Vahel otsin taga pilte, kus ma ise peal ja need kõik nii laiali. Et püüan omaaegseid postitusi natuke korrastada, siis toon ka pilte siia ja lisan juurdegi. Tegelikult on nende piltide taga sageli ka toredad ja armsad kohtumised ehk mälestused. Ja lisan pilte ka mujalt kui Haapsalust.
Thursday, September 4, 2014
Haapsalus on hea - mu näost näha ju!
Tänud neile, kes minust pilte teinud, kui on hea....
Vahele mu lugusid ajalehtedes
Monday, December 15, 2014
Vana lugu, mis netis vaid teadjatele nähtav oli.
Mida saaks Eesti endale lubada Rail Balticu asemel?
(11)
Alo Lõhmus
Maaleht
Haapsalu raudtee taastamise eest võitlev Neeme Sihv unistab raudteest rattateeks muudetud paigas võimalusest Tartust rongiga Rohukülla sõita, et seal jalgratas rongist maha tõsta ja alles Hiiumaal sadulasse istuda. Tööle ja spaasse sõitmine oleks juba iseenesestmõistetav. Hiiumaa inimesed saaksid Tallinnasse sõites aga auto sootuks Heltermaale jätta.
Foto: Sven Arbet
KALLIS RAUDTEE-EHITUS: Rail Balticu rajamiseks ei tule kogu summa Euroopast, vaid see neelaks ka üle poole miljardi euro Eesti riigi raha
Hoolimata Euroopa abist, läheb super-raudtee Rail Baltic ka Eesti maksumaksjale üsnagi kulukaks. Veel pole hilja arutleda, kas võiksime selle raha eest endale midagi muud soetada.
Hoolimata Euroopa abist, läheb super-raudtee Rail Baltic ka Eesti maksumaksjale üsnagi kulukaks. Veel pole hilja arutleda, kas võiksime selle raha eest endale midagi muud soetada.
Iga perekond seisab koduseid eelarveotsuseid tehes valiku ees, mille peale oma raha kulutada.
Kui õige ostaksime 1000 euro eest uue ja ägeda, kristallpuhta pildiga teleka! Väga mõnus oleks sellest filme vahtida.
Aga ... vana telekas töötab ju siiani, kas nii suur väljaminek on ikka hädavajalik? Tuhande euro eest saaksime tasuda laste trennide eest aasta ringi.
Noh, aga naabrimehel ju on ometi selline telekas...
Riik on laiendatud perekond ning riigieelarve on võrreldav rahvapere rahakotiga. Praegu oleme oma ostunimekirja võtnud ligikaudu 1000 miljonit eurot maksva Rail Balticu rajamise. Teeme seda naabritega kahasse ja Euroopa abiga.
Sellest hoolimata tuleb meil endal maksta vähemalt 500 miljonit eurot pluss uue raudtee iga-aastane ülalpidamiskulu, mis hinnangute kohaselt moodustab 5 miljonit eurot aastas.
Mida me selle raha eest soetada võiksime, kui Rail Balticust loobuksime?
Väljaminek on tõesti suur
Kõigepealt tuleb endale teadvustada, et Rail Balticu kulud on tõesti suured. Raudtee Eesti jupi maksumus on 1140 miljonit eurot, millest ELilt võime saada, kui kõik hästi läheb, veidi üle poole.
Jutud 85protsendilisest eurofinantseeringust ei vasta tõele, tegu on eurobürokraatliku terminoloogiatrikiga: 85% ulatuses võib EL finantseerida raudtee nn finantsvajakut, mis omakorda moodustab vaid 2/3 raudtee maksumusest.
“Kui me räägime 1,14 miljardist, siis EList saame selle süsteemi alusel maksimum 644 miljonit eurot. Ülejäänu – üle 500 miljoni natukene – tuleb leida teistest vahenditest,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel septembris Vikerraadiole.
Sedagi euroraha tuleb taotleda osakaupa. Esimene taotlus annab edu korral 191 miljonit ehk ainult 18% raudtee Eesti osa kogukulust. Järgmise taotluse rahuldamine pole ette kindel, vaid sõltub projekti kvaliteedist.
Raudteed kallinesid kõvasti
Pool miljardit eurot tuleb aga igal juhul ise välja käia või kokku laenata, viimasel juhul lisanduvad ka intressid. Aga võib-olla kulub raha palju rohkem, kui Rail Balticu ehitamine peaks osutuma kavandatust kallimaks.
Taani majandusgeograaf, Oxfordi ülikooli Saïd Business Schooli professor Bent Flyvbjerg on 2007. aastal valminud uuringus näidanud, et Euroopa megaprojektid kipuvad töö käigus kujunema kõvasti kallimaks, kui algul arvatud. See juhtub üheksa suurprojektiga kümnest.
Raudtee-ehituse puhul kujunevad tööd planeeritust keskmiselt 44,7% kallimaks.
Kallinemise põhjustes pole midagi üllatavat. See on tingitud eelkõige megaprojektide väga pikast ja keerulisest planeerimistsüklist, vajadusest teha kulukaid kompromisse vastandlike huvide rahuldamiseks, projekti olemuse muutumisest töö käigus ja muudest asjaoludest, mis on jälgitavad juba ka Rail Balticu kavandamise protsessis.
Professor Flyvbjergi uurimus märgib, et lisaks rajamiskulude kasvule toovad need mõjurid sageli kaasa ka valminud objekti oodatust madalama tulukuse. Rail Balticu puhul on samuti kahtlane, kas prognoositav kauba- ja reisijateveo tase on ikka saavutatav.
Kui Flyvbjergi efekt peaks täies ilus ilmnema ka Rail Balticu puhul, kasvab Eesti omaosalus 723,5 miljoni euroni.
See on hirmuäratav summa, vanas rahas väljendatuna 11,3 miljardit krooni. Ent kuna kallinemine on esialgu vaid hüpoteetiline, piirdume siinkohal ainult praegu ametlikult välja käidud summaga.
Seega, mida võiksime endale soetada 500 miljoni euro eest, kui loobuksime Rail Balticust?
1. Haapsallu taas raudtee
Kui jääda raudtee teema juurde, saaks korda teha praeguse raudteevõrgu ning taastada sellelt amputeeritud liinid.
Kümme aastat tagasi, 2004 lõppes näiteks liiklus Haapsalu raudteel ning rööpaid asuti maast üles võtma. Regulaarne reisirongiliiklus oli otsa saanud juba 1995. aastal.
Ehkki Haapsalu on hiilgava kuurortlinna minevikuga ja asub sisuliselt Suur-Tallinna külje all, seonduvad linnaga viimasel ajal peamiselt negatiivsed uudised: ettevõtted lahkuvad, klientide puudusel sulgevad uksi ka pangad. Käivitunud on tavaline Eesti väikelinna nõiaringi stsenaarium: inimesed lahkuvad, sest pole tööd; töö lahkub, sest pole inimesi.
Kui Haapsalu ja Tallinna vahel vuhiseksid aga moodsad Elroni rongid (sajakilomeetrise teelõigu läbiksid nad juba praegu vähem kui tunniga), koidaksid linnale taas paremad päevad, usub Haapsalu raudtee taastamise eest võitlev aktivist Neeme Sihv.
“Siis saaksid inimesed elada Haapsalus ning tööl käia Keilas või Tallinnas. Ja ka vastupidi: Tallinnast saaks mugavasti sõita Haapsallu spaasse või kontserdile,” leiab ta.
Kui taastatav raudtee pikendada Haapsalu jaamast Rohuküla sadamani, omandaks “raudteeühenduse” ka Hiiumaa. Rattamatkajad võiksid kas või Tartust rongiga Rohukülla ja sealt edasi praamiga Hiiumaale sõita, nii et sadulasse tuleks neil istuda alles saare peal. Hiiumaa inimesed võiksid pealinna minnes auto üldse Heltermaale jätta.
Sõitjaid liinile jätkuks, usub Sihv. “Praegu otsivad inimesed Haapsalust Tallinnasse sõitmiseks Facebooki kaudu kohti sõiduautodesse, vabad kohad võetakse ruttu ära,” toob ta näiteks.
Erinevalt Pärnu raudteejaamast asub Haapsalu raudteejaam suhteliselt kesklinnas, mistõttu Haapsalu liin võiks osutuda popimakski kui olemasolev Pärnu liin.
Kui palju Haapsalu raudtee (täpsemalt praegu Riisiperes lõppeva liini jätkamine Haapsaluni) maksma läheks?
Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu ütleb, et maksimumvariant – elektrifitseeritud raudtee kuni Rohuküla sadamani – läheks maksma 50–60 miljonit eurot.
Kõige tagasihoidlikum variant – diiselrongide raudtee kuni Haapsalu jaamani – nõuaks 30–35 miljonit eurot.
Seega pole Haapsalu raudtee näol tegu üle mõistuse suure investeeringuga. “Üksainus maja võib maksma minna sama palju,” sõnab Mäesalu. Rail Balticule kuluva raha eest saaks Haapsalu liine ehitada kas või kümme tükki.
Aastateks 2014−2020 kehtestatud transpordi arengukava tegevusplaan näeb mugava ja kaasaegse ühistranspordi arendamiseks ette 436,2 miljoni euro kulutamist. See hõlmab kogu “vana” raudtee edasist renoveerimist kiiruseni 120 ja sirgematel lõikudel isegi 140 km tunnis.
Ka tähendab see summa investeeringuid regionaalsesse ja kohalikku ühistransporti, nii et igast maakonnakeskusest saaks ühistranspordiga Tallinnasse maksimaalselt kolme tunniga.
Kogu selle programmi võiksime ellu viia Rail Balticu omafinantseeringuks kuluva rahaga.
2. Riigikaitse paraneks
Nagu Ukraina sündmused veenvalt näidanud, on Eesti sõjaline julgeolek järsult halvenenud.
Uus riigikaitse arengukava
näeb aastaks 2022 ette küll moodsate soomukite, lahingumasinate, tankitõrjerelvade ja liikursuurtükkide soetamist, kuid nii mõnegi eksperdi arvates tuleks seda teha kiiremini. Aga tankide muretsemine lükkub hoopis kaugesse tulevikku.
Arengukavas nenditakse, et tankide ja keskmaa õhutõrje võime täielik väljaarendamine pole rahapuudusel 2022. aastaks võimalik, kõne alla tuleb vaid
“nende võimete arendamise alustamine”. Asi on selles, et majanduskriisi ajal kärbiti kõvasti ka kaitse-eelarvet ning lükati edasi kaitsekulutuste tõstmine kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
See viivitus on pidurdanud kaitseväe arengut ning annab tunda tänase päevani. Kui varem loodeti aastail 2009−2018 riigikaitseks kulutada 5,5 miljardit eurot, siis nüüd tuleb piirduda vaid 3,7 miljardiga ehk kolmandiku võrra väiksema summaga.
Rail Balticu omafinantseeringuks kuluv 500 miljonit eurot ei kompenseeriks seda puudujääki täiel määral, kuid annaks siiski juurde summa, mis võrdub kaitsejõudude ühe rammusa aastaeelarvega.
Selle raha eest võiksime osta keskmaa õhutõrjesüsteeme, mis annaksid Eestile reaalse kontrolli oma õhuruumi üle ja tagaksid sõja ajal meie maavägedele kaitse vaenlase õhurünnakute eest.
Idapiiri võsast puhastamisele ja täismahus mahamärkimisele kuluv 26 miljonit eurot on Rail Balticu kõrval aga lausa peenraha.
3. Tallinna–Tartu maantee
Majandus- ja taristuminister Urve Palo ütles juunikuus Riigikogus esinedes, et võiksime kaaluda Tallinna–Tartu maantee kiirendatud tempos neljarealiseks ehitamist ja teha juba aastaks 2020 valmis lõigu Tallinnast Paideni.
Miks Eesti riik ei võiks kaaluda laenu võtmist, et kiiremas korras investeerida Tallinna ja Paide vahelise tee neljarealiseks muutmisse?
Kokku maksaks lõik, mis on tegemata, 200 miljonit eurot, ja umbes 70 miljonit eurot on võimalik saada ELi struktuurivahenditest, arutles Palo. Nii et omalt poolt peaksime juurde panema 130 miljonit.
Lihtne aritmeetika näitab, et Rail Balticu omafinantseeringu eest saaks täies mahus välja ehitada kogu Tallinna–Tartu maantee (556 miljonit eurot).
Sarnaselt Haapsalu raudteega toetaks see niihästi Tartu kui ka kogu Lõuna-Eesti arengut ja majandust. Tee-ehituseks on mõistagi ka teisi kandidaate, näiteks Via Baltica 142kilomeetrine trass Ääsmäelt Iklani maksaks neljarealisena 578 miljonit eurot.
Kuna trass läbiks Pärnut, oleks see suvituspealinnale ka teatavaks lohutuseks Rail Balticu ärajäämise eest.
4. Saaremaa sild saaks teoks
Isegi Saaremaa silla, Eesti suurprojektidest kõige kuulsama, saaks Rail Balticu omafinantseeringu eest valmis ehitada.
Saaremaa sillast räägiti viimati tõsisemalt 2010. aastal. Toonane majandusminister Juhan Parts hindas sillaehituse maksumuseks üle viie miljardi krooni ehk 325 miljonit eurot.
Kuna tegu on suurprojektiga, võib professor Flyvbjergi kirjeldatud kallinemist arvestades silla tegelikuks maksumuseks hinnata vähemalt 400 miljonit eurot. Kuid Rail Balticu omafinantseeringust loobumise korral oleks see raha leitav.
Tartusse ehitatav kolossaalne Eesti Rahva Muuseum läheb maksma 63 miljonit eurot. Ühe riigigümnaasiumi ehitamine või renoveerimine maksab 3−5 miljonit eurot.
Saaremaa silla kõrvalt jääks seega raha nii ERMi peahoone kinnimaksmiseks kui ka riigigümnaasiumide rajamiseks igasse maakonnakeskusse.
5. Elu võiks muuta paremaks
Raha betooni ja raudteerööbastesse matmise asemel võib seda aga kulutada hoopis inimeste peale. Näiteks kava tõsta alampalk 2019. aastaks 800 euroni läheb mõtte autorite hinnangul maksma 100 miljonit eurot.
Kui Rail Balticu omafinantseeringu tasumise asemel tõstagi alampalk sellele tasemele ning suurendada ka õpetajate, arstide, kultuuritöötajate ja teiste riigiteenistujate palku, edendaks see elu Eestis ning vähendaks väljarännet.
Võib-olla aitaks see väljarännanuid lausa Eestisse tagasigi meelitada.
Ka ei läheks palkadeks makstav raha päriselt kaduma, vaid jääks majandusse ringlema, ergutades majanduskasvu ja kergitades ka erasektori palku.
“Kas eesti rahvas soovib ikka veel Rail Balticut, kui peab peaaegu pool ise kinni maksma?” küsib kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust eestvedaja Vahur Tõnissoo.
Ta toonitab, et praegu saame 1,14 miljardi eurosest summast Euroopa abina arvestada vaid 191 miljoniga. Ülejäänud summa rajaneb esialgu vaid suurel optimismil.
Niisiis: on meil seda uut telekat tõesti tarvis?
Superprojekt
Rail Baltic
- Rong sõidab Euroopa tavarööpmelaiusel 1435 mm.
- Rong kasutab liikumiseks elektrit.
- Rongi kiirus: kuni 240 km/h.
- Raudtee on kaherööpmeline.
- Kogutrassi pikkus ca 700 kilomeetrit, sellest ca 200 Eestis.
- Valmimisaeg 2022.−2025. aastal.
- Projekti tehakse koostöös Läti, Leedu, Soome ja Poolaga.
- Mõeldud nii reisi- kui ka kaubavedudeks.
- Peatused Tallinnas Ülemistel ja Pärnus, lisavõimalus Raplas.
- Maksumus kokku 3,6 miljardit eurot, Eesti osa ca üks miljard. Eeldatav ELi toetus kuni 85%.
Allikas: www.railbaltic.info
Ma küll ei tea, miks see avalikult üleval ei olnud Maalehe uudistevoos, aga jäägu see vähemalt alles.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Haapsalus ongi hea!
Aitäh: Tiiu Kammiste, Arvo Tarmula, Heidi Rand jt head inimesed!
Wednesday, December 25, 2013
Eestimaa on hea!
Ei kahtlegi, et maa on hea! Riigi kui sellise kujundame aga me paraku kõik.
Imestama pani, et president ka raudteelaste teemal sõna võttis. Aga eks minagi tunnen end puudutatuna natuke, kui loen, et...
Teine asi - mulle tundub, et meil on just eriti sel aastal hakanud levima mingi suhtumine riiki, mis on halvustav, riigi suhtes negatiivne. Kusjuures ma saan aru, kui sa ütled, et valitsus on
paha ja loll, kui riigikogu on paha ja loll, siis me võime selle üle vaielda. Aga riik iseenesest on tegelikult uskumatult hea. Ma ütlen seda täieliku teadmisega, et kui ma seda ütlen, siis mõned hakkavad rääkima, et mis ta siin ütleb.
Ma ei oskagi ise öelda,kas ma halvustan riiki. Mõnigi süüdistanud mind vingumises, aga vingumisel ja kriitikal on vahe. Pole seepärast ka üllatav, et enamasti on süüdistajaks just see, kes ise vinguja etalon ja mingit vaeva asjade paremaks muutmiseks ei näe. Olen ka läbi lillede kedagi lolliks nimetanud, aga eks seda tee me pea kõik. Vabandan kui kedagi sellega solvanud, paraku jään veendumusele, et sinna kategooriasse kipuvad kuuluma need, kes ei hooli. Ja kes ei suuda üle olla eneseuhkusest, et ükskord ometigi muutuksime kodanikeühenduste riigiks. Nagu rääkis Jaan Leetsar. Ja kui ikka kriitikat ei mõista, siis hingega inimene võib vabalt emotsionaalselt oma mõtted välja öelda. Asja eest!
Mõnevõrra halvem on aga see, et isegi mõned töökaaslastest, kes ometigi peaks süsteemi läbi ja lõhki tundma, torkavad, et mis teiste eest seista ja pole neil vaja koduväravast tööle tulla ning muud säherdust. Tuleb välja, et ei osata meil hoolida neist, kellega aina koos oldud!? Ma ei tea, ise ei kujuta küll ette, et poleks hoolinud neist, kes ise hoolisid, sh ka reisijatest. Ikka neist samadest inimestest, kellest presidentki rääkis regionaalpoliitikaga seoses. Järelikult pole hoolivust mitte ainult ametnikel ega riigil, vaid ka oma kõrval olevatel inimestel? Muidugi ei käi see kaugeltki kõigi kohta, jutt ikka teatud osast. Ometi peaks see osa aina vähenema...
Nii et maa on uskumatult hea, riigil on sinna veel pikk tee!!!
Mida aga sooviks uuelt aastalt!
Haapsalu raudteed ja rongiliikluse taastumist Lõuna-Eestis
Puhata tööst ja võitlustest tuuleveskitega.
Aegade tulekut, kus tegelikkuses hakatakse inimesi kaasama ja kuulama.
Kääride vähenemist paljudes valdkondades.
Turvalisuse taastamist.
Tööd, mida saab teha hingega.
Palju kohtumisi heade inimestega.
Fototabamusi.
Ja palju muudki!
Teilegi soovin parimaid hetki ja saavutusi! Hingesoojust ja soovi midagi ära teha!
Ning ma ei suuda tänada nimepidi kõiki neid inimesi, kes olnud olemas minu jaoks, toetanud Haapsalu raudteed, avaldanud oma mõtteid siin, kohtumistel ja facebookis. See kõik on palju olulisem ju kui võiks arvata!
TÄNAN TEID, SÕBRAD JA TOETAJAD!
Ja kindlasti ei soovi me seda, et pilt oleks vaid ilus, vaid ka seda, et riik seisaks rahva poole näoga!
**********************************
28. 12
Aasta viimased päevad venivad nagu tehtaks tigu. Lähed magama, näed unes ronge, regionaalpoliitikat ja lolle ametnikke. Ärkad ja see kõik on ikka veel sinuga...
Vabandan ametnike ees, lihtsalt president ütles nii. Aga see töö pole nii lihtne nagu president arvab must-valgelt, et riik on imehea! Kogu see rahva võõrastus tuleb just sellest, et riik on arrogantne ja ignoreeriv. Nagu ütles majandusminister Valtus. Oma sõiduvees, rääkides ühenduste vajalikkusest, aga mitte meie jaoks. Ikka teiste jaoks. Ei tea, kas vietnamlaste toomiseks siiapoole?
Mõni ei mõista, miks ma kirun elroonlasi. Ikka sellepärast, et suhtumine seal inimestesse on eriti ere näide riigi suhtumisest. Tahad minna süütu näoga reisijaid teenindama kui selgub, et reisijad paanikas uute sõiduplaanide ja regionaalpoliitika pärast. Teenindajad tulevad ja näost näha, et on väsinud olnust ja sellest, mis ees. Muud ei kuule, kui et Pääskülas ollakse arrogantsed ja ignoreerivad....
Midagi on pildil valesti!!!!
Mõni sõber ei oska aru saada sellest, mis on hoolimine ja sellest, et tööd rongis tehes ei saa unustada, et me teenindamegi reisijaid.. Mitte ei ole õnnelikud siis kui mõni asi tööandja poolt tore. Tore võib olla ka supilakke saamine. Aga peamine, mida üks ettevõte peab pakkuma, on tipptase. On kahju kui isegi tippametnikud sellest aru ei saa!
Vaatasin täna ühte FB lehte. Huvitav küll, miks seal nii vähe arvamusi? Äkki selle pärast, et inimesed tunnetavad, et kirjutamine mõttetu? Sest nagunii saab vaid sisutühje vastuseid kui üldse saab!? Pigem blokeeritakse sind või kustutatakse sinu mure? Niimoodi märkamatult ja soliidselt....
Ahjaa,tuhandete tegematajätmiste kõrval üks veel. Inimesed läheks 1.jaan tööle, aga ei saa, sest see võib kaasa tuua suure rahalise kaotuse.Ja soliidsus jätab asja otsustamise aasta viimasesse päeva....
Ning kes süüdi? Ikka AÜ kõrge tegelane! Kellegi arvates....
********************************************
29.12.
Väsimus lausa murrab!
Aga ikkagi oli tore täna sõita väikse seltskonnaga Raplasse ja tagasi. Istusime vagunis, just need, kes püüavad mõelda teistele ja midagi ära teha. Et lihtsalt talletada mällu rongisõit vana rongiga ja tunda heade kaaslaste mõju. Just need kaaslased olid vagunis.
Sunday, June 22, 2014
Fotosid albumist ja elust.
Fotosid aegu tagasi, albumitest. Tundmatuid kaugematest aegadest ja tuttavaid mitte nii kaugetest. Ning minu fotosid inimestest. Selleks,et neile ilusa pildi emotsioonidega head meelt teha,kui lihtsalt pildistatud.Fotograaf on ja jääb fotograafiks. Mina selliseks lihtsaks, ilustamata inimesi, keda pildistanud.
Inimesi põnev pildistada.
Palju ilu.
Palju rõõmu.
Palju põnevust.
Ja ikka loodad,et tulemus saab hea!
Kui keegi aga ennast SIIN AVASTAB, KIRJUTAGE! OLEKS TORE KOHTUDA JA/VÕI PILDID, MIS TEHTUD, KÄTTE TOIMETADA.
ENAMUSEL PILDID JU KÄESKI, AGA DIGINA MITTE!
*********************************************************
Monday, June 23, 2014
Arvuti tühjendamine...
Juba päev varem shaslõkki teinud, sai selgeks, et peab ka arvuti tühjemaks tegema. On küll mõned pildid, mida hoidsin mõne teema illustreerimiseks. Aga kui teemat veel ei tekkinud, siis panen pildid üles ja toon teemad juurde hoopis.
Siin on kaks koosseisu vanu ronge. Uued porgandid tihtiületäituvusega. Põhjuseks väiksem täituvus, vilets sõiduplaan, MKM-i poolne pigistamine kulude kokkuhoiu eesmärgil (ei ole see riik üldse nii heas seisus kui võimupoliitikud üritavad näidata) ja palju muud. Paar vana rongi peakski alles jääma, et ehk riik peaks need ostma. Tegema osa vaguneid ümber tasemel erirongiks, sellest küllaga räägitud. Paraku toimub vaikiv ajastu asjades, mis olulised. Ja nii pole lootustki, et mitme porgandi asemel oleks midagigi liinile saata, et tagada inimlikud sõiduvõimalused. Aga eks ülehomne oäev näita jälle midagi meie tasemest. Ja kuigi mõnigi kõva raudteelane toob välja ideid, mida peaks isegi häbi olema öelda, ei tee see asju sugugi paremaks. Kaob maine veelgi ja isegi siis nad ei mõista põhjuseid. Arvates, et eksin mina. Paraku mitte, nendes asjades ma ei eksi...
Pole ronge, pole ka elu. Vähemalt sel tasemel, mis võiks olla. Nii seisavad mõned rongid lõppjaamades, viimane Haapsalu rong aga juba aastakümnest rohkem depoos.Kurvalt, kõigi poolt hüljatud. Nagu riigi poliitika tagajärjel (on ka muid põhjuseid, aga see peamine) laguneb maaelu. Et see kiiremini toimuks, aidatakse ülaltpoolt sellele jõudsalt kaasa.
E-riik ja tiiger ja ei tea, mis veel. Olen niipalju sellest kirjutanud, paraku on igasugune info levitamise tase meil hullem kui dzhunglis! Miks ei suudeta igal pool teha tasemel infoekraane mahuka ja mitmekeelse infoga?
Miks on uhketes linnaliini ootekodades vaba ruumi küllaga, aga info pannakse postidele? Seegi hädine, aga vähemalt midagi antakse teada. Miks ei suudeta teha midagi nii konkreetset ja korrektset, nagu kohati olemas?
Raha võim ruulib!
Kui paljude peatustes on olemas võimalus parkida ja einestada?
ERM kerkib,isegi ehitust eriti ei kajastata. Tekim ajalookants, muud kohad aga vinduvad või lagunevad. Nii ka Lavassaares ja Haapsalus. Ei ole meileoluline hoida seda, mis meie minevik ja tulevik. Tulevik muidugi turismi koha pealt.
Tuleb puid varuda.
Hakkepuidu turg aga kõigub.
Ka Peterburist sõidavad külalised. Paraku, vaadates rongide kvaliteeti ja pealinna vaksali seisukorda, pole nemadki meile olulised...
Lagunemise, ükskõiksuse ja minnalaskmise etalon -Oru Turbatööstus.
Külaturud, talud ja koostöö, mis on nii paljude ametnike ja poliitikute lemmikteema. Tegelikult lastaks ka siin lihtsalt vesi peale. Misjaoks teha? Nagunii elame varsti kõik Tallinnas, muu maa aga müüme maha. Peal on mets, alla on vesi, maavarad ja RAHA!
On hea kui mõnus pelgupaik.Kõige eest see ei päästa, aga trepist üles ja und nautima...
kui siit kostub, aga see ei tähenda, et ma (me) ei peaks muretsema. Ja rohkem vaeva nägema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar