Blogiarhiiv

Laupäev, 30. oktoober 2021

Juuli 2016 - Merepäevad versus ERM-i toitlustus, koolitus Elronile ja võitlus ajalooliste trammiliini postide pärast.

 

Sunday, July 17, 2016

Merepäevadel ERM-i toitlustusele mõeldes.


ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!

Otsustasin ikkagi korraks loivata ka merepäevadele. Kuigi mulle eluaeg meeldinud suured purjekad, siis see oleks siiski väike põhjus, et minna. Aga väike jalutuskäik ei tee ju paha. Seda enam, et samas ju palju laadakaupa ja need on asjad, mille puhul ma ikka tahan ise üle vaadata.
Aga oli näha ka seda, et Haapsalust olid mitmed autod Tallinna jõudnud....


Eriti kui praegu Tõnis Lukas löögi all. ERM, mida ma tahtnuks ehk näha teises kohas ja teistmoodi, on peagi valmimas. Ei hakka ju lammutama nagu kanajevite eramuid vm. Kui juba tehtud, siis tahan väga loota, et seda saadab edu. Ja et selle juurde tuleb veel midagi. Mis tooks rohkem külastajaid. Oleks muidugi tore, kui muuseumraudtee Lavassaarest saaks sinna kolida. Depoo Vorbusele, sealt raudtee Raadile ja ehk ka kaugemale. Vorbusele onnagunii vaja rongipeatus taastada, nii saaks ka rongiga tulija väiksemale ümber istuda. Ning ERM-i külastaja, kes muul moel tuleb, üksiti ülevaate kitsarööpmelise ajaloost ehk siis korralikust seisupargist ja siseekspositsioonist. Mida rohkem erinevaid asju, seda rohkem külastajaid ja tulu. Peaks ju asi üldjoontes nii toimima?
Tõnis Lukast (ehk siis sisuliselt riiki) rünnatakse nüüd toitlustuse pärast. Kirjutasin siin sellest mõni teema tagasi. Ja olen tänaseks, peale vaidlusi FB-s, veel rohkem veendunud, et Tõnis Lukasel on õigus ja õigus on ka mul. Meil on aastaid räägitud vajadusest reklaamida Eestit, sh eestimaiseid toitusid ja käsitööd. ERM on selleks üks parimaid võimalusi ja veelgi enam, see sobib tema kontseptsiooniga.



Selliseid mütse vast ERM-i uures müüa ei tohiks. Suurt osa siin nähtavast aga küll. Nii pakkuda söögikohas, kui ka kindlasti eraldi müügikohas müüa. Sest see, mida meie väiketootjad teha suudavad, on sageli ülimaitsev ja hea! Ning mis meil võiks olla selle vastu, et toetada omamaist tootjat? Tõsi, eks vahel ostaks ka Läti toodangut, seekord jäi siiski leib-sai ostmata.
Üllatavalt aga on palju neid, kes arvavad, et ERM ei tohi mitte mingil juhul ise toitlustusega tegeleda, vaid peab pinnad eraettevõtjatele rentima. Miks? Lihtsalt selleks, et vähem tulu teenida? Kuigi Lukase idee, et söögikohtadega saaks lisatulu, on ju igati mõttekas. Seda enam, et kindlasti on seal sageli (temaatilisi) üritusi, olukordi, kus on vaja pakkuda just nimelt ehedat kodumaist kraami. Kas eraettevõtja on selleks valmis? Küllap mingil määral oleks, kuid pigem on karta, et minnakse muu kraami peale välja.


Ülemisel pildil oleva asemel pakutaks pigem alumise pildi paremas nurgas olevat. Kas seda on ERM-le vaja?












Kui vaadata ringi Eestimaal ja näha, mida kõike head meil toodetakse, siis tundub, et Raadile oleks vaja veel ermmarketit......



Vaadake järjest pilte ja mõtisklege, mida kõike saab siin pakkuda? ERM-i rahvusköögis!? Imehead kala, värskena ja suitsutatuna. Mitte paltust ega tuunikala, vaid lesta, haugi, ahvenat, marineerituna ja suitsutatuna, presidendi kilu Ristemäe talust ja räime tarrendis jne jne. Lihatoodetst, taimetoitudest ja jookidest, astelpajust millegi iganes välja, rääkimata. Eriti väliskülaline peaks olema see, kes läheb ära kotitäie kaubaga! Te mõelge veel! Ja ärge unustage, et iga lisaks teenitud euro tähendab ERM-ile lisatulu! 
Rääkimata sellest, et sageli pole väiketootjatel sugugi kerge kaupa turustada. Miks siis räägime ettevõtluse toetamisest riigi poolt? Tahame toetada või mitte?














Täiesti müstiline! Vanarauda müüakse?
EI, SEE ON SHOKOLAAD!!!



























































































Head isu, Neeme!
Aitäh, head lugejad!
 
***************************************************************
 
 

Sunday, July 17, 2016

Koolitus Elronile.


Tore! 

Mis sunniks aga Elronit iga päev tegudele? Ja mis sunniks Eesti Raudteed ja MKM-i tööle?

Olen sellest korduvalt varemgi kirjutanud, aga teen veel ühe tasuta koolituse!
Edusamm seegi, et kahte kohta on ilmunud teede numbritega tablood.


Miks aga üks neist kahe-, teine ühepoolne? Kas ehk 6-nda tee poolt ei oleks olnud ka hea vaadata teede numbreid?
Muidugi, siis tuleb kõigepealt Eesti Raudteel tööle hakata. Teede numeratsioon tuleb ümber teha. Jätta "reservi" need, mis on planeeringuga jäetud võimalikeks lisateedeks ning üksiti nimetada siis ülejäänud teed ümber järjestikuliselt. Ja KOHE!



Paremalt poolt tuleb piirdesse teha läbipääsud ja rööbaste asemele trepp. Koos istepinkidega. Sest:
1. saab vähemalt 1., 4. ja 5-ndalt teelt saaks ümber istuda 6 teel olevale rongile ilma ülipikka vahemaad läbimata (ei suudeta ju sageli ronge kõrvuti teedele vastu võtta!).
2. 1. teel olevale rongile ei saa minna paremal näha olevat perrooni mööda, see on lühike. Vahel eksitakse ja....jäädakse jälle rongist maha!



Kasu on sellisestki väikesest liigutusest, mis lisaks siia ekraanidele teede numbrid.

Üllatav on aga ka see, et suurel, Selveri eesosas asuval tablool, ei ole hilisemate rongide puhul tee numbreid kirjas????




Teede otstes olevad tablood, mille käivitamiseks kulub aastaid, saaks senikaua tagada skemaatiliselt teede asendipaani. Ootesaalis ju on!? Või pole Elronil nii suurt paberilehte?


Ja need tablood peaks olema tulevikus paremini nähtavad. Keilas olev on kribu ja eriti päikselise ilmaga ei näe midagi.






Ainuke kell, mille leiab väljas ringi käies. Miks?





Sai korduvalt räägitud, et 1. tee tabloo tuleb panna 1. tee äärde, mitte siia, kuhu see pandi! Pildistasin selle nurga alt, kustkaudu enamus reisijaid tuleb. Ning 1. tee tabloo suunab visuaalselt "valeinfole", vägagi paljudele jääb mulje, et see tabloo käib hoopis 4-nda tee kohta.
Nagu ütlesin, sai ette hoiatatud, aga näed, ei kuulata! 4. tee tabloo peaks olema keskel, mitte vasakus ääres. Ja 5-nda tee oma kas keskel, või paremal pool. Sest olen isiklikult ja korduvalt näinud, kus viimasel hetkel tulijad suunduvad "vasakule", kus perrooni ei ole! Ning jäävad rongist maha!




Enam väiksemat silti ei saanud panna? 

Igatahes, kui need väiksemad asjad saaks tehtud, oleks juba suur samm edasi.


4 comments:

  1. Olen ka ise mõelnud, et miks suurel tablool pole kirjas kõikide väljumiste / saabumiste puhul tee numbrit ja ainus põhjus, mis pähe tuli, et äkki ei tea jaamakorraldaja veel isegi kuhu ta poole tunni pärast rongid suunab ?Lähematel väljumistel/saabumistel on number olemas.Ma arvan, et neil on mingi üldine kondikava selleks kuhu teele rongid saata, kuid kui mõni rong jääb hiljaks, siis lükkab see kogu plaani sassi. Ei saa ju hilinenult saabuvat rongi suunata teele, kust mõne minuti pärast peaks juba teine rong väljuma , pikk Moskva rong ei sobi iga platvormi äärde jne.

    Muud vabandust ei osanud nagu välja mõelda.

    Balti jaam töötab läbilaskevõime piiril ja isegi teede arvu suurendamine jaamas ei aita palju, sest Paldiski mnt viaduktile neid üle kolme mahutada niikuinii ei saa. Kogu Viljandi/ Pärnu, Tartu ja Narva suuna rongide jaoks on viaduktil vaid 1 tee ja see on paras pudelikael.

    Viadukti laiendamisele on vastu aga muinsuskaitse, sest ütlevad, et see on kaitse all olev ehitis ja seda muuta ei tohi.

    Nii et Balti jaamal jätkub probleeme ka tulevikuks.

    Reply
  2. See on õigus, et 1 .teega on üldse jama peale seda kui perroonid eurokõrgusele viidi. Tee jaamahoonega külgnevat osa ei kasutata,piire on ees, kuid rööpaid hoitakse maas.Kas nad hoiavad seda mõne eriti pika rongi vastuvõtmiseks ? Oleks ju tõesti kena kui seal oleks ooteala hoopis istepinkidega, kuid kahjuks meil ei taheta perroonile neid pinke kuidagi panna. Kardavad vist, et asotsiaalid seal end sisse seavad, hakkavad Walteri õlut jooma ja teevad muud pahandust. Kuid ka ontlikul kodanikul oleks ilusa ilmaga hea väljas perroonil istuda rongi oodates selle asemel, et püsti seista nagu tunnimees .

    Reply
  3. Tänud põhjalike kommentaaride eest!

    Tundub, et muud põhjendust tõesti ei ole. Kuigi üldine kondikava on tõepoolest olemas. Mõnes mõttes võib ju püüda vältida tablool muudatusi, sest ega reisija ei peakski passima tabloo all, suu ammuli. Kuid kui mujal (ka ootesaalis väiksel ekraanil) neid andmeid ei ole, siis...kas peab resija ikka ja jälle igaks juhuks kaema tulema?

    Balti jaamas on perspektiivis ette nähtud neljanda niidi tegemine viaduktile. Millal, see on aga eesti Vabariigis küsimuste küsimus. Seda enam, et ehk peagi pole pärnu rongegi, sest RB viib need Ülemistele? see päästab muidugi vähe.
    Küll aga aidanuks pöörmete lisamine Lillekülla, ajal, kui seal oeks peroon tagatud kõigile kolmele suunale. ka selle kohta sai ettepanekud tehtud, AUHIND läks aga teistele, neile, kes joonistasid Lilleküla terminali visiooni! Pöörmed võimaldaks kasutada teisi peateid erinevatelt suundadel juba mõni minut varem, vabastades sellega mõne teise peatee liikluseks.
    Probleeme jätkub, sest EVR-il ja MKM-l puudub selge siht silme ees. Kõike tehakse jupiti. Ahjaa, Parts süüdistas Lilleküla terminali puudumises Tallinna linna. Tallinna linnal aga süüd pole, kui, siis vaid korraliku kõnnitee puudumises staadioni poolel.....

    Reply
  4. Ma isegi arvan, et keegi 1. tee puhul lihtsalt ei mõelnud. Jah, kaugrongi vedur haagib ennast lahti ja tõmbab vahe sisse, aga see pole piisav põhjus. Üldiselt aga tänapäeval ei tule nii pikki ronge, et ulatuks üle 1, tee perrooni pikkuse. Olid ajad, aga....
    Ja kui tuleks, eks siis peaks erakorralistel juhtudel ikka tee pikkusega arvestama.

    Muidugi on pinkide ja asotsiaalidega probleemid. Aga kui need lagastajad siiani kedagi ei huvita, siis miks neid karta? Nagunii nad ju on kohal?

    Jutt vajadusest tagada sellises vaksalis (väikses hoones) koos muu vajalikuga politseipunkt, on korduvalt jutuks olnud. Aga paraku....

     

    ***************************************

     

    Tuesday, July 19, 2016

    Tramm ja Ilmarine.


    Lp Neeme Sihv
    Kõigepealt suured vabandused vastuse viibimise pärast.
    Ajalooliste trammi kontaktvõrgumastide kasutus  rekonstrueerimistööde järgselt  (paigutuseks-säilitamiseks) on koostamisel projekt ja projekti koostamisel lähtutakse  Linnaplaneerimise Ameti tehnilistest tingimustest.
    Postide paigaldamine toimub 2017.aastal.
    Lugupidamisega

    Jüri Malken
    Tallinna Linnatranspordi AS
    Infrastruktuuridirektor



    Aga mis see küll siin on?

    Tuesday, July 19, 2016

    Tramm ja Ilmarine.


    Lp Neeme Sihv
    Kõigepealt suured vabandused vastuse viibimise pärast.
    Ajalooliste trammi kontaktvõrgumastide kasutus  rekonstrueerimistööde järgselt  (paigutuseks-säilitamiseks) on koostamisel projekt ja projekti koostamisel lähtutakse  Linnaplaneerimise Ameti tehnilistest tingimustest.
    Postide paigaldamine toimub 2017.aastal.
    Lugupidamisega

    Jüri Malken
    Tallinna Linnatranspordi AS
    Infrastruktuuridirektor



    Aga mis see küll siin on?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar