Blogiarhiiv

Laupäev, 30. oktoober 2021

Okt 2016 - Rail-Via Balticuga Kablisse.

 

Sunday, October 2, 2016

Rail-Via Baltic


Pole juba pikka aega Kablisse saanud. Nüüd võtsin selle ette. Kõigepealt vaatasin Laagris, kas sõiduplaanis pole mitte Rail Balticu porgandit minemas!? Ei olnud. Aga võiks!




Nagu alati, vilavad mul silmad peas ja aju töötab nagu koorelahutaja. Nii vaatasin kõike, mis võinuks kuidagi selle või ka muu teemaga sobida. Laagri bensukas  pole ruumi palju, aga mõned rekkad ikkagi seisma mahuvad. Peatuvad ka turismibussid välismaalastega. Muidugi, parem oleks, kui need peatuks seal, kus midagi eestimaiselt erilist müüakse, aga ega neid kohti eriti polegi. Nadi on me talukaubandus ja käsitöö müügikohtadega pole lood paremad. Või teate mõnda Tallinn - Ikla maantee ääres?




Rekkade jt autode peatumisvõimalustest vähe räägitud ja veel vähem ära tehtud. Ei saa öelda, et üldse pole midagi tehtud, kuid rahul olla ei saa. Ikla maanteel ikka on mõningad kohad ja võimalused, aga teha on veel hiiglama palju! 

Ma muidugi "kirun" siin üksjagu Maanteametit, MKM-i ja teisi. Mitte et ma neid otsesõnu lollideks peaks. Ei! Aga ma lihtsalt ei seedi ei hämamist ega valetamist. Ja kindlasti mitte ka seda, kui asjadest räägitud korduvalt ja/või pikki aastaid - mõelge tegelikult, mida tähendab, kui AASTATE jooksulgi ei muutu asjad -  aga ometi tehakse asju ikka läbimõtlematult või lausa veel hullemaks, kui enne. Nii et lõpuks lihtsalt emotsioonid lähevad lõkkele!


Küll aga on vaja rohkem tähelepanu pöörata ohutusele. See kribu pööras kõrvalteelt välja, kiirendusrada oli lühike ja nii ta ootamatult ka bussile ette keeras! 
Eks omajagu muresid ole ka mahakeeramisega, eriti talvel. Ma ei räägi sellest üldse, et kiiremate möödalaskmine aeglasemate poolt (nagu pläralates alati nõutakse), osutub võimatuks või ohtlikuks.



Bussist ei jõua kõike jälgida ega tabada. Ka jõuab nii vähe asju läbi mõelda, aga midagi siiski. Omaette taset või õigemini selle puudumist leiab aga igal kilomeetril. Uskumatu, et kui tehakse teeremonti, siis isegi sellistes kohtades ei ole aeglustusrada!!!?? Täielik müstika või täisidiootsus? Kui palju sellest on räägitud, aga koonerdamine ikka nii veres riigiametitel, et tehakse midagi, kuid ilmtingimata pohhuistlikult! Pigem peaks olema mitte ainult aeglustus-kiirendusrajad, vaid lausa mõnekilomeetrine 2+1! 
Rääkimata sellest, et just sellistes kohtades nagu Kernu, Enge jm, peaks riik õla alla panema ja tegema komplekssed parklad koos maksimaalselt vajalike lisaasjadega.

Samas paneb muidugi üllatuma, et isegi sügisel nii sõidetavas kohas ei ole näha põllumajandustoodete vm müüjaid: Vaid veidi enne Pärnu märkasin ühte, kus olid sildid "kartul" ja veel midagi. Ja Tahkuranna kandis kalamüük. Mis on siis probleemiks, et ei tulda külaturgu korraldama?


Ja piisab isegi ühekordsest sõitmisest, kui on siililegi selge, et bussipeatustes on vaja parkimisruumi. Miks seda siis ametnikud ikka veel ei näe?



Asustust on Pärnu maantee ääres suhteliselt hõredalt, seega pole siin ka kergliiklusteid. 


Aga rekkad peatuvad seal, kus saavad. Äkki peaks politsei hakkama kõvasti neid trahvima? Mida nad sunnikud  peavad üldse seisma, sõitku, onju?

Mis siin ikka rääkida, pildid selgitavad niigi kõik ära.



Ka siin pole mingeid radu, tahad peatuda, tõmbad kogu liikluses hoo maha, kõigil. Ja kui siis leidub veel mõni sõeluja, on oht käegakatsutav.Kui nii maanteel sõidad ja mõtestault vaatad, siis saad aru, et Eesti on mannetu! Kui palju võib kelleltki kuulda, kuidas välismaal tulles öeldakse "küll seal oli see tehtud inimestele mõeldes ja teises kohas too"! MIKS siis MEIE ei taha teistele midagi teha? Eestlane on viimane egoist? Kurrat küll, no ei ole ja ei tohi olla!!!




Kui tuua raudtee siia Riisiperest, siis tuleb otsustada, kus on kokkupuutekoht maanteega. Varbolas? Märjamaal? Usun, et Varbola oleks parem mõte, just sellepärast, et seal ikkagi lähedal vana linnusekoht ja soovitavalt peaks peatus olema võimalikult lähedal. RB, nagu kõik muugi, peab lähtuma vajadusestest ja võimalustest. Kui trassile jääb midagi, mis võib hea tõuke korral muutuda millekski SUUREKS, siis seda ei tohi ka kahe silma vahele jätta. Varbola, Lottemaa, Jõulumäe, Kabli, Lemmeranna jmt kohad on need, mis väärivad võimalust. Võimalust muutuda suureks ja saada suureks. Ilma hea kohalesõiduvõimaluseta aga seda ei juhtu! Ning just nii asju NÄHES (Rõivas&Ko ei näe, selles ongi erinevus) saabki selgeks, miks me vajame regionaal-, mitte kiirraudteed. Miks me vajame ka kohalikku liiklust, sest raudteest tuleb võtta, mis võtta annab ja mitte tegema lollust, kus ühel teel sõidaks vaid kaup. Kaugreisirongid, millest räägitakse, on piisavalt head ka siis, kui sõidavad kiirusega 160 km/h. Mingi 3 tunniga Riiga jõuda, tehes teel maksimaalselt kuni 10 peatust (Nõmme, Riisipere, Märjamaa, Pärnu, Lottemaa, Häädemeeste, Salacsgriva, Saulkrasti, Zemitani?....) pole ju üldse paha? Kohalikud rongid siis peale nende, millega saaks ka väiksematesse kohtadesse.

Unustada ei tohi siinjuures seda, et üldjuhul on vähese asustuse tõttu võimalik pikalt kulgeda raudteel ja maanteel vahetus läheduses, muuhulgas siis vajadusel ka maanteed õgvendades (saab kombineerida kohati lisaradade ehitusega jm). Kui olud aga nõuavad raudtee viimist mingis kohas teisele poole teed, siis on sellekski viadukte pidi võimalus. Ka näiteks Varbolas, sest tulla saab trassiga "nüri nurga" alt, kandeposte saab vajadusel paigaldada ka kahe sõidurea vahele jms. Seda oskavad spetsid muidugi rohkem öelda, mis ja kuidas.

Pärnust Iklani on ka üldosas tee vasak pool asustuseta, ka ei jää raudtee/maantee vanast Riia maanteest liiga kaugele. Ning kogu trassil on hea, sest vajadusel saab ka bussidega tuua ümberkaudsetest piirkondadest reisijaid rongidele, üksiti annab see veelgi suurema põhjuse korralikke parklaid teha, sest tuldaks ju kahtlemata ka autodega.







Siin tahaks kohapeal lausa natuke ringi vaadata. Hea koht korraliku parkla jm tegemiseks.








Taas remont ja ei midagi targemat? No ei võeta avariidest õppust!Mingil ohtlikul ristmikul Maanteeamet lubas tuleval aastal asjad korda teha, miks aga siis sedasama probleemi mujal ei märgata?



Enne Pärnut ilmus ka mingi kamp lapatsiandjaid.
Raudtee saab aga enne Pärnut viia kaarega läbi Kaubajaama Papiniitu. Ning Pärnus peaks tegelikult olema kaks peatust, Papiniidus ja Raekülas. Papiniidu on kesklinnale lähemal, kuid ümberistumiseks erinevate suundade bussidele on tähtis ja selleks on parim võimalus Raekülas. Muidugi, ka Pärnu bussijaam peaks "kahestuma" ning näiteks Tõstamaa jt suundade bussid alustama juba raudteejaamast.





Turism ei ole 11-miljonilise (kroonides) märgi väljamõtlemine vaid hoopis midagi rohkemat. Pärnu ja Ikla vahel peaks raudtee kulgema samuti kõrvuti maanteega ja piisavate peatustega kohaliku liikluse jaoks. Välismaalasigi käib siinkandis väga tihti, seega peab piirkonna edukama tuleviku jaoks olema head liiklemisvõimalused. Trass tuleb võimalusel maha panna nii, et peatus oleks Lottemaa väravas kui ka Jõulumäe tervisekeskuse juures ja mujalgi, kus see oluline. Vajadusel saab mõneski kohas viia raudtee viaduktiga üle teisele poole teed. Näiteks seal, kus ristumised kõrvalteedega. Üldiselt on aga päris hea see, et kohati neid kõrvalteid eriti polegi.


Meri on aga ideaalne alus suurele turismile, rannad nii meil kui lätlastel on head ning võimaldavad paljutki.













Metsa tuleb muidugi üksjagu maha võtta, kuid väiksem kiirus tähendab ka kitsamat koridori. Ning nagunii tuleks kohati maantee ääres metsapiir kaugemale nihutada.








Uulus on natukenegi ruumi ka rekkadele.





Kus on planeeritud peatuskoht koos juurdekuuluvaga?





Siin aga näeb kuulsat eestimaise tanklaketi Olerex tanklat! Sõin ja jõin seal tanklakohvikus minagi, suhu ei saanud midagi..... 
Müstiline, kui kiire oli jaamahoone mahalõhkumisega ja söögikoha kaotamisega.




Raudtee tamm on kadunud! Aga siililegi selge, et kui siit Riiga ei saa, siis kaob ka igasugune mõte Lelle-Pärnu raudteel.....












Omaette saamatus on muidugi seegi, et Eestis ei suudeta kuidagi bussiliiklust rongidega ühildada. Ei peatu siin ei Ikla ega Kilingi-Nõmme suuna bussid. Rongidega ühel ajal....












Millal saab Eestis au sisse mõtlemine? 

Äsja oli üle pika aja näha esimest valguskiirt, "101" kiri. Mida siis ametnikud sellele vastavad?


«Küsimus Rail Balticust on küsimus Eesti suletusest või avatusest. See on küsimus sellest, kas me oleme Euroopaga ühendatud või mitte,» tõdes Kaunissaare. Ta rõhutas, et arutelu peab olema argumenteeritud, lähtuma faktidest ja parimast teaduslikust teadmisest ning olema suunatud Eesti ühiskonna parimate huvide teenimisele.
«Siiski, ilmunud artiklis on tegemist argumentidega, mida korduvalt on ümber lükatud või millest lähtuvalt on projekti elluviimist kohandatud. Oleme väga tänulikud, et huvi projekti vastu on suur erinevates ringkondades,» sõnas Kaunissaare ja lisas, et kindlasti tugevdab MKM Rail Balticuga seonduvate argumentide tõhusamat selgitamist avalikkusele.


Kui keegi ei saa aru, mis on argumendid, siis ei saagi ta aru. Eriti veel Kaunissaare või varem Peris, kes ju kohustatud hämama.
Mitte mingil moel ei tähendanud pöördumine kutset suletusele! Milline peab olema ühe ametniku aju (kas pähkel, nagu Karilaid äsja mainis?), kui ta ei saa aru nii lihtsast pöördumise tekstist ehk siis sisust? Sisu peab ju olema ka ametnikus, tühja kotiga juhtub teadagi mis...
Aga juba artikli teine lõik ajab lihtsalt naerma! Kas tõesti peetakse oma rahvast purulolliks?

Rail Balticu rahade kasutamine muuks

Euroopa Komisjon kaasrahastab Rail Balticu projekti Euroopa Ühendamise Rahastust ehk Connecting Europe Facility (CEF) vahenditest. Vastavalt CEFi määrusele rahastatakse peamiselt (80 protsenti kogu eelarve mahust, tulevikus 90 protsenti) eeldefineeritud projekte, mis kuuluvad Euroopa transpordi põhivõrgu koridoridesse, annavad üleeuroopalist lisandväärtust ning on käsitletavad piiriüleste projektidena. Sealjuures on eelistatud raudteeprojektid. Ja kui tegemist on raudteeprojektidega, siis tingimata laiusel 1435 mm.
Eeldefineeritud projektid tekivad selliselt, et nimekiri pannakse kokku liikmesriikide ettepanekutest ja peavad teistegi määruste kombel saama kõigi liikmesriikide ning Euroopa Parlamendi heakskiidu. Seega ei ole ühe riigi eelistustel siin suurt mõju.
Lisaks Rail Balticule on Eestil CEFist võimalik raha saada, ja on ka saadud, lennundusprojektidele (SESAR), projektile Motorways of the Sea (Tallinna Sadam) ning Via Baltica piiriülesele lõigule. Teoorias on võimalik saada ka Tartu-Koidula raudteele, kuid siin puudub rahvusvahelises mõttes lisandväärtus ehk nn european added value, mistõttu selline taotlus jääks tõenäoliselt rahuldamata.
1520 mm raudtee osas on proovinud rahastust saada Leedu, kuna jällegi teoorias on 1520 mm raudtee pikendamine (mitte uuendamine ega ümberehitamine) võimalik, kuid kõik nende neli taotlust, mis esitati 2015. aastal toimunud CEFi I taotlusvooru, lükati tagasi.
Lühidalt öeldes: CEFist Rail Balticu raha kasutamisele alternatiivi pole, tegemist on «võta või jäta» vahenditega.


Ehk on selle põhjuseks hoopis ametnike olematu tase? Kui ei suudeta juba algfaasis aru saada, mida ja kuidas peaks tegema ning siis seda Euroopas ka selgitada? Selgitada, et kõik ei ole igal pool ühtemoodi!? Et siin võib olla oluline teine laius? Miks siis üldse muudetava rattavahega veeremit tehakse? Ja Euroopa ametnik peaks ju aru saama, kui talle selgitatakse? Kui aga neilgi probleeme, siis on muidugi väga kurb. Ei saa loota, et lollusest head nahka tuleks....

Vastused vastuväidetele

pikemate vahemaade taha reisimiseks pole raudtee tänapäeval konkurentsivõimeline;
Iga konkreetne otsus transpordivahendi kasutamisel sihtpunkti jõudmiseks sõltub erinevatest eelistustest. Pikemate vahemaade puhul kasutatakse pigem lennukit. Saksamaa näitel on mõistlik lennukit kasutada distantside puhul, mis jäävad üle 800 kilomeetri. Asjaolu, kas meil jätkub piisavalt reisijaid, kes soovivad sõita rongiga Tallinnast Berliini, ei ole tegelikult määrav. Reisijate valik transpordimooduse osas sõltub igaühe individuaalsetest eelistustest, olgu see siis reisi maksumus või liikumise mugavus, kaasavõetava pagasi kogus, perega reisides perekonna suurus ja sellest tulenev kulu jms. Tõepoolest liigutaks Tallinnast Berliini pigem lennukiga, seda isegi reisi kallima maksumuse puhul.
Rail Balticu puhul on olulised seega just distantsid Tallinn-Pärnu, Riia-Kaunas jne. Lisaks sellele on uus raudtee sarnaselt olemasolevaga kasutatav ka regionaalsete ühenduste pidamiseks. Keegi ei imesta selle üle, et Tallinnast Peterburi viivat raudteed kasutatakse ka Tapale sõitmiseks. Kindlasti on pikema distantsi kasutajaid aga öörongi reisijate ning autovaguni kasutajate hulgas.

Kuidas ei ole määrav? Küsimus on muidugi sageli hinnas, kiirraudtee ääremaal aga on üle mõistuse kulukas! Kas tõesti arvatakse, et siit soovitakse (perega) ülikalli piletihinnaga kuhugi sõita? Ning aru ei saada sellest, et sõidetakse siin mitte ainult tapale vaid ka Nelijärvele? Kus on RB kohalikud rongid?

kaubavedude maht põhja-lõuna suunas, kaasa arvatud võimalik transiit, oleks tühine;
Kaubaveomahtude osas annab hea indikatsiooni praegune Via Baltica maantee. Keegi, kes seda maanteed ükskõik millises lõigus kasutanud on, ei vaidle selle üle, et tee on kaubaveokeid täis. Maanteeameti iga-aastaste loendusandmete põhjal on suurima koormusega lõikudel üle 12 meetri pikkuste autorongide arv üle 1700 sõiduki ööpäevas, protsentuaalselt kuni 41 protsenti koguliiklusest Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel. Sõidukite koguarv on suurima vooga lõikudel sealjuures üle 30 000 sõiduki ööpäevas. Samale juhib tähelepanu nii AECOMi uuring, mis andis aluse Rail Balticu trassivalikuks läbi Pärnu, mille kohaselt põhja-lõuna suuna prognoositavad kaubavood on piisavad selleks, et kaupade liikumine maanteelt raudteele uue trassi tasuvaks muudaks. Uus, EY koostatav uuring, mis käsitleb valitud trassi ka Eesti osas täpsemalt, toetab praeguste andmete kohaselt AECOMi uuringu järeldusi.
Rail Balticu kaubavedude potentsiaal tuleb nii olemasolevate mahtude ümbersuunamisest peamiselt maanteedelt raudteele kui täiendavast kaubavedude kasvust. Rail Baltic kuulub Põhjamere-Balti transpordikoridori. Aastaks 2030 näeb Euroopa Komisjon koridoris maanteetranspordi kasvu 42 protsenti ulatuses. Selleks, et täiendavad mahud ära teenindada, on seega vaja likvideerida «pudelikaelad» olemasoleval trassil ning elada täiendava müra- ja õhusaastega või pakkuda toimivat alternatiivi. Toimivaks alternatiiviks on raudtee, antud juhul Rail Baltic.
Loomulikult nõuab kaubamahtude raudteele viimine ümber orienteerumist nii vedajatelt kui kauba omanikelt ja saajatelt, kuid arengud Euroopas nii kliimamõjude leevendamise (sealhulgas raskeveokite teekasutuse maksustamise) osas kui ka näiteks arengud tarkade logistikalahenduste ja laomajanduse ümberkorraldamise osas aitavad mõjuritena muudatustele kaasa. Otse loomulikult on vaja kaupade «meelitamiseks» Rail Balticu raudteele tööd teha nii otsesel raudtee arendajal ja omanikul kui ka seadusandjal, kes võiks hõlbustada raudtee kasutamist.

Aastaks 2030 kaubavedude mahu kasv? Need kaubad saab vabalt ära vedada ka raudteel, maksimaalse kiirusega 120-160 km/h. Pealegi, väga paljud kaubad tõenäoliselt ei tule maanteelt ära, sest sihtkohad võivad olla väga erinevad. Ning tõenäoliselt ei hakata ka Soomest laevadega kaupu siia tooma kui sihtkoht on Euroopas mereäärsetes piirkondades.  Muidugi, targad logistikalahendused peaks aastaks 2030 tagama ka selle, et mõttetud veod kaovad ajaloo prügikasti. On ju praegu küllaga vedusid, mille puhul veetakse teatud kaupu mõttetult kaugelt ja/või on rekkad rohkem kui pooltühjad.. Muidugi, omaette küsimus on ka AECOM....

ka juba ehitamise ajal oleks Eesti riigieelarvest võetav osa ülemäära suur (üle poole miljardi euro), lisaks sellele jääks tulevikus kogu taristu meie ülalpidamisele; euroraha kiirustades kulutamine tarbetu suurobjekti rajamiseks lihtsalt põhjusel, et see on saadaval, on lühinägelik;
Pool miljardit eurot omafinantseeringut Rail Balticu ehitamisel on ilmne liialdus. Arvestades, et raudtee ja sellega seonduva taristu rajamine koos uuringute, projekteerimise ning vajalike maade omandamisega läheb Eestisse rajatava 213 km pikkuse raudteelõigu puhul maksma 1,3 miljardit eurot, millest Euroopa Liidu rahastus on suurusjärgus 80 protsenti, siis räägime pigem veerandist miljardist eurost. Sealjuures tuleb arvestada ka Rail Balticu rajamisest tekkivate tuludega – 3000 uut või säilitatud töökohta (peamiselt ehitussektoris) ja sellelt tasutavad tööjõumaksud (selgelt üle 50 miljoni euro kogu ehitusperioodi jooksul), samuti ressursimaksud, mis laekuvad Eestist saadaval olevate ehitusmaterjalide kasutamisel, mõjutavad Eesti-poolset finantseeringut meie mõistes positiivses suunas.
Raudtee ülalpidamise puhul on paslik tuua võrdlus maanteedega. Maanteede puhul maksavad nende kasutamise eest eranditult kõik maksumaksjad olgu siis otseselt (autot tankides ja kütuseaktsiisi makstes) või kaudselt (kütuseaktsiis kui kulu sisaldub kõigi kaupade hinnas, kui kütuseaktsiisist tehtud eraldistest ei piisa maanteede ehitamiseks/hooldamiseks, siis muudest riigieelarvetuludest, mis osaliselt koosneb maksutulust). Avalikus kasutuses oleva raudtee puhul on nii praeguse 1520 mm kui tulevikus Rail Balticu puhul kehtestatud raudteekasutustasu, mida maksavad kaupade vedajad. Lihtsustatult öeldes peab kasutustasu katma raudtee hoolduskulud ning andma ka mõistliku kasumi raudtee omanikule. Seega võib öelda, et meie ülalpidamisel on kogu teedevõrk, raudtee saab olla aga ka isemajandav.
See, et käesoleval aastal ei kata 1520 mm raudtee kasutustasu hoolduskulusid on loomulikult halb, eriti võttes arvesse, et viimase 20 aasta jooksul on olnud tegemist reegliga. Samas ei saa seda asjaolu mõjutada ei Rail Baltic ega ka Eesti riik.

Siiamaani lihtsalt valetatakse! On ju toodud välja, et see 80 % ei ole kõikidest kulutustest!? Ning kuskohast järsku tuleb jutt raudtee omaniku kasumist? Seda ei ole ju lubatud, vastupidi, tuleb veel pealegi maksta!?

peaksime jääma käigus hoidma kaht peaaegu paralleelset raudteed Tallinna ja Pärnu vahel, lisaks Rail Balticule olemasolevat lähirongide tarvis;
Kahe paralleelse raudtee ülalpidamine Pärnu suunas on loomulikult ebaloogiline. Samas tuleb silmas pidada, et Rail Baltic saab valmis alles 2025. aastaks, veod raudteel hakkavad toimuma alates 2026. aastast. Vahepealse kümneaastase perioodi jooksul on reisijaid aga vaja sihtkohtadesse toimetada.
Rail Balticu valmides on see probleemideta kasutatav ka linnalähirongide jaoks. Rail Balticu projekti raames ehitatakse välja rahvusvahelised jaamad Tallinna Ülemistele ning Pärnusse. Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud, mis panevad paika Rail Balticu trassi kulgemise Eestis, näevad ette kokku 11 peatuskohta regionaalrongidele, millega arvestatakse ka raudtee projekteerimisel. Rail Baltic on planeeritud ja teda rahastatakse Soome ja Balti riikide ühendamiseks Kesk-Euroopaga. Seetõttu rahastab Euroopa Komisjon vaid tegevusi, mis on selle eesmärgiga otseselt seotud. Regionaalrongide peatuskohad eesmärgiga otseselt ei seondu, mistõttu tuleb nende väljaehitamiseks kasutada riiklikku või munitsipaalrahastust, miks mitte ka erarahastust kui regionaalne rongiliiklus eraettevõtjale tasuv on. Kohalike peatuste väljaehitamine võib toimuda nii Rail Balticu trassi rajamise ajal kui pärast seda, valmidus on olemas, vajalik on rahastamisotsus.

Milliseid kohalikke peatusi me ehitame, kui rong läheb asustusest mööda? Ma väga tahaks loota, et ametnikud vähemalt korraks kukuksid, et ehk lööb siis mõistuse paika!? Selline idiootsus (vabandust) ajab lihtsalt emotsioonid keema! Raudteed planeerides peaks lähtuma asustusest, mitte sellest mööda sõitmisest! Huvitav siiski, mida siin mõeldakse regionaalrongide all? Neid ju tegelikult ehk siis kohalikke ronge, ei plaanita niipeagi liinile lasta?

http://vabaajaleht.blogspot.com.ee/2016/07/tahenarilise-postkastist-fail-baltic.html


uus raudtee, selle veerem, remondivõimekus jm oleks senise raudteestruktuuriga ühildamatu;
Tõepoolest, suures plaanis see vastab tõele. Rail Balticu suureks eesmärgiks on Balti riikide raudteevõrgu ühildamine Euroopa raudteedega, vana veeremi kasutamine uuel raudteel nõuaks selle tõsist modifitseerimist (muudetava rattavahega veerem või olemasoleva veeremi ümberehitamine uuele rööpalaiusele). Samas on Rail Balticu puhul kaupade ümberlaadimise võimalused 1520 mm veeremilt 1435 mm veeremile ette nähtud Muugale. Kuna uut, kaasaegsemat depood vajavad ka Elroni rongid, on Rail Balticu raames kaalumisel ühtse uue depoo rajamine mõlemat rööpalaiust kasutavatele veduritele/vagunitele. Reisijatele aga luuakse ümberistumisvõimalused Ülemiste jaamas.
Remondivõimekuse osas ei vasta väide täies mahus tõele, kuna tööriistad, mida kasutatakse rööbaste lihvimiseks, keevitamiseks, rööpaste kinnitamiseks on siiski standardsed. Suuremate masinate puhul, nagu ballastiplaneerija, on tõepoolest oluline, millise laiusega raudtee tarbeks masin ehitatud on. Kuna valdav osa Euroopast kasutab standardlaiusel masinaid, ei ole remonditeenuse ostmine Eestist väljast aga mingiks takistuseks. Oluline on arvestada sellega, et raudteede ehitus ja hooldus Eestis on üles ehitatud selliselt, et seda ostetakse sisse teenusena. Riigil või selle omandis oleval ettevõttel pole senini olnud mõistlik omada raudteede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalikku masinaparki.

Oleks see masinapark omal aja alles hoitud ja täiendatud, olnuks raudteede remont ja hooldus riigile tunduvalt vähemkulukam! Aga loomulikult vastab tõele, et kaks laiust on rahaliselt ja muus mõttes probleemiks. Seda enam, et olemasolevat veeremit ei peagi ümber ehitama, siis oleks vaja koosseise juurde, seda enam, et meil praegustestki ei jätku!


rajatav raudtee koos teenindusmaa ja mitme meetri kõrguste piirdetaradega lõhestab Eesti põhjarannalt kuni lõunapiirini enneolematu barrikaadiga;
Rail Baltic lõikab läbi inimeste liikumisteed, sulgeb kõik teed ja rajad, suuremate teede puhul tuleb ületus korraldada viaduktidega, mida on vaja vähemalt 80;
Liiklusohutus on oluline nii kiirete kui ka aeglasemate raudteede puhul. Uue, kiirema raudtee puhul kehtivad uued standardid, mis ei luba näiteks samatasandiliste ristumiste kasutamist maanteeliiklusega. Aedade kasutamine on lihtsalt üks täiendav ohutusmeede, mis aitaks ka madalamate kiiruste puhul ära hoida kokkupõrkeid loomadega. Kogu ohutusmeetmete komplekt, eritasandilised ristumised, aed jms, annavad 30 aasta perspektiivis raudtee käikuandmisest liiklusõnnetustelt enam kui 1 miljardi euro suuruse kokkuhoiu liiklusõnnetustega seonduvatelt kahjudelt Rail Balticu trassil (võrreldes olemasolevate transpordivoogude ja nende kasvuga Rail Balticu liiklussuundadel ning seal toimunud liiklusõnnetustest tulenevate potentsiaalsete kahjudega).
Seda kõike barrikaadiks nimetada on ilmne liialdus. Rail Balticu ehitamise käigus ehitatakse umbes 80 eritasandilist ristumist ja korraldatakse liiklus teedel nii sõidukitele kui ka jalakäijatele selliselt, et ümbersõidust tulenev ajaline kulu oleks võimalikult väike. Keegi ei eelda ka maanteede puhul seda, et teed, kus autod sõidavad kuni 110 km/h, oleksid igas punktis ohutult ületatavad. Aedade puhul tasub minna Tallinnas Tehnika tänavale, kus raudtee veerde paigaldatud aed annab ette hea pildi, millest juttu on.

Jätkub ülbust teha nägu, et kiirraudtee pole barrikaad! Veel kord, siis ei ole põhjust teha kiirraudteed, kuni 160 km/h aga saab rakendada osades kohtades korraliku tõkkesüsteemiga ühetasandilisi ülesõite 80 kahetasandilist oleks ju üüratu kulu! Vähe sellest, kuidas mõjutab keskkonda niisuguse hulga loodusvarade kasutamine, mis selleks kulub? Kõigele lisaks olen ma üpris kindel, et tasapisi muutub  number 80 aina väiksemaks, kuni järgi jaab 20.......
Aga jutt "eeldamisest" maanteedel on lapsik mis lapsik! Nagu ka jutt Tehnika tänava aedadest. Tule taevas appi!

rajatav kunstlik vall saab ületamatuks tõkkeks loomade liikumisteedele ja see võib saada saatuslikuks asurkondadele mõlemal pool valli, eriti läänepoolses Eestis võib sattuda ohtu mõnegi loomaliigi püsimajäämine;
Suurulukite populatsiooni eri osade sidususe vähenemisel võivad olla olulised tagajärjed populatsiooni geneetilisele variatiivsusele. Muidugi tuleb silmas pidada, et põhja-lõuna suunal areneval teedevõrgustikul on sarnane ja võimalik, et veelgi tugevam mõju, sest autoliiklus maanteedel on pidev ja praegu napib turvalisi ülepääse.
Rail Balticu trassile on selliseid pääse kavandatud oluliselt rohkem. Ainuüksi ulukite ülekäike on keskmiselt iga kümne kilomeetri tagant, peale selle on suurulukitele ka erilahendusega sillad, samuti erilahendused kahepaiksetele jne.
Plaanis on ka eraldi uuring, et selgitada välja kaasaegsed tehnilised võimalused, millega näiteks rändeperioodil saaks loomade liikumiskohtades kas või ajutiselt avada raudteeäärset aeda.

Ja kus on need ökoduktid maanteedel? Lelle ja Türi vahelisel raudteel?  Tunnelid? Kas loogilisem ei oleks tagada üks ökodukt, mis ületab nii maantee kui raudtee? On muidugi ka teisi võimalusi, näiteks jõekeste ületamisel ehitada veidi suuremad viaduktid, nii et loomad saavad kasutada kallasrada! Üks trass on parem kui kaks, üle-eestiliselt vaadates.

ehitus tekitab enneolematu nõudluse meie liiva-, kruusa- ja paevarude järele, mis on kaugel ressursside mõistlikust ja säästlikust kasutamisest;
Nõudlus ehitusmaterjalide järele eksisteerib iga ehitusobjekti puhul, olgu selleks raudtee, maantee või elumaja. Kindlasti ajab siin segadusse asjaolu, et me räägime ühest suurest infrastruktuurist, mis tõepoolest ühes tükis võetuna tundub enneolematu. Samas ehitatakse perioodil 2014–2020 enam kui 160 km ning aastatel 2014–2016 rekonstrueeriti üle 169 km Euroopa transpordikoridoride ehk TEN-T võrgustikku kuuluvaid põhimaanteid, kokku 42 objekti. Rääkimata teedevõrgustiku teiste osade ehitamisest ja rekonstrueerimisest.
Selle üle, kas ehitusmaterjalide ressursside mõistlik ja säästlik kasutus on tagatud, otsustab Eestis keskkonnaamet iga konkreetse maardla kasutuselevõtul või laiendamisel.
Rail Balticu projekti raames on käimas uuring, mis annab juba tuleva aasta esimeses pooles vastused sellele, millistest maardlatest on võimalik Rail Balticu ehitamiseks vajalikku materjali saada. Peamine rõhuasetus on siinjuures sellel, kas meil leidub piisava kvaliteediga ehitusmaterjali, mitte aga see, kas materjali üldse leidub.

Jah, killustik tuleb kindlasti sisse vedada, sest paekillustik ballastiks ei sobi. Aga see on selge, et  Kaunissaare-taolised ametnikud ei mõistagi, mida tähendab mõistlikkus ja säästlikkus. Senine Eesti areng on seda piisavalt tõestanud teistegi puhul.

Lugesin edasi neid vastuseid ja ei viitsi. Kuidas saab otse näkku valetada? Kas valetamine võrdub argumenteeritusega?

******************************

3. 10. 2016

Mittearusaajaid on veelgi.

http://arvamus.postimees.ee/v2/3857103/andres-reimer-rail-balticuga-eksiteele

Sadakonna avaliku elu tegelase väide, et Rail Baltic oma praegu kavandatud kujul seab ohtu eesti rahva ja maa tuleviku, ei kõla usutavalt. Küll aga satuvad ohtu Venemaa Raudteede äriplaanid.

Juba see "sadakonna" pöördumine (kõlab suht halvustavalt, mulle tundub) näitab, et Reimer lihtsalt lajatab, mitte ei mõtle. Just nimelt seab ohtu ja rohkemat kui Reimer uneski näha oskab. Aga kui ei oska, ei tasu ka näppu vibutada! Sest on asi ikka päris hull, kui enam millestki aru ei saada! Või on Postimehe ajakirjanikel keelatud mõelda, mis see lollus kõik meile maksma läheb, lastele ja lastelastele?

Rail Balticu rajamine ärritab kolme huvigruppi. Mõned tartlased ei suuda alla neelata, et uus raudtee hakkab kulgema läbi Pärnu ning rahvusvahelisust janunev ülikoolilinn jääb liinist ilma. Teisena valutavad kohalikud maaomanikud ja looduskaitsjad südant traktorite ja põtrade liikumisteede pärast.
Kolmas ja kõige mõjuvõimsam huvigrupp on 1520-millimeetrise raudteelaiusega Venemaa raudtee, mis sõna otseses mõttes suudab liigutada mägesid ja valitseb taristut Soomest kuni Mongooliani.

Ühes Reimer küll tabab naelapea pihta - väga paljud (mittemõistjad, tahtlikult või tahtmatult) tõepoolest ei suuda üle elada Pärnu suunale minekut. Vähkreb õudusunenägudeski ehk mõni!? Et Tartu sureb välja! Jäädes liinist ilma! Kas meil plaanitakse Tartu raudtee üles võtta?Ohei, ei sure siin midagi, vähkremise asemel nõudku, et riik juba täna paneks rongid käiku. Neid ON vaja ja saab ka KOHE panna.
Traktorid ja põdrad on aga üliolulised! Kuidas saakski midagi meil paremaks muutuda, kui ajakirjanik taas pigem põlastavalt suhtub neisse?

Venemaa raudtee jaoks aga pole suurt vahet, kas Eestist Kaunaseni läheb vene või eurolaius. Nagunii sealt edasi saab ümber laadida ja seda tehaksegi, ka vene suunalt tulles. Nii et seda venelaste hirmu ja "sadakonna" pöördumist pole mõtet väga ühte patta panna, ei segune eriti hästi!

Ja üleüldse, hakake kõigepealt venelastega koostööd tegema. Pange Riia-Peterburi käiku, läbi Eesti ja edendage Eesti elu!

************************

4. 10. 16

Üks on absoluuselt selge: "101 kiri" tõi välja mõnegi soodsa tuuleiili, ehk mõistuse ilmingu. Santeri Junttila kirjutas arvamusloo.

http://arvamus.postimees.ee/v2/3858757/santeri-junttila-miks-rail-baltic-ei-mahu-rahvuslikku-vaatevaelja

Kuigi siin loos on mitmeid asju valesti tõlgendatud, siis ometi on see väga hea ja mõtlemapanev.

Aga nii ju ongi, et inimesi on erinevaid. Neid, kes:
* ei tahagi millestki aru saada
* ei saagi millestki aru
* saavad aru osaliselt (sest sageli saadaksegi ühest ja samast lausestki erinevalt aru)
* saavad aru pea kõigest ning kaasneb "fantaasia" ehk teema edasiarendus ja nüansid.

Santeri kuulub "kolmandasse ringi", parimas mõttes. Ja osaliselt ehk selles süüdi tõepoolest see, millest ta kirjutamist alustab.

Kümnete Eesti avaliku elu tegelaste pöördumine Rail Balticu vastu Postimehe veergudel on väga vastuoluline tekst. Üldsuse eest esineva inimese, eelkõige haritlase kohustuseks peaks olema lai silmaring. Eriti kui tema oma riik on väike, tuleks huviga vaadata maailma selle piiride taga. Kahjuks ei ole pöördumisele alla kirjutanud seda teinud.
 Kirjas on välja toodud Rail Balticu kavandatud teostuse igati olulisi ja tõsiseid probleeme, aga lisatud nende sekka ka populistlikke väiteid, mis näitavad autorite ulatuslikku ignorantsust oma koduümbruses – nii mõnesaja kilomeetri raadiuses – toimuva kohta. On uskumatu, et 21. sajandi Euroopa haritlased kirjutavad alla sõnadele «Berliini keegi rongiga sõitma ei hakka» või «kaubavedude maht põhja-lõuna suunal pole märkimisväärne».

Tõepoolest, hoolimata sellest, et "101 kiri" toob välja üldjoontes tõsisemad puudused praeguse RB juures, on selle tekst konarlik ja "kooskõlastamata". Selline oluline kiri vajanuks suuremat ringi, et tagada parim väljendus headele ja õigetele vaadetele. Küllap oleks siis ka Junttila arvamuslugu olnud veidi teistsugune. Muidugi, ma ei saa vastutada, et kõik 101 näevad asju, iga detaili, ühtemoodi, kuid mõte ses loos on veidi teistsugune.
Ma ei kahtlegi, et enamuse allakirjutanute silmaring on lai. Ehk kunagi oli neist keegi ahtama silmaringiga, nagu teedeminister Kukk, kelle veetud kruusa siiani teehöövlitega silutakse.... Nali naljaks.Ning ma ei kahtlegi, et nad kõik peavad vajalikuks häid liiklemisvõimalusi, vaadates just nimelt silmapiirini ja kaugemalegi Samas olen nõus, et väide, nagu keegi Berliini ei sõidaks, on vale ja eksitav. Sõidetakse. Tallinnast ehk mõnevõrra vähem, kui Riiast, Vilniusest ja Varssavist aga veelgi rohkem. ja nii tullakse ka Berliinist ja Varssavist Baltikumi. Tõsi, on olulisi faktoreid, mis mõjutavad ahelat reisijate arv- rongide täituvus- pileti hind. Ka tagurpidi. Küsimus on selles, et me oleme ääremaa. Isegi siis, kui peaks tulema tunnel Soome, ei pruugi see mõjutada kardinaalselt reisijate arvu Berliinini. Sest vahemaa on liiga kauge, seega jäävad nagunii rohkem lühikesed sõidud. Pileti hind on oluline mõjur ja see sõltub väga suures osas sellest, kas tegu on kuni 240 km/hkiirraudteega või kuni 160 km/h regionaalraudteega. Kiirraudtee ülalpidamine on ülikõvasti kallim, kui regionaalraudtee, sellest saadav ajavõit aga ei too hiigelsuurt reisijate arvu kasvu võrreldes tavaraudteega, seega pileti hind jääb kõrgeks ning raudteest "võitvaid" inimesi on kokkuvõttes vähem. Rääkimata ääremaade hääbumisest, sest sealkandis on vähe kasu rongist, mis ei peatu! Teadmiseks Santerile, et kohalikke ronge ei plaanita niipeagi ja raudtee suundub nagunii asulatest mööda. Ametnike ümmargune jutt aga ongi see, mis ärritab, ka kultuuriinimesi!

Santeri mainib ka seda, et sellise pöördumise pidanuks tegema ammu, kui protsess algas või vähemalt plaanide väljapaneku ajal aastaid tagasi. Tõenäoliselt ei ole ta kursis, et seda ongi aastaid tehtud ja mitte vähe! Eelkõige ARB, kuid ka minusugused raudteeentusiastid. Paraku seda kõike ongi aastaid eiratud, eelkõige nende I kategooria ametnike ja poliitikute pool (vaata klassifikatsiooni eespool), kuigi osalisteks sageli ka II kategooria.
Samasse puutubki ka mainitud kaubavedu. Kindlasti on põhjast lõunasse palju kaupu. Kuid on ka mitu "aga"! On väga raske neid haagistes olevaid kaupu tuua rongidesse (oluline mõju on raudtee kaubadokumentatsiooni bürokraatia) ning sageli veavad needsamad rekkad suures osas ÕHKU! Aga ÕHK ei maksa midagi!
Aga isegi kui kaubad tuleks rongidesse, siis kõige optimistlikumate (I kategooria!) prognooside puhul tahetakse jõuda 10 miljoni tonnini aastas. Vähe või palju? Kui 20 miljoni tonniga on juba praegune, KORDADES odavam raudtee, millel pikkust küll mitu korda rohkem, kuid ikkagi HÄDAS, siis mismoodi peaks kiirraudtee poole vähema kaubaga õndsalt mäel olema? LIIGA KALLIS raudtee tähendab makseorjust, mitte õnne õuel. M-Klubis oli muide sarnasel teemal, rahalaen, hea ütlus:
"Kui saame raha kokku, oleme omadega mäel"!
"Aga kui ei saa?"
"No siis on mägi omadega meil....!!


Mu Helsingi sõbrad ja tuttavad küsivad tihti, kas raudteehange Varssavi poole on kasvõi natuke edasi liikunud – kas on lootust oma eluajal veel rongiga Kesk-Euroopasse sõita. Hulk sõpru Poolast, Saksamaalt ja kaugemaltki lõunast on pettuma pidanud, kui olen nende Baltimaadesse tulemise plaanid segi paisanud teatega, et rongiga siia ei saa. On palju noori ja vanemaidki inimesi, kes saavad aru lennuliikluse ebasäästlikkusest. Isegi paljud sageli lendajad ütlevad, et sõidaksid pigem rongiga, kui see vaid võimalik oleks. Ma ise olen keskkonnakaalutlustel loobunud lendamisest juba 24 aastat tagasi. Mujal Euroopas see reisimist raskeks ei tee, aga Baltimaades kannatan ma pidevalt raudteeühenduste puudumise tõttu.
Seni alles kahe aastakümne pikkune odavlendude ajastu ei pruugi enam kaua kesta. Euroopas on õnneks juba hea ja ulatuslik raudteevõrgustik ning mugavad rahvusvahelised reisirongid, Baltimaad on aga anomaalia, kust rongiga saab ainult ida poole. Lähim Euroopa raudteede sõlmpunkt asub Varssavis. Uus raudtee Tallinnast Varssavisse ei ühenda meid seega mitte ainult Berliini, vaid kogu ülejäänud Euroopaga. Reisimisvõimalused Euroopa raudteedel on jäänud ehk avastamata neil, kes siit läände ja lõunasse peamiselt lennukiga sõidavad.

Igati õigus! Pikaaegse rongiliikluse puudumise tõttu oleme me võõrdunud rongiga reisimast ja puhkamast. Tõsi, kaugele minejaid oleks suhtarvuliselt vähe, aga võimalik, et Siguldasse, Salacsgrivasse, Kablisse jm me sõidaks. Võib olla ka Jurmalasse ja Palangasse. Kindlasti oleks rong olnud väga kutsuv meie rattamatkajatele, praegu peame piirduma vaid osaga Eestimaast. Ja ma ei kahtlegi, et nagu mõnedki fanaatilisemad reisijad sõidaks siit isegi Poola, siis samamoodi sõidaks mainitud sõbrad ka siia. Kui paljud neist jätaks sõitmata, kui Riiga sõidaks veidi kauem või Leetu jõudmiseks kuluks3-4 tunni asemel 5-7 tundi? Oluline on hoopis rongide kvaliteet ja selles veedetava aja väärtus! Mugavus, osaliselt kupeed, puhvet jm võimalused teeks ka mõnevõrra pikema sõidu meeldejäävaks ja sobivaks.

Küll jääb arusaamatuks, mida mõtleb Santeri Pärnut ja Skultet lahutava "tühimaa" kohta! Keegi ju polegi vaielnud vastu, et "lõuna poole ehitatav raudtee" jätkub ka peale Pärnut, läbib tõenäoliselt ka Skultet ja jätkub. Ma ei tea, kui lätlastel on erinevalt meist paremini läbimõeldud ideed, siis toimub sõit mõneti teisel lõigul. Aga sõiduvõimalus jääb, isegi hoolimata laiusest. Sest me ei tohi unustada, et mõlemal laiusel on omad plussid- ja miinused ning küllap oleks see ainuke vaieldav teema. "Vana käänuline trass" tuleks muidugi kõrvale jätta, sest nagu mainisin, oluline on perspektiivi näha ja see on meri! Ka geograafiliselt, sest see on suurema asutusega piirkond ja loomulikult tõstab see oluliselt nende piirkondade väärtust!

Kiri ei anna vastust, kuidas see oleks sobiv euroraha ja konkurentsivõime jaoks? Parem jätta raha LARISTAMATE, unustamata, et osa sellest läheb I kategooria sõprade taskutesse, kui kasutada seda raha lihtsalt võimaluse pärast. Kas ma ehitaks ümber oma äsjaremonditud ilusa korteri, kui keegi pakuks raha? Ma peaksin puruloll olema! Ütleksi, et kui võin seda investeerida millessegi VAJALIKKU JA MÕTTEKASSE, siis võtan! Täpselt sama on eurorahaga. Meie ametnike ülesanne olnuks see ka Brüsselis selgeks teha, mitte ekstranspordivoliniku kombel I kategooria tipus olles kasseerida prisket palka ja kojuigatsustasu! Sellele kõigele see kiri ei saagi vastust anda, sest vastust saaks anda vaid ametnik ja poliitik. Koos VASTUTUSEGA!

 Viimasest aga pole juttugi, sest samas Postimehes on juttu "uutest sammudest ühisfirma loomisel ja kolme riigi valitsuse osast selles. KAS KEEGI TEIST ON LEIDNUD MÕNE POLIITIKU VÕI AMETNIKU SISULIST VASTUST VÕI KOMMENTAARI "101 KIRJALE"?

Seda nimetatakse vabatahtlikuks klassifitseerimist I või II kategooriasse. See aga tähendab, et me ei saagi muutuda paremaks. Sellisteks, nagu kutsub üles saama seesama "101 kiri"!

Mis mõte sellel, kui talunik läheb mõisniku juurde, sest pidavat saama tollelt raha kodumaise toodangu kasvatamiseks, aga mõisnik ütleb, et raha on vaid banaanistikute ostmiseks?

Banaanivabariik oleme või? Ristsõnas küsiti aga mis on ülerõivas! Tuli välja, et jopp......

*************************************

7. 10. 16

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskkonnaminister-pomerants-rail-balticu-projekti-peatamist-noudvatele-uhiskonnategelastele-sellest-ajastusest-ei-saa-ma-absoluutselt-aru?id=75835141

Tundub, et poliitikutele, eesotsas ministritega, tuleb teha mingi test. Kui ministrid kuuluvad I või II kategooriasse, siis on kõrvaltvaatajale selge, miks Eesti ei arene. Kuidas teha aga nii, et ministrid aru saaks?

Kontrolltest!

* Eesti ei vaja kiirraudteed, vaid 120-160 km/h kiirusega raudteed
* Eesti ei vaja kaheteelist, vaid suuremas osas üheteelist raudteed
* Eesti vajab raudteed, kus saab vedada ja laadida kaupu, (ka kohalikele väljaveorongidele) ja kus rongidele pääseks ka reisija, sh väiksematest kohtadest/kohalikele rongidele. Seega raudtee peab puudutama asustatud kohti.

 Sellise raudtee ehitus- ja ülalpidamiskulu on Eestile jõukohane, erinevalt HETKEL PLANEERINGUS OLEVAST kiirraudteest.

Nii lihtne see test ongi! Nii et keegi, ei need 101 kultuuritegelast ega valdav enamus "raudteevastastest" ei ole Rail Balticu vastu. Kui aga ei saa aru või ei taha aru saada, siis tuleb tagasi astuda. Ministrid ei tohi mingil juhul lubada maksumaksja raha raiskamist ja ei ole mingit vahet, kas see on Eesti või muu EL riigi maksumaksja.

Seega tuleb planering peatada lihtsalt hetkeks, et minna õigetele rööbastele, otsustada, kustkaudu kulgeks PARIM variant, selgitada seda EL-is ning võimalusel selgitada, et Riisipere-Rohuküla ja Valga-Koidula on osa RB kontseptsioonist.


*********************************************

Marko Pomerants oma lehel jagab infot maavarade säästliku kasutamise olulisusest! Kas keherajaline raudtee vajab sama palju maavarasid, kui üherajaline? Ministritel tundub olevatki normiks kujunenud, hämada ja valetada! Mis säästmine see on, kui ühe suunurgaga lubatakse, teisega ammutatakse maapõuest?

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10207175837943006&set=a.1053517306889.2009099.1494493428&type=3&theater

******************************

Huvitav, mina, ARB ja paljud teised süüdistavad poliitikuid selliste asjade juures valetamises ja hämamises. Kui me süüdistaks alusetult, siis oleks meid ehk juba kohtusse antud?

*********************************

3. 11.

Tule taevas appi!!!

 Kui rääkida asjadest mõistlikult, siis keegi tuleb kindlasti esile absoluutselt ebamõistlike mõtetega. Mullegi meeldiks, kui neljarelaise VB asemel oleks (lõiguti) 2+1 ja kõrval RB. Siis oleks asjal ka mingi mõte. Hetkel küll tundub, et kiirraudtee+4-realised maanteed on kas kellegi sügav, ravimatu luul või pealesunnitud, EL-st või ettevõtjate lobistide poolt. Igal juhul tähendab see väiksemate teede olukorra veel halvemasse olukorda sattumist, ääremaastumise suurenemist kui ka niigi hädiselt jalgadel püsiva riigi(eelarve) põhjalaskmist. Kellele see kasulik on, jääb taristuministri jt reformarite südametunnistusele. Ehk aitaks jalaga löömine, et selline tase kildudeks puruneks?
Aknast õue vaadates küsiks ka seda, kuidas me praegu teedehooldusega toime tuleme?

 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/michali-kiri-valitsusliikmetele-lisame-teede-ehitamisse-1-5-miljardit-eurot?id=76141717

Vähe sellest, ministrile sekundeerivad teisedki meie juhid! Mis sunnib vägisi ironiseerima......

Lõpuks ometi on ilmunud asjaolusid väga täpselt selgitav artikkel!
Tõsi, riigikogulane Aivar Kokk peaks oma kirjatüki peale valmimist üle lugema, sest muidu keerab ta kõik segi nagu pudru ja kapsad! Mõtted on õiged, aga Tartu nimi repliigis tuleb asendada Pärnuga ja kogu repliik on tipptase! Küll aga paneb hämmastama, et riigikogulane selliseid apsakaid teeb. Kui juba ühes repliigis mitu korda, siis tahaks loota, et riigijuhtimise juures selliseid inimesi ei oleks! Igal juhul on see väga hea õppematerjal rohelistele ja ARB-le. Enam lihtsamini ei saagi asju selgitada, see aga ei tähenda, et seda peaks kirjutama shifreeritult nagu Aivar Kokk seda tegi.
Aga igati nõus, et LISAKS TARTU JA TALLINNA (NING RIIA) KIIREMALE ÜHENDAMISELE vajavad ka teised piirkonnad sedasama.
-------------------------------------
.... vaid eelkõige laiendama eestlaste liikumisvõimalusi ja arendama majandust......
......Lisaks Tartu ja Tallinna kiiremast ühendamisest tuleks kõnelda terve Eesti raudteevõrgu väljaarendamisest.......
.......Kiirrongid peatuvad suuremates asulates, aga et ka vahepealsete peatuste sõitjad saaksid kiirrongile, siis peaksid nende peatuse vahel olema väiksemad rööbasbussid.
---- (Tartus, Pärnus, Elvas, Häädemeestel jm - minu märkus)


 http://www.ohtuleht.ee/768020/repliik-rail-baltica-labi-tartu

*******************************

5 comments:

  1. Tere!
    "Via Baltica" kohta on räägitud, et lähiaastatel ehitatakse Kernu ümbersõit, sealt kuni Ääsmäeni tuleb 2+1 maantee. Ehk siis järjekordne Viitna, Mäo...

    Reply
  2. Tänud!

    Nii ta kipub minema.

    Kui liiklus maha tõmmata, võib olla piisav, kui 2+1 on palju lühematel lõikudel. Nagu mainisin, pigem kõrvalteedega ristumiste lähedal ja mujal, kus saab mingil moel ühildada aeglustus- ja kiirendusradasid, parklaid jm nende lisaradadega. Siis saab ehk teha ka ohutumad vasakpöörderajad jm seonduvat. Lisaradu ei ole vaja lapatsi andmiseks, koos hunniku viaduktidega, vaid ikkagi liikluse paremaks toimimiseks.

    Reply
  3. Tere

    Selle raudtee teema on muutunud nii suureks, et ei lähe enam päevagi, kui sellest ei räägitaks. Õige ka. Ja kultuuritegelaste kiri tuli väga õigel ajal. Leidsin ka toetusallkirjade kogumise roheliste erakonna lehel. Kindlasti allkirjastan selle!
    Tänane uudis, et selle raudtee ehitus kalline tervenisti poolteise miljardi võrra, on loogiline jätk. Sest on ammu öeldud, et see läheb kallimaks kui räägitakse. Riigiametnike valetamine siinjuures on muidugi üks halvemaid asju. Aga ma ei eksi, kui ütlen, et see pole lõplik hind!

    Olen varemalt toetanud seisukohta, et mingil määral võiks keskenduda hoopis Tartu suunale. Viimasel ajal olen aga kõhklema hakanud. Ja täna, kui lugesin Teie vaidlust roheliste esinumbriga, siis loobun sellest vaatenurgast lõplikult. Vähemalt ametlikult olla Aleksander Laane ju esinumber? On see tõesti nii? Niivõrd raevukalt eitada igasuguse muu piirkonna arendamist peale Tartu, see on räige! Kahjuks on ta nüüdseks selle vaidluse kustutanud, oleks heameelega vaadanud, kuhu see jõudnuks. Kui naljaviluks Teie kategooriaid kasutada, siis ta kuulub kindlasti 1 või 2 kategooria poliitikute hulka. Kumb siis?

    Loodan, et rohelised enam tuhast ei tõuse. Sellise liidriga, kellest jääb mulje kui kellegi huvide eest võitlejast, tänan, ei! Nad niigi kipuvad toetama halbu asju, nagu mõttekaaslased Euroopas. Või blokeerivad midagi, nagu hiljuti Ungaris rahvahääletuse ajal.

    Reply
  4. Tänud!

    Ma ei tea, kas ta saab aru või ei.
    Tõsiseltvõetav ei ole kindlasti, kui nägemused asjadest on lünklikud.

    Kindlasti läheb RB veelgi kallimaks, olen nõus. Ja ka rohelised peaks tõusma, tõsi, see võimalik vaid inimlikuma suhtumise ja tõsisemate teemadega. Sest keskkond on oluline ja rohelistel, tõeliselt rohelistel, oleks siin kõva sõna sekka öelda. Sest ka keskkonna mõistmine on paljude jaoks üsna võimatu. Siiani vähemalt Muidugi võinuks rohelised muude teemade kõrval kinni haarata minu poolt pakutud tänavavalgustuse süsteemist ja sellegi suuremalt avalikkuse ette tuua. Sest olen endiselt veendunud, et see annaks miljoneid kokkuhoidu täna ja tulevikus. Nii et võimalus oluliste teemadega tegeleda on alati olemas.

    Reply
  5. Teema oli veel täna siiski alles ja vaidlus jätkus, muutudes aina grotesksemaks.
    Lihtsalt selgitaksin lühidalt jätku. Õppida võib alati, kuid see ei taga reaalse elu tunnetust, kui ollakse kinni numbrites ning stampides. Numbrid on ainult üks viis püüda midagi esile tuua, ainult neist lähtudes tulemus on hullem kõverpeeglist.

    Veel üks oluline õppetund. Õppisin asja, mida ma varem nii väga ei märganudki. Kui keegi ütleb, et on vaja "näha suurt pilti" (olen ka ise korduvalt öelnud), siis see suur pilt võib olla tõepoolest see, mida selle all mõeldakse. Aga võib ka olla hoopis vale kujund. Samamoodi on paljude teiste sarnaste väljenditega. Tegelikkuses aga võib see mõnikord tähendada absoluutselt vastupidist - täielikku pildi puudumist!

    Lisan siia ühe lingi, milles ammune vaidlus, pea 2 aastat tagasi. Lugesin seda ise päris hoolega ja on tunda, et mõni inimene ei muutu ega pane teiste arvamused neid ka mõtlema. Tulemuseks on samad stambid ka hiljem. Küllap ka tulevikus.

    Mul endal on aga hea meel, et järk-järgult jälgides meediat, arvamusartikleid, arvamusi FB-s jne, olen jõudnud sammukese tollest ajast edasi. Kui varem RB puhul pidasin õigemaks Lellest jätkuvat lõiku, siis nüüd enam mitte. Ja kui tollal isegi kaalusin võimalust keskenduda RB teemas Tartule, siis kahe viimase päeva vaidlus (ka läbi iseenese mõtete selle analüüsimisel) on tõestanud küll, et Eesti ei ole vaid Tallinn ja Tartu. Kindlasti mitte. Ning kellegi/millegi eiramine on vaid kaikahoop neile! Väga loodan, et praeguste aferistide asemel võimu juurde hullemad ei satu. Sellised, kes on valmis pisikese võidu (näiteks ajavõidu teedel) nimel kulutama miljoneid ja isegi kümneid. Ei, see on lubamatu! Eriti, kui väidetavalt just RB kui rahakulutamise vastu ollakse, kuid samas soovitakse seesama raha lihtsalt teise auku matta!

    http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2015/01/kahtlase-vaartusega-petitsioon.html

    Selline link siis tollest ajast. Palju imelikku ja mõistetamatut. Ka see, kui keegi suudab ette kujutada, et Lottemaale tuleks pere Lätist ja kaugemaltki (liini)bussiga! Tellimusreise on ja peabki olema, kuid tuleks suvel, puhkuste perioodil perega peaks olema kiire ja mugav. Nagu tartlaselegi tallinna sõit Õigemini, veelgi mugavam! Ning Lottemaa saab kasvada vaid hea piletitulu korral. Kasv peaks aga tähendama, et sealsamas on Lotte-teemalised puhkemajad, erinevad võimalused teiste nende jaoks peres või seltskonnas, kes tahaks minna rappa, sõita elektrirataste ja -rolleritega Nigulasse või mujale, ratsutada, mängida golfi, vaadelda linde jpm. Koostööd ning üksteist toetavate rajatiste loomist ning muid ettevõtmisi. Vaid siis tuleb lätlane ja teinegi rongiga, suurearvuliselt ning veedaks siin rohkem kui ühe päeva. Pikem aeg tähendab aga suuremat raha sektorisse.

    Aga lugege ise linki ja andke aga julgelt mõista, mida valesti näen! Aitäh!

***************************************************************

laupäev, 1. oktoober 2016

Kabli



Kablisse jõudsin, kui juba pimenes.Tuisuliiva on päris kena koht, väga palju seal tehtud ja kohati väga ja väga ilusasti. Koht oli siiski üksjagu kallis ja tegu vist algusjärgus asjaga. Näiteks ei olnud mingit välisvalgustust (kõrvalmajas noorte pidu, tolle maja valgustuse kuma veidi oli)), ka sissesõidutee võiks olla väikese valgustusega. Huvitav, et pimedus ongi nüüd eestlaste eluviis? Ka Kabli randa tulekuteel võiks olla valgustus, kusjuures piisab kui on vähenegi. Polegi vaja tüüpilist tänavavalgustust.
Ka polnud ei televiisorit ega külmkappi. Õnneks ei pidanud vähemalt suurt laelampi põletama, oli ka veidi väiksem lamp. Akendel polnud eesriideid. Samas on sellised asjad äärmiselt olulised. Nii et arenemisruumi on küllaldaselt!
Eks kindlasti on selline ehitus päris kulukas ja raha on vaja tagasi teenida. Aga kas ei kardeta, et kallis tasu peletab tulevikus eemale? Minagi näiteks ei tea, kas teisel korral minna!? Kui majutuse eest tuleb maksta kohati lause üle 2 korra rohkem näiteks Haapsalu soodsatest kohtadest, siis.... tullaksegi vähe!? Natuke rohkem paindlikkust palun!




Aga hommik oli ilus, kuigi endiselt tuuline. Nii parajalt, et see ei häirinud, pigem tekitas suurema fiilingu! Läksin siis peatänavale jalutama. Kabli on üks ilusamaid kohti, ilus mängib rolli kõik - majad, põlispuud, erinevad puud-põõsad ja värvid, mere "piilumine" majade vahelt jne. Pildistasin vasakult ja paremalt, kuigi veidi üllatuslikult ma ei suutnudki seda ilu ja tunnet jäädvustada nii hästi ja ilusasti, kui koha peal oli. Nii et peate ise minema!Aga siiski loodan, et saate veidi aimu tundest, mida mina tundsin.









Kui RB aga peab tulema, siis peab ta tulema piki Via Balticat. Et puhkajad saaks siia ja Häädemeestele ja mujale. Muidugi, kohalikud ka sõita Seegi kord oli üksjagu välismaalasi linnuvaatlusel. Küllap neid tuleks rohkemgi.





















Ikka!







































Kahjuks on aga Kapten-reeder Jakob Märksoni muuseum suletud. Nii piilusingi vaid eeskotta. Kahju!




























Siin isegi puud lähevad maja ja aia värvi....
















































Linnujaama juurde jõudes oli kuulda, et käib sabatihaste aktiivne ränne....




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar