Blogiarhiiv

Laupäev, 30. oktoober 2021

Nov 2016 - Põllumajandusmuuseum Ülenurmel ja uue valitsuse esimesed sammud.

 

Sunday, November 6, 2016

Põllumajandusmuuseum.


Selline blogipidamine on nagu täiskohaga töö. Piltide ülespanek võtab aega, sõidud aega ja raha. ja mitte vähe, sest  kohati puhkamine Eestis ikkagi päris kallis. Aga muu töö kõrvalt kulub aega ka teksti lisamiseks. Nüüd proovin siis teha seda siin teemas.


Tartut tunnen vähe. Seepärast olen püüdnud nüüd natuke ka ringi vaadata, sõitsin ka linnaliiniga. Aega ju oli.






Turg oli päris korralik, müügilette üksjagu ja ka väiksemate tootjate toodangut.











Kesklinna uuemad hooned on omajagu huvitavad, kuigi vast ainult pildistamise jaoks. Neisse mind ei tõmba. Pigem vaatan melu ja loodust. ja annaks taevas tartlastele tarkust, et nad ei loovutaks Emajõe kallastelt grammigi maad mingite konverentsihoonete jm tarbeks. Pargid ja isegi üksikud puud on hindamatu väärtusega!











Annelinn on vähemalt talvel ikkagi kõledavõitu. 






Juba aastaid pole ma suisel aal sattunud Anna kanali äärde. Eks tuleval aastal peaks seda ka tegema.












Paraku ka siin see, mida arvasingi. Kõrval vene turistid, aga kiri postil vaid eestikeelne.....

















Põhiline oli aga siis sõit Ülenurmele. Lennundusmuuseum novembrist avatud vaid gruppidele, ettetellimisel. Põllumajandusmuuseum aga eesmärgiks.
Tartu Bussijaam aga pettumus! esiteks, bussijaam peaks olema kaubateede asemel, raudteejaamas. Reformierakonna seisak aga põhjuseks, et seda ei ole. Kui hästi tahta, siis võiks Tartus olla lausa kolm bussipeatust. Põhijaam koos raudteejaamaga, lisapeatused kesklinnas ja ka Annelinnas. Et võimalikult vähe peaks tegema ümberistumisi linnasisesteks sõitudeks. 
Muuta oleks vaja muudki. Seal kus võimalik. Ülenurme näitel on aga sulaselge, et väga halb variant on kui uued maanteed ehitatakse kaugel asulatest mööda ja/või bussipeatused saavad olema kahes kohas, tee ääres ja asulates sees. Võimalusel ei tohiks ühegi asula bussipeatused eraldi olla!!!










Aga siin ma tundsin piinlikkust ja kurbust. Omal ajal sai seistud selle eest, et Ülenurme rongipeatus saaks paremasse kohta. Aga olin liiga vähenõudlik ja leplik! Eesti Raudtee väitel, et "siia" ei saa peatust teha, ei olnud ju tõepõhja all! Mis tähendab, et koht on langu peal? Praegune peatus ju ka langu peal!? Õnneks on too uus peatus väike ja odav ning õpetusena tuleks selle juurde teha veel üks, õigesse kohta. "Siia"! Las olla pealegi kaks peatust, linnalähipiirkond ju!? Tegelikult peaks ehk Ülenurme ja Tartu vahele veelgi peatusi tegema, sarnaselt Tallinn-Pääsküla liinile.Siin ju palju töökohti, kuhu tullakse kindlasti ka Põlva suunalt!? Ning südamerahuga võiks mõnigi Tallinn-Tartu rong sõita Reolani, esimese jaamani. Tihendades sellega Tartu lähirongide sõiduplaani!
Ohjah, miks ma pidin tollal ometigi leppima Eesti raudtee ja MKM-i ükskõisusega!? Oleks tegelikult ka pidanud jalaga uksi lahti lööma ja kui vaja, siis rohkem häält tõstma. Praegu on rongiga Põllumajandusmuuseumi tulek (ka kooli, muide) ebamugav. Ei, mitte võimatu. Kuid ebamugav! Vähemalt kergliiklustee peaks kulgema peatusest raudtee kõrval kuni ülekäiguni! Sest muuseumi võidaks tulla ju ka lastega, nii perega kui õpilasgruppidega! 

Erinevalt paljudest poliitikutest ja ametnikest tunnistan mina aga oma viga. Oma süüd selles, et Ülenurme rongipeatus ei saanud parimasse kohta!










Kuidas on see võimalik, et minu ideed ja mõtted Ülenurmel olid täna artiklis Moostest ja Mäetagusest?










Ilm oli ilus ja koht oli ilus. Ja möödaminnes mainiks, et ei olekski vist väga vilets idee rajada kitsarööpmeline (muuseum)raudteeliin Kärkna-Raadi, Ülenurme-Lennundusmuuseum? 


Ja just midagi sellist võiks tekkida paljudesse ühispeatustesse. ooteruumina ja kohvikuna. Käsitöö ja kohaliku kauba müügipunktina. Kes peaks tegema seda, kas ainult eraettevõtja? Või on ka riigil ja omavalitsusel kohustus selliseid asju toetada?








Mulle meeldivad sellised muuseumid. Kus on erinevad hooned, võimalus väljas jalutada, näha ekspositsioone ja tegevust! Kindlasti pean siia tulema ka ürituste aegu ja suvel!




























Siia, kaugemal paistva poldri lähedale teha majutuskoht koos mõnusate spaavõimalustega, linnuvaatlustorni ja muuga? Kus linde saaks vaadata lausa mullivannis olles? Minu arvates oleks sellised, põnevad lahendused, vägagi omapärased. Nii meie inimestele kui välismaalastele?
















Linnukasvatust tutvustav osa oli "kodulähedane". Olen ju ikkagi Järlepast ja emagi töötas aastaid linnutalitajana. Ka mul endal mõningased kogemused olemas.












Kuidas tagab seline liiklus peredel võimaluse tulla lastega (lapsevankritega)?
































Pool õlut ja pooled friikartulid. Lõõgastuseks.









Taaskohtumiseni, Tartu ja Ülenurme!


2 comments:

  1. Väga tore pildideeria taas, olete hakanud uusi linnu vallutama ? :D
    Tartu ilus linn, looduse värvid hämmastavad iga aasta ajaga.
    Põllumajandusmuuseum vahva koht, talvel pidi seal saama ka hobustega söita- reega!

    Reply
  2. Tänud!

    Jep! Uued sihid juba silme ees! Kuigi Ülenurmele tahaks ka sõitma, saaniga, miks mitte!? Ja ehk pakutakse ka leivatoast midagi head!?

     

    ***********************************************

     

    Thursday, November 10, 2016

    Uue valitsuse esimesed sammud - millised?


    Jaanus Karilaid ja mehe sõna!

    Siin polegi öelda muud, kui andke minna vajalike asjadega!
     Samal ajal RE piss muutunud jääkülmaks dushiks?


     Kui Rail Baltic üldse tuleb, siis Pärnu kaudu, on üldteada. Aga Tartu ja Riia rongiühendusega ei tegele keegi. Seda said Tartu linnavolikogu liikmed täna kahe riikliku raudtee-ettevõtte esindajatelt – Eesti Raudtee arendusdirektorilt Anvar Salometsalt ja Elroni juhatuse esimehelt Andrus Ossipilt – kuulda. See oli šokk.


    Pärast nende detailirohkeid ja Tallinna suuna liikluse asjus kohati optimismigi sisendavaid sõnavõtte tõdes linnavolinik Lemmit Kaplinski (SDE): «Saan aru, et Riia teema on maha võetud, käime sinna nagu Kristjan Jaak Peterson. See on vastuvõetamatu.»


    «Aus on öelda, et Elron ei tegele selle küsimusega,» oli Ossipi konkreetne ja lühike vastus Postimehe mikrofoni ees. «Meil ei ole piisavalt sobilikku veeremit.»

    Aus on öelda, et Elron ja Ossip ei taha üldse sisuliselt asjadega tegeleda! Uue valitsue esimesi asju peaks olema sellised stagneerunud kohasojendajad ametist vabastada.


    Volinikele oli ta enne öelnud, et Elroni ambitsioon ja prioriteet pole sõita Riiga, sest kui veeremit on vähe, et Eesti liinidel kvaliteeti tagada, on ebarealistlik hakata liikuma Läti pealinna suunas.
    Ta puudutas ka Valgas ümberistumise võimatust tõdemusega, et mõlemas riigis on esikohal kohalike soovide täitmine.

    Need kaks lõiku annavad selge arusaama, et kompetents jääb alla Kroonlinna nulli! Kaugrongiliiklus Tallinn-Tartu-Riia-.... ongi täiendav võimalus KOHALIKE SOOVIDE  täitmiseks. See, et veeremit ei ole, on aga sulaselge eelmise valitsuse ükskõiksus. Oleks porgandite saabumise ja ka diiselrongide liikluse käivitumisel koheselt olukorda TARGALT analüüsitud, oleks saanud 2014 keskel ka uued rongid ära tellida. Sellise arvestusega, et saaks käivitada rahvusvahelise liikluse nii Riiga kui vajadusel ka (osaliselt) Moskvasse jm, Riiga minimaalselt 4 x ööpäevas.(allpool Ossipi mainitud kaks kooseisu on selgelt vähe ja lauslollus). See oleks üksiti leevandanud ka Tartu rongide ületäituvust. Veelgi enam, seniks tulnuks Riiga sõitma panna seni Peterburgi sõitnud rongid. Asjatundmatus ja ükskõiksus pole vabandused ja on piisav põhjus vallandamiseks. Põhjuseks, Eesti riigile kahju tekitamine.

    Läti raudtee sai korda
    Salometsa ülevaatest selgus, et tegelikult on ka Läti poolel raudtee sellises korras, et rongid saaksid Riiga sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Paraku ei tegele Eesti Raudtee reisijateveoga ja selles küsimuses saaks vaadata Elroni poole.
    Ossip oli enne neid avaldusi andnud pika ülevaate sellest, kuidas reisijate hulk raudteel kasvab. Languse toovad ajuti kaasa suuremahulised ja sõiduplaane segi ajavad remonditööd. Suureneb ka piletitulu, paraku veel kiiremini kasvab infrakasutustasu. Elron arvestab aasta piletituluks 12 miljonit eurot, infratasuks praegu 9 miljonit eurot aastas, kahe aasta pärast umbes 20 miljonit.

    Infratasu kasv on loomulik, seoses kaubarongiliikluse vähenemisega. Samas tasub meelde tuletada, et ka omaaegne loobumine Eesti Raudtee poolt teostavast ehitusest ja selle loovutamisest erasektorile, on kasvanud raudtee-ehituse ja -remondi kulud kordades. Nii et siingi on üheks põhjuseks riigi tegematajätmised.

    See kokku tähendab, et kui praegu maksab piletiostja rongisõidust kinni umbes 30 protsenti ja ülejäänu on riigi dotatsioon, siis edaspidi võib see suhe olla pool ja pool. Iga lisanduv kilomeeter suurendab dotatsiooni vajadust.

    Ja iga lisanduv kilomeeter kasvatab reisijate arvu ning piletitulu.

    Ossip rääkis samas, et juba praegu on Tartu-Tallinna liin olukorras, kus reedel ja pühapäeval müüakse välja ka esimene klass. Veeremit juurde võtta kusagilt ei ole. Siiski lisandub uuel aastal neljale ekspressrongile päevas ka viies.

    Elron peaks keskenduma ka sellele, et kohati ei sõidaks kuni 10% reisijatest jänest......
     
    Elron mõtleb soetada sellele liinile senisest mugavama sisustusega kaks uut rongi, ent neid veel ei ole.
    Postimehele ütles Ossip, et uued rongid on endiselt vaid idee ja kui need kohe tellida, jõuaksid rongid liinile kõige varem kahe ja poole aasta pärast. Keegi neid tellima aga ei kiirusta, sest enne oleks vaja täita mitu eeltingimust.
    Näiteks peaks Tallinna Balti jaam suurendama läbilaskevõimet. Teiseks tuleks suurendada sõidukiirust Tartu ja Tallinna vahel 135 km/h, rahas tähendab see umbes 22 miljoni euro suurust investeeringut.

    Balti jaama läbilaskevõimet tuleb nagunii parandada ja see on täiesti võimalik Balti jaama teede ümberehitamise käigus. Toimuks see siis juhtimisseadmete kaasajastamisel ning hõlmaks lisapöörangute paigaldamist, Lilleküla terminali väljaehitamist ning lisateede ja -perroonide ehitamist. Osaliselt saaks seda muide rahastada eurorahadest, kui RB ümber kujundada mõistusepärase planeeringu järgi.


    Volinikele ütles Salomets, et inseneri vaatevinklist on see ka optimumkiirus, mille poole Tartu-Tallinna liinil püüelda. Sellise kiirusega jõuaks ekspressrong Ülemiste jaama sõiduajaga 1.45, Balti jaama sõidu aeg oleks 1.54. Võrdluseks, kui raudtee võimaldaks kiirust 160 km/h, oleks Tartust Balti jaama jõudmise aeg arvestuslikult 1.48. «Investeeringusummat selleks ei ole ma isegi kokku arvestanud,» sõnas ta.

    See on ehk ainuke, millele tasub tähelepanu pöörata, kui olulisele infole. Kuigi ajavõit ei tohiks kuidagi olla nii väike, siis ometi, roheliste ja ARB plaan lükata RB rahad Tartu suunale, on tänu sellele infole selge järjekordne lollus. Iga minutilise võidu jaoks kulutada mitu miljonit eurot......
    See muidugi ei tähenda, et kuskil ei võiks kiirust siiski tõsta, juhul, kui kulutused selleks oleks vähesed.

    Suur pettumus
    «Olen hämmingus,» ütles reformierakondlane Verni Loodmaa, viidates, et Tallinna suuna sõidukiirus 160 km/h ja Riia ühendus ümberistumisega Valgas, mis on kirjas riigi kahe aasta taguses transpordi arengukavas, on päevakorrast maas.
    Abilinnapea Jarno Laur (SDE) tõdes, et päris nukker tunne tuleb peale. «Me ju ei räägi sellest, et Tartu-Riia suunal midagi toimuks. Me näeme, et Tallinna ja Tartu vahel ei ole jätkusuutlikku lahendust,» ütles Laur. «Mõtlemisainet on siin palju. Mitu korda on meenutatud seda volikogu istungit, kus Rail Balticu liini arutati. Siis oli väga selgelt juttu muudest ühendustest Tartu kaudu.»
    Volikogu esimees Vladimir Šokman (Keskerakond) võttis kokku, et põhimure ei ole sõidukiirus, vaid et ühendused on nigelad.
    Linnavolinik Roman Mugur (SDE) tõdes, et tal on kadunud igasugune usk Eesti riigi võimekusse raudteeasjanduses midagi ära teha.

    Usk on kadunud, aga ehk tuleb see nüüd tagasi, kui uus valitsus on targem!? Sealhulgas ka sotsid ise! Seda enam, et just sotsid aitasid usu kadumisele kaasa, näiteks Palo oma Võru rongi kraavilaskmisega!

    ***********************

    Mida veel peaks valitsus tegema?

    1. RB tapjaraudteest eluteeks!
    2. Tänavavalgustus säästlikuks! http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2014/12/inimlik-valgus.html
    3. Bussiliiklus suures osas riigifirma kätte!
    4. Pangandus kontrolli alla, pensionifondid ja riigi raha liikumine riigipanka!
    5. Turismi tegelik arendamine!
    6. Eesti reklaamimine! http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2016/10/eesti-ratastel-euroopasse.html
    7. Teede ehitus, remont ja hooldus riigifirma kätte!
    8. Talutoodangu ja käsitöökaubanduse arendamine!
    9. a)alampalk 800 eurot 2017 alguseks, 1000 eurot aastaks 2019 alguseks, b) tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, c) üksikisiku tulumaks 25%-ni!
    10. Marketite lahtiolekuaegade lühendamine kl 20-ni!
    11. Kooseluseaduse tühistamine!
    12. Pagulaste kvalifitseerimine sõjapõgenikeks ja illegaalideks!
    13....?

    3 comments:

    1. Valgas on ümberistumine Riia rongile kadunud. Läti poolel sai küll raudtee korda, kuid senise kolme korra asemel sõidab rong nüüd Riia ja Valga vahel kaks korda päevas.

      Reply
    2. Tänud!

      Kui siiani ükskõikselt asjadesse suhtuti, siis vähemalt loota tahaks, et asjad muutuvad.

      Reply
    3. Muide, suhtlusmeedias tuleb mul või Ülol või kellelgi teisel väga sageli asju uuesti ja uuesti kommenteerida ja selgitada.Unustada ei tohi aga, et Ülo näeb vaid kaugele, lähemast elust ei jaga ta midagi.  Et Ülo väga lihtsalt ühe selgituse just feissaris kirja pani, siis kopeerin selle ka postituste juurde.
      Tõsi, minu jaoks on need sõidud Riiga ja Vilniusesse 10-30 minutit pikemad, sest eeldan ka mõningaid lisapeatusi kaugrongidele, nagu Märjamaa (kui kulgeb VB kõrval), Häädemeeste, Salacsgriva (+ veel mõni peatus Lätis) jne. Ja ikkagi oleks selline rongiliiklus kordades parem kui miski muu, eeldusel, et sõiduplaan on TASEMEL!

      Ülo Mälgand: Ma ei viitsi kummaliste ja emotsioonidel põhinevate postulaatide üle vaidlema hakata. Toon vaid mõned numbrid, mis räägivad enda eest. Tallinnast Riiga sõidab buss täna 4.20. Ükskõik, mitu rada sinnapoole kulgeks, oleks pool aastast sõiduaeg ikka 4.20, sest kiiruspiirangud meie kliimavööndis maanteel enamat ei võimalda. Lennukiga kestab lend 50 minutit, kuid lisame siia lennujaama ja linnasüdame vahel liikumise ning reisile registreerumise/lennujaamas passimise aja + ummikud teatud kellaaegadel linnasüdame ja lennujaama vahel liiklemisel. Nii lühikese distantsi puhul on lennuk igal juhul suhteliselt kehv lahendus ja elu näitab, et lennuliikluse tihenedes kolitakse lennujaamu linnadest eemale. Ka Tallinna lennujaama hakkab see oht peagi ähvardama, kuna 4 maandusmiskoridori kulgeb otse üle kesklinna. Lennufirmasid sellised lühidistantsid eriti ei huvitagi, ikka rohkem pikemad vahemaad. Kui RB ehitada olemasoleva Pärnu suunalise koridori baasil tavaraudteena kuni 160 km/h (ca 330 km. distants) tähendaks see, et Tallinnast saab Riiga 2 tunni ja 40 minutiga. Veelgi rohkem muutub olukord rongi kasuks distantsil Tallinn-Vilnius/Kaunas, kus rong kataks vahemaa 4 tunni ja 20 minutiga. S.t. et rong jõuab Tallinnast Vilniusesse sama ajaga, mis Buss Tallinnast Riiga. Vahe on üüratu. See kõik tähendab seda, et liikumine Balti linnade vahel tiheneb oluliselt, sest Euroopa senine kogemus näitab - kui on kiire ja mugav ühendus (aga rong on alati mugavam kui buss ja autoga võrreldes "köed vabad"), siis seda hakatakse kasutama. Täna selline ühendus puudub, järelikult puudub ka tahtmine kasutada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar