Kui hani ja mehed Tallinnas käisid...
Nii kirjutas kunagi ühe tuntud raamatu pealkirja üks koolipoiss. Muidugi sobib see ideaalselt eelmise teema jätkuks, näitamaks ära poliitikutele/ametnikele kust tuleb poodi piim jm kaup. Selleks on vaja ikka elu maal ja seega ei piisa vaid taludest metsaveerel ja lehmadest põllul, vaid vaja on ka muid asju, mis linnaski tuttavad ja omased - tänapäevase nime järgi taristut. Mida me siis õigupoolest hävitame, hävitades elu maal? Oma toidulauda ja seega ka rahvast! Tasub ikka mõelda küll...
Otsisin Teatriväljakul siis seda poodi, hea, et teadsin otsida. Lootsin
küll, et näen kaugelt suurt silti (seda enam, et asukoha tõttu seal
hiigelhulk potentsiaalseid kliente käib iga päev mööda ja läheb
bussidele ja liinitaksodele) - "TOIDUAINED EESTI TALUDEST JA KAUGEMALT".
Ei näinud, kuid terav silm tabas teadja inimese jaoks ära kahtlase
kirjakese akendel, seega kergesti ka poe üles leidsin. Sest olin teadlik
element. Enne sinnajõudmist pidin muidugi vaatama, et roolis mobiiliga
rääkiv linnauntsantsakas mind alla ei ajaks....
Poe kujundus ja puhtus torkas muidugi esimesena silma ja selle hindeks võiks küll 5+ panna!
Kaupu on seinast seina, valik saab hindeks 3+. Miks nii vähe? Sest
kindlasti pole kerge murda talunike vastuseisu. Mõistmatut vastuseisu.
Sest nii palju ju räägitakse, et kuskil pole kaupa turustada. Kui aga
poodidesse ei suudeta tuua, teeäärseid müügipunkte luua samuti mitte,
siis....ma lihtsalt aiman, KUI SUUR võiks olla kaubavalik. Seega on see
madal hinne eelkõige hoopis talunike kapsaaeda kivi, mitte vast
poeomanike pihta. Seda enam, et kaubad tunduvad ju head, mis valikus
olemas!
Pannes tähele aga omaniku suhtumist ja ka töötajate oma, on selge, et
seda hinnet saab tulevikus ainult kasvatada! Ja aitäh, et sain
pildistada, sest jutt jääks ju muidu lahjaks...
Hea oli ka see, et kõrvuti talukaubaga oli muidki kaupu, limonaadist ja
kohvist purgisuppideni. Miks mitte tagada paremat valikut, sest seda
vähem on mul põhjust minna teise poodi. Olgu siis bussi oodates palaval
suvepäeval janutades kui ka ajapuuduses kiirõhtusöögi e. purgisupi peale
mõeldes!?
Ise ma väga välismaiste kaupade valikusse ei süvenenudki, rohkem huvitas
kodumaine kaup, lisaks ma polegi väga spetsialist sel alal. Ja küllap
jõuab ehk veel uuestigi minna ja osta seekord jällegi seda, mis
parajasti isutama ajab.
Põhiline osa köögi, juur- jm viljadest täiesti olemas. Muidugi ootaks
siia ka kodumaiseid õunu jms. Seda enam, et meil neid ju on!
Kõlleste shokolaadid (muide, ühena esimestest Põhja-Eestis olid need
omal ajal müügil Kohilas, apteegis ja osaliselt tänu mulle) on muidugi
tase omaette. Ja mul on ainult hea meel, et need aina rohkemates
kohtades müügil on.
Sokutati mulle ka Minna marmelaadi. Vägagi maitsev, kuigi ehk tiba
liigagi magus, ei kujuta ettegi, palju seal suhkrut sees on..... Kuid
osta tasub kindlasti, sest juba väikesest pakist saab tükk aega, ei pea
neid üksteise järel sisse kühveldama ju!
Siit nillisin muidugi ka ise midagi omale kotti. Ja küllap nillivad
teisedki, vaadake ise, nii palju kui piltidelt sotti saab, ülejäänut
vaadake juba poes.
Õllevaliku
kohta pean ütlema, et valik oli väike, nagu isegi näete. Samas, kellel
on ikka janu, siis tegelikult peaks see olema ju täiesti piisav? Miks
peakski olema kümne erineva firma toodangut? Noh, ehk võiks olla veel
ühe firma oma, aga see siis ka piisav. Tähtis on, et saadaval oleks HEA
kaup! Eriliste gurmaanide jaoks jäägu ikka spetsiaalpoed, juhuks kui on
soov valida umbes 100 erineva nimetuse vahel.
Seda enam, et teatud määral mõjub suurem valik alati natuke "halvemini"
ka hindadele, see lähtub juba kauba vastuvõtu-, veo- jm spetsiifikast,
nii et kohati on keskmine valik pigem kasuks, hinnatundlikumale
tarbijale näiteks.
Liha puhul oli muidugi natuke kurb vaadata seda korralikku valikut, sest
kas Kehtna vallaametnikud ikka suudavad toita seda seakarja? Sest iga
kari sööb küll palju, aga põllumajanduse toetamisega kiputakse hätta
jääma! Ehk sellepärast, et suur osa raskelt teenitud maksurahadest läheb
liivede jpt ülalpidamiseks?
Eks võimalusi rahasüstideks raha leida ole ju mitmelt poolt, isegi lausa siitsamast lähedalt?
Küll on aga vist paljudele teada, et AS Rey toodang on tootmist ja
tarbimist väärt! Nagu ka paljude teiste väiksemate tootjate oma, Rakvere
kaupa siia kindlasti ei ootaks üldpilti rikkuma.
Tundub, et möödaminnes ei peagi alati kohvikusse rihtima, kiiremal juhul saab ka siit kohvi kaasa napsata!?
1. mail loositakse kõigi vahel, kes ostnud kaupa vähemalt 10 euro eest,
välja 60-eurone kaubakorv. Tegelikult ei tohiks ma seda reklaamida, sest
loodan ju ise võita, aga....surun kadeduse alla ja siiski teavitan
sellest ka siin. Sest 60 euro eest siinset kaupa....ohohooooo....
Teenindus mulle meeldis. Ja entusiasm, mida tunda oli. Nagu seegi, et
pakuti heameelega uut, mis müügile tulnud ja see pole töökeskkonna jaoks
sugugi vähetähtis! Et viitsitakse teha sammuke rohkem, nagu ka
marmelaadi pakkumisel, kus mind ei tiritud mitte marmelaadi juurde, vaid
marmelaad tuli minu juurde!
Jääb üle vaid parimat soovida ja rikkalikumat kaubavalikut tulevikus.
Küll siis ka töötajate rõõm samuti suurem, sest osa rõõmust tuleb ju
käibest ja selle kaudu sii kasumist....!
Ja meeldivaid oste ning avastamisrõõmu ostjatele!
*******************************************************************************
Tuesday, April 14, 2015
Urve Palo oli Võru rongijuht?
Kas palotamise tulemus Võrumaal?
Kraavi lükkamine on lihtne, lükka sinna siis rong või kogu Eesti (maa)elu! Kes selle pärast sealt välja peab tirima?
Muide, siisnkohal peab ära märkima,. et Maaleht kirjutab huvitavaid lugusid ja vajalikest asjadest. Küll aga millegipärast nii, et lugu ennast netis kodulehelt näha ei ole!? Kas lubati kirjutada tingimusel, et väga ei eksponeeri? Pole ju ka Palo rongijuhikogemusest kirjutanud siiamaani keegi peale ajalehe "Koit"!? Ka see peaks viitama, et tegu pole olulise asjaga või häbeneb Palo jt (ka Pevkur, kelle kommentaari blogis siiani ootan) oma tegusid? Valgustkartvad teod?
Ometi ütleb pr Palo ju selgelt ise FB seinal:
Olen oma rännakutes tagasi juurte juurde jõudnud! Eelmisest nädalast alustasin tööd ettevõtlusministri ametis. Minu sumadanis on ettevõtluse arengu toetamine, ekspordi arendamine, välisinvesteeringute kaasamine ning turismi edendamine ja elamumajandus. Kõike seda saan teha koostöös usinate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Kredexi, EASi ja inimestega. Tööpõld on lai ning põnevust jagub.
Ega see sumadan äkki UKRADENO ole? Siis on selge, miks asjad nii vastupidi kipuvad minema omaenda sõnadele!
Kuidas sellest nüüd aru saada? Kas tegemist tüüpilise näitega, kus minister ei saa aru reaalsest elust? Millega usinad inimesd siiani hakkama on saanud ja kas nende tegevusest ka riigile kasu on?
See siis varasemast postitusest väike vaidlus, mille siia lisasin ja mis on teema puhul äärmiselt oluline. Eriti selle koha pealt, et näitab ära nõunike taseme. Olgu need siis ministri nõunikud või kellegi teise omad. Kõige selle järgi on näha, et tegeldakse sulaselge populismi ja demagoogiaga. Ma ju tagasihoidliku inimesena eeldan, et seoseid osatakse näha (kuidas muidu ettevõtlusministrina turismi arendada, kohalikke töökohti luua, ettevõtlust vms!?) ja kui kirjutised näitavad, et jälle EI NÄE, siis...kas ei oleks ikka aeg sellisel valitsusel iseenesest juba tagasi astuda?
Kes näeb Eesti elu nii Tallinnast? Nähakse-teatakse, et kaugel paistab Võrumaa ja Põlvamaa? Aga pilti ei nähta? Seega tuleb kuulata kohalikke inimesi. Kas kuulatakse?
Valga–Koidula raudteelõigu kordategemine ja töösserakendamine oleks kogu Kagu-Eestile oluline arengumootor. Nii leitakse Valgamaal. Tallinnas arvatakse siiski teisiti.
“Pange rongid käima, mina olen sõitja!” palub Maalehelt Antsla kunagise raudteejaama ees pargipingil jalgu puhkav memm, kel haruldane nimi Mateliina.
Memm õhkab, et vanasti liikus ikka palju ronge. See “vanasti” jääb juba ligemale 15 aasta taha, mil viimasele reisirongile lehvitati.
Mateliina käis raudruunaga Valka, arsti juurde Võrru. Sõidaks nüüdki. Mugavam kui buss ja kiirem ka. Temasuguseid olevat hulgi, kes rongi tagasi ootavad. Mitte ainult pensionärid, vaid needki, kel auto olemas.
“Aga mis nüüd, ainult puud saavad sõita, neid veetakse, aga inimesed ei saa,” on ta pettunud.
Nagu siit nähtub, ei kuulata! Sest arvatakse teisiti!
Kui aga puud otsa saavad, kas siis on Võru raudtee samasugune nagu esimesel pildil raudtee Pikajalamäe juures? Ja inimesed ära kolinud? Ehk maa ongi hävitatud, vähemalt elu sellel?
Antsla bussipeatuses koolist koju sõitmist ootav 15aastane Kadri Liistak ütleb, et kuigi tema kodukülast Tsoorust raudtee läbi ei lähe, unistab rongist temagi.
“Mul nädalas mitu korda Võrru asja, rongiga saaks ehk poole kiiremini kohale,” arutleb ta. Bussiga Võrru minekuks kuluvat üle tunni, ja kõik need ei sõida otseteed ka.
Vahel on rongid jutuks tulnud neiul ka sõbrannadega ja needki on õhanud, et oh, kui ometi rongid käiks!
Antsla vallavanema Merike Prätzi hinnangul oleks reisirongide käimapanek hea plaan, kuna maapiirkondadesse on hädasti rohkem ühistransporti vaja. Ent paraku ei ole Eesti Raudtee pidanud otstarbekaks Koidula–Valgaraudteelõiku investeerida.
“Hauka laada ajal tahtis ühistu panna käima rongi Valgast Võrru ja tagasi, nostalgiarongi, aga Eesti Raudtee ei lubanud, kuna perroon Antslas olevat katki,” teab vallajuht.
Kui ehitati miljard krooni maksma läinud ja nelja aasta eest valminud Koidula raudteepiirijaama ning koos sellega ühendati Tartu ja Võru poolt tulevad raudteeharud (misjärel ei sõltuta enam teisele poole piiri jäävast Petserist), lubasid ametimehed, et seejärel taaskäivitub ka reisirongiliiklus Võru ja Valga suunal.
Kes oskab, loeb siit rohkemgi välja.
Ehk peaks pr Palo püüdma vaadata asju Litsmetsast? Teadmiseks, et see jääb Tsooru ja Antsla vahele, sinna kuhu Tallinna päike ei paista ja elu kulgeb omasoodu! Ja ehk siis näeks, et raudtee tähendab elu mitte ainult Antsla jaoks, vaid ka Kadri Liistakule Tsoorult ja veel tuhandetele inimestele Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal? Äkki soovib neiu Kadri jäädagi oma kodupaika, teha sinna turismitalu? Mismoodi jõuabvad kohale rattamatkajad, kas jõuavad ja kui palju neist jõuavad? Juhul kui lähim peatus rongiga on Valgas või Koidulas!? Kas üldse väga plaanitakse matka Mõniste, Misso, Antsla, Haanja või Rõuge valda, kui kohalejõudmiseks pead sõitma rohkem kui 100 lisakilomeetrit edasi-tagasi?
Või miks ei võiks õpilasekursioone näiteks Munamäele vahel korraldada nii, et tullakse mugavalt rongig kohale ja kohalik buss on rongi vastas? Nii vähendades maantee koormust ning andes tööd kohalikele? Või on õigem , et buss sõidab pooltühja rongi kõrval ja kulutab 20 l sajale?
Kes on natukenegi tõsisemalt rattamatkadega tegelenud (ja riik ju propageerib seda?), teab, et vahemaad on olulised. Vähe sellest, Karula, Rõuge, Misso jt on kõige kättesaadavamad just sellelt liinilt. Rääkimata ka sellest, et vahel valitakse kohad, mille puhul tuleb päeva-kahe (ja ööbimise) järel istuda rongi ja sõita näiteks Piusalt Võrru, set seal omakorda päev-kaks veeta! Või siis Otsalt Sõmerpaluni, et suunduda Rõuge peale.
MKM, kes vaevleb kompetentsipuuduses (ja minister seda muidugi muuta ei taha, sest suurem kompetents tähendab ju rohkem tööd, üksiti ka rahakulutust, hoidku jumal selle eest!) ei näe ju samuti asju. Pole ju ime kui räägitakse võimalusest taastada raudtee ja 6 peatust ja sel juhul räägitakse, et kunagi polegi olnud aktiivset liikumist Võru ja Valga vahel.
Urve Palo: Võru ja Valga vahel ei ole kahjuks ajalooliselt suurt inimeste ja kaupade liikumist olnud. Seega Koidula ja Valga vahelisel raudteelõigul on väga vähe potentsiaalseid reisijaid, mis tähendab, et rongide kasutamine nende vedamiseks oleks lihtsalt ebamõistlikult kallis. Sellisel puhul on arukas lahendus reisijate vedamine bussidega – inimeste eesmärk on ju ikkagi sihtkohta jõuda ning MKM selleks võimaluse piires parimaid võimalusi loob. Täna riigil lihtsalt puudub rahaline võime rekonstrueerida raudteed, mille kasutuspotentsiaal on väga väike.
Muide, need sõnad on vist eeskujuks MKM-i vastusele, mille Maaleht sai! Korrutatakse nagu papagoi...
Saamata aru, mida tähendab liiklus Tallinnast Roosisaarele või Otsalt (Husarist) Võrru! Peatuste arvu küsimus on oluline, selle ära otsustamine kellegi poolt on muidugi järjekordne näide kodanikuühiskonna mittekaasamisest, kuigi taas ja taas selgub, et sõnad ja teod ei lähe kokku! Kui minister sooviks tulla Tallinnast Kassinurme mägedesse, aga rong ei peatu enne kui Tartus, mis ta siis teeks? Kas sõidaks ikka rongiga?
KES OTSUSTAS, ET LIINIL PEAKS OLEMA 6 PEATUST? NIMELISELT KES?
Kas arutati asja Husari ja Anne inimestega? Kas kaasati asjasse külade kogukondi või vähemalt maavanemaid, vallavanematest rääkimata? Kui kaasati, siis kus on nende seisukohad? Kui nemadki lootsid rohkem peatusi, siis miks nendega ei arvestatud? Kui ei tahetudki, siis miks neile ei tehta koolitusi, et nad õpiksid ka seoseid nägema?
Muidugi ei saa selliseid koolitusi läbi viia usinad MKM-i, Kredexi ja EAS-i inimesed, vaid ikka asjatundjad.
Püha müristus, perroon Antslas on katki? No Tallinnas Pärnu mnt viadukt on ka amortiseerinud, ometi plaanitakse kolmetasandilisi viadukte Kadriorgu ja Haaberstisse, samal ajal kui beebiporgandites jäeti seismiseks võimalikult vähe ruumi, et viadukt kokku ei variseks! Ja kui "sõpradele " on vaja, siis küllap ka raha leitakse. Nagu kulub 191 milj EL-i raha tõenäoliselt uuringuteks, mille lõppemise järel teatakse kurvalt, et RB ei tasu ennast ikkagi ära.... Härdate silmadega vaadatakse siis enne valimisi valijale otsa ja öeldakse: "Vali mind! Sest Mina tahaks teha seda ja teist ja seista INIMESE EEST!" (ma loen aina, et inimeste Eesti...) ja lubatakse minna kindlalt edasi. Või Parts lööb ka punti ja läheb otse läbi turismiriigi ühe sümboli, Nabala, ehk siis Nõiakaevu! Aga kuhu me siis jõuame? Taas kangastub mulle see esimene pilt siin teemas...
Ja otse loomulikult peaks taastuma rongiliiklus. Kas tõesti aga pole valijad veel õppinud lubadustest? Koidulas lubati ju ka et tööd saavad 150 kohalikku inimest! Palju sai? Ja seesama Antsla laat!? Supervõimalus kaugemalt tulla ja ehk lausa ka kohalikule majutusele tööd ja leiba pakkuda! Laadad Husaris (ideaalne koht aastaringse taluturu jaoks ja laatade korraldamiseks) ja mujal oleks samuti tõmbenumbrid, eriti erirongide jaoks (need seisavad Tallinn-Väikses, aga isegi nii lähedale MKM ei näe).
Peterburi ja Riia vahelise reisirongi tagasitoomine traditsioonilisele marsruudile annaks Kagu-Eestile ühenduse mõlema metropoliga, elavdaks äri ja turismi. Rainer Kuutma
Käidi välja isegi ringmarsruut Tartust läbi Põlva Koidulasse ning sealt Võru ja Valga kaudu Tartusse tagasi. Kahjuks katteta lubadusteks need jäidki.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastusest Maalehele selgub, et ministeerium peab nõudlust reisirongiliikluse järele Koidula–Valga liinil väikeseks. Teisalt ei ole ka kaubaveomahud sellel liinil märkimisväärsed. Nii ei peetagi praegu otstarbekaks investeeringuid selle raudteelõigu remondiks.
Valga linnapea Kalev Härk tõdeb, et kui 2001. a reisirongiliiklust üldse Eestis sooviti lõpetada, oli sama argument, et sõitjaid vähe. Praegu aga, kus reisirongiliikluses on kiirused tõusnud ja sõiduaeg vähenenud ning liinile tulnud uued rongid, on reisijate arv hüppeliselt kasvanud.
Kui 2013 sõitis Eestis kokku umbes 4 miljonit reisijat, siis pärast reisirongiliikluse olulist paranemist on see tõusnud peaaegu 6 miljonini. Aastaks 2020 oodatakse kasvu 9 miljonini.
“Kvaliteetse reisirongiliikluse olemasolul kordub sama edulugu ka Valga–Võru–Koidula liinil,” usub Valga linnapea.
Kindlasti aitaksid sellele kaasa läbimõeldud sõidugraafikud. Ka Valga linna ja maakonna arengukavades on rongiliikluse taaskäivitamine nn Kagu-Eesti kolmnurgas sees, lisab ta.
“Esitasin selle ettepaneku ka siseministri koostatud Kagu-Eesti tegevuskavasse, kuid kahjuks jättis valitsus selle välja,” on Härk rahulolematu.
Valga meer ütleb, et on tõsises mures teatud huvigruppide Rail Balticu projekti alusetu optimismiga. See võib osutuda Trooja hobuseks, mis loob küll kiire ühenduse Euroopaga, kuid nõuab meilt hiljem nii palju kulutusi, et tuleb hüljata olemasolev Tartut, Valgat, Võru ja Viljandit ühendav raudteevõrk. Selle tagajärjel hääbub vaikselt kogu Lõuna-Eesti, sh Tartu linn.
Nii ongi!
Eks ministri ja MKM-i jaoks ole aga hirmutav alustada läbirääkimisi Venemaa jt, et Peterburi rong Võrru tagasi tuua!. Mis sest, et see oleks arengumootor, mitte röövellik RB. Ahjaa, kui RB rahad panna Hoopiski Haapsalu, Rapla, Võru jt raudteede alla ning suunata rong käima üle Tartu, siis oleks seoseid veel rohkem. Ning selge see, et ainuüksi 191 milj + omaosalus võimaldaks teha Eesti jaoks ära midagi SUURT! Leedukad on targemad, oskavad seda raha suunata sinna , kuhu vaja, meie oskame suunata sinna, kuhu sest jälgegi ei jää....
Riia-Peterburi rong, peatustega Koidulas, Võrus, Antslas ja Valgas oleks samuti supervõimalus Vene jt turistide toomiseks piirkonda. On ju Võru olnud ajaloos nende jaoks atraktiivne, nagu ka Elva. Sidudes need rongid veel kohalike rongidega Valgas ja Koidulas, suureneksid võimalused veelgi. Rääkimata Otepääst, Värskast jt kohtadest, mis oleks veelgi täiendav väärtus! Või miks siiani ei saa Petserist ühistranspordiga Koidulasse rongile või isegi mitte Koidulast Obinitsa? Miks ei suuda sellest aru saada minister ega teised asjapulgad?
Planeering Eeesti 2030+ (oli vist?) näeb ette maakonnakeskustest kiire ühenduse keskustega sh Tallinnaga. Seda rõhutas ka pr Palo, kirjutades alla Kagu-Eesti tegevuskavale, nõudes sealt enne kohaliku reisirongiliikluse kraavilükkamist! Millisena ta siis näeb seda transporti? Hargla müütilise dirizhaabliliiklusena, pilootideks French ja Koulu? Kuidas saab üldse rääkida ühte (õiget) asja ja pöörata tegelikkuses kõik pea peale? Seda saab teha vaid tõeline geenius, jutumärkides loomulikult! Kalev Härk NÄEB seda, nagu ka kohalikud arengukavad tõestavad. Kus on aga ministri silmad? Palupera-Otepää bussiliiklust, mis samuti arengukavas sees, ma praegu meelde tuletama ei hakkagi...
Muuhulgas juhib Kalev Härk tähelepanu ka sellisele olulisele asjale nagu hea sõiduplaan. Nii Urve Palo kui isegi Elron eesotsas Andrus Ossipiga ei suuda siiani mõista, kui oluline see on, RB vana lollusega ma ei tahaks ennast üldse ärritada, kui soovitati 6 rongi päevas 2-tunnise vahega ja ühel päeval puhkepäev teha.... Tule taevas appi!
Ahjaa, vabandan, pean endale tuhka pähe raputama. Elron ja Ossip värskelt teatasid, et ei soovita tipptunnil ratastega rongi tulla, järgmine uudis käib siis juba lapsevankrite kohta ja veel järgmine, et lastega ei tasu Eestis väga olla....
Mõistagi on murettekitav ka lähenemine RB-le. Ega sellest ju väga taheta rääkidagi, millest Kalev Härk siin ka räägib. Kui hakkame üleval pidama seda kiirraudtee varianti, mida geeniused plaanivad, siis võime mujal tõesti pillid kotti panna......
Ometi on ju seosed erinevate kohtade vahel, millest ka ministril vist aimu ei ole, olgu siis Risti ja Värska või ükskõik, millised muud kohad....
Raha uputatakse valesse kohta?
“500 miljoni euroga, mida uduprojekti Eesti omaosalusena uputada tahetakse, saab teha palju muud vajalikku riigisisese transporditaristu ja ühistranspordi edendamiseks, sealhulgas Valga–Koidula–Tartu raudteelõigu koos peatustega,” märgib Valga linnapea Kalev Härk.
Valgamaa kutseõppekeskuse rahvusvaheliste projektide juht Rainer Kuutma leiab, et Valga–Koidula raudteelõigu kordategemine ja töösserakendamine oleks kogu Kagu-Eestile tähtis arengumootor. Siis muutuks ka üsna tühjalt loksuv uhke ja kallis Koidula viimaks ometi raudteesõlmeks. Kõigis kolmes maakonnas paraneks juurdepääs sellistele keskustele nagu Riia, Peterburi,Pihkva.
Peaaegu sada aastat sõitis reisirong Riiast läbi Valga, Võru ja Pihkva Peterburisse. Nüüd aga paneb analoogne rong suure kaarega, 170 lisakilomeetrit, Eestist mööda.
“Peterburi ja Riia vahelise reisirongi tagasitoomine traditsioonilisele marsruudile annaks Kagu-Eestile ühenduse mõlema metropoliga, elavdaks äri ja turismi,” nimetab Rainer Kuutma veel ühe põhjuse, miks tuleks sellesse raudteelõiku investeerida.
Sarnaselt reisijatega liiguvad ka kaubaveosed Venemaalt Lätti ja vastupidi pikemat teed mööda. Nii nagu rahvusvahelise reisirongi puhul, eeldab ka kaubavahetuse käimapanek riikidevahelisi leppeid, kolme riigi otsustajate kokkuviimist, mis siiani ei ole õnnestunud.
“Üheks põhjuseks võib olla Eesti ja Läti sadamate karm konkurents, sest Läti sadamatest lühim tee Venemaale kulgeb mööda Valga–Koidula raudteed,” arutleb Kuutma.
Selles, et investeeringuid Koidula–Valga raudteelõiku tehtud pole, oletab ta ühe põhjusena ka Tallinna Sadama lobitööd poliitikute ja otsustajate seas, et siis Läti sadamate asemel meie omi rohkem kasutataks.
“Kohe kindlasti ei ole Tallinna Sadam sellist lobitööd teinud,” eitab Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro oletust.
No mis siin imestada!? Kui suudetakse rong kraavi lükata, siis pole ka raha uputamine musta auku mingi probleem! See näitabki taset! Mida peetakse omakeski kõrgeks, aga talupojamõistus näeb selle läbi, et tase on pigem olematu...
Omajagu huvitav on ka nende "reeturite" tegevus, mida peaks karmilt luubi alla võtma! Kuidas saab kutsuda maale elama, kui seda ei soosi riiklik poliitika mitte kuidagi!? Mõelda, kui palju raha pannakse selliste projektide alla ja vaid selleks, et inimesed koliks Misso mingite Nopri lehmade juurde! Misjaoks neid vaja on? Piima saab ju poest!?!? Isegi Messil pakuti mingit kahtlase väärtusega toodet, millel pole poepiimalurriga midagi ühist! Kui Tallinna Sadam suudab vaikselt promoda (mida eitatakse) ja bussifirmad klekotikaubandusega tegelevad (mida ka kindlasti eitatakse), saamata ise aru, et koostöö tooks reisijaid, mitte populism ja vastutöötamine...
Kaubaveost rääkides, jääb mulle arusaamatuks, kas Võrru jm ehitatavad tööstuspargid rajatakse tingimusel, et raudteega sinna ja sealt kaubavedu teostada ei tohi?
Palvekiri kogus üle 800 toetaja
Kuutma tõdeb, et Valga ja Koidula vaheline raudtee on siiski ka praegu üsna korralikult sõidetav. Kuid investeeringuid oleks tingimata vaja, sest seda lõiku pole remonditud juba veerand sajandit.
“Kuna ta on nii kaua olnud ilma remondita, ongi kiirus sellel viidud vaid 60 kilomeetrini tunnis, ja kui nii jätkub, viiakse kiirust veelgi allapoole,” tõdeb ta.
Aasta tagasi aprillis algatasid Kagu-Eesti entusiastid keskkonnas Petitsioon.com toetusallkirjade kogumise “Võrust rongiga Tallinna”. Poole aastaga kogus see kollektiivne palvekiri 819 toetajat, kuuludes allkirjade rohkuselt kümne esimese ettepaneku sekka.
Jõuamegi välja selleni, et suutmatus töökohti tekitada, viib inimesi Soome tööle. Otseühendus Võrul Tallinna sadamatega aitaks siingi kaasa, lennujaamast rääkimata. Nii kurb kui see ka ei ole, aga ka kalevipoegade jaoks oleks see rongiliiklus oluline. Rääkimata sellest, et ehk jätaks nii mõnigi kodust lahkumata, kui kohapeal elu areneks ja kliente ehk külalisi lisanduks...
Muidugi võib ühtseid jooni näha ka Urve Palo, Rasmus Ruuda, Anvar Salometsa kui teiste kommentaarides ja arvamustes. Kompetentsipuudus on märksõna, järelusi saab siit igaüks teha. Ka Anvar Salomets ei oska näha (õigemini, ei taha) mingeid seoseid ja ajab lihtsalt häma...
Kas aitaks see, kui Otepää sepp läheks oma alasi ja haamriga Toompeale? Annaks seal mõista, et üks kõva haamriga põrutamine võiks mõistuse paika lüüa`?
Ühe järelduse saab siit kindlasti Kogu see tegevus on tahtlik. Ja selle süüdlasteks on eelkõige need valijad, kes valisid etteotsa needsamad tegelased, kes siiani pole maaelu hävitamisega veel tõelist hoogu sisse saanud. Nüüd anti neile veel 4 aastat selle hoo saamiseks ja see on ääretult kurb...
Muide, pöörake tähelepanu ka lõigukesele infratasu tõstmisel kohta reisirongiliiklusega seoses. Nii aetakse ka hinnad üles ja siis polegi enam sõitjaid nii palju, et rongivile veel kuskil kõlada võiks!
Nõndaviisi siis!
Huvitav, kas Anne Sulling arvas ka midagi transpordist, sesotest turismiga jne? Või oli ainuke panus 100 tonni piimapulbrit?
(Muide,, lõss Saksamaalt, samal ajal kui meil farme kinni pannakse ja lehmad lihakombinaati saadetakse?)
**********************************************************
Kenad pildid :)
VastaKustutaAitäh!