülikooli linnauuringute
professori Tauri Tuvikese sõnul olid suured kaubanduskeskused, kus
ühtede nn ankurrentnikena tegutsevad hiiglaslikud toidupoed,
välisinvestorite jaoks mugav toode.
No mida ma kogu aeg olen rääkinud??? Ning kõik see ka mõjutab nendesamad kaubandusettevõtete, ka apteekide ja tanklate töötajate palkasid, selge, et siin oleme siis viimaste hulgas.
“Jupp mitmekesist poodide komplekti,” sõnas ta. Sellepärast neid nii
palju kerkis – mitte ainult Eestisse jt Baltimaadesse, vaid üldse igale
poole endisesse nõukogude ruumi. Need kujundasid ühtlasi tervete
põlvkondade arusaama vaba aja veetmisest, kus kõik asub koos ühes suures
majas.
Eestis on see ehk vähem levinud, aga näiteks välismaalt
tulnud külalisi viiakse endistes NSV Liidu osades sageli uhkusega sööma
mitte kuhugi vana- või aedlinna restorani, vaid kaubanduskeskuse
söögikohta.
Kui n-ö vanades Euroopa maades on pikad, poodidega
palistatud äritänavad, siis kasvõi Tallinnas puudub taoline tänase
päevani. Kõik käivad ikka ostlemas kaubanduskeskustes. Peale selle, et
kaubanduskeskused suruvad peale mitte ainult toidu, vaid üldse kaupade
hinnatõusu, sest investeeringuid on vaja tagasi teenida, soodustavad nad
ka autostumist ning ummikuid. Klientide meelitamiseks on haaratud
terved hiigellahmakad maa-alad parklate alla. Ja see on taas üks faktor
hindade tõusuks. Parklaid maksavad kaudselt kinni kõik: ka autodeta või
kergliikuritel ostlejad. Kuid siin enam midagi ei muuda. “Mis ehitatud,
see ehitatud,” sõnas Tuvikene.
Näiteks Hollandis seati reegleid paika juba meie taasiseseisvumise
algusaegade paiku. Autostumise vähendamiseks on Amsterdamis linna
servadesse lubatud ainult n-ö suurte asjade poed nagu auto- või
ehituskauplused. Igapäevast olmet, sh toidupoode nähakse ikka
kesklinnas, ja mitte suurte kaubahallidena, vaid juba ammu olemas
olevates majades.
Miks aga vaatamata ülitihkele konkurentsile
keegi ka pille kokku ei paki ja Eesti toidukaubandusturult ei lahku?
Kogenud ettevõtlushunt Guido Pärnits toob põhjuseks, et kuigi Prisma
näiteks lahkus Lätist-Leedust, on suurte poekettide omanikfirmadel
üldiselt siiski aega palju. Küll investeeringud tagasi teenitakse. Kõiki
kette ühendab seega üks ja kindel eesmärk.
“Toidu hindade tõstmise initsiatiiv tuleb suuresti toidu tootjatelt,
kelle jaoks on sisendhinnad tõusnud,” lisas Peil. “Ka
kaubandusettevõtete kulud on märgatavalt tõusnud, aga vajadus
konkureerida teiste jaekettidega ei võimalda hinnaliidri positsiooni
nimel võistlevatel kaubandusettevõtetel kogu kulu kanda edasi
kõrgematesse hindadesse. Samal ajal on toidutootjate poolt
jaekaubandusele tunda juba pikemat aega survet maksta toodete eest
rohkem, mis paratamatult väljenduks tarbijate jaoks veelgi kallimas
ostukorvis.”
Miks ta aga ei maini, et kulud tõusnud suuresti just seetõttu, et ostjaid põrandapinna vm kohta on liiga vähe?
Jaekaupmees on liidu tegevjuhi sõnul praegu see,
kelle töö tulemusel ei tõuse toidu hinnad nii palju kui toidutootjad ehk
sooviksid. See on Peili kinnitusel alati nii olnud. Toidukaubandus on
väga madalate kasumimarginaalidega äri ning Eestis on kasumimarginaalid
veelgi õhemad – kuskil 2-3% juures –, kuna konkurents on tihedam.
Euroopa riikide kaubandusliku juurdehindluse võrdlus kinnitab seda –
Eestis on keskmine juurdehindlus toodetele madalam kui EL turul
keskmiselt. See tuleneb otseselt tihedast konkurentsist.
Nele
Peili kinnitusel on kaubanduslik juurdehindlus Eestis pigem väike,
küündides keskmiselt 25%-ni. Madalaim on see Poolas (19), samas kui
vaieldamatu liider on Ühendkuningriik 63 protsendiga.
Kui ketil on keskladu, siis kas juurdehindlus on ainult marketis või omakorda ka kesklaos? Ning miks taas valetada? Konkurents pole enam tihedam, vaid see on tapetud just liigse põrandapinna tõttu!
Mis
puudutab väidet, et kaupluseketid on ennast paksuks söönud, kattes
kulusid hindu tõstes, siis seda nimetas Peil veidraks: “Väga kummastav
on lugeda väiteid, et kauplused ei peaks kulutama raha turundusele,
inventarile, laenudele kaupluste tänapäevastamiseks ega ettevõtte
juhtimisstruktuurile. Kui keegi tõesti midagi sellist ütles, siis tasuks
täiendada oma teadmisi sellest, kuidas kaubandus kui sektor toimib ja
mida on seal konkurentsis püsimiseks vaja. Või kuidas üldse
äriettevõtted toimivad. Ei oska nii kummastavat mõtet kuidagi
kommenteeridagi.”
Muide, mul tuleb meelde juba vana ja habemega lugu Luunja kurgist. Kui krooni ajal oli väljamüügi hind 40 krooni, marketis aga 88 krooni. Juurdehindlus 25%?
Kes aga on väitnud, et ei peaks kulutama inventarile vm? Muidugi peab, ilma ei saagi, aga kui suured on kulutused 20 või 5-le marketile? Ühesugused? Ja sellise, otse öeldes taas idiootsusega, tuled sa teisi õpetama? Või kui tõesti ei oska kommenteerida, mine töölt ära, sest rumalus kõrgeid hindu genereeribki!
VALETAMINE, PETMINE, HÄMAMINE!
****************************
VALIMISED 2023
EKRE.
"Maksud Lätti puhul toimis EKRE algatatud maksude vähendamine kütuse puhul väga positiivselt. Nüüd lubatakse enne valimis vähendada ravimite ja toidukaupade käibemaksu 5%-ni. Ja võid ekrelastele selgitada kui tahes põhjalikult, et see siin ei toimi, mitte mingit arusaamise välgatust silmades näha ei ole....
Jätame selle praegu kõrvale, et tänu EKRE-le (Isamaa aferistlikkusega kaasa joostes) tõusid apteekide reformi eel ja ka järgselt toidulisandite hinnad kümneid %. Seda viga ei tunnistata, sest kuidas sa ikka ütled, et hämasid ja valetasid?
Hinnad kasvavad aga jätkuvalt, osaliselt elektri jm sisendite kõrgenenud hindade mõjul. Kuid see pole primaarne põhjus. Mureks on hoopis marketite ja apteekide (ka tanklate, ehitus- ja sisustuspoodide) üleküllus ning ületootmine ja -import. Viimane sunnib ka kodumaiseid tootjaid uksi sulgema.
On täiesti mõistetamatu, et justkui haritud tipp-poliitikud, aga ei saada aru kõige elementaarsematest majandusreeglitest!? Ülalpool isegi mõned ausapoolsed ärimehed ütlevad erinevas sõnastuses asja sisu selgelt välja. Aga mingi mõtlemisvõime peaks ju olema? Mida tähendab, kui marketeid ja apteeke on 2-3 rohkem kui optimaalne (nagu Soomes, Rootsis jm)? Tähendab seda, et minge neisse ja vaadake. Üks kaubandusettevõte tähendab ehitusmaterjale, parklaid, kütet, riiuleid, elektroonikat, IT, külmikuid, valgustust ja töötajate palkasid. Kui mingil hetkel oli piltlikult ühe keskuse kliente päevas 3000, hiljem 2000 ja nüüd 1000 päevas, siis kuidas saada 3x vähema käibe puhul saada tagasi kõige eelpoolmainitu kulu? Ainuke võimalus on pidurdada palgatõusu (niigi viletsa palga juures) ja tõsta HINDU!. Mõnevõrra aitab ka optimeerimine, aga siingi kasvavad kulud automaatika vm lisandumise järgselt.
Alandad käibemaksu, võidavad sisuliselt vaid ärikad ja vahendajad, ostja jaoks selle alandamise mõju kaob väga kiiresti. Ja riik saab vähem raha riigikassasse...
Mida arvavad aga EKRE liidrid? Et pole vahet kui marketeid või muud on mitu korda rohkem? Uskumatu! Et kui kliendid vähenevad, käive väheneb kordades, siis HINDU EI TÕSTETA, sest ettevõtjad nõustuvad pisku kasumiga ja on nõus pealegi maksma? Kas nende hulgas ei ole ühtegi tarka ettevõtjat? Kes ütleks, et kui midagi on liiga palju, tuleb koomale tõmmata, MITTE JUURDEHINDLUST KORDADES TÕSTA!?
08. 02. 2023.
1. käibemaksu alandamine ei aita rohkem kui ehk hetkeks.
2. Seega hindade alanemist ei toimu, sest põhjused on muus.
3. Ise te tekitasite lisaks apteekides hinnatõusu ja see mõjutab hindu ka täna ja homme.
4.
Täpsustuse
mõttes - rikkusite ka palgatõusu ootuse ja veel kaugema mõjuna osade
töötajate vabanemise tööturule. Mõte selles, et meil töötajate puudus
ju?
huvitav,
et teistes riikides käibemaksu alandamine töötab. Mis imeloom siis see
meie riik on, kus ei tööta? Mina pole apteekides midagi tõstnud, ärge
valetage. Kuidas mina palgatõusuootuse rikkusin, ootaks seda selgitust
kohe huviga. Üldiselt, tõmmake tuure maha ja jooge klaas suhkruvett.
Vahepeal
ilmub keegi, kes lolliks ja trolliks tembeldab (kahetsusväärselt palju
on selliseid ekrelaste sõbralistides ja nii kisuvad EKRE mainet alla).
EKRE kandidaat aga jätkab:
ja
ära tule ütlema, et EKRE tegi ja EKRE süüdi. Mina, EKRE nõunikuna,
mäletan väga hästi, kui Sotsiaalministeeriumi delegatsioon käis meil
fraktsioonis ja üritas meid veenda, kui hea asi see reform ikka on.
Katsu Sa, sõge, meid süüdistama tulla! Lihtsalt piinlik on lugeda, mida Te siin kokku kirjutate.
miks
Te üldse mu sõbralistis olete, kui minu poliitilised vaated Teile ei
sobi? Olete ise soovi avaldanud, mina võõraid omale sõbraks ei kutsu.
Las
trollib, mida rohkem on kommentaare, seda paremini ja laiemalt postitus
levib. Facebooki algoritmid on sellised. Nii et iga troll aitab EKRE
sõnumeid levitada.
EKRE
püüdis küll mõne üsna mõistliku muudatuse lisada, aga see eelnõu OLIGI
laias laastus ikka hea, mitte halb. Sest see oleks korrastanud
apteegituru, parandanud käivet ehk vähendanud hindu ja tõstnud palku.
Tahate tõsiselt väita, et ei ole
vahet
kas ühel ettevõttel on 3000 või 1000 klienti? Tahate tõesti väita, et
Rootsi on arengumaa, sest seal on optimaalsem arv apteeke?
Kui
ei sobi, visake välja! Olen EKRE-t enim toetanud, aga mida aeg edasi,
seda enam tundub, et EKRE ei kannata kriitikat. Tahate öelda, et kõik
erakonna ideed on head? Ei ole, kõigil on puudusi ja viletsaid teadmisi.
Trolliks tembeldamine on aga väga matslik solvamine! Muide, tõepoolest,
algoritmid on sellised. Need kehtisid ka siis kui EKRE Sõprade Klubi
tegin.
Küll
aga on tore teada saada, et EKRE-l on nõunikuks inimesed, kel puudub
arusaam majanduse toimimisest. Küsin veel kord , lootes vastust, kas
apteekide või üldse ettevõtete käive sõltub kulud versus klientide arv?
nii
head nalja pole ammu lugenud, kui te siia kokku soperdate. Kirjutage
veel midagi. Või kirjuta parem otse Martin Helmele ja küsi, miks ta
valimislubadustesse toiduainete ja ravimite käibemaksu alandamise sisse
pani. Ja kirjuta talle kohe kõigest
sellest ka, mis Sa mulle siia kokku soperdanud oled. Ikka kuidas EKRE
tegi ja EKRE süüdi.. või no mis EKRE... Loll nõunik .... ainusikuliselt.
Ja kaeba talle kohe pikalt ja mõnuga, kuidas EKRE nõunik .... EKRE
valimislubadusi reklaamib, kuidas ta julgeb, selline! Anna siis teada,
ka, mis ta Sulle vastab.
Loll nõunik jah...
*******************************
09. 03. 2023.
Lisaksin siia lõppu veel ühe näite efektiivsusest. Kaupade tellimine on logistikas üks olulisemaid asju. Kui tellitakse mõtlematult võib see nii tellijale kui hulgilaole või tootjale tähendada mitmekordselt kuluvat aega kaupade korjamiseks või vastuvõtmisel kontrollimiseks. See on äärmiselt ebaefektiivne. Muudatusi on võimalik palju teha. Näiteks, kui ühele hulgifirmale ütlesin kunagi, et tellimisnimekirjas peab olema näha kauba kogus kastis või euroalusel, siis sellest arusaamine võttis aega 17 aastat. Iga töötaja, kes ses vallas tööd teinud, teab, kui tohutult see, et tellitakse täiskasti või alusega, aega kokku hoiab. Ja täna näen seda ka ise.
****************************
31. 07. 23.
Pean siia lisama täiendavalt SELGITUSI! Seda enam, et nii palju on inimesi, kes kuidagi aru ei saa, KES ON HINNATÕUSUDES PÕHISÜÜDLASED!
TÕDE SELLES LOOS ON OSALINE JA/VÕI PEITUB SÕNASTUSE VALIKUS ISEGI HÄMAMINE!
Erinevalt viimasel ajal ajakirjanduses väidetust on võrreldes koroonaeelse ajaga toiduainete hinnad poodides kasvanud rohkem kui põllumajandussektori või toiduainetööstuse tootjahinnad, kinnitab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
"Eriti paistab see vahe silma viimase poole aasta jooksul, kui tootjahinnad on kuises võrdluses tegelikult langenud," märkis Oja esmaspäeval avaldatud kommentaaris.
"Põllumajandussektori hinnad sõltuvad maailmaturu hinnast ja kerkisid esialgu koos üldise energia ja toiduainete hinnatõusuga maailmas rohkem kui toiduainetööstuse või tarbijahinnad, kuid praeguseks on need hakanud alanema," selgitas Oja. "Ka toiduainetööstuse hinnad langevad, kuid juunikuu ja teise kvartali andmete seisuga jätkasid toiduainete hinnad poodides tõusu."
Oja osutab, et teises kvartalis olid põllumajandussektori tootjahinnad 38 protsenti kõrgemad kui 2019. aastal ja toiduainetööstuses 35 protsenti kõrgemad, aga toiduainete tarbijahinnad olid lausa 47 protsenti kallimad kui 2019. aastal.
Miks on poodides just suurim kasv? Just seepärast, et eelnevatel aastatel on poodide arv ülisuure kiirusega kasvanud! Tootjate või talude teket sellisena me ei saagi näha ja see ongi erinevus põhjus. Kui muud, nagu kriis jms, poleks sekkunud, oleks poodides ka hinnakasv vähem märgatav, sest täna lisatakse hinnalisandit nii väiksema käibe kui ka sisendhindade mõnigase kasvu tõttu. Eelnevalt. Ning kuna kasum on nadi, siis sisendhindade langusest hoolimata püütakse JUURDE KEEVITADA, KUIDAS VÄHEGI VÕIMALIK.
Muide, siin saab aimu ka sellest, et enne valimisi üheks EKRE põhilubaduseks olnud käibemaksu alandamine EI OLEKS TOIMINUD.
"Üks oluline muutus, mis meil viimaste aastate jooksul on kaubandussektoris toimunud, on Lidli tulek. Odava keti lisandumine peaks konkurentsi tihendama ja hinnad alla tooma," märkis Oja, hinnates samas, et Eestis on see mõjunud äraspidiselt.
"Ilmselt on vanade turulolijate turuosa Lidli tõttu vähenenud ja see mõjutab majandustulemusi. Kehvemad majandustulemused on aga osutunud avalikkuses sageli hinnatõstmise argumendiks," kirjutas Oja.
Just nimelt! Lidl hoolimata odavamast hinnaklassist solkis ikkagi turgu, ehk ehitas siia palju marketeid, siia, kus on neid niigi liiga PALJU. ja muidugi peavad nüüd teised KASUMI hoidmiseks hindu veel rohkem TÕSTMA!
Ehk et see ongi see, mida ma sageli mittetaipajatele selgitan: Vanade turulolijate, näit turuplatsil kartulimüüjad, nende turuosa langeb, sest müüjaid on palju kõrvale siginenud. Keegi aga ei hakka ju rohkem sööma ja kliente ka ei lisandu. Ainuke võimalus ellu jääda ongi TÕSTA HINDU!
Selline mehhanism eeldab, et kaubanduskettide turujõud Eestis on ikkagi üsna suur ja inimesed on oma eelistatud poele kindlad ning seetõttu saavad kauplused hinda tõsta, lisas Oja.
Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, et maailmaturul kukuvad toidu hinnad juba üle aasta, kuid Eestis aga kasvavad ning Eestis ei lõiganud hoogsalt kasumit mitte poeketid, vaid hoopis põllumehed.
Ajaleht tõi näiteks, et üks Eesti pere teenis mullu talu pidamisega isegi rohkem kasumit kui Eesti suurim toidupoodide kett Coop.
"Perekond Villersile kuuluv Laheotsa talu Harjumaal Padisel müüs kartulit, juurikaid, köögivilja, rapsi ja teravilja (ning natuke elektrit ja metsa) ligi kaheksa miljoni euro eest. Selle pealt teenis talu puhaskasumit ligi 6,2 miljonit eurot," märkis Eesti Ekspress.
See ongi pooltõde! Mitte kõik tootjad ei võida enim, see sõltub ikkagi toodetest jm. Ja poeketid ei saa suurt kasumit lõigata, sest selleks tuleks hindadele MITU KORDA rohkem juurde keevitada. Miks? Sest klientide arv langeb, käive langeb ja kuidas muidu kasum peaks kasvamagi?
Laheotsa numbrid tunduvad aga uskumatud, sest suht väikese käibe juures küsitakse ikka hingehinda?
*************************
Kui poeärikate jutust veerandit usud, oled poolega petta saanud...
Ei näinud alumisel riiulil seda hinda nii hästi. Varemalt (eelmisel nädalal) oli nagu tavahind sellestki väiksem. Seetõttu tahtsin näha ka tavakarvase jaoks olevat hinda. Õnnestus natuke koukida ja selle alt tuli teine hinnasilt välja. Ja selle valge sildi hind.... Niisiis, karvaste-suleliste jaoks on päevaga hind saanud kahekordseks, end ärika omandiks usaldanute jaoks tõusnud vaid veerandi jagu...
Täiesti huvitav, mis maailmaturu hinna tõus tingis selle hinnatõusu? 
Tegemist on Selveriga, tuntud pättfirmaga. Aga ega teisedki paremad pole. Puudub reaalne konkurents ausate kaupmeestega, need on oolivalt valitsuse poolt kõrvaldatud. Aga ega teised suurfirmad paremad pole. Nii et vahelejäänud ärika esiletõstmine on natuke kohatu.
Aga üldiselt - süsteem, mis toetub kodanike petmisele, kutselistele petturitele, et saa olla elujõuline.
Selver. Pilt ja tekst FB-st, T. P.
Ei too see kaubanduskeskuste ja marketite "konkurents" head.
Täna siis teles juttu Lidli keti tulekust. Keegi Prismast teeb näo, et pole muret, sest "neil laialdasem sortiment". Tegelikult peaks kõik kaubanduskeskuste ja marketite omanikud muretsema. Narr on kuulda uudistes juttu võitlusest odavaima ostukorvi nimel. Sest võitlus võib ju olla ja on ka odavaim ostukorv, ainuke mure on selles, et see odavaim muutub aina KALLIMAKS!!!
Meil ei ole enam mingit konkurentsi, on selle räige tapmine! Väikepoed on meil enamasti kadunud ja tasapisi muutuvad marketid väikepoodideks. Just klientide arvu poolest. Muidugi on siin-seal keskusi, kus on palju kliente, aga need on pigem erandid, mis kinnitavad reeglit. Põrandapinna vm kohta aga tegelikkuses klientide arv väheneb, samal ajal kasvavad kõikvõimalikud kulud. Pole lootagi, et kaubandustöötajate PALK kasvaks määrani, kus see tagaks elementaarseimagi võimaluse ELADA! Vahel kui sel teemal vaidlusi, tuletan meelde ikka vist aastast 2014 artiklit, kus juttu sellest, et "marketite omanikud ei karda 800-eurost" miinimumpalka. Loomulikult seda pole tänagi ja paljudes kohtades on ka palk sellestki väiksem? Kuidas aga elada sellise palgaga, muretseda endale kodu, reisimisest rääkimata?
Viletsa palga põhjus peitubki marketite ülekülluses! Kui ikka KÄIVE on madal versus kulud, siis tähendab iga uue poe tekkimine, et see rebeneb veel suuremaks, sest kliente kardinaalselt ei tule mitte kuskilt juurde ja nende rahakott ei paksene nagu taigen pärmi lisades! Apteegireform on piisavalt hea näide sellest, kuidas ei tohiks käituda. Mis sest, et EKRE, Isamaa jt erakondade poliitikutelt ja toetajatelt tol ajal räigelt tümitada sain, tegelikkuses pidanuks see reform käivituma ja tooma kaasa ca kolmandiku apteegide sulgemise. Mis tähendanuks siis ka vähemalt teoreetiliselt palga tõusu ja praktiliselt efektiivsema majandamise. Kuid Isamaa vedamisel, kus EKRE ja KE poliitikud sõnakuulelikult neil sabas sörkisid, keerati asi nässu!
Ka marketite puhul tuleks vähemalt kolmandikul uksed sulgeda! Ning ülejäänutel vaadata, kas hoida ikka tööl juhtkonda, kes viimastel aastatel aktiivselt tegeleb nende arvates tähtsaimaga - sortimendi suurendamisega. Tegelikult on siingi omad piirid ja ÜLELIIGNE SORTIMENDI LAIENDAMINE KASVATAB NII KULUSID KUI HINDASID! Kas ärimehed ei saa sellest aru või ei taha saada? Sest saab ju alati kasvõi vinduda, peaasi, et konkurent kõrval ka vinduks? Ja kui vinduda ning siiski mingigi kasuminääpsuke tilgub, saab ju endiselt püüda vähem palka maksta, võtta tööle puudega inimesi, kelle puhul see veelgi lihtsam jne?
Täna Selveris vaatasin, kuidas suured (700 gr) salatikarbid hunnikutes, peal silt - 50%, vedelevad. Homme on need prügis. Ja nii iga päev kümnete ja sadade kilode kaupa igas suuremas marketis? Need, kes aga peaks asju läbi mõtlema, saavad samal ajal ju üle 800 euro palgapäeval arvele? Kui samal ajal kogu logistika süsteemisiseselt ebaefektiivsuse poolest mitte ei karju vaid kriiskab?
Selver ostis Comarketi? Osa nendest marketitest (pole need suured) asuvad teiste marketite läheduses? No aga mis segab siis Marja poe vm baasil teha SELVERITURG? Kus muidugi võib ka Selveri omaköögi tooteid müüa, aga rõhk peaks olema kodumaisel talunike ja väiketootjate kraamil! Suurtootjatelt võiks müügil olla vaid ülimalt naturaalsed ja kohalikust toorainest tooteid, vaid selliseid mida ükski väiketootja ei tee! Ka nende ettevõtjate tooted, mida marketites ei ole. Ka tomatite jm puhul vaid kohalik toodang, selline, mis ei oleks plastmassist!
See kõik ei pea olema mitte tavaturuna vaid just nimelt talumarketina, kus on kaubad müügil Selveri hoole all, mitte eraldi lettides, sest kui klient otsib ikka vorsti või maitsesoolasid, siis need olekski ühel riiulil või letis koos!
*************************
2023
Ketid edendavad elu igas Eestimaa nurgas?
Tänapäeval on juba üsna lihtne saada aimu, kes on kes.
Aga asume marketite, hindade ja palkad juurde.
Nurgal näha Coop Tõrvas.
Tegelikult ei ole asi COOP-is, vaid selles, et kaupmehed petavad ja valetavad! Ükskõik, millises ketis! Seetõttu muutsin ka pealkirja, seda enam, et pigem COOP keskendub väikelinnadele ja ael on omad plussid-miinused.
*****************
Postituse täiendus jaan 2025 (ka loo lõpus)
MIKS POODIDE ROHKUS TÕSTAB HINDU?
Enne kui järgnevani jõuda, peab lühidalt selgitama, sest suur osa inimesi arvab, et konkurents madaldab hindu. Tegelikult nii ongi, aga ka konkurents toimib vaid teatud PIIRINI!
Kui poode (müüjaid, nt turul) on vähe, siis konkurents toimib. Sest, KULUD saavad kaetud, kasum on piisav ja see võimaldab EELISE ehk käibe suurendamiseks hindu alandada. Aellest olenevad muidugi ka PALGAD!
Igal müüjal/poel on kulud - elekter, rent, seadmed, palgad jm! Need on vaja tasa teenida ja lihtsaim näide on parim, nt müüb turul müüja kartulit. Ostis selle kasvatajalt suures koguses 10 senti kilo ja müüb 40 senti/kilo. Ostetakse 1000 kg, käive on päevas 400 eurot! Ostuks kulus 100 ja kasum on 300! Makstes muud kulud, on puhaskasum nt 150-250 eurot. Lisandub teine müüja - ei ole probleemi! Leiva saab lauale ja või ning vorstigi peale, kuigi ehk veidi peab juba mõtlema hinna tõstmisele ja kulude säästmisele!
Mis juhtub, kui kõrvale tuleb aga hoopis 3 müüjat? Ostetakse 250 kg, sama müügihinna puhul käive langeb 400-lt 100-le eurole. Selle raha eest saab ;ÜÜJA vaid kartuli ära osta, kulude katteks ei jää midagi! Lahendused on:
* Panna uksed kinni.
* Vähendada kulusid, aga see ei õnnestu, sest elektrihinnad, rent jm hoopis kasvavad.
* Leppida kasumi vähenemisega?
* Tõsta hinda! Kui palju tuleb tõsta, et käive oleks taas 400 ja kasum 150 - 250 eurot?
Võib ju leppida vähesema kasumiga, aga ....juurdehindlust tuleb ju ikka tõsta?
"Kui paljud arvavad, et Coopi näol on tegemist välismaise jaeketiga, kes on siin ühistud ära ostnud ja nüüd toimetab Coopi kaubamärgi all, siis tegelikult see nii ei ole. Coop tähistab ülemaailmselt ühistulist koostööd (cooperative). Inglismaal, Norras, Taanis, Itaalias on Coopi igal pool näha ja see tähendab, et tegemist on sealsete ühistute koostöömudeliga nagu meil Eestis," selgitab Coopi juht Rainer Rohtla eile eetris olnud Äripäeva saates "Logistikauudised eetris". 
Muuhulgas rääkis Rainer, mida teeb Coop müügist saadud kasumiga, kuidas põllumees või toidutootja oma kauba Coopi kauplustesse müügile saab viia ja millised plaanid on Coopil logistikasüsteemi arendamisega. Saadet kuula 
Kuulan nüüd seda saadet ja tahaks teada, kui eestimaine ollakse? Ühendab ühistuid? Miks aga keegi enam ühistute liikmeks ei saa astuda? Kogu kasum läheb investeerimisele, keegi dividende ei võta. Absurd? Kusjuures pange tähele, investeeringud tähendavad sagel aina uute poodide ehitamist, sest olulisemaks peetakse kinnisvara suurendamist!
Jah, tõsi on see, et eestimaiseid tooteid on COOP-is üsna palju ja neist ka parimaid, mida mujalt ei saagi. Nii et Coopil on ka palju plusse mõne teise ketiga võrreldes. Aga siiski, vaatame edasi kes on hinnatõusudes süüdlane?
Küsisin:
Poleks ju paha mõte?
Tänases PM on ka jupike Rohtlalt käibemaksu teemadel.
Aga miks te ei räägi hinnatõusu suurimast põhjusest? Eestis on ju marketeid vähemalt 2x rohkem (põrandapinda) kui vaja efektiivseks toimimiseks? Või eksin ja hoopis 3 või 4 x rohkem? 5x?
Vastust ei saanud....
Coop reklaamib ennast hüüdlausega "Viime elu edasi igas Eestimaa nurgas". Tegelikult on see lause üks halvimaid valikuid, sest ikka ja jälle on kuulda olnud, kuidas Coop poode sulgeb. Muidugi on see kohati paratamatus, sest elu hääbub maal ka muudel põhjustel ja kui ikka kliente ei jätku, siis ega suuri valikuid enam ei ole. Aga siin on üks suur AGA! Seesama punasega. Klientide arv ehk käive põrandapinna kohta.
Loo linki ma ei lisa, sest kui loos valetatakse (postitusest see näha), siis on mõttetu maksta raha veel sellise loo lugemise eest!?
Jaekaupade hinnatõusud on saanud jututeemaks nii pereringis kui töökaaslastega. Coop Eesti juht Rainer Rohtla avas tausta, kuidas toidukaupade hinnad jaeketis määratakse. 
Coopi ülesanne on olla väravavahi rollis toidutootja ja kliendi vahel. Praegune hinnatõus on tulnud kauba tootjate ja hulgimüüjate hinnatõusudest. Siin ongi Coopi ülesanne aru saada, millise toote hinnatõus on põhjendatud ja millisel mitte. Intervjuud Coopi juhiga loePealkiri aga on:
Kus Coop sulgeb kaupluse, seal hääbub elu. Eelmisel aastal oli selliseid kohti kaks
Küsisin:
Puhas vale, suurimad süüdlased on jaeketid. Klientidele valetamine peaks olema viimane asi, milleni laskuda? Miks Pärnits või veel keegi julgeb aus olla?
Ja petmise intervjuu eest peaks ka veel maksma?
Vastust ei saanud.
T.S.:
Täiesti vale reklaam.... Kõrvalistes kohtades panete poode kinni.... Tali Coop on järgmine mis kinni pannakse....
Mina:
Huvitav jah, et ikka reklaamitakse end selle lausega, kuigi mitmes "nurgas" poode kinni pandud.
Coop:
Tanel, vastasin Alari kommentaarile ja kopeerin sama vastuse ka sinu mure alla: Coopil on 320 kauplust üle terve Eesti, seda on sama palju kui ülejäänud jaekettidel kokku. Coopi kauplused katavad ära väga suure osa nii väikestest kui suurtest piirkondadest. Kui mõnes kohas Coopi kaupluse uksed sulguvad, siis enamasti avame kõrval suurema poe asemele. Kuid ühes aastas on paar kauplust, mille asemele uut poodi tõesti ei avata. Siiski ületab avamiste arv mitu korda sulgemiste arvu. Kaupluse uuesti mitteavamine on Coopi jaoks päevakorras vaid juhul, kui kauplus on pikalt (loe: aastaid) kahjumis olnud ning ühistu on seda ülal pidanud teiste kaupluste arvelt. Kahjuks pole lõputult võimalik pikalt kahjumis olnud kauplusi teiste arvelt elus hoida, sest see kahjustab teiste kaupluste püsimist.
Mina:
Kõrvale? Kui lähedal Hellenurmele vm muule kohale?
Samas kui teil enim poode, siis olete ka suurim süüdlane hinnatõusudes? Kas suletavate poodide puhul peapõhjus klientide ja käibe vähesus?
Või eksin ning kulude kasvu ja vähese palga põhjustega poodide arv, põrandapind jm ei seondu? Ka see kui ühes poes on 2000 klienti, kahe poe olemasolul aga 1000 ajaühikus?
Tegu konkurentsiga, mis toob hoopis madalamad hinnad? Ehk teeksite siis 640 kauplust?
Vastust ei saanud....
Eksisin, sain vastuse:
Sest COOP kirjutas vastukommentaari:
mis täpselt on puhas vale ja palun täpsusta, milles suurimad jaeketid süüdi on?
Neeme SihvKas keti kulud on suuremad (mida saab tagasi teenida hindu tõstes), kui kliente on 2x vähem? Kui ühel ristmikul on ühe marketi asemel 3?
Neeme SihvCoop Eesti võib küsida ka kolmat pidi - kui palju on marketite põrandapinda meil jt riikides 1000 elaniku kohta?
Neeme SihvCoop Eesti te ei vasta sest teate, et pooled teie poodidest on konkurentsi solkimine ja teised ketid teevad sama. Ehk et suurimad hinnatõusu süüdlased on poed ise, aga seda ei saa tunnistada, sest....?
Teete aga poode juurde, maksate sandipalka ja kiidate ennast?
COOP-ilt BLOKK!!! SÄH SULLE KODUMAIST!
Kus on siin see aga? Just siin ongi. Miks Coop püüab süüdistada teisi ja enda tegevusi aina kiita? Kui poed suleti klientide ja käibe vähesuse tõttu, siis kuidas küll aina uusi poode avades klientide arv suureneb? Kas ikka suureneb? Meil ju elanikke ei lisandu? Kas ei oleks parem olla aus? On selge, et kui kuskil suletakse poode, siis peapõhjuseks on klientide vähesus ehk vilets käive ehk liigne põrandapind Eesti elanike arvu kohta. Ja kui on nii, siis miks on Coopil kõige rohkem kauplusi? Miks püütakse vägisi suruda end teiste kõrvale, kui samal ajal võetakse teisteltki kliente ära ja ei saada endale mitte näitena toodud 2000 klienti vaid ainult 1000! Siin on muidugi teistel kettidel sama süü. Aga nt Guido Pärnits on ausalt välja öelnud, et kõik, palgast parkla ehituskuluni maksab kinni ainult klient.
Loomulikult ei eita ma sedagi, et ka tootjad ja vahendajad riisuvad sageli koore ning neilgi kulude kasvu tõttu omad hinnatõusud. Kuigi ka vahendajaid ja tootjaid on meil liiga palju, olgu siis pagaritööstused, lihatööstused, piimatööstused, talunikud jt. Sealhulgas vähendab efektiivsust ka tohutu kaupade sortiment, olgu siis tegu liha-, leiva-, piima- või muude toodetega.
Omad murekohad on ka talunikel. Nt. Belarus (näide lihtsast tehnikast) oli pikemat aega soodne osta, ülikallid (kuigi kaasaegsed ja elektroonikat täispikitud) traktorid ja kõik muu muudavad piltlikult olematuks ka sadade kolhoositaride vallandamise ja talunikelt nööritakse nende hinnaklassiga kümme nahka. Sageli võimalik soetada vaid laenude toel ehk pikaajalise võlakoormaga. Aga see on teine teema.
Seega, kui elanike arvu kohta on liiga palju kauplusi, parklaid, kassaaparaate, ülemusi, küttekulusid ja KÕIKE muud, ei saagi hinnad alla minna ega ka mitte tõusta vaid tibakese. Hinnatõus on lausa röögatu! Hullem veel, ei saa lubada ka inimväärset palka oma töötajatele.
Või on Coop (või keegi teine) leiutanud mingi uue mudeli, kuidas oma kulusid aina vähendada kasvava poodide arvu juures? Või peaks hoopis andma OMA PANUSE selleks, et elu kusil reaalsuses püsiks? Paneks suuremates asulates pooled kauplused kinni, kaudselt sponsoreerides ääremaad? Tõmmates pidurit hinnatõusudele ja pakuks oma inimestele ka paremat palka? Ning tunnistades ausalt, et ketikaubanduse aeg-ajalt hädaldamine kuidas vaevu ots-otsaga kokku tullakse, on vale? Sest näed, kui kuskil kinni panna, avate suurem? Seega on suuremates kohtades tegu vaid propagandakisaga selle üle, kui kulukas kõik on?
Pange mõnes suures kohas mõni pood kinni ja siis avage mitmes väiksemas? Seegi ju osa elu edendamisest?
Ahjaa, COOP ei pidavat kasumit teenimagi,kõik raha investeeritakse? Miks siis ei saa kunagi kui küsida, kuidas saaks veel rohkem inimesi nn ühistu liikmeks?
************************************
Aga kahepalgelisuses alla ei anta! Tahaks madalamat käibemaksu, et saaks suurema % hinnalisandit?
Coop tegi eelmisel nädalal valitsusele konkreetse ettepaneku kehtestada kolmele põhitoiduainekategooriale (piim, liha, köögiviljad) madalam 13% käibemaksumäär. Mõneltki riigijuhilt tuli väga ümmargune ent kiire vastus, et ei saa ja ei taha. Ometi esitasime ka arvutuskäigu madalama käibemaksumäära tegelikust mõjust. Vägisi tundub, et riik pole järjestikustele (käibe)maksutõusudele põhjalikku mõjuanalüüsi teinud. Ma ei tea, kas tipp-poliitikud peavad poes sooduspakkumisi otsima ja sageli kvaliteetsemast ja tervislikumast valikust loobuma, kuid tean, et suurem on Eesti rahvast on sellisesse seisu juba praegu surutud. Rahakott on lihtsalt tühi. Näeme, et tarbimise maht on käsikäes majanduslangusega kukkunud, kohalik toidutootmine ägab ja perede väljavaade tundub morn.
Inimeste kuueelarves ja eriti väiksema sissetulekuga perede hädavajalikest kuludest moodustab toit järjest suurema osa. Selle vastu on peaaegu kõik teised Euroopa riigid leidnud rohu – maksustada toiduaineid madalama käibemaksuga. Näiteks meie eeskuju Soome, kus üldist käibemaksumäära küll tõstetakse, kuid toidule jääb kehtima 14%. Eesti liigub risti vastupidises suunas. Imestame, miks majanduslanguses vireleme, kui naaberriigid püsivad tugevamatel jalgadel. Midagi on väga valesti....
2024.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120322352/kaupluseketi-juht-riigivalitsejate-moraalne-kompass-on-lopetanud-tootamise-perede-valjavaade-tundub-morn
Artikli juures pildiallkiri ütleb, et
Rainer Rohtla leiab, et midagi on meie riigis väga valesti.
Tõepoolest, midagi on väga valesti! Miks siis ketid ei taha ISE oma turusolkimist lõpetada? Et saaks hinnad alla lasta ja palgad tõsta ligilähedalegi Soome taemele? Muidu ju nagu näha, Soomet on tore näiteks tuua küll?
********************************
Jaanuar 2025.
Aastaid läks aega, enne kui keegi KOGEMATA tunnistas tõde!
"Aga kolmandana muidugi nüüd, kus ma olen kaubandusest väljas, ma võin teile ka väikse saladuse öelda, et seal on taga ka kindlasti see, et kui sul müügi mahud langevad tükiliselt, siis mingi aja kaupmees, ikkagi selleks, et ära katta oma rendid ja muud kulud, püüab hinna marginaali tõusuga kompenseerida seda puudujäävat kasumit. See on paratamatus, sest inimesed tahavad palka, masinat tahavad elektrit, uksed peavad kinni-lahti käima," lausus Realo.
Realo sõnul ei saa aru, kuidas saab Eestis saab olla nii palju poode. "Kõik, mis selle juures mind alati hämmastab on see, et meil on ikkagi tohutus koguses poode. Konkurentsi mõttes meil ju võiks olla tohutu konkurents, aga ilmselt osa sellest hinnatasemest tulenebki sellest, et neid uksi on liiga palju ja nendest ustest käib läbi vähe inimesi per üks koht. See teatud määral tingib selle vajaduse hoida marginaali kuskil tasemel," rääkis Realo.
Veel uudiseid.
KES EDENDAB ELU MAAL?
COOP, kes sulgeb Leevaku ja Veriora poed? See pidi ju kuuluma meie oma inimestele ehk omad inimesed ise "edendavad"?
Michal, kes tahab rohkem raha relvamängudeks? Reformikommunistide jt sõnul pidi ju tasuline bussiliiklus tooma kahekordsed bussid maale?
Kas Enel Liin, kes ÜT arendamise asemel püüdleb vallalehe piltidele? On ta kordagi püüdnud selgitada, miks Veriora suunal rong sõitmise asemel seisab? Isamaalased ju teavad, mida rahvas bussiliikluses vajab?
*******************
Võite olla kindlad, et ka neist aspektidest hoolimata on Eestis küllaga inimesi, kes kaubanduse nüanssidest midagi ei mõista ja jäävad ikka väitma, et konkurents odavdab hindu
Eestis on keskmiselt 4,6 poodi 1000 elaniku kohta, samas kui Tallinnas on 4,7 poodi 1000 elaniku kohta. Eestis keskmiselt ja Tallinnas omab eelnimetatud näitaja kasvutendentsi. Toidupoodide arv 1000 elaniku kohta on Eesti lõikes 1,6 ja Tallinna lõikes 1,2 kauplust.
Nii Eestis keskmiselt kui Tallinnas on toidupoodide arv 1000 elaniku kohta kahanenud võrreldes varasemate aastatega. Languse põhjustajaiks on hüper- ja supermarketite tekkimine, mis sunnib lõpetama ümberkaudseid väikepoode.
Kaupluste müügipinna suurus ühe elaniku kohta oli 1999. aastal Eestis 0,46 m² ( möödunud aastal 0,44 m² ) ja eraldi Tallinnas 0,62 m² ( möödunud aastal 0,56 m²) , seega on Tallinnas kaupluste müügipinna suurus suurem 35% võrra elaniku kohta.
Nii Eestis keskmiselt kui Tallinnas on müügipinna suurus ühe elaniku kohta 1995-2000 perioodil pidevalt kasvanud.
ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ
Aastal 2000.
Marketid alles hakkasid levima. Muidugi ei näita olukorda niivõrd poodide arv, kui põrandapind.. Nüüdseks oleme Euroopas esikohal. Uhke tunne?
Garri Raagmaa 2012:
Lugedes 6. veebruari Postimehest Sirje Niitra reportaaži “Karm konkurents sunnib kaubakette arutult laienema”, oli esimene emotsioon: “Lõpuks ometi!” Et viimaks ometi on arendajad hakanud muretsema, et kaubanduskarpide võidu püstitamine võib lõppeda fiaskoga. Et lõpuks saab ameerikalik walmartiseerumine tagasilöögi, mis lubab ehk hakata mõistuse häält kuulma ja nii kaubandust kui muid inimestele tähtsaid teenuseid, elamisalasid ja taristuid senisest komplekssemalt planeerima.Osundan: “1000 elaniku kohta on Eestis tublisti üle 300 ruutmeetri müügipinda, selle näitajaga edestame enamikku Euroopa Liidu riike. “Konkurentsi tihedus on teinud tarbija ülinõudlikuks, samas madal palgatase jälle hinnatundlikuks,” märkis Selveri keti juht Andres Heinver. “Eestis tähendab kaupmeheks olemine seega suurt väljakutset.” /.../ Eriti kriitiline on ostujõu puudujääk Pärnus, /.../” Pärnus on üle investeeritud, sest erinevalt Tartus ostlevast 350 000 elanikuga Lõuna-Eestist on Pärnul tagamaad vaid 85 000 kanti, kuid mõni pood on siin isegi uhkem (nt Maxima).”
Paraku on läänemaailm juba mõnda aega nende tarbimiskuradi plekkpaleedega võitlust pidanud......
********************************
Nielseni Baltikumi äriarendusjuht Margo Kurisoo rääkis, et 8 aastaga on vähenenud toidukaupluste koguarv 24%, kõige enam on kinni pandud alla 100 ruutmeetriseid kauplusi.
„Jätkub kaks aastakümmet kestnud trend, et väikeseid poode jääb vähemaks ning suuri poode tehakse juurde,“ sõnas Kurisoo. Ta usub, et alkoholipoliitika tõttu võib olla tõesti pandi mõningad väikepoed kinni, kuid tema hinnangul on see pikemaajalisem turu areng ja muutus. „Moodsaid suuri kauplusi tuleb juurde ning inimesed tahavad laiemat valikut.“
„Hüper- ja supermarketite arvu poolest miljoni elaniku kohta oleme Euroopas 5 kohal peale Norrat, Austriat, Taanit ja Saksamaad. Eestist eespool asetsevatel riikidel on suur osakaal väikestel supermarketitel (400-1000 ruutmeetrised kauplused),“ rääkis Kurisoo. Ta lisas, et Eesti paistab silma väga suure hulga üle 2500 ruutmeetriste hüpermarketitega.
„Meil on hüpermarketeid ning suuri supermarketeid väga palju ja ega väga palju ruumi nende juurde ehitamiseks ei ole,“ ütles ta.
See siis aastal 2018. Arv on vähenenud, aga just pisipoodide arvelt. Ah et ruumi nende juurdeehitamiseks pole? Kui palju on alates 2019 poode juurde tekkinud? SUURpoode, mille poolest niigi Euroopas silma paistame?
Kui sajandi alguses oli poodide põrandapinda ühe elaniku kohta ruutmeetrites 0,6, siis täna on 6 ruutmeetri ligi juba? Ega ma ei imestaks. Iga ruutmeeter aga nõuab täna sajandialgusega võrreldes KORDADES rohkem rahalisi kulutusi ehitamiseks, kütteks, elektrienergiale jm.
**************************
Mis juhtub, kui kliente/käivet poodide rohkuse tõttu on 2, 3 või 4x vähem? Selverist leidis ostja toote, mille hinda tõsteti peaaegu 2 korda ja seejärel pakuti "soodukat":
Kui poeärikate jutust veerandit usud, oled poolega petta saanud...
Ei näinud alumisel riiulil seda hinda nii hästi. Varemalt (eelmisel nädalal) oli nagu tavahind sellestki väiksem. Seetõttu tahtsin näha ka tavakarvase jaoks olevat hinda. Õnnestus natuke koukida ja selle alt tuli teine hinnasilt välja. Ja selle valge sildi hind.... Niisiis, karvaste-suleliste jaoks on päevaga hind saanud kahekordseks, end ärika omandiks usaldanute jaoks tõusnud vaid veerandi jagu...
Täiesti huvitav, mis maailmaturu hinna tõus tingis selle hinnatõusu? Tegemist on Selveriga, tuntud pättfirmaga. Aga ega teisedki paremad pole. Puudub reaalne konkurents ausate kaupmeestega, need on oolivalt valitsuse poolt kõrvaldatud. Aga ega teised suurfirmad paremad pole. Nii et vahelejäänud ärika esiletõstmine on natuke kohatu.
Aga üldiselt - süsteem, mis toetub kodanike petmisele, kutselistele petturitele, et saa olla elujõuline.
Siinkohal siis tegu Selveriga, aga nagu klient ütles, ega teised paremad ola. Ausamad. Ning alati jääb samamoodi õhku ka palgaküsimus - kas palk peale seda "soodusnädalat" tõuseb 2 korda?
******************
Juuli 2025.
Ootamatu, et valetajate esinumber Kristen Michal järsku tõe välja ütles?
https://www.err.ee/1609759671/michal-eestis-on-liiga-palju-kaubanduspindu "Olen ka varem kirjeldanud Eesti Panga presidendi Madis Mülleri väljaöeldut majandusprognoosi tutvustamisel – see on ligikaudne hinnang, rõhutan –, et umbes kaks kolmandikku hinnatõusust tuleb palgatõusudest ja maailmaturu tooraine hindadest. Üks kolmandik umbes maksudest – kõige suurema mõjuga sellest oli autode registreerimistasu," rääkis Michal.
Peaminister kiitis ajakirjandust juurdehindluse ja hinnastamise teema käsitlemise eest ning väitis, et probleem peitub kaubandusruutmeetrites.
"See avalik ruum, mida meile kaubanduspaleede näitel on ehitatud, annab ka kaupmeestele surve küsida kaupade pealt palju rohkem. Kui ma vaatan võrreldavaid andmeid kinnisvarasektorist, siis andmed, mida ma olen saanud, näitavad ikkagi, et meil keskmise ruutmeetri kohta on käivet kolmandiku võrra vähem kui Euroopas keskmiselt," sõnas Michal.
"Eesti Pank on teinud analüüsi, mis kirjeldab seda, et kaubanduspinda on meil oluliselt rohkem kui mujal," ütles Michal. "Võib-olla see võti nendes juurdehindlustes ja kasvus on ka seal, mitte üksiti tootjates, tarbijate väheses valikuoskuses või kaupmeeste ahnuses. Võib-olla oleme lihtsalt liiga uhked poed ehitanud."
Michal tõi näite, et Keilas on juba olemas mitu kaubamaja, kuid plaanitakse veel uusi juurde.
"Konkurents justkui on kaupluste vahel, aga kui see konkurents on ikkagi selline, et ka ruutmeetrite arv langeb meile kui tarbijatele. Kui me vaatame ajakirjandusväljaannete väljatoodut, siis kaubahinnad on tõusnud oluliselt kiiremini kui mistahes maksukomponent. Ka tootjate osa ei ole selles tõusnud. Tarbijad ja tootjad on ühel poolel. Kaupmehed tegelikult on need ruutmeetrid ära korjanud tarbijate käest, meie käest," sõnas Michal.
.............
Rahandusminister Jürgen Ligi lisas, et kaitseb ka kaupmehi, kes on võimaldanud tarbijatele väga suurt valikut.
"Nad ei ole meile pakkumas mitte ainult väga suuri pindu, vaid ka väga suurt valikut. Ja väikse rahva puhul meil on kogu kaup olemas, mis on suurtel rahvastel. Sortiment teeb ka kalliks. Aga ise oleme seda tahtnud," ütles Ligi.
Ainuke soga, mida siin aetakse, on algne Mülleri põhejndus, mis on puhas vale. Ja kui palgatõusust rääkida, siis poolte marketite (tanklate, riidepoodide jm) kinnipanemisel võiks vabalt tõsta palka 2x. Seda enam, et ettevõtjale on alati väga suur kulu kaubanduspindade rent Mõelge ise, kui kohati peab väikeettevõtjagi rendikioskis toimetades esmalt teenima nt 3000 eurot selleks, et rent ära maksta, lisaks elekter ja muu ning alles siis tekib kasum. Mida me siis räägime Viru Keskuses vm olevatest apteekidest, kus rent on tuhandeid eurosid või marketitest, kus tuleb maksta juba kümneid tuhandeid. Kümnetest tuhandetest + ruumide küte, sedamed jm tõstavad kulud veel kordades kõrgemaks - kui palju sellest palgaraha tekiks?
Sama üllatav on Ligi jutt sortimendist. Tõepoolest, mida kirjumaks läheb sortiment, seda vähem koguseliselt igat sorti müüakse ning seda enam on töötajid vaja, et tegeleda erineva sortimendi hinnastamise, sildistamise, riiulitele paigutamise jm - ajakulugi kasvab määratult.
*****************************************
04.08.25
Kuna teema on alati kuum ja siiani olen sageli saanud igal võimalikul moel sõimata, siis peale Michali lugu ja mõne autoriteetsemea tegelase sõnavõttusid FB-s, on kuidagi vaiksemaks jäänud? Aga et teemat mitte laiali vedada...
Nele Peil on ennegi soga ajanud. Kui aga kaubanduskettide lehel küsida otse ja argumentidega, miks hämatakse ja valetatakse, saad bloki. Nii et ei saa mitte mingil juhul uskuda neid suuvoodreid, sest valetatakse ja hämatakse otse näkku!
Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ei nõustu, et toidu hinna kiire tõusu põhjuseks võiks olla liiga suur hulk kauplusi.
"Kui kaupmehel on kõrged kulud, millega iganes see seotud on, see läheb jah toidu hinda, aga ei ole korrektne väita, et toidu kõrgete hindade põhjus on poodide rohkus, see väide ei ole korrektne," ütles Peil.
Jah, millega iganes, näiteks küte, elekter, palgad, pinna rent, seadmete arv jpm (olen seda siingi korduvalt välja toonud) on just kaupluste rohkusest/arvust tulenevalt eriti suured kuluartiklid. Kui sa ikka kütad kauplust 5000 või 2000 kliendi jaoks, ehk et ehitad sama arvu klientide teenindamiseks 2-3 korda rohkem kauplusi, siis kas tõesti kulude kasv on olematu/marginaalne?
Uute kaupluste lisandumisel on omad põhjused.
"Tuleb mõista, et Eestis on palju kaubanduspinda osaliselt seetõttu, et me oleme hajusalt asustatud riik ja inimestel peab ka väikestes kohtades olema ligipääs poele. See tõstab statistiliselt pinda inimese kohta, aga ei tähenda, et meil oleks poode liiga palju. Tegelikult on Eestis tugev konkurents kaubanduses ja see hoiab hindu all pigem selle asemel, et neid üles ajada," rääkis Peil.
Siin on tegu n.ö. täiemahulise valetamisega! Tõsi, võiks ju hoopis rääkida kaubanduspindade ruutmeetritest 10 000 elaniku kohta! Kas Peil seda teeb? Mainib muu jutu sees, aga keerab siiski asjad pea peale.
Hajasustuse jutt on aga tõeline naljanumber, sest teadaolevalt on paljudes väiksemates kohtades poed hoopis kadunud ja isegi üsna väikestes asulates on ketid püüdnud luua 2 või rohkematki poodi. Kusjuures kohati liiga suure sortimendiga (seegi oluline) ning seetõttu liiga suured. Alati võib vaielda, mis on esmatarbekaup, aga samamoodi tekib küsimusi, kas nt shampoone, pesuvahendeid jm peab olema kümneid erinevaid?
Räägiks ausalt välja, kui palju on teistes riikides pinda inimese kohta? Kui apteekide puhul on Eestis üks apteek ca 2500, Soomes 6500 ja Rootsis üle 12 000 elaniku kohta, kas siis peaks arvama, et Soome on arengus meist maha jäänud ja Rootsi üldse mutta vajunud? Või ollakse seal targemad ja ka ausamad? Küllap on marketite puhul suhe umbes sama nii et meil on poode/pinda lausa mitmekordselt liiga palju! Seega peaks Kaupmeeste Liidu juhatus mõtlema tõsiselt, kas ikka hoida nii lapsikut juttu ajavat inimest juhina? Sest konkurents on siin ammu tapetud! Aga eks kettide omanikud ju tahavadki, et tõde võimalikult vähe leviks ja küllap ollakse hoopis nõus Peili palka tõstma. Äkki võiks Kaupmeeste Liidule valida hoopis 10 juhti, konkurents tuleks ju kasuks?
Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson tõdes, et mingi mõju võib kaupluste lisandumisel hinnatõusule siiski olla.
"1,3-miljonilisele rahvale üheksa üle riigi opereerivat erinevat toidukaupade ketti – seda tundub esimese emotsiooni pealt selgelt palju," märkis Anderson.
Anderson märkis, et Eestis on praegu 780 toidupoodi 670 000 ruutmeetri müügipinnaga. Viimase 12 aastaga on lisandunud 270 poodi ja 240 000 ruutmeetrit pinda. Müügimaht ja kasumimarginaal on samas langenud.
Kristjan Anderson läheb kavalamat teed pidi ja viskab kivi teiste kapsaaeda, püüdes näidata, et ise ollakse justkui "puhtad". Aga võta näpust! Kusjuures ma ei usu, et nii vähe on pinda lisandunud, eks mängitakse pigem numbritega nagu meie metsa puhulgi. Aga järgnevalt hakkab Anderson täielikult hämama.
Toidukaubandus on Andersoni sõnul mahuäri ja uusi poode avama sunnib just tihenev konkurents.
"See, mida kaupmees taga ajab, on volüüm. 1- kuni 2-protsendilise turuosaga siin väikses miljoniriigis ei ole sa mingi tegija. Maht on see, mis võimaldab saada kauba ostuhinnale madalamat level-it (taset – toim). Selle nimel iga turul tegutseja pingutab," ütles Anderson.
Kuni konkurents tihenes (reaalselt), siis oli selge, et uusi kauplusi pidigi avama. Ei ole ju normaalne, et Raplas vm kohtades oleks 1 market? Kui aga konkurentsi tapma hakatakse, siis oledki üle piiri ja mingi jutt, et see endiselt tähendab vajadust uusi poode avada, näitab vaid, et petad! Seda enam, et maht ei tähenda ruumide kuupmeetreid vaid seda, kui efektiivselt selles ruumis on klientide ja kulude suhe! Väike vihje - meie kaupmees tahab olla tegija! Isegi siis, kui sein on ees, tahab ta ehitada oma poe teise kõrvale, et natukenegi kliente ära võtta, tulemuseks ongi üüratu kulude kasv ja .... hindade katastroofiline tõus. Ikka mahu pärast, eks?
Ning see madalam level tähendab nüüd aina suuremat ahnust ja soovi kasumit saada, mitte pakkuda klientidele soodsamat hinda.
Mertsina pläma jätan üldse kommenteerimata - keegi, kes aina laenab oma emafirmale ja sellega suurpetturiks muutub, pole mulle autoriteet.
**********************************************
Kiiresti tuleb ka muuta seadusi.
* Keelustada igasugune välireklaam!
* Marketite sulgemisaeg kl 20.00 ja pühapäeviti suletud. Avatud võivad olla ainult väikepoed, nt kuni 500 ruutmeetrise põrandapinnaga.
* Ülikiiresti on vaja üle minna 36-tunnisele ja 4-päevasele töönädalale!
Välireklaam on äärmiselt kulukas ning sageli raisatakse sellele ka väga palju loodusressursse, see segab ja häirib ka liiklejaid. Mitte mingit vajadust selle järgi ei olegi. Seda enam, et kaubandusettevõtted ka ruumisiseselt kulutavad raha ekraanidele jm.
*****************************************
17.08.25
Hiljuti Maalehes oli pikk artikkel
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil valetas Lemmi Kann küsimuste puhul täiesti häbematult ja nagu siin näha, pole see esmakordne!
"Kui suuremate linnade hästi konkurentsitihedates piirkondades kogu Eesti peale sadakond või rohkemgi poodi kinni panna annaks see säästu tulemusena vaid 1% hinnalangetust - selle mõju ostukorvile oleks ääretult väike. Kui aga langetada toidu käibemaksu 10%, oleks see palju tuntavam...."
Ma ei tea, kas pr Peil peab avalikkust tühmadeks või? Kui kohtades, kus on kaks poodi kõrvuti teine kinni panna, siis allesjäävas poes kasvab klientide arv ja käive põhimõtteliselt 2 KORDA!!! Kütte- ja elektrikulu, samuti kulud kassaaparaatidele, külmikutele ehk kogu kupatusele LANGEKS 2 korda. Töötajate arv ehk palgakulu (sh ettevõtja poolt maksud) LANGEKS 2 korda. Noh, heakene küll, töökoormuse kasv tooks vajaduse mõni töötaja üle tuua, aga see kõige muuga võrreldes on tõesti köömes ehk piltlikult 1% kulu ettevõtjale!
Ja pr Peil tahab öelda, et selle mõju pole tunda? Kaupmeeste Liit võiks enda etteotsa leida kedagi, kes vähemalt valetada oskaks! Seda enam, et kirjeldatud situatsioonis võiks sisuliselt tõusta ka palk 2 KORDA!
Veel võib mõelda selle 10% käibemaksu langetamisele. Selge, et hetkeks see muudaks midagi, aga kuna viimase ca kümnendiku jooksul on kaubanduspinda lisandunud üle 50% ja kasvanud ka muud kulud kaupmehele, on omaaegne kasum ammu unistuseks muutunud. UNISTUS tähendab aga seda, et kohe hakkaks kaupmees auke täitma selle "võidetud" 10% arvelt....
Sama lugu oli kogu artikliga, möggga tuli nagu pangest! Vägagi tahaks, et koheselt arvutatakse välja n.ö. optimaalne põrandapinna suurus 10 000 elaniku kohta ja üleliigse eest pandaks kettidele kõvad maksud peale. Paraku tähendaks see hoopis uut hinnatõusu, sest makse ei maksaks omanikud ju oma taskust, ka need peaks ostjad kinni maksma, nagu täna kõik muud kulud! Olgu tegu siis villade, helikopterite vm.
************************************
Ants Linnas:
Miks poeketid laienevad, kuigi nõudlust on vähe?
Eestis on jaekaubanduses alanud uus ajajärk. See ei ole enam võitlus käibe kasvatamise nimel, vaid konkurentide väljasurumine.
Iga uus pood tähendab suurt investeeringut , uus krunt, uus hoone, uus sisustus, uued töötajad. Investeeringud maksvad palju ja tasuvus tuleb aeglaselt, eriti siis, kui ostjate arv ega ostujõud ei kasva.
Tegelikult on turg juba küllastunud. Tarbijaid on piiratud hulk ja nende ostujõud väheneb pidevalt. Käibed kasvavad vaid sellepärast, et meelitatakse üksteiselt kliente üle. Mida suurem on allahindlus, seda väiksem on kasumimarginaal. See ei ole ettevõtete jaoks kasv, vaid ümberjagamine.
Soodushinnad loovad vaid näilise odavuse. Suurtel ehitusfirmadel on VIP allahindlused, seega on tavaklientidele tehtud „sooduspakkumised“ pigem turunduslik illusioon. Samal ajal kerkib ettevõtete tasuvuspunkt, sest iga müügieelise taga on kasvav risk ja surve kasumile.
Majanduses on selged märgid tarbimise langusest. Uute poodide rajamine meenutab külma sõda, kus rakettide asemel ehitatakse poode, mõlemal juhul toimub võidujooks, millel võitjat pole.
Talv on tulemas ja ehituspoodides käib vähem rahvast. Kevad näitab, kui palju neist kauplustest jääb püsima. Turul on korrektsioon vältimatu, sest kõikidele ei jätku kliente ega ressursse. Teatavasti ei anna ka pangad lõpmatuseni laenu. Elamuehituse turg kiratseb, suuromanikud müüvad LHV aktsiaid, näib, et põnevad ajad on turul toimumas.
Lõpuks jäävad püsima need kaupluseketid, kes suudavad pakkuda kvaliteeti, mitte lihtsalt rohkem kaubanduspinda.
Kui konkurents harveneb pankrottide tõttu, hinnad tõusevad ja tarbija maksab kogu selle mängu eest lõivu.
Nagu Vitsur märkis, tahame, et poed oleksid kogu aeg avatud, see tähendab täiendavat palgakulu ja lisakulu, mis kajastub hindades. Tegelikult oleme meie tarbijad selle taga, mida kaupluseketid korraldavad. Kuidas kõlab, vähem mugavust, kuid enam turvalisust?
Mõttevälgatuse allikaks oli: "Vitsur ütles ka arutelul riigikogus, et Eestis on kauplused kaua lahti ja see mõjutab samuti hindu. «Me ikka tahame, et nad oleksid pühade ajal lahti ja oleksid pühapäeval lahti ja oleks kaua lahti –, aga see on ju kõik palk. Kuid sellest me rääkida ei taha,"
PISA-s esimesed, tegelikkuses viimased?
Vahel tekib vaidlusi meie marketitest, apteekidest jm kaubandusest, kus rõõmustatakse aina uute kaupluste jm avamise üle. Tabasalus ehitatakse kahte kaubakeskust, oodatakse LIDL-it, praegune keskkonnaminister sai oma kohale hoolimata totakatest väidetest apteegireformi ajal, Meriväljal leidub toetajaid uuele Maximale... Kuhu me tüürime? Vahel juhtub ka eredamaid sähvatusi, tänagi vist keegi ajakirjanik raadios küsis Tõnis Mölderi kohta sama, aga sellised sähvatused on harvad nagu supernoovad. Hoopis rohkem kohtab suhtlusmeedias naeruväärseid väiteid ja põhjendusi.
Leidsin sellise väite. Sobib tänase totrusega.
Eestis on iga elaniku kohta umbes 0,75 m2 kaubanduspinda, pealinnas - ligi 2,0 m2 igale tallinlasele. Eesti on ostujõu poolest Euroopas viimase kohtade peal, aga kaubanduspindade suhe elaniku kohta esimese kohtade peal.
Ma ei tea kui täpsed need numbrid on, aga arvatavasti üsna tõesed. Igatahes kõik kaubanduses on läinud ammu üle võlli ning kaasa on see toonud hirmkõrged hinnad! Ometi, meie haridus on tekitanud inimesi, kes ei oska leida lihtsamaidki seoseid käibe ja hindade vahel, palkadest rääkimata. On see meie haridussüsteemi tahtlik juhtimine või on juhid olnud ise "viimaste hulgas"!?
Eks teema ole laiemgi, ei tunta keskkonda, sh suurimad raiemahuga jätkamise toetajad. Ei suudeta aru saada, mida tähendab mõttetu ehitamine, olgu siis tegu Põlva vallamaja, 4-realiste maanteedega või Rail Balticuga. Ei saada aru võõrliikide ohtlikkusest, seda ka inimfaktorina.
Mulle meeldisid Lembit Tuuri kommentaarid.
Ehitamine on au sees ! Kui vaadata Eesti majandusvaldkondi siis ka jaekaubandus on suutnud eestimaalased EL-s ostuvõimelt viimase 5 hulka suruda ja Baltikumis viimaseks. Aga iga telliskivi, betooni tonni või teekeha on kulu ehitamisel ja järjekordne kulu igal edasisel päeval ja paarikümne aasta pärast taas taastamise kulu. Ja seda väheneva või muutumatu rahvaarvu juures. Selles mõttes on see miljard eurot nagu tuulde lastud võimalus. Eesti eduks saab olla vaid meie inimeste kaasasündinud ande ja õpetatud mõistuse edukam kaasamine majandusse. Eestimaalased peavad õppima looma ja müüma globaalsel turul tualettpaberi ( Majandusunistus Eestis) asemel õpetatud mõistuse loodut.
---------------
Meil on Tähesajus kolm suurt kauplust järjest ja kõrvuti nagu A1000, Selver, valminud Lidl. Kilomeetri raadiuses on täiendavalt Selver, Maxima (2tk), Prisma, Rimi, Coop, Grossi pood, Realiseerimiskeskus ! Enamikus poodides ka apteek.
Ei oska ma vahel ise kaugeltki nii hästi sõnastada. Muide, samas ekspeaminister (ehk ongi hea, et eks, sest ega päris eluvõõras ei tohikski midagi juhtida) postitab uhkesti eurorahastuse teemasid. Raha on tore asi, aga selle laristamine on nõrkus.
1 kommentaar:
Maaleht 23. sept - hinnatõusud jm.
Viimasel ajal on kuumeim teema elekter. Kliimasoojenemine, rohepööre, elektrihinna tõus. Kõik omavahel seotud ja inimese süü kliimamuutustes kindel! Mitte 100% pole inimesed süüdi, aga suuresti küll. Muidugi leidub neidki, kes elle üle irvitavad, aga näitava sellega pigem oma rumalust. Kurvaks teeb, et just EKRE tundub olema siin kõige suurem eestvedaja! Aga jätame hetkel poliitika kõrvale.
Lugu puudutab siis marketeid. Üpris sageli kiputakse marketite teemat mkommenteerima, et "eraettevõtja on tark ja teab, mida teeb"! Mida edasi, seda vähem tõtt selles tundub olema. Juba ammu on mindud seda teed, et marketeid ja kaubanduskeskusi ehitatakse ikka rohkem ja rohkem ja arvatakse isegi, et uute kettide nagu LIDL vt tulek alandab hindu jms. Heakene küll, kui kommijad FB-s ei saa aru, aga kuidas need targad eraettveõtjad ei suuda mõista, et ületades mingi piiri, ei tõsta marketite paljusus enam efektiivsust? Heakene küll, kuidagi nihverdades, vahelt võttes (kesklaod jm) õnnestub mingi hetkeni neil oma kasumit hoida tasemel! Töötajate palkasid aga pikemat aega mitte, see on puhas mahajäämus! Nüüd siis räägitakse, et elektrihinnatõus hakkab palkasid mõjutama?
Marketite paljusus ja paljunemine on juba ammu mõjutanud palkasid! Negatiivselt loomulikult!
Poed, mida võib omanikul-ärikal küll olla uhke tunne pidada, on sageli inimestest täiesti tühjad. Nii on ka kosmeetikapoolelt turul ammu ülepakkumine ja vähe sellest, pakutakse ka kõikvõimalikku mittevajalikku sodi. Mis parata, pikka aega suudeti ju inimesi lollitada sellise sodi olulisuses! Sama lugu muidugi paljude teiste kaupadega.
Oleg Gross ütleb, et börsihinnaga ostes on nad kõvasti võitnud, võit on aga petlik. Nüüd pidavat ainuüksi Lepna tootmiskeskusel kuluma kuus 65 000 asemel 130 000 eurot elektrile! Kas te kujutate ette, kui palju kulutatakse elektri peale kõikides marketites, keskladudes jm kokku???
Ausalt öeldes tahaks väga loota, et umbes pooled marketitest, mis konkurendi kõrval "lolli mängivad" paneks oma uksed kinni! Seda muidugi naiivne loota, aga ainult see aitaks olukorda normaliseerima hakata! Gross küll ehitab nüüd päikesejaamu, aga see on ju vaid ajutine abinõu. Õigemini, õige käik vast, aga veel väiksemad oleks kulud poole vähemate poodide juures igal juhul. Seda enam, et omatoodangu valik ja kvaliteet on OG Elektra ketis ammu halvenenud. Päikesepaneele paigaldab ka COOP.
Kasvatame majandust, suurendades tootmist?
Me niigi toodame hullult rohkem kui vaja ja ei oska isegi tarbimist vähendada! Hullem veel, veame siia väga kaugel toodetut! Mida see kulude suurenemine tarbijale võib tähendada, sõltub ikka MEIST ENDIST! Mingi mass pasundab vajadusest ehitada ikka rohkem 4-realisi, viadukte jm, kuigi kardinaalne sodi tootmise ja vedude vähendamine muudaks ju olematuks selliste rajatiste vajaduse? Need rullnokad, kes lärmavad, eeldavad, et kõik, ka rattasõitjad jt peaks kulud kinni maksma? Kui palju kulub betoonile? Kundas haavapuidumassi tootva Estonian Celli juhtkond teatab, et ainult ühes kuus, augustis maksid nad elektri ja gaasi eest 600 000 eurot rohkem!
Ehk siis, kas meie tarbijana oleme nõus maksma kinni igas kuus sadu miljoneid kasvavaid kulusid?
Loo lõpus tuleb jutuks lühidalt ka valgustus.
LED-lambid on toredad asjad suuresti, aga nende mõju kodus on väiksem kui avalikus ruumis. Sinna on elektri toel tehtud postide, kaablite jm abil paigaldatud säästlik valgustus. Kas ikka on? Haapsalus peatänava remont peaks eeldama, et sääst muutuks eesmärgiks omaette, seega peaks kaduma sellistel lõikudel selline valgustus? Ja paigaldatama kõnnitee valgustamiseks kordades vähemkulukad valgustid majadele ja väravatele? Kas ikka tõsiselt mõtleme sellele, et see eurorahade abil tehtav asi on see, mida hiljem maksta jõuame? Juba ammu paljudes linandes on pimendamisperioodid!
Rein Sikk kirjutab aga, et Taanis hakkasid kohaliku tuulepargi kaasosanikeks ja hetkel suudetakse seal kuni pool elektrit toota tuulest. nali naljaks, kaota vajadus ülejäänud poole energiatarbimise järgi....
***************************
Koolides olla plahvatuslikult kasvanud nakkuskollete arv. Terviseametilt võib küsima jäädagi, miks tänavu ei tegeldud UV-lampide muretsemisega. Süüdlased vaikivad.
Kui palju on sellega tegeletud hooldekodudes?
*********************
Taas blogger ei lase mõnda lõiku postitada, lisan selle siia:
VastaKustutaAivar Kukk kommenteeris:
Võrus a 14 toidupoodi s 10 000 elaniku kohta. Rimi, Maksimarket, Lidl. Selver, A1000 Market, Maxima suured ja veits väiksemaid veel. Kohalikul tootjal Jaagumärl on 3 poodi! Ma juba kaua räägin, et see tõstab hindu mitte ei too neid alls.😁
Mina:
Kui palju on 14+3 toidupoes külmikuid, kassasid, valgusteid, kütteseadmeid, riiuleid, jm ning jagage see nüüd ..., näiteks 4-ga? Kas elektrikulud, milles räägib Gross, langevad? Või on soliidse ärimehe maine selline, et võib süüdimatult süüdistada teisi?
https://sakala.postimees.ee/8262809/arimees-oleg-gross-majanduslanguse-ajal-ei-tohi-makse-tosta