Blogiarhiiv

Pühapäev, 31. oktoober 2021

Nov 2016 - Rohelised ja rongid ja Tiit Riismaa üheprintsiibiline RB.

 

Rohelised hirmul tõe ees?


Tubli, Erakond Eestimaa Rohelised! Just mõtlesin, et viskan pilgu peale, kas keegi Teie raudteepetitsiooni veel kommenteerinud. Ja jõudsin vaevalt mõelda, et äkki blokeeritakse mind ka nende lehel, nagu seda tegid omal ajal sotsid! Kommentaarid muidugi kustutatud.

Katrin Idla See plaan on nii mitu aastat arutluse all olnud. Ma mõtlen et miks varem siis parandusi ei teinud ? Või te arvate et polegi üldse seda raudteed vaja?
Erakond Eestimaa Rohelised Me oleme selle plaani negatiivsetest külgedest ka paar aastat rääkinud... aga petitsioonis on enamus asju kirjas - raudteed on vaja, aga kuniks see pole lennuki kiirusega võrreldav, on liikumispiiranguks o 700, maksimum 1000 km. Seega on mõtekas rekonstrueerida olemasolev raudtee kiiremaks ning oodata tõeliselt kiire tehnoloogia tulekut.
Katrin Idla
Katrin Idla Eestist ei lähe ju raudteed lääne euroopasse ... ja rööpalaius on erinev. Kui euroopa raha sellesse projekti ära võetakse siis me ju lihtsalt jääme ilma raudteeta. Mina küll seda ei poolda. 700 km/h raudteed pole ja sellise kiiruse jaoks on üldse vaja mingit muud tee lahendust. Rail Baltica saab konstrueerida selliseks et see ei segajs loomade ja inimeste liikumist.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Raudtee Euroopasse on täiesti olemas ja rööpmelaiused on Euroopas erinevad - see pole probleem. RB probleem ongi selles, et ta on ette nähtud teha just sellel kõige primitiivsemal ja loodust kahjustavamal viisil - valli kuhjates ja tara ehitades. Kiire ja reaalselt kasutatava ühenduse saamiseks Euroopaga tulebki hoopis teistsugune asi konstrueerida, kui praegu plaanitud.
Katrin Idla
Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - mis jutt see on? Me ei saa isegi Riiga rongiga sõita, mis on olemas?
Raivo Juurak
Raivo Juurak
Raivo Juurak Ehitatakse valli kuhjates? Kas mõtlete, et kaubaraudtee peaks olema postidel?
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Raudtee Riiga on ju olemas - ja on edasigi.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Jah, uus raudtee uue tehnoloogiaga peab olema postidel.
Raivo Juurak
Raivo Juurak Erakond Eestimaa Rohelised Siis peab vist raha juurde küsima? See mõte mulle meeldb. Pariis-Lyon on vist postidel monorelss?
Katrin Idla
Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - suht mage lugu. Millal homme rong Riiga väljub ja kust?
Katrin Idla
Katrin Idla Mingit mõtet pole tervet teed postidele ehitada. Nonsenss. Mõnedes kohtades küll jah, et oleks tagatud läbipääsud.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised See, et rongi pole mööda 120 km h jaoks rekonstrueeritud teed käima saadud, pole mitte raudtee puudumise viga ju...raudtee on ju olemas! Kaubamahtu pole, raudtee kasutamist soosivaid otsuseid pole, oskusi pole... aga raudtee - aeglane küll - on olemas. Muidugi võiks see olla elektrifitseeritud ja tehtud 160 km h... Mis siin arusaamatut on?
Katrin Idla
Katrin Idla ohoh... arvasin et teil on soov oma seisukohti selgitada :) Aga samas, saan aru et rohelisel erakonnal on suht raske seletada miks nad rongiliikluse vastu on ning sellega lennuliiklust toetavad.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Ei saa aru, kuidas õnnestub sellest petitsioonist midagi niisugust välja lugeda... seal on ju selgelt öeldud, et POOLDAME raudteetransporti -lihtsalt majandusgeograafiliselt on Tartu tee kiiremaksrekonstrueerimine ökonoomsem! u 200 km h raudteeliiklus ei võistle ei täna ega homme lennuliiklusega, kui reisikaugus on üle 700 km.
Katrin Idla
Katrin Idla Kas te sellest tõepoolest aru ei saa, et EL toetusel on mingid tingimused ja ajalised tähtajad? Seda vaidlust oleks pidanud mõne aasta eest pidama. Täna pole minu arusaamise kohaselt võimalik alustada kõike taas otsast peale.
Raivo Juurak
Raivo Juurak Mulle on ka suur üllatus, et rohelised on raudtee vastu ja lennuki poolt. Vaatmata sellele, et lennukitelt puistatakse meile kogu aeg valget pulbrit alla, mis võtab meilt oma tahte ja muudab meid orjalikuks. :-)
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Pole ingit vajadust otsast peale alustamiseks - Tartu trass on erinevatest analüüsidest läbi käinud täitsa ametlikult ning olemasoleva trassi muudatused ei võta kaugeltki nii palju aega. On ikka nii, et paberi ümberkirjutamine ei võta suurt midagi aega - ja projekteerimine ise algab ju alles heal juhul 2017 lõpus.
Katrin Idla
Katrin Idla just, Raivo :) taevas kogu aeg triibuline :)
Katrin Idla
Katrin Idla See Tartu või Pärnu vaidlus on ju kestnud pikalt, miks te arvate et seda peaks uuesti alustama? Kui otsustatakse Tartu, siis pole ju Pärnakad rahul ja algab uus vastasseis. Lihtsam oleks ehitada Pärnusse siseriiklik raudtee ja ongi asi lahendatud. Läheks veel läbi Viljandi ka, oleks eriti hea.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Igaks juhuks siis kordan neile, kes ikka petitsiooni lugenud pole, aga kommenteerivad:) : Ei saa aru, kuidas õnnestub sellest petitsioonist midagi niisugust välja lugeda... seal on ju selgelt öeldud, et POOLDAME raudteetransporti -lihtsalt majandusgeograafiliselt on Tartu tee kiiremaksrekonstrueerimine ökonoomsem! u 200 km h raudteeliiklus ei võistle ei täna ega homme lennuliiklusega, kui reisikaugus on üle 700 km.
Raivo Juurak
Raivo Juurak Olustverest peab RB läbi minema! 
Sest seal möödus mu nooruspõlv! :-)
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Katrin Idla See vaidlus pole vaibunudki ju - sellest on valitsuse poolt püütud lihtsalt järjekindlalt üle sõita. Pärnusse, muideks, lähebki raudtee. Siseriiklik.
Katrin Idla
Katrin Idla raudteeliiklus ei peagi võistlema ju lennuliiklusega, see on alternatiivne võimalus mida paljud kasutaksid kui see oleks olemas. Nõuda Rail Balticu peatamist praegusel kujul tähendab reaalsuses et te tahate alustada uute vaidlustega, mis on ju juba peetud ning tähendab ka seda et Euroopa Liidul võib sellest jandist kõrini saada. Teised riigid võitlevad investeeringute eest, eestlased arvavad et pole vaja, kui ikka enda ukse alt läbi ei lähe.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised http://www.aripaev.ee/.../rail-balticu-rong-kisub...

Äripäeva sõsarleht Delovõje Vedomosti küsis Eesti Raudtee nõukogu endise esimehe ja transiidieksperdi Raivo Vare käest ühe lihtsa küsimuse: kas meile on Rail Balticu…
ARIPAEV.EE
Erakond Eestimaa Rohelised
Raivo Juurak
Raivo Juurak Leedulased leppisid Kaunasega, meie ei suuda leppida Pärnuga.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Ei, leedulased ei leppinud Kaunasega, vaid said trassile Vilniusega mõistliku ühenduse:) Küsimus pole Pärnuga leppimises, vaid ökonoomikas!
Raivo Juurak
Raivo Juurak Pärnul on ju Tallinnaga mõistlik ühendus.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Seegi vajab ajakohastamist.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Katrin Idla Kohalikul tasandil - ja seda kuni 700 km-ni - ei pea raudtee lennuiiklust kartma:) Üle selle ei õnnestu aga u 200-240 km h sõitval rongil reisirongi mõttes lennukile konkurentsi pakkuda. Seda tuleb lihtsalt arvestada planeerimisel, mida seni tehtud pole.
Raivo Juurak
Raivo Juurak Turist sõidab hea meelega rongiga, sest näeb maastikku ka. Isegi BAM-i sõiavad läbi. Läbi eesti liigub aastas kuskil 1,8 miljonit turisti. Üks osa neist valiks kindlasti kiirrongi. Kui palju lätlasi hakkas Tallinnas käima! Ja Tallinnast Helsingisse! Kui palju soomlasi sõidaks RB-ga Pärnusse puhkama!
Teiseks kaubaveod. Tallinnast läheb Helsingisse aastas 300 tuhat raskeveokti aastas. Berliinist, Euroopa majanduse mootorist saaks RB-ga meile palju tihedam majanduspartner, kes veaks meie majandust jõudsalt edasi.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Tore siis! Teeme selle Tartu tee kiiremaks ja saame hulga reisijaid juurde. Raudtee toimib ikka mitte niivõrd turistide, vaid (kohalike) pendeldamise peal. ja kaubaga pole üldse mingit probleemi - selle kiirus ei ületa ka RBl 120 km h. Ainult et esialgu pole ka rekonstrueeritud Riia teele midagi sõitma panna... eespool juba kirjeldatud, miks. Eks enne petitsiooni tegemist ja kõike muud me konsulteerisime ikka asjatundajtega...
Raivo Juurak
Raivo Juurak Pärnu maantee on tihedalt rekkasid täis. Sealhulgas ka Läti ja Leedu omasid. Rahvusvaheline liiklus kasvab kogu aeg. Tallinna sadamasse ei mahu praame ootavad autod enam ära - autojuhtidele helistatakse koju, millal nende järjekord praamile minna on käes. 
Ja siis tuleva rohelised ja ütlevad, et teeme aeglase raudtee lihtsa kohaliku inimese jaoks. Kusjuures see aeglane ja lihtne raudtee on tartlaste jaoks juba olemas. Ja miski ei takista seal veelgi aeglasemalt sõitmast. 
Eestile on vaja kiiret rahvusvahelist raudteed.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Raivo Juurak, teeks nii, et ei kirjutaks sellist.... no ei taha öelda, mida. Loe, palun, petitsiooni! Tahame kiiremat raudteed, kui praegu on! Aga see peab läbima kohti, kust reisijaid ka tuleb piisavalt! Tartu suunal on reisijate "tagamaa" korda neli suurem kui Pärnu suunal - nii lihtne ongi! Kas logistikafirmad eelistavad raudteed või autoliiklust kaubaveoks, ei jää raudtee kiiruse taha, sest see on kaubavedudele maksimum 120 igasuguse RB variandi puhul. Eelistus sõltub tariifidest ja administratiivsetest-poliitilistest otsustest koos(sisuliselt sund autod koos kaubaga või ainult kaup rongile ajada), aga kalli raudtee ehitamisel ei saa tariife kuidagi allapoole lasta. Lisaks tuleb arvestada, et Soome veab praegu pea kogu kauba meritsi (iga ümberlaadimine, eriti teisele transpordiliigile lisab hinda) ja Vene kaubaga on asi samuti kahtlane. Küll aga võiks mõelda reisijatele suunalt Peterburg-Narva- Tapa -Tartu-Riia.
Raivo Juurak
Raivo Juurak Nii et Peterburis on hoopis küsimus? Eesti on juba kaks korda Venemaale panuse teinud ja mõlemal korral on sellest jama välja tulnud. Kas tasub astuda kolmas kord samale rehale? Aga kui Venemaa muutub, siis on ka Venemaa kaupadele sirge ja seega kiire raudee läbi Pärnu Berliini ikkagi parem kui Tartu ja Elva vahel loogelda.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised EI OLE Peterburis küsimus! No pole! Kuidas küll õnnestub sellisele mõttele tulla? Loe, palun veelkord... Eesti inimeste ja maksumaksjate huvidest käib kogu jutt!
Katrin Idla
Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised mis mõttes hirmutamiseks? See on reaalsus.
Katrin Idla
Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised paistab et te ei saa aru yhest olulisest asjast. Nimelt kiirraudtee ei olegi mõeldud kohaliku transpordi jaoks. Kiirrong teeb Eestis yhe peatuse ja ongi kõik. Tallinnast Riiga on kõige otsem tee Pärnu kaudu. Eesti riigi asi on oma sisemaist infrastruktuuri arendada ja ehitada raudteevõrgustik kohalikuks transpordiks. Kiirraudtee ei ole kohalik transport.
Katrin Idla
Katrin Idla Seda raudteed ei ehitata Eesti maksumaksja raha eest. Eesti maksumaksja raha eest võiks ehitada Tartu-Viljandi-Pärnu liini, nii et inimesed saaks kiirrongile minna ja sealt koju.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Levinud eksiarvamus - ehitatakse ka Eesti maksumaksja raha eest, hooldus jms on aga täielikult Eesti maksta. Ning Euroopa maksumaksja raha kasutamine ei tähenda küll kuidagi seda, et peab tegema midagi raiskavat.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Pole mitte kellegi huvides, et infrat topelt saaks. asju tuleb lahendada mõistlikult ning nii, et see, mis saadakse, oleks paindliku kasutusega.
Katrin Idla
Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - ei maksa demagoogitseda. Kui te ei suuda oma seisukohti mulle rahulikult esitada, siis pole te asja väga põhjalikult läbi mõelnud. Kui te peate vajalikuks midagi nimetada ekslikuks, siis korrektne on tuua välja arvud. Projektimaksumus ja Eesti osa selles? Kui teil neid arve pole, siis on teie arvamus ka lihtsalt yks eksiarvamus , kas pole :) ja et kes siin raiskamisest on rääkinud? Peale teie enda mitte keegi. 😂😂
Katrin Idla
Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - mis mõttes topelt? Kas tõesti on raske mõista et kõiki rahuldavat lahendust yks raudtee ei saagi lahendada? Eesti peab välja ehitama oma sisevõrgu nii, et kõigil oleks max mugav liikuda. Või peaks teie arvates kiirrongi panema läbi sõitma igast eesti linnast ning seal ka peatuma? Miks Euroopa maksumaksja peaks selle kinni maksma? Vähe ahjualuse moodi on see mõtlemine.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Katrin Idla raudtee-infra peab paratamatult olema Eesti suurusega riigis universaalne - seda mööda peab saama liikuda nii kaup kui kohalikud rongid kui kiiremad pikamaa-rongid. Juba praegu on olemasoleva raudtee ülalpidamisega raskusi - ka see aasta ilmselt üle 10 miljoni euro miinust - aga RB praegusel kujul rakendus lisaks Eesti maksumaksjale veel kordades enam hoolduskulusid.
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Lubatud kiirus pole konkurentsivõimeline reisijateveoks kaugemale kui Kaunas-Viln, seegi toimub ilmselt mitmekordse ümberistumisega. Kaubarongid ei liigu aga üle 120 praeguse tehnoloogia juures nagunii - praeguseks sellele kiirusele remonditud TLN-TRT-Riia trassil pole aga märkimisväärset kaubaliiklust siiani... Soome kaup ei hakka liikuma enne raudteetunneli valmimist, Vene kaup liigub aga läbi nende endi sadamate - meeldib see meile või mitte. Samuti pole loota, et endine kaubaveo muster ja nomenklatuur taastuks. Kõige halenaljakam on aga see, et RB praeguste plaanide kriitikute survel on "pro" pool pidanud tunnistama, et ehitus osutub igal juhul kallimaks, kui petis-analüüsifirmade lubadused - algselt lubatud 3,5 miljardi asemel on hind kerkinud üle 5 miljardi ja " ka see pole veel kõik..." Nüüd tuleb veel välja, et ka reisijate numbrid on laest võetud ja kaubavedude osas pole üldse mitte mingeid vähegi mittenaermaajavaid arvutusi. Tõesti ei maksa demagoogitseda - topelttrass Pärnusse - ehk siis lisaks olemasolevale - on RB projektis ette nähtud. Ja Rohelised pole midagi rääkinud igast linnast läbisõitmisest. Raiskamine saab aga olema totaalne - ilmselt nn mullatööde ülisuure mahu tõttu, kust saab miljoneid virutada - see projekt nii magus ongi... Lähtuda tuleb ikkagi ettevaatusprintsiibist - kahju keskkonnale (mitte ainult ehituspiirkonnas, vaid ka kruusa, liiva jm maardlates, ümbritsevas vee-keskkonnas) on vägagi reaalne, majanduslik kasu aga pehmelt öeldes küsitav. Täiesti kindel on aga see, et finantsiliselt ei tasu see ennast kuidagi ega ühelgi juhul ära - seda ka "pro" de arvates. Pole mõtet investeerida hiigelsummasid majanduslikult küsitava väärtusega projekti, kui tehnoloogia muutused on selgelt õhus. Lugemissoovitus hakatuseks: http://arileht.delfi.ee/.../mina-rail-balticu-omanik-ehk...
Katrin Idla
Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - sellel teel liiguvadki ju nii reisi kui kaubarongid, milles probleem? Ja mis tähendab miinus? Palju miinust toodab igal aastal Tallinn - Tartu maantee?
Katrin Idla
Katrin Idla Kas Tartu-Tallinn maantee on ennast ära tasunud? Miks te toote vaidlusesse argumente, mida muidu teede puhul ei kasutata? Kas Estonian Air on ennast ära tasunud? Miks te selle vastu petitsioone ei koostanud? Kas teie majas trepp on ennast ära tasunud? Äkki peaks trepi ehitamise asemel unistama millestki kaasaegsemast? Ja ma väga loodan et te kõik, kes peavad kiirrongi vanaks tehnoloogiaks , millesse pole mõtet investeerida ... loodetavalt sõidate te kõik elektriautodega ? Kui ei, siis kuidas küll tecolete isiklikult teinud investeeringu nii vanasse tehnoloogiasse? Tegelikult on ju võimalus ka soetada juba isesõitvad autod... mitmel teil see on juba?
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Maja on elamiseks ja trepp selle lahutamatuks osaks - kui ta võimaldab sul elada tervist otseselt kahjustamata, siis on ta tasuv. Kui on autotee ja seda kasutatakse, siis võimaldab ta inimestel elada - seega on tasuv. RB praegune variant on aga "täiesti udus" oma funktsioonilt, samas hind on tohutu nii keskkkonna kui raha mõttes - kus on tasuvus?
Aleksander Laane
Aleksander Laane Minuteada pole Eestis võimalust isesõitvat autot osta. Ja tegelikult pole ka elektriauto veel oma kuludepoolelt ja funktsioonilt kogu ekspl perioodi arvestades hetkel võrreldav praegustega. Murdepunkt on aga üsna lähedal. Elektriauto ostaks küll - omadustelt praegustega võrreldava - aga raha pole, kas tead:) Ja kui riik RB ehitab, siis nihkub elektriauto ostmise lootus ainult kaugemale... sest raha läheb lihtsalt mujale. Ah jah - tegelikult on Rohelised teede osas ju pidevalt rääkinud, et enamus Eesti suuri teid ei vaja mitte 4realiseks ehitamist, vaid möödasõiduradade rajamist, mis on ratsionaalsem. Eriti arvestades, et transpordiloogikas toimuvad nagunii olulised muutused.
Katrin Idla
Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - no sellise argumentatsiooniga te küll pikalt ei sõida. Maantee on tasuv kuna võimaldab inimestel elada ... Raudtee on ka tasuv kuna võimaldab inimestel elada :) kõigis riikides kasutatakse raudteed - seega siis kõik on olnud lollid ja eestimaa rohelised on ainsad targad?
Katrin Idla
Katrin Idla Aleksander Laane - eestis pole võimalik osta ka kõiki neid väidetavaid tulevikutehnoloogiaid , mistõttu ei peaks justnagu raudteed ehitama ... selles ongi point. Kui teie loogikast lähtuda, siis ei tohiks keegi endale ka autot osta enne kui saabuvad müügile isesõitvad autod, sest muidu oleks tegemist mõttetud raharaiskamisega... Kusjuures - isesõitvad autod on oluliselt lähem tulevik kui teie viidatud lahenduste võimalused...
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Ega sellise demagoogiaga ka ei veena:) Kordaks siis: Rohelised on raudtee poolt! Aga see ei tähenda, et peab ehitama veel ühe raudtee olemasolevatele lisaks, mille funktsioon on küsitav, tehnoloogia vana, tasuvus misiganes küljest kaheldav, keskkonnakahju suur ja hind "über".
Aleksander Laane
Aleksander Laane Roheliste loogikast lähtudes tuleb ressursse kasutada mõistlikul ja kokkuhoidlikul moel. Juba kasutuses olevate autode suurim kahju on tekitatud nende tootmisega ja nende ressurss tuleb lõpuni tarbida, seejärel ümber töödelda. Loomulikult tuleb utilise...Kuva rohkem
Katrin Idla
Katrin Idla Aleksander, kui resursse tuleb kasutada mõistlikult - kuidas te siis saate toetada mõtet et ehitada Tartusse veel yks raudtee? Tallinn-Tartu raudtee on ju just renoveeritud...
Aleksander Laane
Aleksander Laane Katrin Idla Ma tõesti ei saa aru, kustkohast need sinu ja Neeme Sihvi ideed tulevad - Roheliste omad nad küll pole. Miks peab ehitama veel ühe raudtee Tartusse? Raudtee on renoveeritud kiirusele 120 km h Riiani välja - ehk kiiruseni, millega kaubarongid RBd mööda maksimumiga sõidavad - aga vaja oleks renoveerida 160 km/h ja vahepeal ehk ka kiiremaks. Võrdluses uue trassi ehitamine ja uue katkestuse tekitamine loodusesse vs praeguse, jubaolemasoleva trassi renoveerimine pole ju raske arvata, kumb on soodsam ja keskkonnasäästlikum.


Aleksander Laane irooniat muidugi ei mõista. Jutt oligi sellest, et raudtee juba OLEMAS ja sel peaks sõitma rongid ning ENNE kiiruste tõstmist on vaja teha raudtee sinna, kus seda EI OLE täna!

*************************************


Monday, November 21, 2016

Üheprintsiibiline Rail Baltic on sama mõttetu kui üherööpmeline, hr Riismaa!

Pilti vaadates mõelge muuhulgas ka sellele, kas need tohutud lisarajatised peavad olema vaid ühe asja jaoks? Või saab kõike kasutada mitmel otstarbel?Kui palju me siis õieti laristame, raha, ehitusmaterjali, loodusvaradega?


Matemaatika on äärmiselt oluline ala, kuid ainult matemaatilise printsiibiga elu ei korralda!
Alustab Tiit Riismaa Russalkast, Vabadussambast ja Tartu maantee viaduktidest ning ökoduktist. Ning tõdeb, et inimesi võib ju ninapidi vedada, küll aga mitte loomi. Aga püüda oma pika jutuga just nimelt inimesi ninapidi vedada, see ei sobi, hr matemaatikadoktor!
Järgmine lõik on aga pärl!

 Riik ei ole Lääne-Eesti praamiliikluse ülevõtmisega veel valmis saanud, aga juba on järgmine seltskond stardipakkudele kummardunud, et tulevikus Haapsalu raudtee riikliku doteerimise pealt laia elu elama hakata. Aga see kõik kahvatub suurejoonelise Rail Balticu kõrval. Kindlasti saab riik ka selle telefoniposti püksi toppimisega hakkama, aga mida ta sellega peale hakkab?

Ah et matemaatikadoktori arvates on riigi  arendamise ainus põhjus ja eesmärk elada laia elu? Oleks väga huvitav, kuidas matemaatikadoktor põhjendab Edelaraudtee, Väinamere Liinide vt firmade oskust elada väga priskete dotatsioonide najal  laia elu? Nii laia, et auditeerijad ei jõua segaduse tõttu isegi arusaamale, kuhu läheb raha läbi kümnete tütarfirmade? Või on tõesti elus nii, et mida rohkem vahendajaid ja laia elu elajaid, seda odavam kliendile ehk riigile? Parveliiklus, nagu ka rongiliiklus jpm on vajalikud ikkagi riigi EDUKAKS toimiseks. Edukas on tõepoolest matemaatikaga kaudselt seotud termin, kuid matemaatik ei pruugi aru saada, mis on edukalt toimiv riik! Väga sageli kiputakse ütlema, et riik on halb peremees ja mind häirib see iga kord väga tugevalt. Kui halb või hea on riik, sõltub tegudest, mitte jutumulinast, rahalugemise oskusest, mitte selle sõrmede vahelt läbi voolata laskmise oskuses! Kuidas küll doktoriks saavad inimesed, kes nii eluvõõrad? Ninapidi numbrites, nende taha nägemata?
Artikli jätk aga annab justkui õhkõrna lootusekübeme. hetkeks. Kuid põhjendab ehk ära vähemalt selle, miks Rooma Klubi jõuab valedele järeldustele.

Megaprojektide ühekülgne uurimine annab tavaliselt ebausaldusväärse tulemuse. Ülikalli projekti puhul peab kasutama kõikvõimalikke mudeleid. Alustuseks tuleb käiku lasta mittenumbrilise ehk kvalitatiivse analüüsi meetodid. Need näivad küll pealiskaudsed ja udused, kuid udukogud on õige koha peal. Erinevalt numbrilistest, peenemalt öeldes kvantitatiivsetest meetoditest, mis on küll teravad, kuid võivad olla segipaisatud. Filosoofia on kvalitatiivse analüüsi klassikaline näide. Kvalitatiivse analüüsi väärtus seisneb selles, et ta leiab üles süsteemides olevad vastuolud. Aga selline kahevalentne mudel ei suuda kehtestada õigeid proportsioone. Aastakümned tagasi asus Rooma Klubi koostama maailma arengu numbrilisi mudeleid, kuid jättis kvalitatiivse analüüsi tegemata. Selgus, et mudelid kirjeldavad minevikku, kuid on tuleviku suhtes vägagi süüdimatud. Aga nad ei jätnud jonni. Tõsteti võrrandite järku ja täpsustati kordajaid. Tulemus sai hullem. Uus mudel kirjeldas minevikku veel täpsemini, kuid tuleviku suhtes eksis endisest rohkem. Sest pressis mineviku mõjukad tegurid tulevikule veel jõulisemalt peale. Neis polnud võimalik arvesse võtta tulevikus tekkivaid uut tüüpi mõjusid. Aga peale selle ülehinnati tehnoloogia positiivset rolli. Mõju valesti arvestamine on halvem kui mittearvestamine. Tehnoloogia on ammuilma sealmaal, et kõik seitse miljardit inimest oleksid terved, et neil oleks katus pea kohal ja kõhud täis. Aga tegelikkus on teistsugune. Nälgivate, kodutute, tapetute ja haigete arv kasvab. Rooma Klubi koostatud tulevikumudel on klassikaline näide selle kohta, kuidas maailmast loodi terav kuid segipaisatud skisofreeniline pilt, millel tegelikkusega polnud kuigi palju ühist. Midagi sama arusaamatut hakkab juhtuma ka Rail Balticuga.

See lõik on aga juba päris õige ja siin matemaatik tabab kümnesse. Kuid paraku teeb ta siit valed järeldused. Sest RB vastuolude otsimisel unustab ta ära ühe väga olulise asja.

 Läbi Pärnu ehitades lisanduvad neile Rail Balticu trassile jalgu jäävad inimesed.

Tegelikult oleks RB mudeli ülekandmisel Tartu raudteele samad tulemused. Kusjuures normaalse mõõtmega ja asetusega Rail Balticu puhul läbi Pärnu kannatavad palju VÄHEMAD  inimesed. Muide, MATEMAATILISELT VÕIDAB PALJU SUUREM PROTSENT! Kuidas nii? Väga lihtsalt. Kuna Pärnus pole raudteed (olemasolev ei kannata kriitikat ja paljud ei teagi seda, et see olemas). Ka ei suundu raudtee Põlvale sarnaselt Abja-Paluojale ega Valgaga sarnaselt Iklasse, ammugi siis Riiga. Nii et kui mittemillegi asemel tekib inim- ja loodussõbralik, piisavas mahus ühendustee, ongi võitjaid rohkem! Tartus on ju kõiki olemas, kuid tõsi, puuduvad normaalsed rongid Riiga (Valka midagi on).

Kui linnas on ainult üks ostukeskus, objekt, mida kõik inimesed külastavad, siis seda ei ehitata mitte linna serva vaid keset linna. See tagab linnakodanike võrdväärse kohtlemise. Nii on ka unikaalse Rail Balticuga. See peaks asuma mitte riigi servas vaid keset riiki – kulgema läbi Tartu. Aga Tallinna Sadamasse tulevatel „hiiglaslikel kaubakogustel“ on täiesti ükskõik kas nad liiguvad või juba liikusid läbi Tartu või läbi Pärnu. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et Via Baltica kulgeb läbi Pärnu ja teist tuiksoont sinna kanti ehitada pole mõistlik.
Läbi Pärnu kulgeva trassi kaitsjad ütlevad, et kui Tartu variandile üle minna, siis Rail Balticu valmimine lükkub kuni kümme aastat edasi. See väide ei näi paika pidavat. Vastupidi - Tartu trassi kasutamine annaks ajalist võitu, sest jääks ära paksu verd tekitav uue trassi aluse maa kokkuostmine, põhjatute soode kruusaga täitmine, raudteekoridori ümbruse koloniseerimine. 

Vaat siin on tõehetk, millest väga paljud ei pruugi aru saada ja seepärast jõutaksegi valedele järeldustele! Võrdväärne kohtlemine on siinkohal suhteline mõiste, olulisem peaks olema hoopis MAJANDUSLIK PÕHJENDATUS! Iga linn on erinev. Kui linn asub näiteks maantee ühel poolel, siis ei tohi unustada, et sellesama ostukeskuse KASUMLIKKUS eeldab ka maanteed pidi kulgevate KLIENTIDEGA arvestamist ning neile teenuse pakkumist. Kui juhtub, et sellesama linna teises servas on paneelmajade asemel väikemajad ehk piltlikult öeldes nendega võrreldes "hajaasustus", on asupaik linna servas veelgi mõttekam! Täpselt samamoodi ei ole Tartu riigi KESKKOHT! See on põhimõtteliselt riigi üks serv. Ja kui teises servas on ka paneelmaju, siis tasub hoopis mõelda teise ostukeskuse ehitamisele! Eriti kui seal on ka maantee ja palju potentsiaalseid kliente. Ning unustada ei tohi ka seda, et kahe linna vahel ei asetse inimtühi pampa, vaid sealgi on inimesed, kellel pole mingit (majanduslikku) mõtet sõita ostude tegemiseks kesklinna, vaid lähtuvalt ikka sellest MIS ON LÄHEM JA SOBIVAM. Jäme, aga lihtsalt asju selgitav pilt! Seda enam, et kui ühes linnaservas on kaubanduskeskus, siis VÕRDVÄÄRSEM oleks see ka teises tagada. VÕI ON VÕRDVÄÄRSUS MUUTUNUD DEFINITSIOONIGA?

Paljud püüavad väita et justkui polegi kaupadele oluline, kas need kulgevad siit või sealt. Ei olegi tegelikult. Aga inimestele ja riigile on! Ja siin tulebki mängu tuiksoonte arv!
Eelpoolmainitud kvalitatiivne analüüs peab lähtuma algandmetest. Väidetavalt on Tartu kaudu mõttekam, sest seal on rohkem inimesi. Mina väidan, et KAHE tuiksoone olemasolu võimaldab ka Pärnul KASVADA! Ja see on palju olulisem, kui mingi hüpoteetiline võrdväärne kohtlemine. Sest tegelikult ongi võrdväärne kohtlemine võimaldada rohkem kui ühel "linnaserval" areneda! Aga miks unustab siis matemaatikadoktor ära kõige põhilisema algandme? Via Balticu? Tartu maantee 4-realiseks ehitamine ei tohiks olla iseenesestmõistetav, sest see ei lähtu kvalitatiivsest analüüsist. Miks? Sest ei püütagi arendada ühistransporti (kuigi raudteed arendatakse, ei saa salata), täpsemalt, PIISAVALT arendada! Kuigi selle arendamine oleks vähemkulukam ja ka hiljem odavam üleval pidada, kui mõtlematult 2+1 asemel ehitada 2+2!

Muide, mis tähtsust omavad Tartule kaubarongid? Nende seisukoht pidavat juba ammu olema Koidulas, Kärknas või mujal. Kasu ju linn sellest ei saa, pigem on rohkem müra ja liiklustakistusi.

Sama tuiksoone-lugu on Pärnu suunaga. Millegipärast matemaatikadoktor räägib RB-st kui hiigelprojektist, kuid UNUSTAB(?) ära teise, Via Balticu planeeritava 4-realiseks ehitamise!? Ja see on mitte ainult eluline, vaid ka matemaatiline VIGA! Sest esimese asjana peaks analüüsima SAMAMOODI NAGU  RB puhul Via Balticu ehituse mõttekust ja mahtu.. Kas 4-realine on mõttekas, kas me suudame seda üleval pidada ja kas miski võiks aidata selle ehitamist teha mõistlikumal, säästlikumal moel!? Eriti kui Pärnusse kulgeb veel üks, kallis, remontinõudev trass, Lelle-Pärnu raudtee, mis lõpeb, nagu Riisipere raudtee, tupikuga. Mõlema juures seda aspekti matemaatikadoktor ka ei märka!!! See on see linna ja ostukeskuse  variandi kvalitatiivne analüüs.

Ja kui nüüd on plaanis renoveerida üks trass (VB), teine on majanduslikult ebaotstarbekas (Lelle-Pärnu, ilma Riiata, tahame või mitte), kolmandat tahetakse samuti pimedate õhutusel ehitada lausaliselt 4-realiseks, neljas aga on äsja remonditud valdavas osas ja kiirust tõstetakse veelgi. Kas siis võiks panna ka Via Baltica raha ainult Tartu maantee parandamiseks? Matemaatikadoktor ei saa ka aru, et "keskel" (nagu tema aru saab - suur matemaatiline eksitus!) s. t. Tartu kaudu kulgedes asuv trass ei mõjuta praktiliselt mitte kuidagi ääremaad, liiklust Pärnu maanteel, kuid sellestv jällegi aru ei saa!?

Siin tulebki mängu Rail Baltic, kui ÜHETEELINE, ESIALGSELT MITTEELEKTRIFITSEERITUD (?) NORMAALKIIRUSEL REGIONAALRAUDTEE! MIS ON CA POOLE ODAVAM PLANEERITAVAST NÜÜD JA KA KAUGES TULEVIKUS NING VÕIMALDAB TEHA KAKS ASJA KORRAGA! 

RB ehitamine, soovitavalt valdavas osas kõrvuti maanteega, lõhub Eestimaad kardinaalselt vähem, tänu väiksematele kiirustele ja kooseksisteerimisele. Sildade ehitamine, korraga paralleelsete trasside jaoks, tuleb odavam, kui kahe eraldiseisva puhul. Vähe sellest, need enamasti võimaldavad loobuda ökoduktidest, sest mõlema jaoks uue silla ehitamine võimaldab tagada ka loomade liikumisrajad. Ja kus vaja, võimaldab ehk ka inimestele lisaläbipääsu, , sest ka inimene saab ju raudtee alt läbi minna, kasvõi mööda jõekallast! Rääkimata mõjust loousele, sest 2+1+1 on hoolimata oma mõnevõrra suuremast laiusest väiksema mõjuga kui 2x2+2. Halloo, matemaatik?

Peamine on asja juures, et ÜHEKORRAGA saame korda ja toimima KOOS kaks tuiksoont! Oluliselt väiksema lõhkuva mõjuta! Ja kolmas olulisim aspekt selle kvalitatiivanalüüsi juures on seoste koostoime! Maanteel vajatakse parklaid, nagu ka rongipeatustes ja siin on üks parem kui kaks! Tekkiv taristu tuiksoone juures võimaldab "ampsata" kliente nii maanteelt, raudteelt kui matkateedelt. Juurdetoodav elekter võimaldab mitte ainult ristmike, vaid ka jaamade jm valgustuse + kõikvõimalikud laadimiskohad elektritranspordi jaoks, olgu siis tegu auto või rattaga. "P&S" tähendab, et ka laadimispunktid on elektritranspordi jaoks veelgi olulisemad.

Artikli jätkudes jõuab aga matemaatik taas tõele lähemale.

 Ümberprojekteerimine nimetamisväärset lisaaega ei nõua, sest kasutatavad lahendused, sõlmed, agregaadid on ka üksikasjades laias maailmas ammu olemas. Praeguse variandi ehitamine kestvat kümme aastat. Kuidas see tulemus on saadud? Kui võtta ehitajaid poole rohkem, saab valmis viie aastaga.
Ei ole teada kus lõpevad ekspertide teadmised ja algavad nende huvid. Teadmameeste kohus on oma ajast veidi ees olla. Aga kui õpetatud mehed viidi projektipõhisele ülalpidamisele, siis kaotasid nad ise selle austava eelise. Õppisid raha eest valetama. Reaalteadused on selle eest kaitstud, kuid kõik muu üsnagi haavatav. Teadmised parteistuvad. Tekib parteiline loogika – tõde kui valetamise meistriklass. Sellises rägastikus A-proovist enam ei piisa. Tuleb teha ka B-proov. Et oleks vähemalt kaks sõltumatut ja igakülgset uuringut. Kui te kuulete kahest erinevast allikast ühte ja sedasama, siis võib seda ehk kuidagi ka tõe pähe võtta. Kui aga kahe eksperdi hinnangud on erinevad, siis ei saa kumbagi usaldada. Peale selle vajaksid Rail Balticuga seotud uurimused ja eksperthinnangud põhjalikku retsenseerimist. Isegi tudengite kursusetöödel on retsensendid. Eelarvevaidlustes karjutakse parlamendis hääled kähedaks tühiste summade üle vaieldes, aga projekti juures, kus on mängus miljardid, läheb kõik vaikselt. Hämmastab, et Kõige Targemate Klubi pole Rail Balticu teemal üldse sõna võtnud. Kui see teadmameeste elitaarne selts elatuks oma liikmemaksudest, siis on igati mõistlik oma nina igale pole mitte toppida. Aga kuna riik maksab neile targa mehe toetust, mis sest et üsna tagasihoidlikku, siis see nii enam pole.

 Euroopa seisukohast on ükskõik kas trass kulgeb läbi Tartu või läbi Pärnu. Kui võrrelda läbi Tartu kulgevat trassi Pärnut läbiva, tühjale kohale kavandatavaga, siis sõltumata raudtee tehnilistest näitajatest, ehitus- ja hoolduskuludest, kõik riikliku tähtsusega argumendid on Tartu kasuks: odavam, kasutatavam, valmib varem, häirib inimeste senist elukorraldust vähem. Millistel asjaoludel Rail Baltic Pärnu trassile üldse sattus vajab sõltumatut uurimist. Vabatahtlikult pole vist keegi nõus nii kahtlase väärtusega otsuseid langetama. Seda saab teha ainult raha eest. On vaja välja selgitada kuidas on muutunud trassi alla jäävate maade omanike ring. Kas seal esineb anomaaliaid? Rail Balticu Pärnut läbiva trassi kaitsjatega on diskuteeritud umbes viis aastat. Kui neile kõnelda aiast, siis alati hakkavad nad rääkima aia august. Nende visadus teeks au ka Simon Wiesenthali keskuse kõige ustavamatele jüngritele. Juba George Orwell kirjutas, et ignorantsus, see on jõud. Tänaseks katab neid püksata tegelasi veel ainult üks viigileht – midagi muuta olevat liiga hilja. Mis mõttes hilja? Üks tuttav ostis kunagi ilusasti üle värvitud kahtlase auto, mis hakkas palju raha neelama. Mõistlik oli sellest vrakist loobuda. Mida varem, seda parem. Aga ta oli juba raha kulutanud ja ainult seepärast hoidis autot elus. Kuni ühel hetkel see auto ikkagi ei sõitnud ja teda polnud võimalik ka parandada. Siis oli tõesti hilja.

Tõsi, samahästi võiks küsida, et miks püüavad väga paljud sedasama, mille vastu nad oma sõnutsi võitlevad (laristav, lõhkuv) viia teise kohta? Pea sama kiirusega, kaheteelisena, elektrifitseerituna? Vähe sellest, äsja remonditud, sadu miljoneid eurosid saanud kohale ja hakata uuesti sinna sadu miljoneid sisse pressima? 10 MILJONIT EUROT ÜHEMINUTILISE AJAVÕIDU NIMEL!??? See on tõepoolest ääretu mõtlematus ja rumalus! Millest siis see tuleneb? Nii ongi, et rumalusest? Või raha pärast? Või lihtsalt oskamatusest mõista effektiivuse, kvaliteetanalüüsi jm sõnade tähendust? Matemaatikuhärra tümitab siin ka Mäo sõlme, aga ei saa ise aru, et pooldab samasuguseid hiigelkulutusi!?!? Viigilehe puhul ei aita, kui sel keerata teine külg või kui ka selle teise käest ära rabad, ei piisa sellst ka sulle. Ei taha vanamoodsa mõtlemise toel saadud (näitena auto) peale kulutada rohke kui mõistlik, ära tee samu vigu!

Ning peab lisama, et ka Euroopa jaoks on teatud vahe, kas meil üks või kaks toimivat trassi. Kui tullakse ERM-i tahetakse tulla ikka Tartu kaudu. Kui aga Lottemaale, siis Tartu jääb ikka päris ebamugavasse, ühenduseta kanti. Kas mugavus mõjutab turistide sõitmist? Mõne arvates pole raudtee isegi turismiga seotud, aga seegi on näide majandusgeograafide tasemest!

Lisainfo:
* alternatiivne variant on Lelle-Pärnu raudtee, kuid ses piirkonnas vähem elanikke ja jääb kaugemale Eesti lääneosast. Siis tuleb eurolaiusele(?) ehitada ka Viljandi raudtee.

* järgmine alternatiiv - Via Balticuga koos saab RB kulgeda alates Varbolast-Märjamaast, kui lähtuda Riisiperest. Eurolaiusele keeruline ehitada, tuleb lähtuda vene laiusest.

* Riisipereni on raudtee olemas ja jääb ära uue ehitamine kõige "kriitilisemasse" piirkonda, Tallinna külje alla.

* Kaugrongide algjaam peaks olema D-terminalis, need ühilduvad kõikide teiste suundadega Balti jaamas..

* kolmas alternatiiv - lähtumine eurolaiusel Balti jaamast kõrvuti olemasolevaga kuni Männikuni võimaldab sobitada ja ühildada liiklust Ülemistelt läänesuunale ehk RB-le vm, ehitades vahelõigu, kasu on mitmepoolne, k.a. kaob vajadus Kopli kaubajaama järele. Vahelõik võib olla ka kahe laiusega, sest selle lühidus ei mõjuta ka 120 km/h juures oluliselt sõiduaega.

* neljas alternatiiv - kui Riia reisijate arv arvutustest-loogikast tulenevalt ei ole oluliselt suur, võiks RB viia isegi Ristilt läbi Virtsu Pärnusse (kaubarongide jaoks saaks Lihula kandist teha otselõigu, mida saavad vajadusel ka kaugrongid kasutada.


Nüüd peaks küll juba igaüks mõistma, mis on mõistlik!?

Või sooviksite raha poolitada ja teha üks rööbas Tartu, teine Pärnu kaudu? 

*************************

28. 11. 16


Mida aeg edasi, seda rohkem peaks kogunema teadmisi, aga mis toimub? Jätkatakse samas vaimus!

Samamoodi räägivad paljud, et ENNE TULEB KORDA TEHA MAANTEED EHK SIIS KÕIK OLEMASOLEVAD ÜHENDUSED! Mis tähendab korda tegema? Muidugi, nii Tartu-Riia raudteed kui KÕIKI maanteid saab paremaks teha, saab teha ka merelisi ühendusi. Aga sõnad "korda tegema" ei sobi sellistel puhkudel muuks kui keerutamiseks ja just see on Tartu-võitlejate eesmärgiks. Kas Tartu raudtee remonti pole toimunudki? Tartu-Valga? Kas Tartu maanteel on mõni sild "üles võetud"? Kas Narva maantee lõpeb Padaorus?

Aga küsime teist moodi!?
Kas Riisipere raudtee on korras oleva taristuobjekt? Ei ole, see lõpeb suhteliselt inimtühjas paigas!
Kas Võru raudtee on korras? Ei, see ei võimalda isegi Riia-Peterburi liini käivitada! Kas Pärnu raudtee on korras? Ei, viletsas seisus ja lõpeb samuti võsa vahel.
 Kas keegi, kes soovitab matta raha ainult teatud asjadesse, saab ikka adekvaatselt probleemidest aru? Ei saa! Kõigepealt tuleb KORDA TEHA need ühendused, mis PUUDUVAD, on puudulikud või viletsas seisus! Ja alles siis hakata parandama juba korda tehtud asju!

Muide, ka Eesti Raudtee pidanuks perroonide renoveerimisel esimeses etapis muuhulgas taastama vajalikud peatused - Sõmeru, Vorbuse, Kalevi, Energia, Lilleküla (Rapla ja Aegviidu suunal). Aga ei teinud. ja pole siiamaani teinud!

Kuskil aga kommenteerisin nii:

Samamoodi (nagu roheliste esinumbri jt) on ka Olev-Andres Tinni väljendused kahemõttelised. Kui RB tuleks planeeritavas variandis, siis on tema väited loomade kohta igati õigustatud. Kui aga RB tuleks PÄRNU KAUDU normaalsuuruses, olemasoleva(te)le trassidele, siis oleks mõju kardinaalselt erinev! Olgu siis normaalkiirusel olemasolevale Pärnu raudtee trassile või kõrvuti Via Balticuga. SEDA aga ei maini mokaotsastki mitte keegi. Rihtides aga jutu sellele, et targem on "korda teha olemasolev võrgustik", siis kindlasti selle peale aplodeerivad väga paljud inimesed. Sest korda tegemist vajab Pärnu raudtee ehk üldse raudteeühendus Pärnuga. See aga on mõttekas ainult siis, kui raudtee suundub edasi Riiga. Nii et kui valite rohelised, saate lõhutud Eesti ida pool ning väljasureva (mitte ainult loomade poolest) lääne pool! Nii, sõnadega mängides kasutavad eestlaste vähest teadlikkust ära arvamusliidrid. Kusjuures alati hiilitakse kõrvale, kui annad lugejale teada, et Tartu raudtee on valdavas enamuses korda tehtud! Või mida siis tähendab "korda tehtud"? Sealhulgas ka Indrek Tarand ei püüagi uuringusse lisada teisi variante, mis teeks uuringu usaldusväärseks? Sest kui tema tegi uuringu selliste küsitluste alusel, siis on ta teadlikult manipuleerinud vastajatega ehk eestlastega? Ja nii manipuleerivad ühtemoodi valitsuse esindajad, teist moodi teatud arvamusliidrid ning tulemus? Tuleb nagu planeeritud, siis võib selles teatud määral süüdi jääda nii ARB kui paljud teised valikuliselt teemat selgitajad. Peaks RB ära jääma, on rahadest ilma ka Tartu raudtee promojad Ning siis olemegi saanud selle, mida tahame? Jäänud ilma võimalusest ka Eesti TEIST POOLT arendada? Täpselt!

Aga kuulame siis, mida räägib uuringu korraldaja Indrek Tarand!?

Tarandil on igati õigus selles, et siin pole tegu ärisaladusega. Asi puudutab Eesti maksumaksjaid, mitte mingit müstilist "konkurenti"!
Aga kui nüüd telliti uuring koos roheliste ja ARB-ga, siis peabki tulemus tulema Tartu kasuks? Et siis tellija maksis ja sõnastaski küsitluse nii, et tulemus oleks "kallutatud!?!? Ning et ARB püüab Tarandit enda poole kallutada ja kaldubki?

Teda kuulates olen nüüd rahulik ja usun, et Tarand annab inimestele teada alternatiivide olemasolust!? Ning ütleb, et soode kõrval on olemas ka Pärnu raudtee ja/või Pärnu maantee? Kas olen naiivne?

Haapsalu raudtee taastamine tõstatus TAAS alles nüüd, valitsuse vahetusel? Aga arvestades inimeste teadmatust polegi loota, et seda üle-eestiliseks projektiks peetaks, sest see seda otseselt ju ka ei ole! Kuid üle-eestiline mõju on sellel küll ja tugevalt!

Huvitav on aga Suklese - ja Ansipi- tiimi jutuke! Äkki ongi siin tõepõhi all? Et ehk ääremaa poliitikud on rohkem nägijad, kui mäe otsas istujad?


1 comment:

Muide, suhtlusmeedias tuleb mul või Ülol või kellelgi teisel väga sageli asju uuesti ja uuesti kommenteerida ja selgitada. Et Ülo väga lihtsalt ühe selgituse just feissaris kirja pani, siis kopeerin selle ka postituste juurde.
Tõsi, minu jaoks on need sõidud Riiga ja Vilniusesse 10-30 minutit pikemad, sest eeldan ka mõningaid lisapeatusi kaugrongidele, nagu Märjamaa (kui kulgeb VB kõrval), Häädemeeste, Salacsgriva (+ veel mõni peatus Lätis) jne. Ja ikkagi oleks selline rongiliiklus kordades parem kui miski muu, eeldusel, et sõiduplaan on TASEMEL!

Ülo Mälgand Ma ei viitsi kummaliste ja emotsioonidel põhinevate postulaatide üle vaidlema hakata. Toon vaid mõned numbrid, mis räägivad enda eest. Tallinnast Riiga sõidab buss täna 4.20. Ükskõik, mitu rada sinnapoole kulgeks, oleks pool aastast sõiduaeg ikka 4.20, sest kiiruspiirangud meie kliimavööndis maanteel enamat ei võimalda. Lennukiga kestab lend 50 minutit, kuid lisame siia lennujaama ja linnasüdame vahel liikumise ning reisile registreerumise/lennujaamas passimise aja + ummikud teatud kellaaegadel linnasüdame ja lennujaama vahel liiklemisel. Nii lühikese distantsi puhul on lennuk igal juhul suhteliselt kehv lahendus ja elu näitab, et lennuliikluse tihenedes kolitakse lennujaamu linnadest eemale. Ka Tallinna lennujaama hakkab see oht peagi ähvardama, kuna 4 maandusmiskoridori kulgeb otse üle kesklinna. Lennufirmasid sellised lühidistantsid eriti ei huvitagi, ikka rohkem pikemad vahemaad. Kui RB ehitada olemasoleva Pärnu suunalise koridori baasil tavaraudteena kuni 160 km/h (ca 330 km. distants) tähendaks see, et Tallinnast saab Riiga 2 tunni ja 40 minutiga. Veelgi rohkem muutub olukord rongi kasuks distantsil Tallinn-Vilnius/Kaunas, kus rong kataks vahemaa 4 tunni ja 20 minutiga. S.t. et rong jõuab Tallinnast Vilniusesse sama ajaga, mis Buss Tallinnast Riiga. Vahe on üüratu. See kõik tähendab seda, et liikumine Balti linnade vahel tiheneb oluliselt, sest Euroopa senine kogemus näitab - kui on kiire ja mugav ühendus (aga rong on alati mugavam kui buss ja autoga võrreldes "köed vabad"), siis seda hakatakse kasutama. Täna selline ühendus puudub, järelikult puudub ka tahtmine kasutada.

Ärge muretsege, ega ma sellegi poolest ei loobu inimestele asjade selgitamisest ja valede paljastamisest! Aga margi tegite endal täis küll! 
(Nüüdseks küll blokk maha võetud). 

 Rongi ei ole sellepärast, et valitsus ei viitsi sellega tegeleda, ning bussifirmade lobbi o takistavaks teguriks. Sh ka plaan osta mõni kaugkoosseis, mille kohta lubasid bussifirmad kohe asja kohtusse kaevata. Väites, et see pole enam vanade rongide asendamine, vaid uute ostmine. Kuigi tegelikult ei ole vanade rongide mahutavuse tase veel saavutatud, seega on tegemist siiski asendamise jätkuga. Ja kuigi siin kustutati kommentaarid (häbi!), siis ütlen veel kord - ei ole uue raudtee tegemise asemel Tartu kaudu ratsionaalsem vaid kahjulikum, sest toob kaasa Pärnu rongiliikluse kadumise üldse ja ühe regiooni arendamise teise arvelt. Lisaks sellele ei ole loomulik tahta kaheteelist raudteed, elektrifitseerituna, sest liiklustihedus seda ei vaja. Maksta kuni 10 miljonity eurot ühe võidetud minuti eest? Tartu raudteel tuleb käivitada kaugrongiliiklus, ehitada RB üle Pärnu, valides laiuse ja kahe mõistliku variandi vahel ning ülejäävast rahast tagada Rohuküla ja Võru rongid. Ülejääva eest saab Tartu raudted paremaks veidi muuta küll. Muide, Tartu sai jälle teiste arvelt ka viimaseid eurorahasid, 44 peatusest jäid ilma 14 ja Tartu sai kogu summast pea 3/4.

Sain selle kommentaari lisada ja nüüd taas blokk peal. Selline tase on siis roheliste erakonnal! 

Aga värskeid uudiseid roheliste lubatud helge tuleviku kohta Pärnu raudteel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar