ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

pühapäev, 12. veebruar 2012

OOTESAAL T-VÄIKSES EESKUJUKS



Jah, on avatud! Kes peaks seal rongi ootama, siis halva ilma puhul kindlasti kasutage võimalust. Tõsi küll, väga saun seal just pole ja ega vist ka teadustamine sinna kosta, aga igatahes parem kui mitte midagi.

Täna sõitsin Aegviidust mööda ja täitsa kurb on. Uued platvormid ja mahaparseldatud jaamahoone. Pole just parim kooslus. Samas on kiitustväärt see, et olemas parkla. Nüüd oleks kindlasti vajalik mingigi ooteruumi ehitamine parklasse võimalikult lähedale ülemäigule. Nii saaks oodata ühtlasi ka bussi. On üllatav, et end kultuurseks riigiks pidavas Eestis nii ükskõikselt suhtutakse enda mainesse. Sest äärmiselt mainetkahjustav on seegi, et Balti jaams peale kella 19 pole väikestki ruumi kus istuda. Ja peatustesse (just EVR-i infral) ei tehta istepinke. Rääkimata ooteruumidest. Jus iis otsustajad ei saa aru, mis on maine ja mida tähendab reisijasõbralik suhtumine. Laiemalt suhtumine oma riigi kodanikesse ja külalistesse. Ja ega pole mõtet selle teemal ka küsimusi esitada, nagunii on vastuseks mingi tühi sõnademulin.

Lagedil peaks aga koha peal ära käima, ehk tasuks kaaluda võimalust tunnelitesse tagada minimaalne soojendus ja mõned pingid!? Nii saaks vähemalt eriolukordade puhul natukenegi inimlikke tingimusi tagada.

Ülemiste muidugi omaette ooper. Tundub, et eraomanduse pooldajatel võib isegi õigus olla! Peaks vist riigi erastama. Sest kui mõni firma suudab hotellist teise hoonesse ehitada klaasist käigu, aga riik ei suuda ehitada teist treppi Ülemiste paarissuuna platvormile, rääkimata sarnasest ooteruumist viaduktiga ühele tasapinnale, siis saab sellist riiki võtta tõsiselt? Ometi poleks selline ooteruum üle mõistuse kallis, olemasolu korral oleks aga kõva pluss tegijatele!

Ja mida edasi, seda naeruväärsemaks asi muutub. Kärkna peatus pea 2 kuud juba valmis
kuid muuta mõni rida sõiduplaanis käib EVR Infrale ilmselgelt üle jõu. Aga palun, kui on vaja, küsige abi! Teeme ära!? Inimesed juba ammu ootavad, et saaks rongile.
Veelgi naeruväärsem on see, et isegi valgustus olemas ja maksumaksja (või firma) raha kulub.

Kui ükskõik mis artiklit loed, siis laristamise kohta päris teravalt pläralas kirjutatakse ja enamasti küsitakse, kas keegi vastutab. Ja valdavas enamuses ammu selge, et siin enam ei teatagi, mida vastutus tähendab. 

*******************************
Küll aga on tore, et siin-seal midagi välja tilgub. Ainult, millal siis midagi tegema hakatakse? Tänavu?

Riia maantee – Papiniidu tänava raudtee vahelise ala detailplaneeringus on reisijate raudteejaam ette nähtud viia Papiniidu silla juurde. Nimetatud alale on kavandatud ärimaa, pakkudes muu hulgas peatuskohta Via Baltica kasutajatele, kes linnast läbi ei sõida.

 ***************************

Küll aga selgusetu, kas Kohila jaama lammutamine põhjendatud. Muidugi on renoveerimine kallis, aga oma võlu on jaamahoonetel täiesti olemas...


10 kommentaari:

  1. Ära nüüd arva, et otsustajad ei mõtle. Mõtlevad küll. Et kuidas rongireisijaid võimalikult keppida ja autodesse tagasi suruda. Hea meelega ei teeks nad mitte midagi, need platvormid ja kanajalgadel tiivad mis tuulevaikse ilmaga vihma eest kaitsevad, on ka justku Brüsseli onudele pakasuha mõttes püsti aetud, et näidata, et midagi justkui oleks ka. Meenutagem või Raasiku jaamahoone kadumist: inimesed olid seal tuulevarjus. Ajalooline hoone pühiti maa pealt. Siis lõhuti pritsikuuri uksed maha ja rahvas hakkas seal varjul olema. Ka pritsikuur hävitati kiirelt...

    VastaKustuta
  2. Tänud, Soobel!

    Kui nad vaid selle peale mõtleks, peaks dotatsiooni eest küll kõvasti Viagrat ostetama...

    Lõhkumises oleme muidugi kõvad tegijad, imestangi, et meil veel mõni vana jaamahoone püsti!

    VastaKustuta
  3. Ma imestan et T-Väikses olemas ootesaal-ma ei osanud seda arvatagi? Mis ajast siis saab juba seal soojas olla<?

    VastaKustuta
  4. Minu arust peale seda kui Lillekülas õnnetus oli ja inimesed väga vinge ilmaga ligi kolmveerand tundi õues pidid olema, see siis alles hiljuti.

    VastaKustuta
  5. See Kohila jaamahoone on paraku nii otsas - juba vähemalt viimased paarkümmend aastat otsas - et paraku kõlbab ainult jaanituleks. Tänagem selle eest viljastavaid nõukogude tingimusi, kus raudteed muudkui tõsteti ja perroone ehitati, aga maja muudkui "vajus" ja "vajus". Selle peale, et maja säilitada oleks vaja, siis muidugi ei mõeldud. Igasugused jutud taastamisest ja restaureerimisest on praeguseks rohkem sealt soovmõtlemise vallast...
    Reisijate ja jaamakorraldajate ja muidu inimeste peale mõeldes, oleks aeg, mis kuluks jandile ja tantsule selle sara taastamisteed minnes, lihtsalt inimeste mõnitamine. Keegi sellest midagi ei võidaks ja lõpuks - jõudmata ära oodata mingeid restaureerimisi või taastamisi - kukuks see maja enne iseenesest kokku.

    VastaKustuta
  6. Tänud, Anonüümne!

    Tean, et jaamahoone on vajunud ja väga viletsas seisus.
    Kuid võidaks inimene ja ajalugu. Ja see pole vähetähtis!

    Võimalus oleks ju inimesi hoides olla seni ajutises hoones nagu plaanitakse. Ja siis rahulikult lahutada jaamahoone algosakesteks, võimalikult sama materjali kasutades ehitada tasapisi uuesti üles. Pealegi, selle tarvis oleks võimalik kindlasti ka mõnest fondist toetust saada. Küsimus, kas jätkub tahtmist uurida võimalusi ja siis teha või kohe kopp külge ja pilbasteks!?

    Nagu Pärnuski. Olemas hea koht mõni km eemal, aga ei, vaja sinna ja kindlasti vana lõhkudes. Kuigi ligipääs Raeküla tanklale oleks suhteliselt problemaatiline ja kaotataks kliente.

    VastaKustuta
  7. Ja kes selle lõbu kinni maksab? Omanik võiks ju seda teha, oleks väga tore žest, aga teda selleks sundida ja seda temalt nagu iseenesestmõistetavust oodata ei oleks ka päris õige. Ja teine - minu arust põhiprobleem - on see, et funktsionaalsuselt, kui vana maja võimalikult originaalilähedaselt taastada, oleks see tänapäevase rongijaamana ikka väga vilets. Kogu lõunapoolne tiib ja 2. korrus korterid - no kellele neid vaja on. Korraldaja tööruumid ka viletsa ruumilahendusega. Ootesaal väike pugerik (samas Kohilas reisijaid palju), abiruumid olematud.
    Seepärast arvan, et vana originaalis taastamine ei ole eriti mõistlik.

    VastaKustuta
  8. Tänud!

    Kes uue jaama ehitamise kinni maksab? Pole seegi odav lõbu.

    Sudimine ehk polegi õige, kuid iseenesestmõistetav oleks see kui ajalugu püütaks säilitada kui vähegi võimalik ja pole üle mõistuse kallis.

    Muide, korterid võiks vabalt olla. Ametikorteriks. Näiteks, kui tegemist ühispeatusega, kus üks koristaja joolitseb nii platvormide, jaama ja ümbritseva eest - poleks üldse paha kui inimesel võimalik valida ametikorter. Kõik ei jaksa uusi osta meie elatustaseme juures. Kindlasti saaks ka vajadusel välja üürida, seega pigem väike sissetulek.

    Ootesaal polegi nii väike, tavaliselt ju vaid mõned reisijad kasutavad.Ka korraldaja ruumis ei peeta simmaneid. Mida oleks tänapäeval jaamakorraldajal rohkem vaja?

    Eks mõistlikkuse piirides võiks sisemuses ümberkorraldusi lubada, minu jaoks pole see probleem. Kõige olulisem on jaama väljanägemine. Ja praegune on ilus jaam.

    VastaKustuta
  9. Me saame seda öelda praegu, et ootesaali Kohilas mõned reisijad kasutavad. Näituseks Raplas, enne remonti, ei kasutanud ka reisijad eriti ootesaali. Nüüd on näha, et korralikku ootesaali kasutatakse vägagi. Enne ronge, külmade ilmadega, ikka inimesi täis. Rapla jaamahoone ka kuidagi parema plaanilahendusega - minu arust.
    Uue jaama uusehitisena ehitamine ikka odavam kui vana hoone sajaprotsendiline restaureerimine.
    Hoolimata sellest, et jaamakorraldaja ruumis guljanjesid ei peeta on ta ikkagi ebainimlikult peldikuline. Arvan, et inimesed väärivad paremaid töötingimusi - näituseks parema ruumilahenduse ja tänapäevaste olmetingimuste näol. Ka parem vaade aknast perronidel ja jaamateedel toimuvale on kindlasti vajalik. Praeguste "laskepiludega" on seda raske saavutada.
    Olen seisukohal - ja olles muuseas kokku puutunud(ka vana jaamahoonega) ja näinud ka uue jaamahoone lahendust - et nui neljaks vana säilitamine ei ole mõttekas. Ka tänapäeval on võimalik ehitada täiesti "nitševoo" asju.

    Korterite ehitamine on rohkem kinnisvaraarendajate küsimus. Ja kas lugupeetud blogipidaja kujutaks ette mis ulgumine ja hammaste kiristamine siis lahti läheks, kui Edelaraudtee mingeid kortereid ehitama hakkaks.

    VastaKustuta
  10. Tänud!

    Veel kord: ma ei soovi nui neljaks läbi surumist.
    Teiseks, arvan, et sees võib ümberkorraldusi teha. Muide, ka bussipeatuse poole oleks ootesaalist vaja väljumist!?
    Tänapäevaseid olmetingimusi on loomulikult vaja. Alumise korruse korterite pinnal täiesti võimalik dushiruume teha.
    Ja kui jaamahoone "tõuseks", on nähtavus piisav.

    Kisa võib muidugi tõusta. Küsiks vastu, kas ametikorterid on keelatud? Kunagi olid ka need väga vajalikud. Võib ju teha ka puhkeruumid!? Depoos on ka kabinetid remonditud, töötajate puhkeruumid küll eriti meeldivad ei ole. Valikuid on erinevaid!

    Minul on kahju sellest kui välimuselt ilus jaamahoone peaks kaduma. Muidugi saab ka nüüd ilusaid hooneid ehitada, ajalooline mälu on siiski oluline.

    Mina pole uut projekti näinud, aga olen elus katnud maja seinu laudisega. Ja võib öelda, et puidust hooned meil sobilikumad ja ilusaimad. Enim hinge soojendavad. See minu mautse ja arvamus. Kas ka uus maja puidust vooderdusega?

    VastaKustuta