Blogiarhiiv

Laupäev, 30. oktoober 2021

Jaan 2016 - Head uut aastat Läänemaa, Vikman ja Õhtukallas ning Pomerants jättis Rakvere rahast ilma.

Sunday, January 3, 2016

Head uut aastat - Haapsalu ja Läänemaa!



Facebooki võib ju üles panna pilte ja uueaastasoove, parem on aga neid kellelegi otse öelda! Alates inimestest porgandis ja Haapsaluni välja. Muidugi, mitte porgandiga, vaid selles mõttes, et Haapsalus ka soovida.


Elu on Läänemaal täiesti alles. Kuigi....


Lisaks pagulastele räägib Koit Uus selles intervjuus ka raudteest ja küllaltki õigesti. Tõsi küll, kommenteeriksin seda nii:....
Me kõik liigume eri inforuumides!
Kui jutt on tõelistest sõjakoleduste eest põgenejatest, siis aitamine on igati loomulik. Kui aga muiduleivasööjad, siis.... Mingil määrla mainib Uus ka äraminejaid. Olgu siis Haapsalust või Eestist. Ehk peaks Eestisse tagasitulijad pöörduma ka MTÜ Pagula poole? Inimesed ju!?
Kahjuks meie inforuum on üldse selline, nagu on. Kellegi poolt (rahaliselt?) toetatav ja mõjutatav maasimeedia näeb normaalsust sunniviisilises armastuses, kvootides, inimkaubanduse toetamises, orjatööjõus ja -palkades. Mina näen normaalsust oma kodu ja maad armastades. Millegi aatelise nimel tegutsemises. Mitte nagu Tarand ja Kivirähk. Ja mitte nagu Lääne Elu, kes pealkirja pannes näeb vaid ÜHTE asja. See ongi omane liberaalsusele....
Samamoodi oleme eri inforuumides riigi arengu teemadel. Kui keegi aga teeb asju, mida tegelikult peaks tegema riik (raudtee, MTÜ Hoovõtukeskus), siis on see igati tervitatav! Peamine peab aga olema tunne, mitte raha! Raha kulutavad need, kes teevad asju missioonitundest, niigi rohkem. Raudteed Läänemaale on rohkem vaja riigile, kui mulle ja Uusile. Ja siin astub mängu meie "inforuum". Uus soovib teha elektrifitseeritud raudtee. Mina näen, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab tegema kohe ja kiiresti põhimõttelise otsuse - kas arendada osa seisvaid elektrironge hübriidrongideks või mitte. Kui jah, siis on raudtee ehitus poole odavam, sama lugu on ka tulevikus selle ülapidamisega (olgu siis riigi omanduses või erategijatele infratasu makstes). Pall on Kristen Michali jt käes. Kas laseme palli väravasse ja saame kuiva sauna või hakkame lõpuks asju tegema läbi mõtlemise! Ja rünnaku asemel on vaja kombineerimist.


Olgu pagulastega ja nende tulekuga kuidas on, kuid seni nad ei tahagi siia tulla. Sest meil omalgi inimesed raskustes, elatustase madal ja maa tühjeneb. Hästi elavad vaid need, kes oskavad "kombineerida"! teistmoodi! On õnn, et praegu kütusehinnad madalad ja vene turg tagant ära kukkunud, nii on omad piimatooted jm kohati tunduvalt soodsama hinnaga. Kuigi teisest küljest tähendab see, et põllumehed raskustes. Nokk kinni, saba lahti.....




Risti "saaga" näitab, et raudtee tulekusse ei usuta? Ei viitsi alati jageleda, kuigi Risti ristmiku ümberehitamise pidanuks kohe tabama mitu kärbest. Kui üks kord teha, siis korralikult. Raha kokku hoides. Bussipeatus on väga stiiilne ja see peab nii ka jääma. Kuid raudteele lähemale pidanuks selle nihutama küll. Muidugi, koos korraliku  (millegi) ehitamisega, nii et seal oleks ka WC olemas. Nagu bussijuhid öelnud, vaadaku siis mujal ringi. Näiteks Pärnu-Jaagupis. Ilus väike ooteruum ja WC. Risti on "sõlmjaam", isegi ilma rongideta. Ja nadi, et mingeidki normaalseid tingimusi pole. Tõsi küll, busside sõiduplaanid nii kibedad, et ega polekski aega veel reisijaid kuhugi lasta, aga ega selle ootekoja taha jooksmine parem variant pole....



Päike läbi männi oli Paliveres niiiiiii ilus!




Ääretult lahedad on sellised pisiasjad. Vanaaegsed tõkkepostid alles jäetud, stiilne!
Aga samas kõrval on nüüd valmis uus uhke Paralepa sild!

Ahjaa, olemas ka küsitlus. Ärge pärast öelge, et keegi pole rahva arvamust küsinud! Kiitus Lääne Maavalitsusele, et nii tehakse!



Joonised: 


Lääne maavalitsus kuulutas eile välja küsitluse, et Läänemaa rahvas saaks arvamust avaldada selle kohta, kus rong Haapsalu linnas peatuma hakkaks.
Lääne maavalitsuses on välja töötatud kaks põhimõttelist lahendust, millest kummastki on omakorda tehtud kaks varianti.
Lääne Elu küsis Lääne maavalitsuse raudtee planeeringu projektijuht Liis Moorilt, miks need variandid just sellised said ja millised muutused nendega kaasnevad.
"Planeeringu eesmärk on läbi mängida erinevad lahendused ja valida neist parim. Maavalitsus on varasemalt eelistanud otseläbimurret Rohukülla. Samas on kohaliku kogukonna arvamus üks oluline trassivaliku kriteerium. Küsitluse tulemusi arvestab maavalitsus teise eskiisi koostamisel," ütles Moor.
Variant 1: otseläbimurre Rohukülla
ver 1_KOOS
Vana ajaloolist raudteeperrooni ja jaamahoonet selle variandi puhul kasutusele ei võeta. Uue platvormiga peatuskoht hakkaks olema jaamahoonest 85 meetri kaugusel vahetult enne Kiltsi tee maanteesilda. Seal peatuvad nii Haapsallu kui ka Rohukülla sõitvad rongid.
Rohukülla suundumisel ületab raudtee maanteesilla juurest Kiltsi tee, kulgeb läbi Paralepa parkmetsa ja suundub pärast Ranna teega ristumist olemasolevale raudteetammile.
Eesmärk oli panna võimalikult vähe piiranguid eraomandis olevatele kinnistutele. Arvesse on võetud nii praegust hoonestust ja maakasutust kui ka detailplaneeringutega kavandatut, näiteks naftabaasi arendust ja Ungru tee äärde jäävaid linna poolt planeeritud elamukrunte. Selline lahendus otseläbimurde puhul riivab eraomanike huve kõige vähem.
NB! Ranna ja Ungru tee ristmik tuleb selle lahenduse puhul ümber ehitada selliselt, et kahe raudteest ülesõidu asemel tekib üks. Ühtlasi muudetakse Ungru tee trajektoori.
Variant 2: otseläbimurre Rohukülla pluss Haapsalu jaam
ver 2 KOOS
Selle variandi puhul on planeeritud kaks peatuskohta.
Tasuvusuuringu järgi on kavandatud nii, et pooled rongid sõidavad Haapsaluni ja pooled Rohukülla. Need rongid, mille lõpp-peatus on Haapsalu, peatuvad Haapsalu ajaloolise raudteehoone juures uuel platvormil. Väga paljud inimesed leiavad, et kui Haapsalul on selline ajalooline raudteejaam olemas, siis peaks ka rong sinna käima. Ka Lääne maavalitsuse hinnangul on mõistlik raudteejaam kasutusele võtta.
Et Rohukülla suunduv rong ei peaks Haapsalu jaamast tagasi manööverdama läbi tupiku ja selle manöövri ajaks ei sulgetaks Kiltsi teed, on mõistlikum kasutada eraldi platvormi jaamahoonest eemal ja otseläbimurret nagu ka esimeses variandis. Rohukülla suundumisel ületab raudtee maanteesilla juurest Kiltsi tee, kulgeb läbi Paralepa parkmetsa ja suundub pärast Ranna teega ristumist olemasolevale raudteetammile.
NB! Ranna ja Ungru tee ristmik tuleb selle lahenduse puhul ümber ehitada selliselt, et kahe raudteest ülesõidu asemel tekib üks. Ühtlasi muudetakse Ungru tee trajektoori.
Kui tihti ja millise graafiku järgi hakkaks rongid Rohukülla sõitma, pannakse paika ettevõtja poolt, kes hakkab neid liine haldama.
Variant 3: Õhtu kalda alternatiiv 1
ver 3 KOOS
Ajalooliselt on rong sõitnud Rohuküla poole läbi tupiku. See variant on tupikulahenduse edasiarendus, millega koos tekib ka uus vanalinna teenindav peatuskoht. Samas ei ole vahemaa raudteejaama praeguse asukoha ja Õhtu kalda vahel niivõrd suur, et poleks inimeste jaoks mõistliku aja ja jalavaevaga läbitav.
Rongid peatuksid selle variandi puhul ajaloolises raudteejaamas uuel platvormil. Rohukülla suundumisel ületab raudtee Kiltsi tee, kulgeb umbes 60 m ulatuses mööda raudteetammi kergliiklusteed ja seejärel paralleelselt kergliiklusteega Õhtu kalda tänavani. Peatuskoht on Õhtu kalda tänava ja kergliiklustee ühinemiskohas.
Kuna tegemist on tupikuga, liigub rongijuht peatuses ühest rongi otsast teise.
Õhtu kalda peatusest Rohuküla poole suunduval lõigul ristub raudtee kergliiklusteega ja ületab Jaama oja suudme. Seejärel läbib raudtee Paralepa roostiku ja parkmetsa, ületab Fra Maresse viiva Ungru tee ning suundub siis olemasolevale raudteetammile.
NB! Ungru tee ülesõit Õhtu kalda lahenduste puhul suletakse ja Ungru teele hakkaks pääsema läbi Tulbi ja Ranna tee. Teekond Haapsalu linnast näiteks Paralepa randa pikeneb umbes 650 m võrra.
Raudteetammi kergliiklustee ja raudtee ristumise vältimiseks tuleb kergliiklustee ümber ehitada. Uus kergliiklustee asuks sel juhul maismaa ja raudtee vahel ehk rong ja kergliiklustee kulgeksid kõrvuti.
Kergliiklustee kaotaks osa merevaatest, millega Haapsalu elanikud harjunud on. Eriti juhul, kui jutt käib elektriraudteest, millega käib kaasas kontaktvõrk, mis vaadet piirab.
Linnavalitsus seda varianti ei eelista.
Variant 4: Õhtu kalda alternatiiv 2
ver 4 KOOS
Nagu variant 3.
Erinevus seisneb selles, et peatuskoht on planeeritud Õhtu kalda tänava ja Wiedemanni skvääri lähedusse. Variant 4 järgib ka rohkem olemasolevat raudteetammi ehk muuli ja kergliiklustee asukoht nii oluliselt ei muutu – raudtee hakkaks jooksma kohe selle kõrval.
Punktiirjoon tähistab ühte võimalikku marsruuti, mille puhul on arvestatud üksiku eluhoonega kergliiklustee ääres. Eesmärk oli joonistada tehniline lahendus, mille puhul ei jääks see maja kahe raudteekoridori vahele. See variant sisaldab ka umbes 100 meetri pikkust raudteesilda veealal, mis tõstaks oluliselt ehitusmaksumust. Olles kaalutud kõiki plusse ja miinuseid, siis pigem seda varianti ei teostataks.
Linnavalitsus seda varianti ei eelista.
Liis Moor toonitas, et peatuskohad joonistel ei ole meetri pealt ja lõplikult paika pandud. Planeeringuga pannakse paika vaid koridor, kuhu mahuvad kõik raudteega seotud ehitised ja raudtee kaitsevöönd. Peatuskohad määratletakse detailselt ehitusprojektiga.
Lääne Maavalitsus palub kõigilt aktiivset kaasalöömist trassi valiku protsessis. Küsitlusele saab vastata kuni 10. jaanuarini.
Maavalitsus on ka teadlik, et osades arvutites küsitlus ei avane. See tuleneb arvuti veebilehitseja seadistustest ja maavalitsus ei saa paraku selle probleemi osas midagi teha.
Kõigil, kes ei saa küsitlust internetis täita palub maavalitsus oma eelistus saata e-posti aadressil : liis.moor@laane.maavalitsus.ee.
Küsitlusele saab vastata Lääne maavalitsuse kodulehel siin.

Üks küsimus: miks tuleb Haapsalu raudteejaama ehitada uus platvorm?
Vastab Liis Moor
Haapsalu raudteejaama nähakse ette uue platvormi ehitus. Küsitluses toodud joonistel on uus platvorm kavandatud teise ja kolmanda rööpapaari vahele (jaama poolt loetuna). Sellisel juhul ühendatakse platvorm jaamaga silla abil ja ajalooline platvorm säilitatakse praegusel kujul.
Ajaloolise perrooni kasutamine on iseenesest võimalik, kuid eeldab mõningat perrooni ümberehitust. Kuna vana perroon on liiga kõrge, tuleks rööbaste alust pinda 15 cm võrra tõsta ja kontaktvõrgu tõttu tuleks platvormi ka laiendada. Sellisel juhul asuks uus platvorm esimese ja teise rööpapaari vahel. Rong saaks vajadusel peatuda nii ajaloolisel kui ka uuel platvormil. Näiteks mingi ürituse või filmimise ajal saaks jätta ajaloolise perrooni vabaks.
Tänasel hetkel ei ole mõistlik platvormide asukohti väga täpselt paika panna. Pärast teemaplaneeringu valmimist tuleks koostada kogu raudteejaama kompleksile täpsem projekt, mis arvestab nii raudteejaama kui ka muuseumi huvidega.


Siitkandist peaks siis minema raudtee Rohukülla. ma polegi päris täpselt aru saanud, miks variandid pakuvad võimalust teist kaudu minna, tegelikkuses pöörangud ja trass täiesti sobivad!?

Eks igaüks vastab küsitlusele nii, kuidas soovib. Minu jaoks on aga äärmiselt oluline Õhtu-Kalda variandi juures peale peatuse vajalikkuse ka see, et selline lõik on niivõrd eriline, millest tehtud pildid võivad meid tasuta rohkem tulevikus reklaamida, kui mingid kampaaniad. me peame mõistma, et inimeset muljed on parim reklaam, eriti praegusel suhtlusmeedia ajastul.




Tuul oli natuke vinge, aga ilm imeilus ja vaated samuti!



No küll on alles "kaotatud paarilisi"!


20 aastaga on ootaja ihukarvad nii pikaks kasvanud ja ootamisest kui need püsti tõusevad, siis ongi pilt selline....



Haapsalus saab ka uiski laenutada. Ja kui nii hea koht selleks olemas, siis saab siin tritsutada küll. Mina muidugi mitte, sest ma oleksin kogu aeg ninuli ja p.... (vabandust).




Mere ääre oli imeline olla.



Kas meie noortel pole midagi teha? Tegelegu spordiga!? Eriti veel nii ägeda alaga! 





Seekord võtsin kindlalt plaani süüa Kärmes Küülikus. Kalliks see läks, aga kõik oli ka parajalt eriline. Nii kalasupp muude mereandidega kui ka küülik spargliga.






Ja tühjaks kõht ei jäänud. Pärast ringilt tulles ei jaksanud Talumehe kõrtsis muud võtta kui ühe hea jõulutee!






Hea, kui linnas on mitmes kohas infotahvlid. Nii saingi teada (ei vahi ma ju nutikast infot linna vaatamise asemel!!!), et algamas on film!


Rahvast tuli ehk oma kolmandiku saali jagu. Mitteesilinastuse kohta vägagi hea tulemus!
Ja film on hea. Tehtud küllaltki lihtsalt, kuid mõjusalt! Igas aspektis, taustahelidest operaatoritööni. Hendrik Toompere oma rollis oli nii veenev, et tahtmine oli tal kael kahekorra keerata! Kes väga roosat ihkab, vaadaku ja mõelgu! Ning lapsedki mängisid hästi. pean tunnistama, et vanaduses muutun vist kõvasti hellemaks, pidin mingil hetkel lausa "nina löristamise nohu nime all" kergelt appi võtma! Ursula Ratassepp oli samuti veenev, ilma ülepakutud tegutsemiseta....




Raudteejaam aon alati olnud lahkumiste ja kohtumiste koht! Romantikapealinnas eriti!






Igal pool pole ka sellist head nurgakest laste jaoks!



Müstiliselt tubli, et suveniiripood on pea alati lahti kella 20-ni!


Kreeka restoran, Margot.


Siin aga juba Fra Mare. Üks asi jäi sellest õhtust häirima. Et pikk laud oli broneeritud ja mitmed peale selle, siis tahtsuõhtu ajaks paljud kohale tulnud inimesed jäid täiesti söögita. Vist polnud sel korral ka spaa klientidele korrapärast õhtusööki! Köök rabas kuidas jaksas, aga üle võimete ei saa! Ehk olen ma liiga naiivne, aga kui külaline oleks leppinud ükskõik millise kõhutäiega, siis võiks olla vähemalt kõige lihtsama toidu võimalus. Klient ju ise otsustab, kas lepib või mitte. Pakkugu viinereid ja praekapsast, mikrouunis soojendatult sellistel puhkudel. Mina oleks heameelega võtnud, kui Salvesti hea kapsas ja hea viiner letti lüüakse! Teenindajatele pole midagi ette heita, pigem tullakse oma ülesannetega vägagi hästi toime!





Nüüd siis taas tagasi mööda uue tänavavalgustusega otserada.











Olen korduvalt vaadanud kohalikku bussiliiklust. Ja ka kaasa sõitnud. Sõitjaid on vähe. Võib öelda, et kulutused on ebaotstarbekad sellisel puhul. Mis teha? Kaks võimalust ja üks ei välista teist. Ansipi "vapustav idee" vähendada tulumaksu on meil pannud juba aastaid valusaid maksahaake. Nii ebapopulaarne kui see ka ei ole, see tuleb tõsta tagasi vähemalt 25 %-ni! Väiksemapalgalisele ei andnud see langetamine nagunii eritlist kasu, samas on meil nii palju valdkondi, mis siplevad raha vähesuse käes, politseist arstiabini, koolidest lastekodudeni. Muidugi, selles on koalitsioon, paljud ettevõtjad ja tavainimesedki süüdi, aga see selleks praegu.
Tasuta ühistransport + rongiliiklus. Praegu just Läänemaad silmas pidades. Parem jätta inimeselt see euro küsimata ja sõita bussiga, kus kahe inimese asemel on seitse. Muidugi see eeldaks busside "taasriigistamist", aga arvestades bussifirmade kohatist pidevat virisemist, olekski see loogiline. Kui ikka bussindus on nii kahjumlik, et bussifirmad vaid pisaratega võideldes härdusest rahva vastu sellega veel tegelevad.....

Igatahes on selge, et hästi kombineeritud ühistransport oleks kasulik maapiirkondadele.


Ehk aitaks isegi see vanker raha teenida? See alumisel pildil ikka!





Sealt ja mujalt peaks tulema meile välisturistid. Hordidena! Mitte illegaalid meie niigi nõrga maksusüsteemi kaela, vaid turistid. Või võõramaalsed, kes tahavad siin elada. Ja töötada.


Tagasisõit Tallinna pani veelgi rohkem ronge igatsema. Mis sest, et needki katki kipuvad vahel minema. Ega me teagi, kuidas need MTU mootoritega praamidki sõitma hakkavad! Oma ülekuluga....





Iga kord kisub vaatama, kas juba......?



Võimalik Ellamaa peatuse asukoht.











Ja siin nad on. Niisama seisvad elektrirongid, mille eest me kallist raha maksime ja maksame. Ning tühjalt Riisipereni sõidame. Hea küll, pooltühjalt. Kuid laristamine see igatahes on! Nüüd enam "eksperdi" jutt amortisatsioonist meelest ei lähe! Amortiseerides seistes.....




Venamaalt aga paljud turistid tulla ei saanud, sest .... ronge ei jätku!



Balti jaamas aga ees ootamas suured muutused. Uus kaubanduskeskus ja turg, lisanduvad perroonid.....


 
***************************************
 
 

Wednesday, January 6, 2016

Mis on raudteetamm?





http://online.le.ee/2016/01/06/haapsalu-linnavalitsus-ei-taha-ohtu-kaldale-raudteed/

1. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on linnavalitsus seisukohal, et rongipeatus Õhtu kaldale ei sobi, seega eelistatakse otseläbimurret Rohukülla.
„Õhtu kallas on Haapsalu linna miljööväärtuslik ala ja raudteega kaasnevad tehnorajatised – pingutid, postid, kaabeldus ja perroon – ei sobi nimetatud piirkonda. Sellega varjataks ära vaade lahele,” põhjendas Vikman.


Vastus: Jah, kontaktvõrk on visuaalselt vaadet segav faktor. Kas Haapsalu linnavalitsus on kaalunud ja arutlenud Elroni plaani luua hübriidrongid? Millede puhul Riisipere- Rohuküla raudteel ei pea olema kontaktvõrku? Ilma selle küsimuse lahendamiseta on raske otsust teha (ka Neeme Suur enne otsust peaks selle kohta selge vastuse saama MKM-lt), sest raudtee ilma kontaktvõrguta on hoopis erinev elektrifitseeritud raudteest.
(P. S. Poole odavam lahendus nii ehituse kui ülalpidamise seisukohalt)

2. „Linnavalitsus on oma mittetoetava arvamuse Õhtu kalda variantide kohta andnud juba 2014. aasta alguses. Õhtu kalda variandid ei arvesta linna üldplaneeringu põhimõtteid,” põhjendas linnaarhitekt Anu Joost.

See näeb ette, et linna mereäärsed alad reserveeritakse avalikult kasutatavaks parkide vööndiks, mis ühendaks katkematu haljasalana Paralepa holmidega. Lääne maavalitsuse pakutud variandid lõikavad ka läbi kõik Paraleppa viivad kergliiklusteed.


Vastus: Raudtee ei lõika ära kergliiklusteid, vaid mõne minuti ulatuses ööpäevas ei ole võimalik ehk rattaga raudteed ületada.

3. Vikman märkis, et rongipeatus ei sobi väikeelamurajooni. „Õhtu kaldal puuduvad ju võimalused näiteks auto, takso või bussiga edasi liikumiseks.”
Joost selgitas, et reisijad peaksid rongist väljumisel võtma suuna kas Laia tänava või Wiedemanni tänava poole, suuremate tänavate hargnemist seal kandis ei ole. „Kui peatus rajatakse praegusele rooalale, tuleb kindlasti ehitada tänavate pikendused ja mingigi parkimisvõimalus. Neljandas variandis sõidaks rong otse väikeelamute ette.”


Vastus: Esimest korda kuulen, et väikeelamute rajooni rongipeatus ei sobi.
Seda enam, et ei ole vaja tingimata ehitada ei parklat ega muud autoliiklusega seonduvat. Auto, buss või takso saavad ilma mingite probleemideta sõita Haapsalu raudteejaama. Ma ei näe mitte ühtki põhjust, miks reisija ei peaks vaevuma kasvõi Väikese Viigi tagant autoga sõitma jaama? AUTO jaoks ei ole see mingi vahemaa, küll aga jalakäija jaoks.

4. „Raudteejaam on olemas ja logistiliselt tunduvalt paremas kohas, võrreldes väljavaatega teha keset kõrkjaid uus raudteejaam… No ei ole väga otstarbekas,” nentis Sukles.

Vastus: Rong peabki peatuma raudteejaamas ehk vaksalihoone, perrooni ja varikatuse juures. "Uue" raudteePEATUSE olemasolu võimaldab mugavamalt kasutada olemasoleva jaama eeliseid.

5. „Kui ma praegu aknast vaatan, ega väga kujuta ette küll, et seal raudteetamm võiks olla. Kõige loogilisem on, kui raudteejaam on ikka raudteejaamas,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Vastus: Raudteetamm on juba praegu olemas! Ja et raudteejaama jõuab rong, on vajalik ka tamm väljaspool jaama, näiteks kogu lõigul alates Riisiperest. Tegelikkuses tähendab raudteetamm seda, et võrreldes maanteega on asfaldi asemel lihtsalt rööpad, muud ei midagi.
(Vt märkust hübriidrongide kohta).

6. Pildiallkiri - Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul on Õhtu kalda äärde, kuhu ühe variandina tuleks raudtee, detailplaneeringuga ettenähtud hoopis eramukrundid.

Kommentaar: Pildi järgi on natuke raske asjast aru saada. Raudtee tuleks ikka tammile, kuhu kindlasti ei saaks tulla elamukrundid. Või tõepoolest näeb planeering ette.....kergliiklustee ehk tammiala müümist elamukruntideks ja kergliiklustee kaotamist?
See on muidugi selline kergelt "noriv" kommentaar. Tegelikkuses ma ei saa täpselt pihta asjale, mismoodi raudtee segab elamuehitust ja planeeringut?

Huvitav, miks Lääne Elu ajakirjanik ei küsi midagi positiivsete külgede kohta? Nii turistide jaoks (ehk Haapsalu võimas tutvustamisvõimalus maailmas) kui ikkagi seda, et paljude jaoks jääb jalgsikäik tunduvalt lühemaks, olgu siis koju, HNRK-sse, Krimmi Holmile loodava (mida planeering sinna ette näeb?) .....jm kohta?

Olen nõus Merle Mäesaluga, et igasuguseid variante tuleb kaaluda. Ja natuke "avarama" pilguga asjale vaadata. Ja muidugi võiks hoopis rohkem unistama ja mõelda rongi viimisele piki kallast Väikese Viigini. Kust siis kergsild üle Viigi läheks Laineni!? Miks mitte? Ma ei ütle, et see peaks olema mingi eesmärk, aga kindlasti oleks see uhke elamus! Seda enam, et mõnel korral päevas möödasõitev ilus rong ei rikuks kindlasti mingit vaadet.

Unustada ei tohi ka nüanssi, et Õhtu-Kaldale saab sõita ka Haapsalu rong, mitte ainult Rohuküla oma! Võib eeldada, et Rohukülani hakkavad sõitma umbes pooled Haapsallu saabuvad rongid, seega tähendab peatus Õhtu-Kaldal võimalust sõita kodule lähemale kõikide liinil olevate rongidega.

Igal juhul on küsitlus kiiduväärt, sest rahvalt peabki arvamust küsima. Seda enam, et mida paremad lahendused, seda parem on tulemus Ja see on rahva jaoks kõige olulisem.
 
***********************************************
 

Sunday, January 10, 2016

Laseme raha kulutada....



See ongi see arengukavade Eesti! Kulutataud on kõvasti (maksumaksja) raha ja ametnike töötunde. Töö on läinud tühja, aga see ei morjenda mitte kedagi KIK-ist ega mujalt. Samal ajal anti raha mõnelegi kamaluga, isegi siis, kui rattatunnel vm ei olegi otseselt seotud raudteejaamaga ehk reisijate veoga.

Oleks olnud tõesti loogiline, ja seda enam, et kui juba küsiti omavalitsustelt arvamust protsendi kärpimise jm kohta, et siis oleks pakutud välja suurem omaosaluse variant! Või äärmisel juhul vähendada "plaane"! Ehk piisanuks Tartusse esialgu tunneli ja viadukti asemel ühest neist? Mõistan, et ka omavalitsustel pole kerge suuremaid rahasid projekti sisse panna, aga eesmärgiks on ju elukeskkonna ja liiklemisvõimaluste parandamine!? Vähe sellest, kui asjadele oleks lähenetud mõttega teha kõikjal ära "põhimõtteliselt olulised asjad" ehk "vundament", olnuks võitjad kõik ja suurejoonelised plaanid poleks jäänud ainult paberile! Nimelt, ladudes vundamenti, pidanuks põhirõhk olema põhimõtetetel ja planeerimisel. Kui selle järgi saanuks ära teha olulisimad asjad, nagu parklad jm, siis sinna saanuks hiljem aja jooksul pidevalt teha täiendusi. Peaasi, et kommunikatsioonid jm olnuks algatuseks olemas!
KIK ehk siis riik ei saa aru, et ühispeatus ei pea olema ainult plats perrooniga, vaid hoopis midagi rohkemat! Olgu siis matkajatele orienteeritud, karavaniparklaks sobiv, elektrirataste laadimispunktina jpm. Neid asju saanuks lihtsamini teha, kui see planeering taganuks kõikidele SOOVIJATELE elementaarselt vajaoleva!

See, et Kadrina välja jäi, on muidugi kahe otsaga asi. Kadrinale ehk ei tohikski rahastust anda, sest perroon ehk peatus tehti valesse kohta. Samas on selleski süüdi mitte omavalitsus vaid EVR, MKM, ehk siis taas sisuliselt riik! Mis toob kaasa selle, et peatuse taristu ei täida 100% oma otstarvet. Ja muidugi ei soodusta piisavalt reisijate arvu kasvu ehk siis ei anna piisavat panust.... rongide arvu kasvuks tulevikus! Aga nagu kirjutati, toodi põhipõhjuseks just rongide vähesus! Huvitav, kas olulisem on rongid või reisijad? Seda enam, et epatus õiges kohas andnuks peatuse piirkonnale hoopis laiema tähenduse ja rolli! kuid nagu olen aastaid selgitanud, seda riik ei mõista!

Sama arvamuse ütleb artiklis põhimõtteliselt välja ka Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Et midagi parandada, suunata tulevikku, on vaja kompleksselt asju paremaks muuta. Siis tulevad ka tulemused. Kuigi.....ehk ei tohigi tulemused paraneda, sest ronge on niigi puudu? Lased liiga palju inimesi rongidesse, tuleb sõiduplaani tihendada ehk siis ronge juurde muretseda!? Nonii, mul ongi jälle õigus, reisija ehk rahva heaks tuleb teha võimalikult vähe, sest muidu võivad "asjad käest ära minna". Lausa nii käest, et kaob viimati bussifirmade toetus.....

Mis on aga parim tõestus sellele, et mul on jälle olnud ÕIGUS!!!?? Kui lause ".........et rajada korralik kõnnitee raudteejaamast bussijaama...... "??

Lõik postitusest:

Süsteemi ümberkorraldamise tagajärjel saaks enamusi probleeme vältida, tagades tulevikuks tunduvalt sujuvama, ohutuma, kiirema ja kaasaegsema rongiliikluse.
Vaja oleks vaid enamuses jaamades muuta platvormide asukohti
.

1.  Seoses asustuse, infrastruktuuri, ühistranspordi muutustega viimastel aastatel on mõnegi jaama asukoht muutunud veidi halvemuse poole (liigne kaugus elamupiirkondadest ja teedest, halvad ligipääsud ja teeolud, halb lumetõrje jne). Vajalik oleks mitmelgi juhul tunduvalt muuta platvormide asukohta, et parandada reisijate liikumisvõimalusi, vähendada sõitmiseks (koos rongile tulekuga) kuluvat aega ja vahemaad, lühendada ümberistumiseks kuluvat aega.

2. Platvormide asukoha muutmine võimaldab tunduvalt väiksemaid ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid. Lisaks mitmetes peatustes ehk võimalik ehitada ülesõidu lähedal bussitaskuga koos ka ühine ootepaviljon. Seda enam, et 4 m laiusele vaheplatvormile ei saa ehitada paviljoni, ainult katusealune aga meie kliimas ei taga kaitset tuule ja vihma eest. PEATEE ääres olev platvorm võimaldab paviljoni ehitust, kuna ehitise laiusepiirangut ei teki.

3. Uus asukoht võimaldab ehituse ajaks säilitada täies pikkuse praeguse platvormi, et tagada reisijate ohutu, kiire ja hilinemisi vältiva peale- ja mahatuleku. Hetkel Tamsalus tehtud apsakas heaks näiteks, mis tõi kaasa rongide suuri hilinemisi, reisijate mahajäämisi bussidest, segadust info puudumise tõttu jne.

4. Samuti võimaldab uus asukoht kokkuhoidu teede remondi arvelt kui piisava arvu teede olemasolu korral peate võimalikuks mõnedes jaamades mõne tee sulgemist ja/või likvideerimist. Näiteks võib tuua Jõhvi jaama 1. ja 2. tee, Soldina jaama 1. j 2. tee ( 2. tee kiirus halva seisukorra tõttu 15 km/h), Püssi jaama 1. tee jt, milliseid enamasti kasutatakse vaid reisirongide puhul ja milliste seisukord (teed ja pöörangud jm) vajavad remonti. Kokkuhoid remondi arvelt võib olla tõenäoliselt väga suur.

5. Paljudes jaamades tekib ka elektri kokkuhoiu võimalus, kuna platvormide asukoht pöörangute juures võimaldab piltlikult ära kasutada kõriku valgustuse. Tavapärase kolme valgustuse asukoha (2 kõrikut ja platvorm) asemel tekib kaks kohta. Kokkuhoid nii valgustuse paigaldamisel kui elektrikulu arvelt(lisaks veel ülesõidu valgustus).

6. Arvestades idee uudsust ja võimalust riigieelarve kulusid tugevalt vähendada, usun, et peale idee läbitöötamist ja täpsustamist võimalik ka projekte kiirkorras ümber teha. Seega palun asukohtade muutmise poolt- ja vastuseisukohti ka AS EVR Infra poolt.

See postitus on juba igivana! Aastast 2011. Ei võetud siis targa inimese juttu kuulda, nüüd aga ollakse valmis kulutama kordi rohkem kõnniteele ja valgustusele? Tollal Kadrinas kohapeal mitmepoolne kohtumine  ju oli, kus vallajuhid ütlesid otse välja, mida nad soovivad ja et paljuski ollakse valmis ise panustama ja hiljem isegi hooldusega tegelema!
 http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/2011/05/uhispeatuste-algne-analuus.html

Kas me sellist laristavat riiki tahtsime? Või peaks nüüd omal ajal Kadrina (ja ka mitme teise) peatuse kohta vale otsuse teinud ametnikud kinni maksma lisakulud?

P. S. Ahjaa, kelle rahadest Sõmerus, Kalevis, Vorbusel ja Energias peatused ehitatakse? Ja MILLAL?

Siia pean lisama ka seda, et Moskva rongi tõttu väga sageli ei saa Narva inimesed õigel ajal koju, sest Narva rongi perrooni äärde ei lasta! Selle leevenduseks oleks olnud Energia peatus absoluutselt vajalik, kuid taas....õigus on mul, mitte vastuseisjatel! Kasu aga sellest õigusest pole tuhkagi, sest peatus jäetigi tegemata! 

 Kui aga veel kord rääkida RAKVEREST, siis tahaks küsida asjapulkadelt KIK-is, MKM-is ja ka Marko Pomerantsilt - KES ON SÜÜDI ET PETERBURG-MOSKVA RONG ENAM RAKVERES EI PEATU?

Aga mis siin küsida. Nagu mäletame, ütles keskkonnaminister, et tema ei süvene asjadesse. Selge see, et sellistelt Eesti maa arengu koha pealt ükskõiksetelt inimestelt ei saagi muud oodata! Ometi, ennast kiitmast nad eal ei väsi.....
 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar