Blogiarhiiv

Laupäev, 30. oktoober 2021

2016 - Veel RB-st, spa metsas, jahituristid-mõrtsukad ning superkuu.

 

Thursday, October 27, 2016

Eesti (ja) Raudtee.

RB temaatika on kirgi küttev. Nii ehk peabki olema? Tingimata mitte! Mõistlikult asju lahendades oleks saanud palju asju teha teisiti ning üksiti vähendada nii kulusid kui segadust ja vastuseisu. Aga paraku on just viimased aastad näidanud, et võim on läinud eurorahade jagamisega ogaraks! Õigemini, välja on löönud oskamatus asju planeerida ja teha, selgitada ka ja kodanikuühiskonda kaasata. Liigset rõhku pannakse mingitele vähemustele/huvigruppidele ja seda paljudes teemades, kooseluseadusest kuni tuugeniteni. Tulemus ei saagi olla normaalne. Omajagu vett segavad ka mõningad "eksperdid" ja kodanikuühendused. Väga raske on üldsusel orienteeruda, keda uskuda, keda mitte. See on omaaegne sadade kommentaaridega plärala meedias, kus teri sõkaldest eraldades võis alati leida asjalikke mõtteid ja isegi kuldaväärt ideid. Paraku, aferistide jaoks on see nagu hane selga vesi. Sest oma (lolluste) juurde kindlaks jäädes tilgub raha ja halvimas situatsioonis suudetakse ennast isegi asjatundjatena näidata. Sellistena, ilma kelleta justkui ootaks ühiskonda vältimatu hukk. Tegelikkuses võivad lollused kaasa tuua huku, mitte tarkus. Isegi mitte võivad, vaid toovadki! Kui eurorahadest rääkida, siis halvim on see kui antakse raha inimese kätte, kellel pole peremehetunnet.


Eesti on imeline ja iga inimene peab tundma end selles olulisena. Kuid ka vastutajana. Tundes oma võimeid. Eesti on ilusa loodusega ääremaa. Looduse koha pealt kadestavad meid paljud ja mida aeg edasi, seda rohkem. Nii et tark peremees hoiab seda. Ka raudteed planeerides.
Kui aga siiski otsustad midagi teha, siis võta eeskujuks kodu. Täna Toomas Kümmel taas loopis süüdistusi, soovitades isegi uurida mingit "meditsiinilist laadi probleemi". Tõsi, ta millegipärast ei mõistnud ka lühikesi lauseid, nii jäigi mulje, et probleem on milleski muus. Siis mul tuligi võrdlus koduga. Kui sul on kodu - kaelavajuv maja ja uhke, äsjaremonditud saun, kus veel üht-teist teha, siis mida sa teed, kui sulle antakse raha? Loogiline, et tark peremees paneb suurema osa sellest maja kordategemisse, mitte ei hakka sauna veel uhkemaks ja suuremaks ehitama! Loll teeb muidugi vastupidi, lubades siiski pereliikmetele (teistele kodus elavatele inimestele) ka maja jaoks natukene jätta. Muidugi võib tekkida dilemma, kas jätta alles kahest üks?
Kodu = Eestimaa.
Saun antud kontekstis = Tartu raudteega, maja Pärnu omaga.
( Niipidi vaatan asju just seepärast, et tänu vastutundetutele inimesetele on tekkinud patiseis, üks tahab teha midagi suurt ja rumalat, teine viiks selle lihtsalt teise kohta ja teeks seda seal. Muidugi võib võtta ka teistpidi, kus saun oleks Pärnu ja maja Tartu, kuigi RB pole saun vaid pigem midagi muud. Ja Tartu (raudtee) pole teps mitte kokkuvajuv maja).
Jätta maja unarusse, kuigi seal elab osa pereliikmeid? Või ehitada saun nii pompöösseks, et kõike saab seal olema liiga palju? Äkki on ikkagi olemas mõistlik ja normaalne väljapääs?
Küsimus pole hetkel summas, palju antakse ja palju juurde antakse (kui antakse), vaid selles, mis on kõige vajalikum ja mõttekam.


Alustame teekonda Tallinnast, Balti jaamast. Seegi tuleks korda teha, kuid nagu enamuses kohtades Eestimaal, ei mõisteta asjade tähtsust ega soovitagi teha midagi (pereliikmete?) heaks. Kuhu suundume? Millistel liinidel mida oleks vaja teha? Kas alustada 0-kilomeetrist ehk Haapsalust või RB-st?

Võtaks siiski RB, sest see on hetkel kõige põletavam teema ja raha tuleb sellele. 30, 50 või 80% euroliidust, polegi põhimõtteliselt oluline. Nagunii peame ka ise panustama. Ja just nimelt läbimõeldult, sest liigselt tehtut (kodus) ei suuda me hiljem üleval pidada ja laguneb ii maja kui saun. Eriti kui pereliikmed kodust lahkunud ja sissetulekud vähenevad veelgi....

1. Paratamatult on esimene küsimus raudtee laiuses. RB-d plaanitakse eurolaiusel, kaks erinevat laiust väikeses riigis on omajagu probleemne, seda nii rongipargi, eraldi trasside (koguulatuses), tiheasustusalade (uus trass mõjutab enim just seal) ja väga paljude muude aspektide kohapealt.
Ja kohe ongi dilemma. Selgeks on saanud, et 
KAHETEELINE, ELEKTRIFITSEERITUD JA KIIRUSEGA 240 KM/ RAUDTEE on meile liig, mis liiga ja ülejõukäiv nii ehituselt kui hilisemas hoolduses. Kaubavedusid ei ole väga palju loota, sest a) me ei ole enam hansateede ristumiskoht ja b) fossiilsete kütuste vähenemine paneb peagi piiri mõttetutele tühisõitudele ja kaubaveole, kus sageli sedasama kaubagruppi veetakse mõlemas suunas. Turumajandus? Osaliselt küll, kuid mõistus peakski ka siin võidutsema.
Juhul kui valime EUROLAIUSE, tuleb ehitada täispikkuses raudteetrass, alates Tallinnast (sadamatest, nii reisi- kui kaubasadamast).

Kindlasti tähendab ka kiirus mitte üle 160 km/h loobumist suures osas kahetasandilistest viaduktidest, sest ka ühetasandiliste puhul saab kasutusele võtta äärmiselt ohutud tehnilised lahendused. Kokkuhoitav raha on üks äärmiselt oluline nüanss, teiseks on  igasugune maaelu, põllumajanduse, matkamise, looduse jms TUNDUVALT väiksem mõjutamine halvenemise suunas!

2. Tallinn - Pärnu ja Lelle - Viljandi 

Seega vajame raudteed üherajalisena ja kiirusel maksimaalselt 160 km/h. Valides eurolaiuse, on selleks kaks parimat võimalust. Kas ehitada eurolaiusele ümber Tallinn - Pärnu olemasolev raudtee või leida uus trass. Olemasoleval raudteel saab just remonditud kiirusele 120 km/h 55 km teed, Tallinnast Raplani, veel ca 85 km on remontimata. Kui ehitada täiesti uus raudtee, siis jääks Lelle-Viljandi lõik (rohkem ronge ja reisijaid) "tupikusse", seega tuleks ka see ümber ehitada. Sellel lõigul on remonditud ca 50 km ja remonti vajab 25 km raudteed.

Eurolaiusele üleminek oleks võimalik, kuid see tekitaks pikaajalisi rongiliikluse katkestusi ja mõjutaks ka kinnisvara, sest trass kulgeb valdavalt ikkagi läbi asulate ja linnade. Muidugi saab osaliselt töid teha muud liiklust mittesegades või vähem häirides (õgvendatavates lõikudes, kohati jaamades jm), kuid mõju on siiski igal hetkel olemas. Mida suurem mõju, seda rohkem see (remont) peletab inimesi rongidest (praegugi see näha) ja teatud määral ka trassile jäävates piirkondades üldse.

Asjal on siiski ka üks suurem pluss.  Üle 100 km remonditud raudteed ei läheks ju vett vedama, vaid selle saaks täies ulatuses üle viia RIISIPERE - ROHUKÜLA ja VALGA - KOIDULA trassidele (kogupikkus neil üle 150 km), seega saaks hõlpsasti valmis 2/3 kapremonti või raudtee taastamist nõudvatest lõikudest. Ülejääv osa on juba sellega võrreldes köömes.

Valides vene laiuse, on remonditud lõikude kiirus üldjuhul piisav, vajalik on neil trassidel pigem mõne jaama taasavamine nt Männiku (Saku) ja Hagudi. Kuna raudtee Pärnuni on mõttekas AINULT selle jätkumisel Riiani, tuleks kohati mõni jaam veel ehitada või valida selleks pikemad kaheteelised lõigud rongide möödumiseks üksteisest. Lahendus on paindlik

Milline võiks olla uus trass, kui see oleks eurolaiuse tõttu vaja valida? Kindlasti mitte planeeritud, sest see ei võimalda kohalikku liiklust. Et liiklus ei saa kaubavedude ja kaugreisirongide liikluses olla tihe, on kindlasti vajalik oma riigi arenguid silmas pidades ka kohalik liiklus. Pole mõtet isegi vaielda kaubavedude üle, sest see saab igal juhul olema vähene või parimal juhul veidi tihedam. Seda hoolimata sellest, et a) valitsus väidab vastupidist, b) osa kaupa liiguks (vene laiusel) Tartu kaudu ning c) tihe raekkade liiklus ei koli suures osas raudteele üle ja lähitulevikus pigem veod üleüldiselt hakkavad vähenema.
RB UUS TRASS  eurolaiusel on igal juhul keeruline valik. Tõenäolisim oleks kulgemine koos Via Balticuga, kuid eelkõige on küsimuseks kulgemine algpunktist (D-terminal, Muuga, Balti jaam!?) läbi Tallinna kuni Haruteeni ehk Ääsmäeni.

Mida peab veel silmas pidama? Helsingi tunnel. Soomes on vene laius kui tunnelisse jääks see, peame Tallinnas kauba ümber laadima (mõningane töö ja tulu) või saatma Kaunaseni üle Tartu. Sealgi on vajalik ümberlaadimine. Kui tunnelis on eurolaius, laetakse Skandinaaviast tulev kaup ümber Soomes, Eesti ei saa tööd ega tulu. Seega keeruline küsimus igal juhul.
Peterburist jm tulevad turistid peavad Euroopasse sõitmisel kuskil tegema ümberistumisi. See on aga alati lahendus, mida tuleb püüda vältida! Üks võimalus on aga muudetava rattavahega veerem, mis omakorda toob meile "lähemale" võimaluse valida vene laius.

3. RB (uus) trass vene laiusel (kuni 160 km/h) tähendab aga võimalust säilitada ühendus Pärnuga ning taastada ühendus Riiaga. Tegelikkuses lausa OLULISELT parandad ühendusi. Et veidikenegi tõsta kasumlikkust ja arvestades asjaoludega (Tallinn - Lelle läbilaskevõime jm) on lisaks olemasoleval raudteel kulgemisel ka OSALISELT uue trassi ehitamine. Suundudes Pärnu peale Tallinn - Riisipere liini pidi (suures osas kaheteeline v.a. mõni lõik Pääsküla ja Keila vahel) on läbilaskevõime parem ning üksiti toob see RB lähemale ka Lääne-Eestile (Haapsalule, Tõstamaa piirkonnale, Hiiumaale ja Saaremaale). Oluline on siin turismipotentsiaal, sest tegu merelähedas piirkonnaga väga pikas ulatuses, põhimõtteliselt Tallinnast Riiani!!!

Lisaväärtuseks on VB, mille laiendamist ja rekonstrueerimist nagunii planeeritakse ning võimalus jäta kahe Eestit mõjutava/poolitava trassi asemel alles üks. Kaasaegsemad lahendused võimaldavad muuhulgas kohati loobuda ka ökoduktidest, rajades raudtee teatud lõikudel postidele, seda siis nii suuremate kui väiksemate vooluveekogude kui ka ristuvate teede kohal. Tulemuseks on hukutava mõju vähendamine nii looduses kui põllumajanduses ja metsanduses. Riisiperest jätkuva trassi puhul jääb trassile suurem elanikkond kui Lelle-Pärnu lõigul. Turismipotentsiaali koha pealt on asjad "kõikuvamad", sest kaugemaks jääb Soomaa, "lähemale tulevad" aga Varbola, Läänemaa, mererannad ja saared.

* Viljandis tuua raudteejaama juurde üle ka bussijaam või vähemalt enamus bussiliinide alg-, vahe- või lõpp-peatus.
* Kaaluda vajadust Aranküla peatuse järele. 
* Ühendada bussiliiklusega Kasemetsa ja Laagri, soovitavalt pikema liiniga (Aespani ja Nõmmeni, Keilani või Saueni.

4. Pärnu - Läti piir.
Pärnust Läti piirini on teoreetiliselt ainuvõimalik ja mõttekas kulgemine kõrvuti VB-ga, igast aspektist. Muidugi peab võimalusel arvestama trassi viimisel üles maanteed/ristumiste ka sellega, et peatused oleks võimalikult asulate lähedal, samuti peab silmas pidama Lottemaad ja Jõulumäed. Alates Häädemeestest võimaldab raudtee tuua ajaliselt Eesti ääremaa Tallinnale (ja Läti ääremaa Riiale) tunduvalt lähemale, seda enam, et vana Pärnu maantee on põhiline asustuspiirkond ning äärmiselt suure turismipotentsiaaliga, vahemaa raudteelt otsejoones asulateni ei ületa kuskil ühte kilomeetrit). Piirkond võimaldab ka muuta kohalik bussiliiklus juurdeveoliinideks erinevate peatuste lõikes.

5. Riisipere - Rohuküla. 
Vajab väljaehitamist ja kuigi elektrifitseeritud raudtee ehitamine ja ülalpidamine on kallim, siis siin on see mõneti otstarbekam. Eelkõige seetõttu, et a) elektrironge on meil tunduvalt rohkem, kui vaja ja b) siin saab erinevalt Aegviidust tagada, et ühel liinil on elektrifitseeritud KOGU trass.

RB ehitamine Riisipere kaudu võimaldab omakorda kasumlikumat raudteetranspordi kasutamist kogu suunal ja suure piirkonna jaoks tugevat tõuget arengule. 

6. Tallinn - Riisipere (Paldiski).
* Ehitada välja kaheteelised lõigud Pääsküla kuni km 89 b/post ning Valingu - Keila.
* Vajadusel pikendada kaheteelist Vasalemmani/Riisipereni (juhul kui RB kulgeb siitkaudu) või ehitada möödasõidulõigud.
* Kaaluda peatuse ehitamise vajadust Järve ja Rahumäe vahel.

7. Tallinna möödasõit.
Väga tõsiselt tuleb mõelda Ülemiste ühendamisele Paldiski suunaga, et kaubavedude teekonda lühendada ning võimalikult suures ulatuses Tallinnast välja viia. Sobivaim trass võiks olla Ülemiste - Liiva - Männiku - Saue (89. km)

8. Tallinn - Tapa.
* Kaaluda vajadust Aegviidu-Tapa lõigu elektrifitseerimise järele.

9. Tapa - Tartu
 * Tuua Tartus raudteejaama üle ka bussijaam (kaubateede asemele).
* Tagada 2 ülekäiku Tartu jaamas.
* Kaaluda peatuse ehitamist koos tasuta parklaga (tartlastele)  Maaülikooli jaülesõidu vahele.
* Kalevi ja Vorbuse peatuste väljaehitamine.

10. Tapa - Narva
 * Sõmeru ja Energia peatuse väljaehitamine.

11. Tartu - Koidula.
  * Rongiliikluse tihendamine vähemalt 4 rongini ööpäevas, võimalusel kaugrongiliikluse käivitamine.

12. Tartu - Valga.
 * Kaugrongiliikluse käivitamine, minim 4 rongi Tallinnast Riiga ja kaugemalegi.
* Tagada juurdevedu bussidega Elva, Palupera, Puka piirkonnas nii Otepääga kui Tõrvaga.

13. Valga - Koidula.
* Peterburi - Riia liini käivitamine.
* Kohaliku liikluse jaoks 11-12 peatuse väljaehitamine
* Põlvas ühendada jaamaga osa maakondlikust bussivõrgust

14. Tallinn.
*Raudtee (vähemalt osa rongidest) D-terminalini.
* Bussijaam Balti jaama
* Balti jaama uuemas hoones tagada kassas jm vajalikud teenused.

15. Muu.
Vajadusel, lähtudes sellest, milline saab olema RB ja muud arengud ning olenevalt rahaliste vahendite võimalustest 

* Leida sobiv trass kitsarööpmelisele raudteele, kasutamiseks  mõningase kaasaegse veeremi ja/või muuseumraudtee jaoks.
Võimalusi on palju, nt Kärkna - Raadi - Ülenurme (ringteena isegi Kärknani tagasi, nt läbi Ilmatsalu) seotuna Tartu raudteega ja ümberistumistega, Lelle - Pärnu, Märjamaa-Virtsu, Türi - Paide, Sonda - Avinurme ja muud lõigud.
* Üherajalise raudtee ehitamine Pärnu - Abja - Karksi - Tõrva - Palupera vm.
 * Nii palju kui vähegi võimalik, püüda tõsta kiirusi Tartu ja Narva suunal kuni 160 km/h. 
 
********************************************************
 
 

Friday, October 28, 2016

Spaa metsas.


Üks võimalus, mida turismiettevõtjad võiks kasutada, oleks nii suuremate kui väiksemate basseinide, mullivannide jm rajamisel oma alale, mõelda sellise ehitamisele kohta, kus saaks aknataguse ala puid täis istuda, veelgi parem, metsa veerde, kus võivad ka metsloomad tulla. Lisavõimalusi pakuks loomade ja lindude söögikoha rajamine otse akna taha jne. See on lihtsalt nii eriline võimalus kohati väheste kuludega pakkuda (välismaisele) puhkajale seda, millest ta unistadagi ei oska. Ehk vaid mõnda muinasjutufilmi vaadates võiks see võimalus talle pähe tulla!

Foto Värska Spa FB lehelt.


Aga kas Värska spaa (vm kohas) võiks basseinis mulitades näha akna taga sellist pilti? Ehk püüaks? 
Foto: Daisi Reinap-Põllupüü.

*************************************************************************

esmaspäev, 24. oktoober 2016

Kas me selliseid turiste tahtsime?

Kas meie jahimeeste hulgas on palju neid, kelle jaoks raha lõhn matab vere lõhna?



Maire Forsel kirjutas Facebookis:

 Tanel Mägi ei saa aru, et probleem on juba ammu väljunud minu isiklikust magamistoast. Küsimus ei ole selles, kas Maire magada saab või ei, vaid probleem on Eesti vastavate seadustega, mis lubavad lindude rände ajal tapatalguid pea igal pool, ka looduskaitsealadel. Ma ei ole selles võitluses üksi, inimesed saavad väga hästi aru, mis vahe on normaalsel jahipidamisel ja lõbujanuliste itaallaste tapatalgutel. Nüüd siis selgus, et taolisest ebaeetilisest jahiturismist on räägitud juba aastaid, aga mitte midagi pole suudetud muuta. 
Need kaks itaallast siin pildil andsid mulle endast ise teada kui märkisid FBs kogemata oma asukohaks Leisi Lapikoja - ju see siis pidi nii minema, et ma saaksin selle probleemiga tegelda. Tegelikult polnud mul veel plaanis seda teemat uuesti üles kütta, aga ajakirjanikud võtsid ise ühendust, kuna Eesti Ornitoloogiaühing Leisi juhtumile viitas ja diskussioon seal oli juba mõnda aega kestnud. Loomulikult olin nõus, et minu väljaütlemisi ajakirjanduses kasutatakse. 
Homme tuleb siia TV3 - nad võtsid minuga täna ise ühendust ja esialgu küll kahtlesin, aga olin lõpuks nõus, sest jahiseadust tuleb muuta ja ma ei näe muud võimalust kui rauda edasi taguda. Sellest tuleb mulle ilmselt ebamugavusi, aga kui keegi rääkida ei julge, siis me jäämegi banaanivabariigiks, kus lõunamaalased oma tapakirge rahuldamas käivad. Ma ei taha sellist Eestit, ma tahan eetilist ja elusolenditest lugupidavat Eestit, kus jahipidamine on reguleeritud mõistlikul moel ja Eesti mehed oskaksid ka muuga raha teha kui tapalubasid müües.

Eesti tahab muutuda turismimaaks? Ja, kuigi ma pole ise jahimees, siis mõistan või vähemalt püüan mõista ka neid. Kuid mitte mõrtsukaid. Miks Eesti on kõiges, mis inimestele ja loodusele oluline, nii mahajäänud? Miks meil ei ole küttimislimiite? Kui palju meil siis tapetakse loomi ja linde? Seda ma tean, et neid hukkum maanteel ja raudteel kümneid, sadu ja tuhandeid. Püüdsin omal ajal saada mingit ülevaadet ja palusin tööl, kolleegidel kirja panna, kui palju oli kokkupõrkeid. Ma ei imesta, et vaevalt 10% nende kohta märkmeid edastasid. Meil jääb loodusthoidvaid inimesi aina vähemaks, ELKS hääbub ja me vaatame seda ükskõikselt pealt?

Lugedes Maire kirjutist, mõistan ma iga sõna ja emotsiooni. Ja tahan ka normaalsed kodu! Maad! Mitte itaallastest jahimõrtsukate paradiisi. 

Itaalia on üks neist maadest, kus tapetakse miljoneid linde. Lõbu pärast! LÕBU pärast, kas te mõistate seda? Või komplekside pärast, sest (Itaalia) jahiturist ei suuda muudmoodi olla MEES? Nüüd oled?


National Georaphic kirjutas kunagi loo, mis ilmus ka eestikeelsena, aga lugeda saab seda vaid paberkandjal. Ehk peaks nüüd NG selle artikli täies mahus avaldama? Äkki siis avanevad kellegi silmad? Keskkonnaministri silmad? Või pimestab neidki raha sära? Või kardetakse Euroopas selgitada meie "partneritele" Itaalias, et meil võidaks KA küttimislimiidid kehtestada? Et me võime muutuda INIMLIKUKS maaks, kuhu sellistel "partneritel" asja pole!? Kas me olemegi sellised mökud, kes ei julge kunagi, ühegi teema juures välja öelda, et oleme peremehed oma maal? Seda ütlesime laulva revolutsiooni ajal, liberaalsed poliitikud on meis siis suutnud uinutada selle julguse? Või lausa TAPPA? Mis on vahet päris mõrtsukatel ja oma maa mõrtsukatel, kelle jaoks kõik see, millest Maire kirjutab, on tühi sõnamulin? Ja tanel Mägil pole siis julgust ausalt vastata? Lihtne on süüdistada umbmääraselt, et HÄIRIS masstapmine vaid ühte inimest! Või tõepoolest, saarlased ongi sellised, keda see ei häiri?

Äkki prooviks selle asemel, et Läti piiril alkoturistide jaoks kaameraid üles panna, hoopis püüda avastada tõelised väärtused? Mitte KÕIK need "euroopalikud väärtused", millest meil iga teema juures rääkida püütakse, lausa jõuga peale sundida, vaid ikka need PÄRIS, eestilikud väärtused? Kaasa arvatud jahiturismis?

Olen jõudumööda kaasa aidanud EOÜ tegemistele ja aastakümneid vähehaaval linde jälginud.


Haapsalu Tagalahel.
Foto: Arvo Tarmula.

Kas linde on (meil) palju? Liiga palju? Või ikkagi peame mõtlema sellele, et näha ka tulevikus linde armumängudel ja pesakondadega, kuulma sookurgede südantlõhestavaid karjeid, mis paneb tundma aukartust looduse ees!? Või laseme mõrtsukatel tulla ja tappa, valimatult? 

Õnn on siiski samal ajal tõdeda, et leidub ka neid, kes tahavad aidata. Loodusel ellu jääda. 



 Projekti Flight of the Swans raames lendab inglanna Sacha Dench paraplaaniga mööda väikeluikede 7500 km pikkust rändeteed nende Venemaa pesitsusalalt talvituskohta Inglismaale, et juhtida tähelepanu selle kauni linnuliigi olukorrale ja kaitse vajadusele.



Fotod ja tekst: Arvo Tarmula

**********************************

25. 10.

 "Kevadel 2012 nägin Kihnu läänerannas väikesel ebaseaduslikul prügi ladestuspaigal muu prahi seas suurt hulka linnulaipu. Pooleldi kõdunenud kehad olid pea määramatud," meenutab Kose, kelle arvates olid laibad tõenäoliselt toodud varasema aasta jahisessiooni ülejääkidena jahti korraldava isiku õuest. "Seal oli ilmselt sadu ja sadu linde, hinnanguliselt umbes kaks kuupmeetrit surnukehi! Aga see on vaid ühe "turismikorraldaja" üks koht ühel aastal."




***********************************************************

esmaspäev, 14. november 2016

Superkuu.










Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar