Blogiarhiiv

laupäev, 30. oktoober 2021

Margus Tsahkna kalender, kes parseldas maha Haapsalu raudtee ja Ikarus 55. Aug 2015.

Friday, August 14, 2015

Margus Tsahkna kalender.

Lugedes Postimehest seda Margus Tsahkna arvamusartiklit, hakkasin ma mõtlema, ega ometi valimised jälle ukse ees ole!? On ju tavaliselt nii, et ENNE valimisi ilmub väga paljudelt poliitikutelt väga häid ja õigeid arvamusilugsid. PEALE valimisi millegipärast sagel enam samu asju ei räägita. Igal juhul tore, sest see lugu annab väikese kindlustunde, et IRL ja Margus Tsahkna NÄEB maailma ja mõistab seda. Et ollakse ikka õigete asjade eest väljas.

Meie kodu.



http://arvamus.postimees.ee/3293085/margus-tsahkna-salakeele-hoidmine-nouab-tegusid

Kusjuures peab rõhutama, et on tõepoolest kaks väga erinevat kontingenti - rahvuslased (konservatiivse meelelaadiga inimesed) ja maruäärmuslased ehk sisuliselt natsirahvas. Paraku on liberaalide põhitrump alati IGASUGUNE HOOLIVUS TEMBELDADA NATSISMIKS!  Hr Tsahkna on kirjutanud üpriski südamliku ja hea tooniga arvamusloo.

Hea oli kohe loo alguses see, et ta ütles välja ka numbreid, millest sageli ei räägita. Eriti oluline see paarisaja võimaliku pagulaste ehk siis nende arvu valguses. ".....igal aastal asub Eestisse elama pea 7000 inimest, neist 3400 väljastpoolt Euroopat". Mind täiesti huvitab, kuidas see siis nii on, kui väidetavalt meil elamislube antakse mõnisada? Või olen asjast valesti aru saanud? Aga kindlasti paarsada pärispagulast reaalset ohtu ei kujuta. Kui reeglid paigas (keelenõue, burkad jm) tegemist pole sõdalaste ja/või inimkaubanduse produktiga.

Muide, olen mina ja paljud teisedki saanud koslepit selle eest, et väitnud meediale tuginedes, nagu oleks Rootsis kohti, kuhu politsei minna ei julge. See ju nõnna suur laim. Ja näe, nüüd laimab ka hr Tsahkna!Kas äärmusliberaalid ja võltshumanistid tõusevad nüüd tagajalgadele?

Eriti meeldis mulle Tsahkna üks ütlus.
"Küsimus on, kas meil, eesti rahval (Eesti siiski, minu märkus), on enesekindlust ennast mõtestatult kehtestada ning esimesest eitusest üle saades ise oma rahva saatust kujundada. Kui me seda ei tee, tehakse seda meie eest, sest tühi koht jõesängis täiotub veega, kui vihma sajab".

Õige oli ka tõdemus, et Euroopa Komisjon LAJATAS kevadel ettepaneku ultimatiivses toonis, liberaalide jaoks pole see muidugi oluline. Ultimatiivsus on märksõnaks, sest see ongi põhipõhjuseks, mis raevukaid vastusõnavõtte nii palju ja ka räigemas toonis igalpool, ka pläralas, ilmneb. Aga leidub siiski inimesi ja mitte vähe, kes asjadest talupojamõistusega aru suudavad saada. Ja see on tõepoolest lootustandev.
Ja olen igati nõus, et vihale ajab, kui meid nimetatakse pisikeseks, suletud natsirahvaks. Ehk on ohtlikud hoopis need, kes midagi näha ei oska ja mõista ei suuda? Ja kes nii kergekäeliselt on valmis oma keelest ja rahvast ja kodust loobuma?

Tsahkna mainib, et eesmärk (põhiseaduslik) on keele ja kultuuri säilitamine ning, et ta ei näe ühtegi poliitilist jõudu, kes on valmis seda muutma. Siin jään ma eriarvamusele. On neid jõudusid, ka neid, kes avalikult ei muudagi midagi, tegelikkuses aga tegutsevad konstitutsiooni vastu.

Lõpuks ütleb ta: " ..... Avatud maailmas küsiva inimesed üha rohkem kindlate väärtuste järele. Et asemele ei tuleks reaktsiooniline äärmuslus, tuleb tulevikku vaatav konservatiivne käsitlus sõnastada õigel ajal Me tahame olla osa avatud maailmast. kuid me ei taha sellesse lahustuda."
Igati nõus!

'***********************************************************


Friday, August 21, 2015

40 000 kiri.

Värskelt arutletakse omaaegse kodanikuühiskonna julgustüki, "40 kirja" üle.

 

Vaade rongiaknast (mitte Haapsalu rongi)!

Üksiti lisan siia illustratsioonideks mingi osa viimastest Haapsalu raudteega seonduvatest ja ka natuke "kaugematest" piltidest. Kui palju seonduvast, seda mõistab iga vaataja ise....

Padula peatus. Kauguses paistab mõni majake, kas peatusel on potentsiaali? Näide millegi mõttekusest. Senini on sõitjaid väga vähe, aga peagi peaks siin valmima suur kaubanduskeskus, seega.....!?
Kas inimesed tulevad sinna, kus on raudtee või lahkuvad sealt, kus pole raudteed? Igatahes pole enam kahtlustki, et raudtee oli oluline ammustel aegadel ja on ka nüüd. Elu paranemise mõttes.


 

Riisipereni sõidavad sageli vaid ratturid, kelle edasine tee on vändata Haapsalu poole. Või siis ..... oodata tuttavat autoga vastu. Või siis oodata bussi, mida ei ole, sest me ei suuda isegi nii pisikest asja nagu bussipeatus, ära teha ühe suvega! Tugev riik? Hooliv riik? Sellisel puhul on minu või meie lootus saada tagasi SUURT asja eriliselt naiivne?


 Aga läheme väikese ülevaatega edasi.

Nüüd võiks tänase päeva ühte küsimust nimetada "40 000" kirjaks. Ja teemaks on Haapsalu reisirongiliiklus, mille sulgemisest möödub tänavu 22. septembril 20 aastat. Kes olid siis tollal, aastal 1995, valitsuses? Kes olid need, kes eeldasid, et "riik on halb peremees", ehk siis kes sellega ennast halvaks peremeheks tituleerisidki!?
Ning miks just "40 000 kiri"? See lihtsalt on neljakümne korrutis. Umbes selline võiks olla inimeste arv Riisipere metsade vahelt kuni Hiiumaani ja osaliselt Saaremaani + Keila-Vasalemma piirkond, keda siis see rong (mida ei ole) kõige otsesemalt puudutab.

 

Armastab (valitsus oma rahvast?) ei armasta? Kummaga alustame?

 

Mille järgi me näeme, et elu on ja see ikka on kestlik?







 

Ristil uus rist! Töö tehti, vähimatki rongipeatusega arvestamata! Õige või vale tegu? Kas tulevikus ümbertegemine on mõistlik ja rahaliselt mõttekas? Või tulevikku ei olegi?

 

Risti bussipeatuses on nüüd uued sõiduplaanid. Vana ei ole suutnud keegi maha võtta. Näitab see.... mida?
Aga inimesed ootavad, öösel ja päeval.....





 

On siis elu või ei ole? Mööda sõitis auto, Eesti lipud üleval. Sest on taasiseseisvumise aastapäev. Üks lipp kadus ära. Jõudsin märku anda ja auto pööras ringi, lipp tõsteti taas üles! Nii otseselt kui piltlikult. Kas Eesti on seda väärt? Oma rahvast väärt? On!




Ja mitte ainult isesõitmiseks, vaid ikka ka külaliste toomiseks. Kelle me jätame siia "arvestamata", sest muiduv võiks ju piltlikult ühe nulli kindlasti lisada. Muidugi võib öelda, et null pole number, aga õnneks on ka teisi siin kirjas, olgu siis 4 või 2 vm...
.
Vikipeedia annab meile sellise tulemuse:
 https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_V%C3%A4hi_teine_valitsus


Kas reisirongiliikluse lõpetasid nemad või on kellelgi veel "teeneid rahva ees"?

 

Värske "hoolija" hr Rõivas soovitas luksekspresse. Sõitsin. Tore sõita küll, ega polegi midagi öelda. Aga rattaga mind või rattagruppi vaevalt peale võetakse, kindlasti mitte ka kümneid lapsevankreid. Nii et jätame selle asjatundmatu arvamuse kõrvale. Nagu ka Kalev Kallemetsa soovituse üle Eesti reisirongid ära koristada...
Lähtume ikka mõistusest ja mõistlikkusest!




 

Must lagi on meie toal (perroonil)?

 

Aga inimesed IKKA ootavad, käivad lastelegi näitamas. Ja-jaa, Haapsalus on päris palju lapsi, sest see on hea linn lastega elamiseks-kasvamiseks!



 https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tarandi_valitsus



Pange tähele, kuidas tituleeriti seda valitsust. Kellel polnudki plaanis "suurt midagi ära teha"! Ehk peab siis veelgi tagasi vaatama?








 









No vaatame!

 https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laari_esimene_valitsus


  • Peaminister Mart Laar, Isamaa
  • Siseminister Lagle Parek, ERSP (21. oktoober 1992 – 27. november 1993)
    • Heiki Arike, ERSP (14. detsember 1993 – 8. november 1994)
  • Välisminister Trivimi Velliste, Isamaa (21. oktoober 1992 – 7. jaanuar 1994)
    • Jüri Luik, Isamaa (7. jaanuar 1994 – 8. november 1994)
  • Kaitseminister Hain Rebas, ERSP (21. oktoober 1992 – 5. august 1993)
    • Jüri Luik, Isamaa (23. august 1993 – 8. november 1994)
    • Indrek Kannik, Isamaa (7. jaanuar 1994 – 23. mai 1994)
    • Enn Tupp, Isamaa (28. juuni 1994 – 8. november 1994)
  • Teede- ja sideminister Andi Meister, ERSP
  • Sotsiaalminister Marju Lauristin, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (21. oktoober 1992 – 20. september 1994)
    • Toomas Vilosius, Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei (20. september 1994 – 8. november 1994)
  • Reformiminister Liia Hänni, Eesti Maa-Keskerakond
  • Kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo, Isamaa (21. oktoober 1992 – 21. juuni 1994)
  • Energeetikaminister Arvo Niitenberg, Isamaa
  • Rahandusminister Madis Üürike, Isamaa (21. oktoober 1992 – 7. jaanuar 1994)
  • Majandusminister Ain Saarmann, Isamaa (21. oktoober 1992 – 5. veebruar 1993)
Keskkonnaminister Andres Tarand, Eesti Maa-Keskerakond
  • Justiitsminister Kaido Kama, Isamaa (21. oktoober 1992 – 23. mai 1994)
  • Põllumajandusminister Jaan Leetsar (21. oktoober 1992 – 8. november 1994)

Nii et rongiliikluse lõpetamisele eelnes paljude tublide meeste tegevus või tegevusetus. Tegevusetus oli ehk ka see, kui ei püütud "peremeest õpetada" ehk ise paremaks ja targemaks muutuda. Mis sest, et tegelikult oldigi ju teatud määral targad, kes võtsid vahel vastu rumalaid otsuseid. Heakene küll, oletame, et "ajad olid sellised" ja püüaks mõelda hoopiski, kas 20 aasta jooksul on keegi neist tunnistanud oma viga?




 Igati oodatakse ja igatsetakse.
Mida aga ütles Markii M-Klubis? "Selline on meie valitsus"! Kas valitsus tahabki selline olla?


Juhani Miihu?


Võtame lihtsalt otsesemad "tegijad" ja googeldame nime koos sõnapaariga "Haapsalu raudtee".

Haapsalu raudtee Tiit Vähi
 http://www.postimees.ee/2467543/vedurijuhid-on-valmis-takistama-raudtee-havitamist-rongiliinide-sulgemine-halvendab-olukorda-kagu-eestis-oluliselt-riik-andku-raha-aleksander-einseln-johannes-kert-on-taiesti-sobimatu-kaitsevae-juhataja-ametikohale-voru-linn-soovitas-voru-vallal-aj

Väga huvitav artikkel! Ja aina  huvitavamaks läheb!

 http://www.postimees.ee/2484201/tiit-vahi-avas-7-miljonit-maksva-haapsalu-staadioni-karl-august-hermanni-pole-veel-unustatud-vaba-uhiskonna-probleemid-mulgi-instituut-andis-vilet-parnus-moodustati-valimisliit-brackmann-nahtamatu-oht-elektrilises-muruniitjas-elekter-tappis-muru-n

Peaministrina käis Tiit Vähi viimati Haapsalus 1992. aastal, kui ta arutas tollase maavanema Andres Lipstokiga puhastusseadmete ning raudteeprobleeme. «Haapsalu on oma arengus Eesti keskmisest üle,» kinnitas valitsusjuht. «Selle nelja aastaga toimunud muutused linnapildis on väga suured. Piiskopilossi ilme on samuti palju paranenud.»
Küsimusele, millest võiks tuleneda kiire areng traditsiooniliselt vaesel Läänemaal, vastas Tiit Vähi, et nii maavalitsus kui ka kohalikud omavalitsused teevad oma tööd hästi. «Eesti valitsuse ülesanne on kindlustada edasiminekut, tagada riigi julgeolek ja vältida tagasilangust sotsialismi, kõik muu on kohalike omavalitsuste pädevuses,» arvas peaminister.

Peaminister käib kohal ja näeb huvitavaid asju! Kas ka seda, et raudtee sulgemine halvendab piirkonna elu? Pigem hoopis tundub ajalehe järgi, et raudtee sulgemine tõstab piirkonna ARENGUS TEISTEST ETTEPOOLE?

Haapsalu raudtee Kalev Kallo
Esimese asjana tuleb hoopis värskem uudis, esimesel lehel midagi Haapsalu raudteega seoses Kalev Kalloga ei leiagi!?

 http://online.le.ee/2015/04/10/haapsalu-volikogu-eismees-jaanus-karilaid-laheb-riigikokku/

Haapsalu raudtee Andres Tarand

Teise leiuna toob Google välja (peale minu blogi lingi) järgmise artikli
 http://www.ohtuleht.ee/690437/presidendilt-kivituki-vastu-votnud-andres-tarand-valijad-peaks-oma-mottemaailma-muutma

40 kiri!!!

Ja sisuliselt ei midagi rohkemat!

Haapsalu raudtee Andi Meister

Sisuliselt ei midagi muud kui aukliku Estonia!

Haapsalu raudtee Mart Laar

Sisuliselt taas ei midagi.

 

Kas vajame sellist transporti? Suure Rail Baltica kõrvale Rail Estonia asemel?


Maailma muutma hakates tuleb aga alustada iseendast ja kodust. Aidates ennast, aitame teisi, aidates teisi, aitame iseennast.....


Haapsalu raudtee Toivo Jürgenson

Siit tuleb juba midagi huvitavamat!!!

 http://stenogrammid.riigikogu.ee/ru/199511131101


Esimees
Järgmisena palun Riigikogu kõnepulti regionaalminister Tiit Kubri, selleks et vastata Riigikogu liikmete Mart Laari ja Toivo Jürgensoni arupärimisele reisirongiliikluse kohta Riisipere ja Haapsalu vahel. Palun, härra minister!

T. Kubri Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vastan härra Mart Laari ja Toivo Jürgensoni arupärimisele, mis on seotud reisirongiliikluse lõpetamisega Riisipere--Haapsalu liinil. Esimene küsimus. Millisele seadusele tugines Eesti Raudtee haldusnõukogu oma otsuses lõpetada liiklus Riisipere--Haapsalu liinil? Teatavasti võttis 15. septembril 1995. aastal riigiettevõtte Eesti Raudtee haldusnõukogu vastu otsuse sulgeda Riisipere--Haapsalu raudteelõik reisiliikluseks hiljemalt 22. septembrist 1995. aastal. Vastavalt 14. detsembril 1994. aastal vastuvõetud raudteeseaduse §-le 15 sätestatakse raudtee omaniku (valdaja) õigus ajutiselt piirata või sulgeda liiklust raudteel avarii, liiklus- või loodusõnnetuse, ilmastikuolude, tee halva tehnilise seisundi või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral ja teetööde tegemisel. Kuna selles seaduses on otseselt kasutatud sõna "ajutiselt" ja haldusnõukogu otsusest võis välja lugeda lõplikku sulgemist, siis haldusnõukogu muutis 25. oktoobril 1995. aastal oma 15. septembri otsuse ja sõnastas selle järgnevalt: peatada Riisipere--Haapsalu raudteelõigul ajutiselt reisirongiliiklus hiljemalt 22. septembrist 1995. aastal kuni nimetatud raudteelõigu tehnilise seisundi vastavusse viimiseni ohutu liikluse ja tehnokasutuseeskirja nõuetega. Selle sõnastuse kohta võib öelda, et selline otsus on seaduslik. Teine küsimus. Kas Riisipere--Haapsalu liinil liikluse sulgemist arutati Vabariigi Valitsuse istungil? Valitsuse istungil Riisipere--Haapsalu liinil liikluse sulgemist arutatud ei ole. Kolmas küsimus. Teatavasti remonditi käesoleva aasta suvel Riisipere ja Haapsalu vahel küllaltki väikeste summade eest kümmekond kilomeetrit raudteed. Miks need tööd lõpetati ja kes andis selleks korralduse? Kahjuks ei ole minu käsutuses Riisipere ja Haapsalu vahelisel lõigul käesoleval aastal tehtud tööde kohta täpset kirjalikku informatsiooni. Toetudes minu suulisele vestlusele härra Juchnewitschiga, võin ma öelda, et remonttöid teostati Eesti Raudtee finantseerimisel 700 000 krooni ulatuses ning remondi käigus vahetati ligemale 1500 liiprit. Töö lõpetati rahapuudusel härra Juchnewitschi korraldusel, kuna väikesemahuliste tööde jätkamine ei olevat väljapääs kujunenud olukorrast. Neljas küsimus. Milline on minimaalne summa, avamaks taas reisirongiliiklust Riisipere ja Haapsalu vahel? Selle kohta võib öelda, et minimaalne summa sõltub sellest, kuivõrd mahukat remonti selleks ette võtta. Tuginedes riigiettevõtte Eesti Raudtee hinnangutele, on nn normaalse liikluse tagamiseks vaja 89,9 miljonit krooni. Normaalseks on seejuures peetud, et oleks võimalik reisirongidele tagada liikumiskiirus 80 km/h ja kaubarongidele 60 km/h. Ja nagu ma eelnevalt ütlesin, on sellise liikluse tagamiseks vajaminev summa 89,9 miljonit krooni. Loomulikult ei ole see ilmselt minimaalne summa, sest minimaalne summa selgub võib-olla nende tööde tegemise käigus, kui kasutada vähempakkumist. Viies küsimus. Millised tagajärjed võivad rongiliikluse lõpetamisel Riisipere ja Haapsalu vahel olla teie kui regionaalpoliitika ministri arvates Haapsalu arengule? Mida tuleks teie arvates teha võimalike negatiivsete tagajärgede vältimiseks? Ma arvan, et põhjaliku analüüsita on mul keeruline hinnata saabuvat olukorda nii Haapsalu kui ka kogu Läänemaa jaoks. Praeguseks hetkeks taolist analüüsi tehtud ei ole. Võin öelda, et üks põhiprobleem, mis võib tekkida, on seotud sellega, et omavalitsuste arengukavad ja ka firmade tegevusplaanid on praegu kõik koostatud lähtuvalt sellest, et see raudtee on olemas. Raudtee puudumisel vähenevad selle piirkonna omavalitsuste omatulud ja suureneb sotsiaalabi vajajate arv. Praegustel andmetel on teada, et ainuüksi arutlused selle raudtee sulgemise üle on teinud kahju piirkonna mainele, kuna koostööpartnerid soovivad samuti selgust raudtee tuleviku suhtes. Olen vestelnud härra Daniloviga, Läänemaa maavanemaga nendel teemadel, olen saanud küllalt palju kirju selle kohta, mis puudutab selle piirkonna inimeste ja nende valdade omavalitsuste probleeme, kui see raudtee suletakse. Arvan, et see kõik vajaks veel täiendavat läbitöötamist ja ilmselt tuleb see põhjalikult ette valmistada ja valitsuse istungile viia. Tänan!

Esimees Suur tänu, härra minister! Arupärijatel on küsimusi. Toivo Jürgenson, palun!

T. Jürgenson Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Meil on muidugi hea meel, et pärast meie arupärimise esitamist viis juhatus nädala aja möödudes oma otsused seadusega vastavusse. Niisiis, selle ajani rikuti seadust. Aga selle juhatuse otsuse seadusega vastavusse viimisel sai ära märgitud see, et sulgemine on ajutine. Vastavalt raudteeseaduse § 15 1. lõikele peab sel juhul olema ära näidatud ka tähtaeg, mille jooksul liiklus seal raudteel taas avatakse. Palun vastake küsimusele, millal siis on see plaanis. Kas seda on arutatud ja kui ei ole arutatud, siis miks? Ma juhin tähelepanu ühele asjale -- ma kardan, et te eksisite vist suurusjärkudega, mainides, et selle raudteelõigu remont läheb maksma 89 miljonit krooni. Aga kui see vastab tõele, siis kinnitage seda. Aitäh!

T. Kubri Alustan küsimuse teisest poolest. Mul on olemas õiend Eesti Raudteelt, milles on öeldud, et Haapsalu--Riisipere raudtee üldpikkus on 52,8 kilomeetrit, sellest 44 kilomeetrit vajab remonti. Normaalse liikluse tagamiseks kogu lõigul on vaja 89,9 miljonit krooni ja mul on siin täpselt ära toodud, kui palju oleks tarvis teeremondiks, sõltuvalt sellest, kas me soovime tagada reisirongidele kiiruse 50 km tunnis või 120 km tunnis, ja samuti kõik, mis puudutab kulusid sidele, signalisatsioonile, jaamahoonete ja tootmisruumide remondile. Kui vastata sellele, milline on tähtaeg, milliseks tähtajaks on suletud reisirongiliiklus, siis võib öelda, et haldusnõukogu on oma otsuses määratlenud tähtaja järgmise tingimusega -- kuni raudteelõigu tehnilise seisundi vastavusse viimiseni ohutu liikluse ja tehnokasutuseeskirjade nõuetega. Täpset kuupäeva ei ole seejuures märgitud, on toodud tinglik tähtaeg.

Esimees Tänan! Kolleeg Mart Laar, palun!

M. Laar Austatud härra esimees! Austatud härra minister! Me omalt poolt vabandame, sest ma arvan, et teie kui värskelt regionaalministri kohale asunu ei ole ilmselt süüdi selles olukorras, mis on tekkinud, ja ma usun, et te jagate ka seda muret, mis meil kui arupärijatel on seoses selle lõiguga. Ma tahaksin küsida, milline oleks see minimaalne tähtaeg, et liiklus võimalikult kiiresti avada, sest mulle siiski tundub, et jättes kuupäeva mainimata, on seaduserikkumine endiselt jõus. Kas te ei leia, et ka valitsus peab siiski seda küsimust kiiremas korras arutama, leidmaks mingeid konkreetseid lahendusi, rahasummasid? Võib-olla tõesti ei ole vajadust korrastada kõiki jaamahooneid, ehitada lisahooneid, sest siis võib see summa veelgi suureneda. Aitäh!

T. Kubri Võin vastuseks öelda, et nagu selgus vestlusest härra Juchnewitschiga, on üks probleem praegu ka selles, et talvisel ajal on remonttööde jätkamine praktiliselt võimatu. Nii et see on asja üks pool. Leida praegu kiiresti mingeid väikseid summasid selle tegemiseks ei ole praegusel hetkel lahendus. Teiselt poolt, ma kardan, et seda probleemi on praegu natuke raske viia kiiresti valitsuse istungile, sest peaks olema selge pilt, mida me soovime ikkagi saada kogu selle piirkonna poolt. Olen samal teemal rääkinud ka meie Teede- ja Sideministeeriumiga ja praegu arutatakse, kuidas seda teha. Minimaalse summa kohta võin öelda niipalju. Ütleme nii, et suve jooksul tehti seal siiski teatud remonti. Ma jään vastuse võlgu, kas see remont tehti mingil ühel kindlal lõigul või remonditi kõige halvemaid kohti. Kui remonditi kõige halvemaid kohti, siis võib öelda, et ega tänasel päeval ei ole see raudtee põhimõtteliselt halvemas seisukorras, kui ta oli enne kinnipanekut või, ütleme, enne remondi alustamist. Kuid samal ajal olen saanud raudteelt ka sellist informatsiooni, et jätkub raudtee lagunemine ja kasutamiskõlbmatute liiprite arv ühe kilomeetri kohta ulatub kuni 60%-ni liiprite koguarvust. See näitab olukorra tõsidust ja ilmselt väikest summat siin välja pakkuda on väga raske. Üks summa, mida on teeremondi jaoks kõige väiksema lahendusena pakutud, on 22 miljonit krooni. Kui jätame kõrvale side, signalisatsiooni, jaamahooned, tootmisruumid, siis minimaalne number, mida ma oskan praegu välja pakkuda, on 22 miljonit krooni.

Esimees Tänan! Mart Laar, palun!

M. Laar Aitäh! Seda numbrit ma lootsingi kuulda ja ma loodan, et seda kuulsid ka teised Riigikogu saadikud, arvestades praegu käimasolevat eelarve arutelu. Ma tahaksin nüüd siiski veel võib-olla paluda teilt konkreetset lubadust, millal see küsimus on teie meelest valmis valitsuse istungile esitamiseks. Tahaksin kuulda siiski konkreetset aega. Ja lisaküsimus -- ega härrad raudteeametnikud ei rääkinud, et mõni teine liin võib ka nii ootamatult Eesti Vabariigis kinni minna? Aitäh!

T. Kubri Sellest, kuivõrd ootamatult ta kinni läheb, juttu ei olnud, aga sellest, et plaanitsetakse kinni panna, on räägitud. Mind on informeeritud, et see võib niimoodi juhtuda. Ilmselt täpsemalt vastab härra Kukk.

Esimees Suur tänu!

T. Kubri Tunnistan, et ma valitsuse päevakorda viimise päeva ei söandaks praegu välja pakkuda.

Esimees Suur tänu, härra minister! Arupärijate küsimused on ammendatud. Järgmisena palun Riigikogu kõnepulti teede- ja sideminister Kalev Kuke, selleks et vastata Riigikogu liikme Vootele Hanseni arupärimisele raudtee, telefonside ja kesklainesaatjate kohta. Palun, härra minister!

K. Kukk Härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Härra Vootele Hansen on esitanud mulle arupärimise, mis koosneb kolmest küsimusest, millest igaüks koosneb omakorda mitmetest alaküsimustest. Alustan sellega, et loen ette härra Vootele Hanseni esimese küsimuse: "Riigiettevõtte Eesti Raudtee haldusnõukogu koosolekul 15. septembril k.a otsustati sulgeda reisiliiklus Riisipere--Haapsalu raudteelõigul hiljemalt 22. septembril k.a. Kõneldud on veel Pärnu--Mõisaküla ja Lelle--Viljandi raudteelõikudel reisijateveo lõpetamisest. Säästva arengu seaduse § 12 nõuab transpordi arendamiseks, keskkonnaseisundi ja majandustegevuse tasakaalustamiseks riiklike programmide koostamist. Kas nimetatud programmide koostamist on alustatud? Kas seal arvestatakse ka ühe reisija või kaubaühiku veoks erinevates transpordiliikides kuluvat energiat ja keskkonda paisatavate niinimetatud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti lõhkuvate gaaside hulka? Kas arvestatakse ka asjaolu, et raudtee maa on riigimaa, kus laiendamisel ja rekonstrueerimisel ei tule kasutada maa sundvõõrandamist? Kas arvestatakse ka vanade raudteeasulate tööhõive küsimusi? Juhin teie tähelepanu sellele, et raudteeseaduse järgi on riigiraudtee-ettevõte avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle põhiülesandeks on teenida avalikkust." Niisiis on Riigikogu liige Vootele Hansen esitanud selles küsimuses paljudest osaküsimustest koosneva arupärimise. Ma võin oletada, et Vootele Hansenit ajendas teede- ja sideministrile arupärimist esitama eeskätt reisiliikluse esialgu küll ajutine peatamine Riisipere--Haapsalu raudteelõigul. Sellest oletusest tulenevalt ning teades nimetatud raudteelõigu ümber lõõmavaid kirgi, nagu oli ka äsja näha, püüan ma oma järgnevas vastuses peatähelepanu pöörata just Riisipere--Haapsalu raudteelõiguga seonduvale. Tõepoolest, riigiettevõtte Eesti Raudtee haldusnõukogu otsustas raudteelõigul Riisipere--Haapsalu kuni rööbaste tehnilise seisundi vastavusse viimiseni raudtee tehnokasutuseeskirjade nõuetega reisiliikluse seal ajutiselt peatada. Kas see peatamine jääb ajutiseks või osutub lõplikuks, sellele ei saa ma täna veel vastata. Kuid selge on see, et vastupidist otsust üksnes emotsioonidele toetudes teha oleks lubamatu. Küll julgen ma juba täna tõdeda, et Riisipere--Haapsalu raudteelõigu ajad hakkavad mööda saama. Ühelt poolt on see raudteelõik lõplikult amortiseerumas, teiselt poolt pole aga tänane ja ka homne Eesti riik õnneks või õnnetuseks nii rikas, et võiks endale lubada läbimõtlematut ja kergemeelset raharaiskamist. Ma arvan, et ma ei eksi, kui väidan eelnevalt öeldu taustaks, et peale Tsaari-Venemaa on kõik teised riigivõimud Riisipere--Haapsalu raudteelõigult üksnes võtnud. Mis puutub üldlevinud väitesse, et Riisipere--Haapsalu raudteelõigu elushoidmine on sotsiaalne probleem, siis sellele ei vaidle keegi vastu. Ainult et Eestimaal on, võrreldes kõnealuse sotsiaalse probleemiga, veelgi sotsiaalseid probleeme lausa hulgi. Nagu ma juba ütlesin, on rööbaste tehniline seisund lõigul Riisipere--Haapsalu muutunud kriitiliseks. Kui mitte nüüd, siis lähiaastatel igal juhul tuleb vastu võtta lõplik otsus Riisipere--Haapsalu raudteelõigu saatuse osas. Ülima tõenäosusega on see sulgev otsus. Viie või enama või mõne vähema miljoni krooniga ei tee midagi. Sellega võib üksnes liipreid vahetada ja sedagi paremal juhul 1/3 vajaduste osas. Täna on seis selline, et 44%--72% liipreist kõnealusel raudteelõigul on kõdunenud. Täielikult on amortiseerunud rööbaste täiteballast, poolautomaatblokeeringu seadmed on amortiseerunud 97% ulatuses jne. Viie miljoni krooniga pole midagi teha. 22 miljoni krooniga taastaks juba liikluse, kuid seda üksnes ajutiselt ja tehnilisel kiirusel 50 km tunnis, see tähendaks marsruudikiirusel 30 km tunnis reisiliikluse korral. Sellist rongi vajavad vähesed. Pea teist sama palju tuleks sellesse raudteesse panna selleks, et seda ekspluateerida. Seda juurdemaksmisena. Tagamaks kõnealuse raudtee n-ö tehnilise konkurentsivõime autotranspordiga, oleks Riisipere--Haapsalu raudteelõiku vaja investeerida praegusel hinnatasemel 90 miljonit krooni. Ainult et taoliste investeeringute majanduslik, aga ka sotsiaalne efektiivsus oleks enam kui madal. See raudteelõik on kahjumis ja Läänemaa hõreda asustuse juures ka kahjumisse jääv. Seda mitte üksnes reisiliikluse, vaid ka kaubavedude osas. 1995. aasta kahjumiks näib kujunevat 6 miljonit krooni. Mis puutub reisiliiklusesse, siis selle aasta esimesel 9 kuul olid tulud Riisipere--Haapsalu lõigul 300 000 krooni ehk 1200 krooni päevas. Kulud olid 3,1 miljonit krooni ehk teisiti öeldes, iga kulutatud kroon tõi tagasi 10 senti. Niigi heast tulemusest saame rääkida üksnes seetõttu, et kuludes sisalduv amortisatsioon on tugevalt allaväärtustatud. See selleks. Need kulud võib ju ometi millegi muu või kellegi teise arvel kompenseerida, kui Riisipere--Haapsalu raudtee oleks sotsiaalselt ja majanduslikult tõesti hädavajalik. Kui see oleks ainuvõimalik sotsiaal- ja regionaalpoliitiline otsus. Selle tõestamiseks puuduvad aga kahjuks täna argumendid. Asjalood on nii, et Läänemaal kulgevad raudtee ja maantee kõrvuti. Kuue reisi peale tuleb sellel raudteelõigul päevas 110--220 sõitjat talvel, 190--310 suvel. Käesoleva aasta esimesel poolaastal liikus Riisipere--Haapsalu raudteelõigul keskmiselt 4,9 laaditud vagunit päevas. Ja seda mõlema suuna peale kokku ehk teisiti öeldes, ühe tagasihoidliku kaubarongi koosseisu kokkusaamiseks kulub oma nädal. Ühe töökoha säilitamine Riisipere--Haapsalu raudteelõigul läheb maksma vähemalt 360 000 krooni. Ühe töötaja kohta arvestatuna on seda enam kui kakskümmend korda rohkem, kui seda tagaksid põllumeeste taotletud 600 miljonit krooni. Vootele Hansen, rääkides sinuga kui geograaf geograafiga, olen ma ühe teise poliitiku sõnu parafraseerides sunnitud tõdema, et ükskord suletakse see raudteelõik niikuinii. Muidugi on võimalik mõne miljoni või ka mõnekümne miljoni krooniga Riisipere--Haapsalu raudteelõiku edasi ekspluateerida, st sulgemist ühe-kahe aasta võrra edasi lükata, kuid siin tuleks küsida seda, kas Eesti riik on ikka nii rikas, et teha lõputult valeinvesteeringuid. Võib-olla piisab juba sellest, mida on tehtud omandi- ja põllumajandusreformi sildi all. Mis aga puutub võimalikku alternatiivi raudteeliiklusele, eelkõige reisiliiklusele, siis praegu on rakendatud sellel raudteelõigul n-ö paralleelliiklusena bussiliiklus, mis on ka tõestanud oma otstarbekust. Kõigepealt on vähenenud sõiduaeg 15--20 minuti võrra ja teine, mida võiks öelda, on see, et kui üks rongipäev läks Haapsalu--Riisipere lõigul maksma 12 000 krooni, siis praegu, vastavalt Eesti Raudtee ja aktsiaseltsi Haapsalu Autobaas vahel sõlmitud lepingule, on bussikulu 3000 krooni päevas. Seejuures laekub piletite müügist 800 krooni päevas. Mis puudutab võimalikku teiste raudteelõikude sulgemist, siis ei Eesti Raudtee haldusnõukogu koosolekutel ega ka ministeeriumi tasandil ei ole arutatud ega ka aktsepteeritud reisiliikluse sulgemist Pärnu--Mõisaküla ja Lelle--Viljandi raudteelõikudel. Nüüd edasi sama küsimuse osas. Säästva arengu seadusega ettenähtud keskkonnaseisundi ja majandustegevuse tasakaalustamise spetsiaalseid riiklikke programme transpordi valdkonnas ministeerium senini 10--20 aastaks koostanud ei ole, kuna Vabariigi Valitsus pole kehtestanud korda, mis reglementeeriks nende programmide koostamise. Küll on aga Teede- ja Sideministeeriumi egiidi all töötatud välja avalike raudteede veovõime säilitamise programm aastaiks 1995--1998. See programm esitati k.a juunis ka valitsusele ja ta on läbinud esimese kooskõlastamisringi. Ilmselt saab see programm olema selleks esmaseks dokumendiks, mille alusel võetakse vastu otsuseid ühe või teise raudteelõigu saatuse osas. Mis puudutab maa sundvõõrandamist või hoonestusõiguse seadmist, siis maa sundvõõrandamine või hoonestusõiguse seadmine riigi ja munitsipaalraudtee ehitamiseks ning selleks vajalik eeltöö toimub raudteeseaduse § 13 2. lõikes sätestatud korras. Juhul kui see osutub asjaoludest lähtudes vajalikuks, toimitakse asjaõigusseaduses, riigivaraseaduses, kinnisasja sundvõõrandamise seaduses, planeerimis- ja ehitusseaduses ja nende seaduste rakendusseadustes ning muudes õigusaktides sätestatud korras. Mis puudutab nii-öelda vanade raudteeasulate saatust, siis Riisipere--Haapsalu raudteelõigul taolisi vanu raudteeasulaid pole, õigemini meil puudub legaalne definitsioon, mis asi on raudteeasula. Praegu on asjalood nii, et 1. juuli seisuga töötas kõnealusel raudteelõigul 61 inimest. Mida nende 61 inimese töökohtade säilitamine raudteel maksma läheb, sellest ma juba rääkisin. Vootele Hanseni teine küsimus puudutab müntidel töötavaid avalikke telefoniautomaate. Küsimus kõlab selliselt: "Avalike müntidel töötavate telefoniautomaatide väljavahetamine magnetkaardil töötavate telefonide vastu on arukas tegevus. Küsimusi tekitab asjaolu, et samaaegselt on loobutud müntidel töötavate telefonide hooldusest. Kas see on osa elanikkonna turvalisuse tõstmise kavast, et tervetes linnaosades ei ole töötavat telefoniautomaati? Miks ei ole magnetkaardiga töötava telefoniautomaadi instruktsioonis viidet sellele, et hädaabinumbreid võib valida tasuta?" Praegusel hetkel töötab Eestis kokku 2140 vana münditaksofoni. Ma arvan, et mul ei ole mõtet põhjendada seda, millest oli tingitud vajadus minna üle kaarttaksofonidele. Siiski üks olulisemaid momente oli siin see, et münditaksofonid on äärmiselt lõhkumisaltid, kuivõrd seal sisaldub midagi likviidset. Seis on selline, et Eestis rüüstatakse iga kuu täielikult umbes 100 taksofoni. Praegu fikseeritakse Eestis kuus keskmiselt 600 riket, kusjuures enamus neist on põhjustatud tahtlikust lõhkumisest. Taksofonide remondiks kulutatakse aastas ligikaudu 2 miljonit krooni. Kavakohaselt paigaldatakse 1995. aastal 800 kaarttaksofoni ja täielikult vahetatakse vanad münditaksofonid välja 1997. aasta alguseks. Sellega peaks kaarttaksofonide üldarv tõusma umbes 3000-ni. Samas peaks seniste müntidel töötavate taksofonide väljavahetamine kaarttaksofonide vastu andma ka täiendava võimaluse seni veel järelolevate taksofonide paremas töökorras hoidmiseks, sest demonteeritud aparaatidelt on võimalik varuosi võtta. Asi on ka selles, et vanade müntidel töötavate taksofonide jaoks on praktiliselt võimatu saada mis tahes tagavaraosi. Märkus, et taksofonide kasutamise juhistes puudub viide hädaabinumbritele, on tõene. Uued juhised on tellitud ning lähiajal vahetatakse need välja. Kolmas küsimus puudutab kesklainesaatjate sulgemist ja kõlab selliselt: "Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 841 26. septembrist anti 600 000 krooni Kagu-Eesti kesklainesaatjate rendikulude katteks 1995. aasta lõpuni. Millised kavad on järgmisteks aastateks? Kas kesklainesaatjate sulgemisega koos ehitatakse uued ultralühilaine (FM) saatjad? Kas soodustatakse elanikele odavate FM ala vastuvõtjate müüki?" Ma vastan sellele küsimusele lühidalt. Jah, esialgu on kavas n-ö doteerida seni töötavaid kesklainesaatjaid või teisiti öeldes, Teede- ja Sideministeeriumil ei ole midagi täna töötavate kesklainesaatjate vastu, seda muidugi oludes, kui Eesti Raadio nende töötamist jätkuvalt tellib. Mis puudutab uute ultralühilainel ehk täpsemalt nn lääne ultralühilainel töötavate saatjate evitamist, siis see töö käib üpris intensiivselt. Ma võib-olla ei hakkaks siinkohal konkreetselt ette lugema neid saatjaid, mis praegu on ehitamisel ja mis ootavad ehitamist. Tulles aga tagasi härra Vootele Hanseni esitatud küsimuse viimase lõigu juurde, kas soodustatakse elanikele odavate FM ala vastuvõtjate müüki või mitte, siis siin tahaksin ma öelda seda, et see on pigem sotsiaalne kui sidealane probleem. Praegu on olukord selline, et umbes 60%-l kõigist Eesti elanikest on kasutada nn lääne ultralühilaine ala vastuvõtjaid, Lõuna-Eestis on see protsent 59. Nende arvude kasv jätkub eeldatavasti ka tulevikus. Kui nüüd tulla selle probleemi juurde emotsioonidega, siis võiks vahest küsida selliselt, et kumb oleks majanduslikult põhjendatum, kas leida igavesti investeeringuid tänaste kesklainesaatjate korrashoidmiseks ja vastavate kesklaineprogrammide edastamiseks või leida vahendeid selleks, et muretseda nendele inimestele vastavad vastuvõtjad või toetada neid inimesi vastavate vastuvõtjate muretsemisel, kellel endal FM sagedusala vastuvõtjaid veel ei ole. Ma tegin ka mõningaid arvutusi. Kui viia kogu probleem puhtalt n-ö sotsiaalvaldkonda, tähendaks see seda, et kui riik otsustab kõikidele nendele inimestele, kellel veel FM laineala vastuvõtjaid pole, maksumaksja poolt osta vastavad vastuvõtjad, siis läheks see maksma 40 miljonit krooni. Asi loomulikult nii kaugele ei jõua. Mis puudutab aga nn vene ultralühilaineala ja selle järk-järgulist likvideerimist, siis see ei tohiks olla eriliseks probleemiks, sest taoliste vastuvõtjate levik Eestimaal ja eelkõige just sotsiaalselt nõrgemates ühiskonnakihtides on minimaalne. Tänan!

Esimees Suur tänu, härra minister! Sisuliselt ja ajaliselt olete te vastanud vähemalt kolmele arupärimisele. Kuid Vootele Hansenil on veel küsimusi. Palun!

V. Hansen Aitäh! Austatud minister, tänan teid põhjaliku ülevaate eest. Ma ütleksin, et ülevaade oli tunduvalt põhjalikum kui minu küsimus. Kui te panete tähele, siis sõnadel "Riisipere--Haapsalu raudteelõik" ei ole kusagil küsimärki taga. See oli lihtsalt fakti märkimine. Tõepoolest, küsima ajendas mind rohkem see, et kuna ma ise kandideerisin Viljandimaal, siis Viljandimaa inimesed tundsid veidi muret nii Mõisaküla kui Lelle--Viljandi lõigu pärast. Küsimus oleks mul rohkem nende arengukavade kohta, konkreetsed raudteelõigud on juba otsustamise küsimus. Nagu ma aru sain, ei ole praegu veel hakatud koostama pikaajalist transpordi arengukava, juttu on olnud sellest, kuidas raudteed käigus hoida. Kas ei või tekkida siin selliseid probleeme, et kui näiteks Eesti võtab omaks Euroopas kehtestatud normid sõiduautode heitgaaside ja muu taolise lubatud piirnormide koostiste kohta, siis, kuna me teame, et näiteks aurotransport oleks põhiline atmosfääri lämmastikoksiididega reostaja, muutub suur hulk Eestis praegu liikuvaid autosid vanarauaks ja meie transpordivõimalused muutuvad tõesti üsna kahtlaseks?

K. Kukk Aitäh! Ma arvan, et suur osa Eesti teedel täna liikuvatest autodest peabki vähemalt formaalselt või legaalselt muutuma vanarauaks. Mis aga puutub probleemi tänaste väheekspluateeritavate raudteelõikude taustal, siis peaks tõdema, et tõstatatud probleem on eeskätt tiheda asustusega alade, eelkõige Eesti mõistes suurlinnade küsimus. Eesti äärealadel ei muuda ühe või teise raudteelõigu kinnipanemine olukorda ilmselt kardinaalselt.

Esimees Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus, palun!

V. Hansen Ega ta tõenäoliselt kardinaalselt ei muuda, aga see võib tekitada probleemi, et kui bussidel on keelatud sõita ja rongi ka ei ole, siis tuleb ilmselt leida mingi muu vahend. Viimane küsimus on raadiote kohta. Kui hakatakse ehitama saatjaid ultralühilaine alal, kas need saatjad tagavad ka hea ja kvaliteetse kuuldavuse mitte ainult kogu meie poolt kontrollitaval territooriumil, vaid ka kontrolljoone taga, Petserimaal näiteks? Aitäh!

K. Kukk Aitäh! Kui võtta 22. septembri Postimees, siis seal on avaldatud kaart nn lääne ultralühilaine vastuvõtualade kohta. Selle kaardi järgi otsustades võin ma tõdeda, et vähemalt üks osa tänase kontrolljoone tagusest Petserimaast on kaetud ka Valgjärve saatja poolt. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi arupärijalt ei tule. Austatud Riigikogu, sellega on meie tänane infotund lõppenud.

Nonii!

Mind täiesti huvitab nende võtmetegelaste arvamus täna, kuu aega enne suurt "juubelit". Püüan neil saata küsimused ja vaatan, kas keegigi neist vastab ning mida arvab Haapsalu raudtee sulgemisest/taastamisest!

 

Ja milline on tulevikus Haapsalu akendes valgus? 


Härrad
Tiit Vähi
Kalev Kallo

Andres Tarand
Mart Laar
Toivo Jürgenson
Tänavu, kuu aja pärast möödub 20 aastat Haapsalu rongiliikluse lõpetamisest!
Millisena näete täna tolleaegset otsust?
Kas see oli õige või vale otsus?
Kas Haapsalu (Rohuküla) rongiliiklus tuleks taastada?
Miks ei taastatud seda selle 20 aasta jooksul?
Kas rongiliikluse lõpetamine parandas/halvendas Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa olukorda?
Üksiti kutsun Teid 22. septembri õhtul Haapsalu raudteejaama rongi ootama!

******************

6. 09. 2015.

Esimene vastus ühelt tipp-poliitikult!

 * Kindlasti oleks raudteeyhenduse taastamine vahva. Raha oleks selleks suure osa saanud kui juba erastatud raudtee tagasi ostmata jaetuks.

Võite pakkuda, kes neist vastas......


Posted by at

3 comments:

  1. Neeme SihvSeptember 2, 2015 at 11:57 AM

    Senini pole saanud ühtki vastust. Küllap tõenäoliselt ei saagi. Mis maksavad need madalad majad......

    Reply
  2. AnonymousSeptember 9, 2015 at 9:38 PM

    Ja tuligi vaid üks vastus?

    Reply
  3. Neeme SihvSeptember 10, 2015 at 10:30 AM

    Tõepoolest!
    Mart Laar avaldas arvamust.

     

    ***********************************************************

    Monday, August 24, 2015

    Ikarus 55

     

    Pulmalisi valmistub vedama Ikarus 55. Oleks vaid võimalust olnud, oleksin isegi sõitma läinud!







 

Postitaja: kell
Sildid: ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)