Blogiarhiiv

Laupäev, 30. oktoober 2021

Nov 2016 - Taikse peatuse 10 aastat, lootus tasuta bussidele, Balti jaam ja Peeter Tammistu versus Martti Preemi RB.

Sunday, November 13, 2016

Taikse peatus - 10 aastat!


Ha-ha, FB-s küsiti nii:

Taikse peatuse 10 juubelipeol ei kohanud millegipärast peatuse ISA?
 
***************************************************

Monday, November 14, 2016

Bussid uues kuues (koalitsioonis), rongidest rääkimata?


Ootused uuele koalitsioonile on suured. Tõsi, sotsid ja isamaaliitlased on ju "endised", aga ehk siiski! Tasuta ühistranspordi levimine üle Eesti oleks igati hea. Tänagi oli Postimehes nii palju huvitavaid artikleid, et ma ei saanud lehte isegi mitte rongi jätta, teistele lugemiseks! Vaid pidin kaasa võtma, sest ega siis netis saa kõike lugeda....
Just praegu vaidleme Eestimaa Transport grupis bussiliikluse üle. On üllatav (või siiski ei ole?), et siingi soovitab mõnigi ikka oma busse osta ja/või firma teha. Selle peale, et soovitakse normaalset transporti....

Aga enne Postimehe artiklite ülevaatamist hoopis teine uudis. Raha, õigemini viin paneb rattad käima!


Tule taevas appi! Tõepoolest, tule ometi appi! Või peaks Kalevipoeg tulema? Võtaks ja lajatakse serviti?


Kui teha rahasüst objekti, millega on seotud mitu majandusharu, valgub see sealt edasi ja mõjutab paljusid! 

Kindlasti mõjutab! Jüri Ratase arvates mõjutab ka hulk 4-realisi maanteid. Minu arvates ka. Lollusega lahmides juhtub ikka, et lõpuks pole enam jaksu selliste asjade eest maksta! Seda enam, et hiljem lubab nii mõnigi ärimees oma maksud hoopis "ära kaotada", Eesti jaoks! Millal ja kas üldse võidab kaine mõistus ja 4-realiste asemel hakatakse vajaduspõhiselt käituma? Kahtlane, ülimalt kahtlane! Sest Märt Vooglaid.... Sellest siiski hiljem....

Samas artiklis oli juttu ka olulisest majandusharust - konverentsiturismist! Tahaks tõesti loota, et selle hakatakse rõhku panema, nagu turismile üldse! 4-realist maanteed aga selle tarvis kindlasti vaja ei ole! Pigem on vaja tagada osalisetele ikka ja alati paremaid võimalusi, tulla kohale ühistranspordiga. Muuhulgas näiteks nii Riia kui Haapsalu rongiga. Või hoopis pidada konverentse Haapsalus ja mujal? Pakkudes üksiti võimalust ka hästi puhata ja lõõgastuda?


Pahaendeline on see, et KE alustab kohe millegi erastamisest. Sh ka Eesti Raudtee? 
Kas võtta rohkem laenu? Olen ka pigem seda meelt, et tuleks võtta. Muidugi oleks hea, kui seda saaks võtta riiklikust kommertspangast, nii et ka tagasimaksed lähevad tagasi riigile!? Praeguse röövkapitalismi ajastul on seda raske loota! Sõõrumaa ütles muuhulgas laenuteemat kommenteerides, et " Ma olen juba ammu vaadanud kahjutundega vigisemist, et sellel aastal saame osta kaheksa uut tuletõrjeautot, siis saame osta veel 14 juurde ja siis saame osta veel mingisugusel perioodil juurde.Lahendage see probleem ära, tehke see korralikult korda, tehke sellised asjad laenu arvelt". Põhimõtteliselt õige. Kui laenuleib ja laastutuli kaua ei kesta! Ning ettevaatust ei tohi kaotada. Seda enam, et niigi on riigile Ansipi tulumaksualandusega pandud põnts, mille tagajärgi kogeme iga päev! Ja asi võib veel hullemakski minna! Astmelist tulumaksu ma nii põhjalikult ei tunne, kuid tulumaksu peaks 25%-ni tagasi tõstma küll. Sellest langetamisest võitsid kõige vähem väikese sissetulekuga inimesed. Ja kuigi äsja keegi soovitas eestlastel rohkem tööd teha, siis mina soovitakse eelkõige ettevõtjatel maha istuda ja üle vaadata, miks ikka veel ei ole meil ettevõtluses piisavat effektiivsust!? Aga ehk on ettevõtjate tase kohati suurim süüdlane?

Ettevõtja Märt Vooglaid tundub seda kinnitavat! Vähemalt selle artikli järgi. Ta lubab, et IT-sektor viib kohe oma ettevõtted Eestis minema, kui astmeline tulumaks tuleb. Nimelt olevat tal ka väike kogemus selles sektoris. Ja preagu me ostvat üle inimesi 5000-eurose palgaga!? Ära sa ütle! Huvitav, kes siis Vooglaiu arvates peaks riiki üleval pidama? Astmelise tulumaksu jätan praegu kõrvale, aga ümardades, kui tulumaks oleks 20 asemel 25%, siis kas see üleostetud inimene peaks hakkama Bangladeshi nimekirjas olevas firmas töötama, peaasi, et ei peaks umbes 1000-eurose tulumaksu maksmise asemel maksma 1250 eurot? Tappev vahe see 250 eurot? Jah, tappev võib see olla, sest paljudel jääbki peale kommunaalide maksmist kätte veelgi vähem! Aga peab ütlema, et viletsad mehed sel juhul. Eesotsas Vooglaiuga. Kes peaks ka ju vajama tuletõrjeautosid ja politseid ja teid? Või on virtuaalmaailmas (IT-sektoris) muututud nii eluvõõraks? Vist ongi. Mingisugune uhkusetunne võiks hoopis hinges olla, kui saada OMA RIIGI toimimiseks natuke PANUSTADA!

 Sest selle järel näitab Vooglaid, et meie ettevõtjate tase on ikka tõesti madal! Ta hakkab vahutama Karilaiu ja Haapsalu raudtee teemadel, öeldes, et rööbaste mahapanek Haapsaluni on kuritegelik ja et "See on ju tegelikult erakätes olev raudtee (on või? - minu märkus) ja selle maa peale ehitatakse mingi 70-kilomeetrine lõik, selle asemel,. et investeerida raha siiasamma Narva ja Tallinna vahele - ja uskuge mind, et kaubarongid käivad märksa kiiremini ja riigile tekib palju tulu"! Ma soovitan Vooglaiul hoida mokk maas, kui ta asjast halli aimugi ei oma! Just nimelt seda ma soovitan! Narva kaudu ei KÄI, vaid sõidavad kaubarongid. Mingil määral. Käia võib Vooglaid, oma kontoris. Seda enam, et kaubarongide või täpsemalt kaupade liikumist ei mõjuta niivõrd raudtee arendamine, kuivõrd bürokraatia dokumentatsioonis ja muus. Jah, kui Kopli kaubajaam ja Tartu kaubateed üles võtta ning kulutada raha otseläbimurdeks Paldiskisse, siis võib mingit tulu tulla küll. Aga arvata, et Haapsalu raudtee mingit tulu ei too, on tänasel päeval pigem Kuuuurija tase. (Mitte saate, vaid tuntud pläraja). Sest ajada lausa haiget iba, nagu oleks "Haapsalu raudtee väljaehitamine väga kitsa grupi huvi ja et siis tuleb järgmine vend Viljandist ja ütleb, et ehitame Viljandisse ka raudtee....". Kuule, hr Vooglaid, tule oma IT-maailmast maa peale ja siis sa ehk näed, et Viljandis on raudtee olemas!!! Ja siis istu oma autosse ja mine vaata Haapsalus ringi! (Viljandisse mine rongiga!). Mine puhka ja kutsu oma IT-spetsialistid ka puhkama. Tehke seal konverentsiturismi! Ning siis mõtle selle peale, kui hea oleks rongiga sealt tagasi tulla! Kui üldse oled võimeline seda mõistma! Tõepoolest, no ei ole vaja sõna võtta teemadel, milles ei ole vähimatki aimu! Nii ei saagi Eestist tulla edukat riiki!
Vahel harva ajab mõne mehe arvamus vere keema, Vooglaiu ilma igasuguste argumentida pläma seda teeb!

Tõepoolest, kui meil ettevõtjate tase ongi selline, siis mingugi parem Eestist minema. Ehk tulevad asemele veidikene targemad!?

Postimees kirjutas ka haldusreformist, maakondade muutumisest ja ühistranspordist.


Siin polegi muud öelda, kui et riik peab looma RAS Eesti Transpordi ning minimaalselt maakonnaliinid enda kätte võtma. Tagama selle muuhulgas, et maakonnaliine kui selliseid ei oleks, vaid oleks maakondade ülesed liinid. Lähtudes VAJADUSTEST! Ning ühistranspordi eri liikide ühildamisest! Kui aga pigem mõeldakse riigivara müümisele, siis on raske loota, et selles vallas midagi paremaks muutub. Artikliski räägitakse näiteks Lihula "pööramisest" Pärnu suunale, mitte otseliinist Pärnu ja Haapsalu vahel. Mida juba praegu ei ole, aga mis loomulikult peaks olema! Haapsalust Valka, viinapoodi sõõitmiseks seda liini muidugi pole vaja......

**********************************


Kui minnakse ka alampalga tõstmisega 1000-le eurole, siis selle valitsuse reiting saab olema ülikõrge! 
 
***********************************************************
 
 

Tuesday, November 15, 2016

Balti jaam - reisijatele!


Vaata millise nurga alt tahes, Balti jaamal on olemas võimalused tagada piisavad tingimused, et tekiks pealinna visiitkaardi vääriline VÄRAV!

















Kas aga meie riik ongi autokeskne? Auto vaksalis tundub märgilise tähendusena....



Kas varsti saab ka vorsti osta? Turg tuleb reisijate ooteruumi tagasi? 

**********************************

19. 11.




********************

8. 12. Lisan täna veel pilte. Tore, et hoone omanik saab kulusid tagasi teenida, aga....nii jääbki?




 





2 comments:

  1. Ma pole juba mitu aastat Eestis käinud ja balti jaamas juba ammugi mitte, täitsa tore, et see nii korda on tehtud.

    Reply
  2. Tänud!

    On hakatud sellele tõesti lõpuks tähelepanu pöörama. Tõsi, veel pole teada, mis väiksesse jaamahoonesse tuleb. Reisija jaoks oleks see ideaalne, enne tehku suurde kassade asemele midagi muud.

    *********************************************** 

    Wednesday, November 16, 2016

    Peeter Tammistu hea visioon. versus Martti Preemi kitsapiluline vaade.



    Võime unistada tulevikurongidest, kuid need on suunatud eelkõige kaug- ja ülikaugeteks ühendusteks. Samas on raske öelda, milla meie tupikjaama "päästeingel" - Helsingi tunnel - võiks valmida. Ja kas see ikka on mõistlik? Tegu pole 8 vaid 80 kilomeetriga! Aga isegi kui valmib või ei valmi, valmib hiljem või varem, nii ngau ka tulevikuühendused, mis kas tulevad või mitte, tavaraudtee ei ole niiväga vana asi midagi!

    Peeter Tammistu küsib aga, miks peaksime kiirustama aastaks 2025 Leedu-Poola piirile. Ei peagi, küll aga peaksime kiirustama Kaunasesse ja Vilniusesse ja ehk sealt edasigi. Kas Poola ühineb või mitte, polegi niivõrd oluline. Mõõdukas "suuruses" regionaalraudtee oleks juba ise hea ja mõjuv võimalus. Mis aitaks meie majandust ehk mitte nii palju kui mõni suurem projekt, kuid piisavalt siiski. Aga ma vägagi mõistan ta häiritust, maalitava pildi ja realistliku kujutise erinevusest. See on aga hea mõttelend. Kas aga mitteteadjad mõistavad selle tähendust?

      „Sügavalt sissejuurdunud minevikukogemused, mida antakse ühelt juhtide põlvkonnalt edasi teisele, on igale organisatsioonile ohtlikud kahes mõttes. Esiteks võivad inimesed aja jooksul unustada seda, mida usutakse. Teiseks võivad tegevjuhid hakata arvama, et see mida nemad ei tea, ei tasugi teadmist. (...) Eilsest „heast ideest" saab tänane „poliitiline joon" ja homne „käsk"". „Teine ja ehk suuremgi oht seisneb selles, et üksikisikud ei tea, mida nad ei tea. Mis veelgi hullem, nad ei tea isegi seda, et nad ei tea. See on iga organisatsiooni üks tõsisemaid väljakutseid: kuidas saada teada seda, mida ei teata?" G. Hamel, C.K. Prahalad „Võidujooks tulevikku" OÜ Fontes kirjastus 2001

    Me olemegi aktsionärid ja RB omanikud. Kui häiringutest rääkida, siis muude asjade kõrval häirivad mind äärmiselt eestlastest egoistid. Kes püüavad teha midagi ainult enda tarbeks. Mitte eestlaste, vaid iseenda. Siia kuuluvad tartlaste lobigruppide esindajad, rohelistest poliitikuteni. Kelle jaoks suur pilt ei oma mingit tähtsust!

    Meie peaksime käituma kui aktsionärid, kes ei laseb nõukogul (riigikogu) või juhatusel (valitsus) suvaliselt meie raha põletada. Mina olen aktsionär (loodan, et ka teie), kes hoolib nii enese kui teiste aktsionäride rahast.

    Mõelge nende sõnade üle, mis on Peeter Tammistu siin öelnud ja mida sellega mõelnud! Ja ka nende sõnade üle, mis on sügavama sisuga, kui pealiskaudne inimene iial mõistaks.

    Kui tasuvusanalüüs on tehtud näiteks neli korda suuremate kliendimahtudega, kui see tegelikkuses on, siis on mitte mingi müstiline „keegi" kahjumis vaid meie, aktsionärid, oleme kahjumis. Oleme petta saanud. Meil ei ole sellist korda, et tänased otsustajad ja nende järeltulijad seitsmenda põlveni, kõik kahjumid kinni maksaksid, meie kõik maksame. Mida me siis teeme? Milline on väljumisstrateegis? Võtame raudtee ülesse? Ei saa, see on kingitud ja laenatud. Võtame eelarvest? Mille arvelt? Vähendame tervishoiuteenuseid? Meditsiinipersonali palka? Milleks meile sisekaitse, teeme isekaitse? Mõelge ka sellele, et RB valmimise ja tunneli (võimaliku) valmimise vahel on meid tunduvalt vähemaks jäänud ja needki on vanemad, tähendab need kelle panus tulubaasi on pehmelt väljendades nõrguke. Statistikaameti prognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni. Laste (alla 15-aastaste) osatähtsus väheneb 15,5%-lt 13,6%-ni. Kokku tõuseb ülalpeetavate määr (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9%-lt 70,2%-le. Praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist.

     Ma saan aru, et enamusele jäävad need ülaltoodud arvud lihtsalt arvudeks, kuid äris tuleb arvestada alati potentsiaalsete klientidega (reisijatevoogudega), samas antakse meile SA poolt teada, et RB tegeliku valmimise ajaks on ca 125 tuhat reisijat/maksjat vähem. Et veelgi selgem oleks, mida tähendab rahvastiku/klientide vähenemine 125 tuh võrra, siis see võrdub enam-vähem Pärnu + Võru + Rakvere + Valga, Rapla + Haapsalu linna elanike arvuga. 6 tühja linna jagu inimesi! Kas kujutate ette inimtühja Rakveret? Aga Võru? Kes sõidab, kes maksab?

    Just seda enam tuleb RB teha, aga mõõdukas suuruses. Mõistlikult! Et nende linnade elanikkond "ei kaoks"! Nii otseses kui kaudses mõttes!

    SEEPÄRAST ÄRGE USKUGE MITTE KEDAGI, KES VÄIDAB, ET RB TULEB VIIA TARTUSSE! VAID AINULT NEID, KES PÜÜAVAD RAUDTEE (MÕJUALAGA) HÕLMATA VÕIMALIKULT SUURT OSA EESTIMAAST! JA LÄTIST JA LEEDUST! SEST KA SEALT PEAB VÕIMALIKULT SUUR OSA INIMESTEST SAAMA SIIA SÕITA!

    Poliitaritmeetiline lahendus on muidugi lihtne: „Kui investeering ei taha end ära tasuda, ja isegi juhul, kui oodata on kahjumisse jäämist, kipume me üha edasi investeerima. Majandusteadlased selgitavad seda käitumist kui „pöördumatute kulude lõksu" - tulevaste kulutuste väärtust hinnates ei suuda me enamasti varem tehtuid arvesse võtmata jätta.

    Sama toimub ka näiteks maanteedel. Ehitame aina suuremalt ja vägevamalt, mõtlemine pole kohustuslik. Sest arengukavad näevad ette parandada, suurendada jne. Keegi ei taha mõelda, MIDA see tähendab? Ehitades uusi viadukte pealinnas, suuname autovood järgmisse ummikusse, püüdmatagi autovooge vähendada. Ehitades 4-realisi maanteid, selle asemel, et piirduda 2+1 või ehitada hoopis paralleelne maante teise suhelisse lähedusse!

    Hiljutise uuringu järgi pidid RB toetajate protsent kasvama vastavalt hariduse kasvule. Kui aga nii on, siis....kas meie haridus on valedel alustel? Et mida haritum, seda ükskõiksemad, mõistmatumad ja pimedad? Ometi leidub keegi, kelle sule alt tuleb puhas kuld!

     Kahju, sest raha on dr Riigil ikkagi üks hunnik, sealt peab võtma nii raudteeehituse laenumakseteks ja kui ebaõnnestume, siis ka kahjumite/dotatsioonide maksmiseks. Just seepärast peame olema oma suurprojekti puhul noriv, see pole mitte ainuüksi meie raha vaid ka meie ... tulevik.

     Iga äri edu aluseks on see, et suudetakse saavutada tarbijate kriitiline mass. Lugedes hoolikalt seniseid arvestusi, ei näe ma küll, kuidas võiks RB-le sattuda nii palju kaupu ja reisijaid, et nende vedude eest makstav infratasu millalgi suudab RB tegevuse kasumlikuks muuta (rääkimata laenudemaksmisest). Soovmõtlemine 3-4x reisijatearvu kasvust ei aita küll kuidagi kaasa kasumi tekkimisele. RB lõpparuandes (2011) prognoositakse, et Tallinnast Pärnusse kasutavat RB-d 2020 a 4029 reisijat ja 2040 a 5545 reisijat (Pärnust Riiga 4204 reisijat?). Päevas! Oeh! Selline prognoos tundub liiga optimistlik arvestades, et praegu on reisijaid ca 1400 reisijat keskmiselt päevas ( bussid + rong).Olen konsulteerinud erinevate eriala asjatundjatega ja olen saanud „ebalevaid vastuseid". Kuna ükski neist isegi kõige optimistlikemast sellist reisijatearvu kasvu ei uskunud, siis võiks nende arvamuse võtta kokku niimoodi „ Kui eeldada, et opereerimine kaetakse 100% ulatuses kaubaveo ja reisirongiliikluse arvelt ning riik dotatsiooni ei maksa, siis on Tallinn-Pärnu pilet nii kallis, et keegi selle rongiga ei sõida. Kui aga kulud osalt kaetakse dotatsiooniga, siis on pileti hind poliitiline suurus.". Oot, oot see on midagi täiesti uut ja tähendab, et ka Tallinn-Riia rahvusvahelist reisi tuleb doteerida, et keegi üldse sõidaks. Jälle lisakoormus eelarvele ja maksumaksjale. Ja see pole veel kõik (nagu ütleb tuntud reklaamlause), meil säilub ju ka „vana" raudtee, mida mööda vuravad praegugi doteeritavad raudruunad. Kas riik hakkab siis kahte operaatorit doteerima? Ühte kiiret ja teist aeglast? Iseendaga konkurentsi mängima? Meie raha eest? Mnjah, „veidralt jõukas" olukord. Tegelikult pole neil arvutustel mingit mõtet, reisijatevedu raudteel muutuks kasumlikuks vaid siis, kui 2025 aastaks keelataks Euroopas lennuliiklus.

    Tegelikult on selle arvu lähedane number teoreetiliselt isegi võimalik. Aga ainult siis, kui sama usinasti (ka tunduvalt targemini muidugii) tegutsetakse ka Eestimaa arendamisel seotud valdkondades. Olgu siis Riia lennujaamast tulevad turistid või konverentsiturismi osaliste sõidutamine ööbima-puhkama jne jne.

    Kaubakoguste puhul peaks ka mingi optimaalse koguse välja rehkendama, mitte oletama, et kogu põhjala oma eksporditoru Tallinna raudteejaama suunaks. Kui me seda arvesse ei võta, pole kasumist mõtet unistadagi. Unistada, et teeme raudtee, siis tulevad ka kaubad on kuidas seda pehmemalt väljendadagi ... vist ...soovmõtlemine. Jälle. Saaremaa süvasadamat plaanisime sama mentaliteediga, et ehitame sadam, siis tulevad ka reisijad/kaubad. Ei tulnud. Ei tulegi. Kahjum tuli. Muide RB reisijatevedu saab olla vaid kasumliku kaubaveo meeldiv lisadetail, mitte kasumitootja. Mahtu lihtsalt pole, ei tule.

    1, 5 miljardiga võime teha küll ülihea raudtee. Koos juurdeveoga. Vaid mõistust on vaja ja Peeter Tammistu artikkel on 101 kirja järel üks väheseid, millele tahaks kahel käel alla kirjutada! 


    Paneme siis kohe käima ka Eestit tutvustava kampaania. Kõikidest raudadest, läbimõeldult ja parimate lahendustega. Siis võib loota isegi rekade veole RB kaubarongidel.....

    Aga vaevu lõpetanud kommentaarid selle artikli juurde, kui leidsin Martti Preemi artikli, mis tundub tervenisti käima terve mõistuse vastu, millest just Peeter Tammistu kirjutas.



    Esmalt kinnitan, et olen mugava ja kiire rongiühenduse pooldaja ja seega ka Rail Balticu kui sellise märksõna toetaja, kuid kindlasti ei saa nõustuda Rail Balticu praegu etteantud  lahendusega Tallinn-Pärnu-Riia trassil.
    Alates 2013. aastast, kui avalikustati Rail Balticu kava Tallinn-Riia-Varssavi kiirliinina, ilmus järjest erinevates ajalehtedes kriitilisi artikleid trassivaliku osas ja põhjendusi, miks oleks õigem tagada ühendus Euroopaga Tallinn-Tartu-Valga-Riia kaudu – eelkõige Hardo Aasmäe argumenteeritud analüüsid, aga vt ka näiteks artikleid Sirbis – Priit Humal, Ago Samoson; Postimehes – Hannes Luts; Maalehes – Vambola Paavo, Toomas Kiho, Rait Mikelsaar; Sulev Vedler Ekspressis; Igor Gräzin Päevalehes jne.

    Algatuseks märgib Martti Preem küll, et ta pooldab head ühendust ja ei nõustu planeeritava trassiga, kuid..... kohe suundub jutt tartlastelt raharöövlite (ja mitte ainult raha, vaid lausa elu!) meeleheaks "õigetele" rööbastele. Ei, ei ole need need rööpad! Need rööpad on NIIGI OLEMAS ja miski ei takista nende kasutamist. Või arvavad sajad lugupeetud tõsimeeli, et Tartus ei ole raudteed ei Tallinna ega Riiga? Nagu  Märt Vooglaid arvab, et pole raudteed Viljandisse? 


    Tartus ON raudtee ja on isegi vaksal. Ja sõidetakse Tartusse ja kaugemalegi! Tõsi, kaugemale kiirrongiga ei saa....

    Jah, Martti Preemil õigus selles mõttes, et MKM ja valitsus ignoreerisid ja ignoreerivad ka praegu igasuguseid pöördumisi. "Aga mitte üks analüüs pole näidanud, miks peaks ehitama sisuliselt dubleeriva trassi.....". Kuulge, mida see trass dubleerib? Pärnu raudteed? Ei, see pannakse kinni. Tartu raudteed? Mitte kuidagi ei dubleeri! Kuskohast võetakse sellised väited? 

    Miks siis ikkagi on kõrvale lükatud tervemõistuslik lahendus realiseerida Rail Baltic olemasoleva Tallinn-Tartu-Riia raudtee rekonstrueerimisega, seda enam, et Eesti Raudtee on ju rekonstrueerimisega jõudmas juba Valgani, kus reisirongid saaksid sõita 160 km/h ja kaubarongid 120 km/h.
    Jääks seega vaid Valga -Riia-Kaunas. Seejärel oleks juba näha, milliseks kujuneks sellel trassil reaalselt reisijateveo koormus ja kaubaveo maht. Ja siis oleks aega otsustada, kas olemasoleva trassiga paralleelselt või siiski otse läbi Pärnu on vaja rajada suuremat kiirust võimaldav raudtee ja siis juba ehk ka Euroopa laiusega või oleks selleks ajaks juba päris uutel tehnoloogiatel kiirühendus võimalik – näiteks HYPERLOOP, mis ei nõuaks ka enam trassi tarastamist.

    Siis? Siis on hilja! Toon siin selesama näite, mille esitasin Toomas Kümmelile, kes veelgi osavamalt demagoogitseb ja hämab. 
    "Sulle antakse raha oma kodu parendamiseks! Sul on kaelavajuv maja, millel on trepp ja esik, aga edasi on vaid kujuteldav tuba.
    (Selline)

    .Sul on äsja remonditud saun. Mida tark inimene teeb, teades, et kodus (Eesti riigis) on pere (Eesti rahvas), kes väärib parimat? Ehitab basseini, saunale teise korruse ja vettehüppetorni? Et ennast surnuks hüpata, sest rumalusest unustab veegi basseini lasta? Ning tõmmata kaasa ka oma pere?

    Siia sobib lause kultusfilmist: "Muidugi on hilja, kui omal õigel ajal pea ei jaga!"

    Tõsi, Martti on siiski toonud mängu ka võimaliku ignorantsuse põhjuse - rahaahnuse! Ja see on kiiduväärt!

    Ei, Martti Preem, kõigepealt tuleb valida RB jaoks üks kahest mõttekast trassist Pärnu kaudu, kokkuhoitud rahast ehitada valmis Rohuküla raudtee ja taastada (rahvusvaheline) rongiliiklus Võru raudteel ning seejärel ülejääv raha suunata Tartu raudteele. Sest enne tuleb valmis teha see, mida ei ole ja siis pöörduda selle poole, mis olemas, aga mis võiks olla parem! Lisaks saab sinna ja mujalegi kulutada 4-realise maanteede asemel mõistusega rajatavate 2+1 maanteede puhul kokkuhoitav raha! Sealhulgas ka kitsarööpmeline (muuseum)raudtee, valides sellekski parima koha! Kasvõi Märjamaalt Virtsu, juhul kui RB läbib Märjamaad. Sõita kaasaegse kitsarööpmelisega Virtsust Märjamaale tunniga ja teist samapalju veel ning olla Tallinnas.....

    Aga Toomas Kümmel annab endiselt turmtuld, segades artiklis ära tõe ja head mõtted ikka ühe eesmärgiga, teha RB Tartusse Pärnu ja Lääne-Eesti arvel. Sest mitte miski ei anna põhjust säilitada olemasolev Pärnu raudtee, teades, et ta lõpeb esikus. Sealsamas esikus, millest rääkisin.....

     https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=73489

    Edu mõistuse võidukäigul!

    Aitäh, Peeter Tammistu!

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar