Blogiarhiiv

Laupäev, 30. oktoober 2021

Sept 2016 - Saue + KIK = häbiplekk, konverents Kehra jaamas ja Aegviidu "matkarada" 3 ning Nelijärve Puhkebaas .

 

Friday, September 2, 2016

Saue + KIK - Eesti häbiplekk!



KOHUTAV!!!
Mitte see, et parkla ja rattahoidla ehitati. Vaid see, et seda tehti jälle liiklejaid ehk inimesi räigelt ohtu seades! Ma ei tea, kuidas saavad oma kohal töötada ametnikud, kes ei saa aru näiteks riigi (Maanteeameti) soovist püüelda sinnapoole, et liikluses oleks vähem õnnetusi? Veel olulisem, ei oleks hukkunuid!? Hullem veel, need ametnikud ei saa asjadest aru ka siis, kui korduvalt, piltidega illustreeritult, selgitad, kus on vead ja kuidas peab asju tegema? Kui ei saa aru, siis ei saa ju ka oma tööd teha? Mitte ainult hästi, vaid üldse ei saa! Siis peaks olema vähemalt võime aru saada ettepanekutest! Või nõuab see palgataõusu, sest praeguse eest pole mõtlemine töölepingus sees?


Muide, ülekäigu märgid puuduvad!


Lähedal luuakse Vanamõisa Vabaõhukeskust. Kuigi seal olemas praegu juba karavani peatuskohad, siis see ei tähenda, et karavanituristid mujal ei võiks peatuda!?



Parklat juba kasutatakse ja oli ka rattahoidlas ratas.



Täna, 30. augustil kell 12 avatakse Sauel pidulikult esimene ratta- ja autoparkla, mis parandab raudtee ühendust teiste transpordiliikidega. Projekti kogumaksumus on 289 548 eurot, millest 79% saadi KIKi kaudu Ühtekuuluvusfondist ning 21% lisas omalt poolt Saue linn. Tegemist on esimese valminud sarnase projektiga kolmekümnest, mida riik KIKi kaudu toetab.
Projekti käigus rajati 39-kohaline autoparkla ja 20-kohaline jalgrattaparkla koos külgneva kergliiklus- ja juurdepääsuteedega. Mõlemad parklad on turvatud reaalajas jälgitavate ja salvestavate kõrglahutusvõimega kaameratega.
Jalgrattaparklas on muuhulgas viis innovatiivset nutilahendusega kohta, mida saab kasutada tasuta numbrile helistades.
„Vajadus uue ja suurema pargi ja reisi parkla järele on juba ammu olnud, kuna vanem parkla on pidevalt nö üleautostatud ning linna ja ümbruskonna vallarahvas hakkas juba kasutama kõrvalolevat kaupluse parklat. Ääretult head meelt pakub teadmine, et inimesed on hakanud mõtlema ratsionaalselt ja samas keskkonnasõbralikult,“ ütles Saue linnapea Harry Pajundi.
Tee-, üldehitus- ja elektritööd tegi Verston Ehitus OÜ, jalgrattaparkla ehitas ja valvesüsteemi paigaldas Bikeep OÜ. Omanikujärelevalvet teostas SKP Ehitus- ja Õigusbüroo OÜ.
Lisaks on plaanis projekti raames paigaldada veel kaks rongiliikluse reaalaja infotahvlit: üks perroonile ja teine endise raudteejaama juurde viiva asfalteeritud teelõigu lõppu.

Taustainfo.

 KIKile laekus raudteepeatuste ühendamiseks teiste kohalike transpordiliikidega 44 toetustaotlust kogusummas ligi 19 miljonit eurot. Toetust said taotleda kohalikud omavalitsused, mida läbib raudtee.
Kokku suunab KIK rongipeatuste ühendamisse teiste transpordiliikidega ligi 13 miljonit eurot, millele lisandub valdade omaosalus. Toetusraha jaotus 30 projekti vahel, mida näeb SIIT. Valdav osa projektidest viiakse ellu juba 2016. aastal. Kõik projektid peavad olema valmis aga hiljemalt 2023. aastaks.
Toetus on mõeldud raudteepeatuse lähedal asuvate kergliiklus- ja juurdepääsuteede, auto- ja jalgrattaparklate ning bussipeatuste ehitamiseks või remontimiseks. Samuti reisijate teenindamiseks ettenähtud raudteepeatuse hoone rekonstrueerimiseks ning peatustesse reaalajas liiklusgraafikuid kuvavate infotahvlite paigaldamiseks.
Toetusmeetme töötas välja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Tõepoolest,  oligi avatud!
Kes aga otsustas, et meil ei liigu (rattahoidlates) välismaalasi? Või näeb keeleseadus ette, et nemad peavad mõistma eesti keelt? Või helistama infotelefonile, et saada "innovatiivsuse" kohta infot?

Ühte asja tahaks veel teada. Kus on rattahoidlas elektrirataste laadimiskohad? Nagu ka elektrisaamise võimalus karavanituristidele ja teistele? Muidugi on parkla kui sellise ehitamine igati tänuväärt ettevõtmine ja selle tehtu eest peab tegijaid ka kiitma! Hoolimata sellest, et tehtu on "puudulik".

Uudisloos on lisaks üks asi, mis osaliselt tekitab positiivset tunnet, teistpidi negatiivset. Plaanitakse paigaldada kaks reaalaja infotablood. Ühe asukoht, "endise raudteejaama" juures, on hea. Kuigi see ei olnud mitte endine raudteejaam, vaid jaamahoone! Küll aga paneb õlgu kehitama infotabloo paigaldamine perroonile. Kas plaanitakse rongidel teha pikemaid peatusi, et rongireisijad saaks peatustes astuda perroonile, tutvuda infoga ja siis edasi sõita? Infotabloosid võiks Sauel tõesti olla kaks, üks neist siis Tallinna poolses otsas, teine aga mitte perroonil, vaid kas siis ülekäigu lähedal teises otsas! See vajab veel täpsustamist. Peaasi, et JÄLLE ei kulutataks suuri rahasid lollustele! Info peab olema nähtav mitte ühele-kahele grupile vaid võimalikult paljudele. Nii rongi- kui bussisõitjatele, ülekäiku pidi raudteed ületavatele ja tööle, kooli, poodi jm suundujatele.



Asja hulleim külg on aga siin. Rattahoidla ehitati eelkõige rongipeatust silmas pidades. Kas projekteerijad unustasid projektile märkida, kus raudtee ja perroon asuvad?
 Rattur peab rongile jõudmiseks ületama kaks korda SÕIDUTEED, mis on igati potentsiaalne oht. Eriti kiirustamise puhul. Vähe sellest, rattur, kes tuleb Tallinna suunast mööda kergliiklusteed, peab seda tegema NELI KORDA! Arvata võib, et nende hulgas on ka rohkearvuliselt lapsi. Kuidas saavad ametnikud teha nende liiklemise võimalikult ohtlikuks?

(Muide, pildil veel üks "aegunud" asi! Kanalisatsiooniluuk teel, mitte teelt kõrvale viidud. Ka siin on selge õppimisvõimetus! Sest teema ei ole uus ja kaasaegsemast lähenemisest on ennegi räägitud.).

Kas tõesti ei olnud ühtegi muud, ohutumat võimalust?


Võin öelda ausalt ja otse: nendest asjaoludest olen korduvalt informeerinud ametnikke, KIK-st valla-, linna- ja maavalitsusteni, Eesti Raudteest ei tea kelleni veel! Ning selgitanud KORDUVALT, kus ja miks just nii, peaks asuma rattahoidla, olema infotablood, joogivee võimalus, rekkameestele lausa pesemisvõimalus! Teen seda siis veel korra. Ja kummardan Raul Vibo ees, kes lubas teha taotluse ehitise ohtlikuks tunnistamiseks ning nõuda selle (rattahoidla) viimist selle jaoks sobivasse asukohta! Ühinen nõudmisega ja üksiti teavitan sellest ka teisi ametnikke, kes tegelevad sarnaste lahendustega kõikides ühispeatustes.


Oli ka väike positiivne üllatus - ülekäigu ees on torutõke "tagasi ilmunud"!
Kuigi selle lahendus on jällegi poolik ja samuti ohtlik.

Nagu siitki näha, siis sageli lähenetakse ülekäigule diagonaalis ja see on eriti ohtlik seetõttu, et turu kõrval on asfaldiriba kitsas, pigem hakatakse vaatama, et sealt käkaskaela kõrvale ei lenda, mitte vasakult, maa poolt lähenevat rongi. Miks siis võimaldatakse nii sõita?
Muide, ma pole kindel, et torust saab lahedalt mööda kaksikute vankri või ratastooliga. Seda enam, et ratastoole võib juurde tulla, kui asjaomased ametnikud asju ümber ei tee....


Üks võimalus rattahoidlale on siin haljasalal, mis asub perrooni Keila-poolses otsas.









Parem asukoht on aga hoopis siin, kas siis puude varjus või siinpoolt jalgteed oleval platsil. Peamine eelis teise otsa hoidla ees on bussipeatuse olemasolu, seda enam, et infotabloo peaks andma infot ka busside kohta.  
Olulisi nüansse on veel ja rohkem kui üks.
Kes ei ole rongipeatustes käinud, siis piltidel on näha perroonil "libresse-tiivakesed". Need, mille otstarve on pea mõttetu. Kaitse ilmastiku eest on minimaalne. Seega, vaja on mingitki ootekoda! Olen sadu kordi selgitanud siin ja ka kirjavahetustes, et see võimaldab ühe asjaga ära teha mitu vajalikku ja kasulikku asja. Näiteks teha siia rattahoidla, koos katusealuse (mitte sellise plastmassjullaga) ja infostendide ning -reaalajatablooga (mis ühtse katusealuse puhul oleks samuti ilmastikumõjude eest kaitstud). Inimene saab halva ilma puhul varjuda (ja istuda) samas ootekojas. On see halb? Kõik ühes kohas tähendab seda, et inimene ei pea sarnaselt Türile, Aegviidule jpt kohtadele tegema pikka rännakut ühelt "objektilt" teisele. Ja riik/KOV/ettevõte ei pea paigaldama iga objekti juurde uusi kaameraid! Ega vedama iga "ojekti" juurde elektrit. See kõik on nii elementaarne, et peaks olema arusaadav kui mitte iseenesest, siis vähemalt peale esimest selgitust! Või kui ikka jääb midagi arusaamatuks, siis tuletan meelde, et olena alati pakkunud abi, valmis selgitama ja seda täiesti tasuta!
Milles on probleem?
Üks inimene ütles, et teda ajab selline asi nutma. Mind, kes ma olen mingil määral küll emotsionaalne, aga harva vihastan, hakkab see kõik kohati juba raevu ajama! Kuula ideid, mida pakutakse ja mitte ainult ära kuula, vaid ka süvene! Kui idee tundub asjalik, võta ühendust ja küsi! Kutsu kohale! 
Meil on aeg luua üleriiklik kodanikuühiskonna ekspertgrupp. ja vajadusel kutsudagi nad kohal, arutada asju nendega ning põhjendada igakordselt, miks üks või teine ettepanek ei sobi! Kui vastuväited ei ole adekvaatselt argumenteeritud, tulebki projekt ümber teha!





Et aga kui juba Sauele sattusin, siis vaatasin ka natuke rohkem ringi.



Siit sain ma NII VÕRRATU pasteedi osta, et sellest ei ole juba praegu kriimugi alles! Ka suitsuvorst oli väga hea!



Küll aga polnud siin midagi erilist. Kusjuures ma ei tea, miks praegu peaks mingist turuletist müüdama Poola õunu? Kahju oli muidugi sellest, et siin TURUL, polnud ühtegi turumüüjat selle leti kõrval. Miks asi ei toimi? Ka eelpoolmainitud müüja oma tehnikaga oli teises kohas (üks põhjus selles, et siin ei saa elektrit). Siinkohal tuletan meelde, et olen rääkinud vajadusest parklate puhul kasutada elektrit. Taas, ei mingit huvi ametnikel? Ka uue parkla juures seda võimalust ei paistnud olevat. Aga mis siis kui teile saabub külaine? karavaniturist? Miks tema ei võiks saada inimliku kohtlemise osaliseks?






Nagu mainisin, siis rattahoidla koos juurdekuuluvaga saaks teha lagedale platsile või puude alla. Puude all on muidugi keerulisem, kuid mõnusam. Kas tuleb puid maha võtta? Kuigi oleks kahju, siis ehk tulebki. Ja mitte ainult ehitamise tõttu, vaid ka selle tõttu, et siinsed kõrged puud võivad langeda liinidele ja raudteele. Seega ükskord tuleb need nagunii maha võtta. Osaliselt. Selle asemele aga saaks istutada keskmisekasvulised puud, kohati isegi õuna- ja kirsipuud. Miks meil ei võiks miski olla ilus nagu Jaapanis?




Raudteeseened vist.....




Saue on koht, kus reisijaid on ääretult palju!


Kui aga keegi kahtleb sõidutee ohtlikkuses, siis mõelge autojuhile, kes eirab parema käe reeglit, ei peatu ülekäigu ees ja samal ajal räägib roolis veel mobiiltelefoniga. Te mõelge veel....


Aga loodan, et lähima paari kuu jooksul viiakse rattahoidla Sauel sinna, kus vaja. Koostööd ootan muidugi ka. 

Eestis juhtub harva, kui kodanikuühiskonnas on tõsiseid tegijaid. Näis, kas MKM-is, TJA-s ja mujal ka on tegijaid?


Asi on naljast kaugel. See on lakmus! Sest ohtlikke rajatisi peab vähemaks jääma, mitte juurde tulema!

*********************************

7. sept. 16.

Andres Laisk Neeme, pea nüüd tulistamisega hoogu  Ma saan aru, et mis kord kirja saanud peab maailmale teatavaks saama, nui neljaks. Ükspäev püüdsin su postitusi tõepoolest põhjalikult lugeda su järjekordse meili peale ja siis mõtlesin et kirjutan sulle ja avaldan lihtsalt arvamust sinu kirjutiste kliendisõbralikkuse kohta. Liiga palju korraga, liiga segane ja liiga absolutiseeriv minu jaoks. Tulemusena raske seda iva kätte saada ja samastuda. Kõige elementaarsem tootedisain, selle reeglid kehtivad ka siin, kui Rauli sõnu kasutada. Ja see on tõepoolest mõeldud sõbraliku nõuandena püüdes kaasa aidata, et su sõnum edaspidi paremini kohale jõuaks. Kui omavalitsus tellib kuskilt projekti, siis ta ju eeldab, et ka seal projekteerijad mõtlevad ja sageli mõtlevadki. Ja kui siis keegi sõidab sisse suhteliselt kompromissitult, et kõik on valesti ja tegelikult olen mina liivimaa parim projeteerija, siis see võib ka paremates perekondades tõrke kaasamõtlemises tekitada. Ja nii võivadki head mõtted kaduma minna. Millest loomulikult oleks kahju.

Olen vabanduse võlgu neile, kes põhjusega ennast ehk puudutatuna tunnevad või tundsid. Selles suhtes olen tänulik, et  Andres Laisk just nii õiglaselt kirjutas.
Selgitan asjade käiku. Olen praktiliselt kõigega tegelenud omast vabast ajast, sest soovin, et asjad oleks inimestele parimal võimalikul moel tehtud ja ühtlasi ka säästetud (riigi, EL-i jt) raha. Kuigi ise olen kulutanud selleks tuhandeid tunde oma aega ja ka isiklikku raha.
Kui aga kirjutan pidevalt, edastan neid ettepanekuid jms, siis väga sageli jäetakse vastamata. Jah, ehk on teistelgi AEGA vähe ja ei jõuta kõigile vastata. Samas pole mu ettepanekud laest võetud, vaid sügava ja pikaaegse analüüsi tulemus. Seega on vastamata jätmine, kõige esimese ja loomuliku asjana, vihje millelegi. Näiteks ükskõiksusele või laiskusele. Saadan siis ettepanekuid uuesti ja uuesti. Kui lõpuks jõuab aga asi tegemiseni ja ikka tehakse miski ääretult valel moel, siis sorri, ma olen hoiatanud. Ametnik või keegi teine saab minu kirjutises sellise tegevuse (tegevusetuse, hoolimatuse) eest ja nii jääb! Sest ta saab ASJA EEST!
Saue ja paljude teiste kohtade puhul on selge, et asjad, mis võinuks teha KOHE, tuleb kunagi ikka teha ja siis läheb see maksma vaat et kordi rohkem. Minu ja meie kõigi raha. Millest saanuks aga teha hoopis uusi asju ja uues kohas!

Kui aga konkreetselt sauest rääkida, siis see rattahoidla TULEB ÜMBER VIIA ja seda asja ma pooleli ei jäta. Õnneks on Raul Vibo väga asjalikult ja konkreetselt selle ka selgeks teinud, nii et, vutt-vutt-vutt oma vigu parandama!!!

Andres Laisk - suur tänu selle märkuse eest!

Raido Ingerainen Neeme, ega ainult ratturid rongile lähe. Nüüd jäid ise karpi mõtlema, autoinimesed pargivad ka autod ja lähevad rongile. Seepärast on ratta ja autoparkla koos. Laagris on autode uputus rongijaama parklas.

Tänan ka Raidot! Hea meelega lisan ka selle olulise märkuse siia. Siit selgubki, et vahel saadakse asjadest valesti aru. Rattahoidla on tehtud just rongile minejate jaoks. Ja see, et autosõitjad KA rongile lähevad, ei pea veel parkla ja hoidla mitte mingil moel koos olema. Sest rongile lähevad ka bussisõitjad, aga bussipeatuse juurde ei hakka ju ERALDI hoidlat tegema?

**********************



Põikasin uuesti sauele. Ennäe, isegi poolenisti vastu päikest on näha, kus on ülekäik, rattad ja rongid. Kuidas küll mõni teine ei näe?



Viskasin ka pilgu peale mõlemale parklale.



Parklad on, autod on, isegi karavnituriste liigub (nagu ka lähedal olevas Vanamõisa Vabaajakeskuses). Üheski parklas aga keegi voolu ei saa. Miks? Või on see vaid minu kiiks?
Ohei, kuuldavasti olla SAKUS tehtud uus parkla Konsumi juures, kohalkäivad erinevate toodete müüjad ootavad vist aastajagu juba, millal saab lubatud voolu. Sest euronõuded on, külmikud peavad töötama jne, aga mitte midagi ei võimaldata. Nii ka siin, voolu vaata ise kust saad!
Aga küsimus Saku asjameestele, miks kuskil suudetakse aastaga pilvelõhkuja valmis ehitada, aga teisal ei saada mõnda pistikutki paigaldatud?
Nii et ei ole asi minu kiiksus, asi on loomulikus protsessis!



  

Mmmmmm, OÜ Latikas vikerforell ja lest marinaadis, imemaitsvad ja hea hinnaga "oma" pirukad ja palju muud head! Ka peipsi sibulat ja küüslauku, värsket liha (hea, et ikka elekter on, eraomanikult, muidu sauekad seda kõike ei saaks....), suitsuvorste jm. Saan ise lisaks imeheadele asjadele ka aimu, et minu nõudmised erinevate asjade puhul on ikka ja jälle õiged! Saaks sellest ka ametnikud aru, oleks see riik tõesti selline, kust jalga nii kergesti ei lastaks!


Mõnus vaade! ja isegi pinke leidub, mis ka ääretult oluline! Kas ka kaugemal ja kui palju, seda ma ei tea....








Kuidas edasi? Millal asjaomased rattahoidla ümber toimetavad?

**********************************

22. 09. 16

FB -Erik Tukmann.


Selle rattaparklal (kui ta on jaamas ainus) üks ohuriske tõstev omadus on, et sunnib teistest suundadest tulevaid rattureid mitmeid kordi rattaga raudteed ületama + veel vähemalt 2-4 korda tiheda liiklusega autoteed ületama. Selle roosa ratta ja rattakiivri omaniku ema on kindlasti teinud õige valiku, kui ei luba ratast rattaparklasse viia. Ega Sauel ei jää muud üle kui rattahoiukohti juurde teha koos ER-ga ja soovitavalt võimalikult perroonile lähedale.


Anna minna. Kuigi selles osas, et kõik halvasti või valesti pole nõus. Selle projektiga (või üheaegselt sellega teisest allikast) tekkis Tõkke tänava veerde rada millest olen pikalt puudust tundnud. On sinnapoole sageli asja aga seda kurvi nii jala kui rattaga oli ilma kõnniteeta päris nõme läbida. Sealtpoolt tulijatele ja sinnapoole minejatele on ju parkla (auto osa kindlasti) väga heas kohas. Autode koht ei ole kindlasti otse perrooni veeres ega haljasalade kukil või asemel. Lihtsalt tuleb rattahoiukohti (katusega) juurde teha ja ohukohad likvideerida. Pealegi ega siis rattahoiukohad sobi ainult rongijaamadesse. Rootsis Vallentunas olid ka bussipeatused juba ammusest (foto 2009) rattahoiukohtadega varustatud. Muuseas mõned meetrid eemal dubleerituna katusega mõlemal pool raudteed igal kergtee otsal. Autod aga juba kaugemal põõsaste taga.


Sama jaam vaatega perroonilt teisele poole. Ratturid panevad ratta katuse alla ja lähevad siis üle raudtee minimaalset vahemaad läbides perroonile. Fotolt on näha, et kasvanud rataste hulga prognoosiga (ehitatakse infrastruktuurile osi juurde ja enamasti tuleb kasutajaid mingi aja jooksul 30-40% juurde. Hollandlased vähemalt teatud juhtudel arvestavad sellise kasvuga) pole ka rootsis ideaalselt hakkama saadud


***********************************************************

 

Sunday, September 11, 2016

Kehras konverentsil


Eks vahel ole vaja ka aega viita!


Aegviidu rongis oli aga meeldivalt palju sõitjaid. Suur osa neist välismaa tudengeid, kes sõitsid Aegviitu seenele! Väga huvitav, kuidas neil läks?




Kuskil oli aga ka rattaüritus, nii et taas oli rattaid päris palju. Mingit erirongi (DR) aga näha ei olnud!?






Kehra. Toimus kohaliku MTÜ poolt korraldatud konverents raudtee teemadel. Ettekanded olid ülihead (vaid majandusest ja numbritest oli kuivavõitu)! Ja kuigi need kestsid 45 minutit, jäid need isegi liiga lühikeseks. Näiteks keskkonnaga seonduv oli äärmiselt põnev! Ja igast ettekandest oli palju kõrva taha panna.






Jaam on väljastpoolt päris kobe, seestpoolt aga vajab kõvasti tegemist. Puhvet oli siiski super!









Vahepeal aga käisin väljas suitsutundi pidamas ja vaatasin ringi. Hea, et Kehraski tegeletakse olude parandamisega. Samas aga küsiksin, miks peab suured rahad kulutama bussiootepaviljonile, samal ajal kui jaama tahetakse teha ootesaali? Ning järjekordselt saab siis olema kaks asja omaette, ning pole lootust ka ühisele infole?
Üllatav oli aga, et olemas WC-d!























Mingid rongivagunid lähevad kuhugi!



























Küll oli aga hea tunne saada mitmel korral kinnitust oma ideede õigsusele. Sellisena peaks meil kulgema VB ja RB. Paraku, kellegi rahakott vajab täitmist ja kõik tehakse risti vastupidi õigetele variantidele.





Peale konverentsi suundusime väikesele lõunale. 
Väike peatus Silvi Vraidi pingi juures.






Meie ametnikele oleks selliseid koolitusi vaja. Tase on ikka kohati äärmiselt nõrk! Suurimad tänud, Anne Oruaas jt! 
 
*****************************************************************
 

Monday, September 12, 2016

Aegviidu matkarada 3.


Ennäe, Aegviidus rattahoidla ka valmis! Pani imestama, et isegi seekord on kaks asja ühes kohas, s.o. siis hoidla ja istepingid! Tõsi küll, ei mingit katusealust matkajatele ega rongiootajatele. Mis edasi? 

2012.


2016.



Kuigi eelistasin, et rattahoidla oleks parkla juures, siis teatud mõttes siin pole ka paha. Vaiksem, vähem müra ja autode heitgaase. Kuid taas tekivad küsimused ja ei mõista mina, miks tahetakse ikka ka tulevikus iga asja jaoks oma hange teha? Nagu ka ei mõista, miks selle raames ei suudetud infot ühte kohta koondada? Kas tõesti ei suutnud taas koostööd teha MKM, Eesti Raudtee, KIK, vallavalitsus, Maanteeamet? On soov lihtsalt euroraha ära kulutada?



Juba külastajadki kohal. Muide, Aegviidu popp koht ja võiks olla kordi popim. Hommikul sõitis Aegviitu suur grupp välismaa studente, seenele. (Eile, 13. 09, muide, sõitis Aegviitu mitusada kooliõpilast, seega mul jällegi õigus - paaril vanal nostalgiarongil oleks vägagi mõtet erireiside tarbeks!).

Mida aga taas ei mõisteta, on sõiduplaan! Vähemalt osadel Taru kiirrongidel tuleb sisse viia Aegviidu peatus, just neil, millele saab Aegviidus ümber istuda eesõitvast piimarongist ja tagasisuunas siis vastupidi. Seda enam, et "kiirelt ja mugavalt kohale" ei kehti vaid. suuremate linnade vahel sõitmiseks, vaid ka populaarsesse puhkepiirkonda pääsemiseks. Millal ükskord hakatakse aru saama? Seni seda kuidagi ei paista!










Mis siis Aegviidus valesti? 
Mitte ükski infotahvel pole jõudnud parkla juurde. Kas loodetakse, et 10 aasta pärast saab uued KIK-i rahad? Igatahes "matkarada" toimib endiselt!


 
Ootekoda koos kogu infoga peaks olema siin. Mitu reaalaja infotahvlit Aegviitu plaanitakse? Sauele kaks, Aegviitu kolm? Siia saanuks koos rattahoidla katusealusega teha ka uue ootekoja. Uue selles mõttes, et praegune bussiootekoda lagunemas ja sellest ei piisa. Siia, parkla Nelijärve-poolsesse otsa peaks tiooma üle ka Tallinna-suuna bussipeatuse. See asub nüüd hoopis kaugel ja siiatoomine tähendakski, et saaks ühe ootekoja teha nii bussi- kui rongiootajatele, matkajatest rääkimata. Miks seda seekord ei tehtud? Kas üks puidust ootekoda ja tükike asfalti käis üle jõu?









Kui aga kaasaks mõne puidufirma? Koostöös töötaks välja ootekoja lahenduse koos infostendide ja muuga ning lubaks ettevõttel ennast selle ootekoja seintel reklaamida?



Või on äkki see "reaalaja infotabloo"? Paraku ma ei saanudki infot, kas ja millal saab siit bussiga Nelijärvele. Kas tõesti arvatakse, et see kleeps on nüüd jätkusuutlik bussitransport?



Infostende leidus ka nurga taga!







Rongid aga õnneks vuravad....


Isegi Nelijärvel on sõitjaid, kuigi võiks olla kordi rohkem! Piisava mõtlemisvõime juures!




















Tulge puhkama Aegviitu, Nelijärvele, Kõrvemaale. Rongiga!

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar