Thursday, April 2, 2015
Kas võeti kõik head ettepanekud arvesse?
Aitäh pildi saatjale!Võtame kõik head ettepanekud arvesse
Elroni vastus Marju Himma artiklile “Elroni pikalt seatud ader on ikka rajalt maas”, 15.04.14, ERRi uudisportaal
Võtame kõik head ettepanekud arvesse
Teisipäeval ilmus ERRi uudisteportaalis toimetaja Marju Himma arvamusartikkel, mis sisaldas mitmeid häid ettepanekuid, mida plaanime arvesse võtta. Samas: võrreldes aasta algusega on ader väga ilusasti vaos. Rongid sõidavad, nad on kiired ja mugavad.
Hiljutine ajutine sõiduplaanimuudatus viskas adra hetkeks vaost välja, kuid tänaseks on künnitöö taastunud. Olen täiesti nõus väidetega, et teavitustöö ajutise sõiduplaanimuudatuse osas oleks pidanud algama varem ning toimuma veelgi laiemalt.
Me jõudsime suurele osale reisijaist muudatusest teada anda, tegime seda oma kodulehe ja rongipeatuste infostendide kaudu ning võtsime nende klientidega, kes olid piletit ostes meile oma e-maili jätnud, otse ühendust. Iga reisijani me kahjuks siiski ei jõudnud. Mis samas on loomulik ja paratamatu.
Sest kuidas jõuda iga reisijani, kui pileti ostnud inimesele on vaja teatada midagi ootamatut? Paljud inimesed igapäevaselt uudiseid ei jälgi, samuti on loogiline, et sage rongireisija ei käi pidevalt me kodulehel uudistamas, et ega ometi sõiduplaan muutunud pole… Kuigi vahel paratamatult on.
Kasutame siinkohal võimalust ja kutsume üles liituma meie teavitussüsteemiga. Elroni kodulehel on võimalik liituda oma e-postiaadressiga meie teavitussüsteemiga ja nii saab rongisõitja alati kiire ja kohese info tekkinud eriolukordadest.
Samas koorus Marju Himma artiklist välja mitu lahendamist vajavat murekohta. Esiteks, tasuta WiFi. Uskuge või mitte, kuid tegelikult pidid Elroni rongid olema esimesed Euroopas, kus on tagatud rongiülene tasuta WiFi LTE ehk 4G võrgu kaudu, vastavad seadmedki pandi juba tehases rongidele peale.
Kahjuks selgus, et eestimaalased on väga agarad veebikasutajad ning veebiliikluse maht ületas ka kõige optimistlikumad prognoosid. Ühesõnaga – olukorras, kus rongis vaadatakse HD-kvaliteedis videosid ja telesaateid või tarbitakse muud lairibale sobivat sisu, on Euroopa mõistes eeskujulik avalik teenus jäänud kesiseks.
Kuid meil on juba käsil arendustööd ning usutavasti on aasta teiseks pooleks kõikidel pikamaaliinidel olemas uuendatud WiFi võrk, mis kindlustab rahulolu tänaste tarbimismahtude seas.
Teiseks, rongis oli kitsas. Siin on minu meelest areng silmaga märgatav (ja seda kinnitab ajakirjanik ka oma artiklis: „Jah, nüüd aprillis tuli rongile üks vagun juurde, napilt mahuvad kõik istuma.“). See olukord paraneb lähiajal veelgi – meil on veel kaks tellitud rongi tehasest kätte saamata.
Uute rongide lisandudes oleme kohe ka populaarsematele väljumistele istekohti lisanud, oleme alates veebruarist järgemööda pikendanud kõiki tipptunni väljumisi, kus nõudlus on ületanud istekohtade arvu rongis.
Kahe nädala eest laekusid meile järjekorras 17. ja 18. diiselrong meie 20-koosseisulisest pargist ning sellest esmaspäevast said pikemad rongid igapäevaselt näiteks 17:34 Tallinn-Viljandi ning 8:51 Viljandi-Tallinn rongid ning 16. aprillist pikenevad igapäevaselt 13:20 Tallinn-Viljandi ja 7:35 Viljandi-Tallinn rongid.
Tartu liin on aga üks populaarsemaist ning seal me reageerime kitsaskohtadele mitmel moel – nii oleme uues, 1. juunist kehtima hakkavas sõiduplaanis kahekordistanud Tartu tavaliini väljumiste hulka, mille tulemusena hakkab tipptunniti pealinna ja heade mõtete linna vahel ühendus olemapea iga tunni järel.
Kolmandaks. „Kui alguses püüavadki inimesed üleriideid nagisse riputada, siis umbes 20 minutit enne Aegviidu jaama panevad kõik riideid tagasi selga, sest mingil põhjusel läheb siin järsku väga külmaks külm/palav,“ kirjutas Marju Himma. Meie rongidel tehakse regulaarselt ettenähtud hooldustöid ja kõik need korrad on kinnitanud, et rongi kliimaseadmed töötavad hästi ja tõrgeteta.
Andrus Ossip
Elroni juhatuse esimees
Kuidas tundub?
******************************************************************************************
Tuesday, April 7, 2015
Vildakas vaatevinkel.
Tänan, kodanik!
Päris tore on, kui avaldatakse arvamust ka Haapsalu raudtee kohta.Olen ikka öelnud, et igast arvamusest on võimalik midagi kasulikku välja noppida.
Mõned läänemaalased arvavad, et kui taastatakse Haapsalu-Riisipere raudtee lõik, siis hakkab seal piirkonnas elu kihama. Paraku ainult raudtee taastamisega sealse piirkonna elu-olu ei parenda ega ettevõtlust juurde ei tekita. Hetkeseisuga on Riisipere-Haapsalu raudteetamm isegi sealsele piirkonnale kasulikum, kuna läbi selle teelõigu läbivad matkajad (enamasti jalgrattaga matkavad kodanikud) saavad tutvuda tolle piirkonna elu-oluga. Ise olen läbinud jalgrattaga seda raudteetammi ainult ühe korra. Mida huvitavat ma seal piirkonnas kohtasin (2014.aasta suvel)?
Silma hakkas see, et hetkeseisuga ei ole enne Palivere midagi atraktiivset, kuna kohalikega suheldes sai selgeks see, et Palivere ümbruses plaanitakse/on plaanitud rajada/rajatakse midagi ka tervisesportlastele. Teiseks heaks ning huvitavaks kohaks on Taeblas asuv Ants Laikmaa majamuuseum ning siis tuleb Haapsalu linn oma iseärasustega. Ühesõnaga matkaja seisukohast on raudtee parem variant, iseasi kas ka kohalikele elanikele, sest bussid sõidavad palju tihedamini ja ka bussipeatusi on rohkem ning inimestele lähemal.
Päris tore on, kui avaldatakse arvamust ka Haapsalu raudtee kohta.Olen ikka öelnud, et igast arvamusest on võimalik midagi kasulikku välja noppida.
James Dalton (USA) Augustibluusil.
Et paremini süveneda teiste arvamustesse, tasub neid lahata tsitaatide kaupa (sinisega, nagu ikka,tsitaadid).
Hästi huvitav on lugeda ajaleheartikleid, kus kirjeldatakse Haapsalu-Riisipere raudteelõigu kasulikkuse või kahjulikkuse kohta. Selle tarbeks loodi isegi Riigikokku oma toetusrühm, et antud raudteelõiku taastada. Toda olukorda vaagides tekkis mul laiale ringile hästi huvitav küsimus: "Miks ei ole pikki aastaid tegeletud antud probleemi analüüsimise ja kasutegurite arvutustega?"
Vahemärkusena mainin, et Riigikogu rühm, mis oli olemas ka eelmises koosseisus, tegeles asjaga väga vähe. Rohkem oli see linnukese pärast ehk et propagandaks. Silmas peeti võimalust lõigata poliitilist profiiti (valijate ehk inimeste elu-olu arvelt). Et inimesed on õppinud seda juba läbi nägema, siis nendel valimistel näitas see pigem ära, et asjadega peab tegelema südamest. Hääli, mis rühma juhile anti, oli vähe, oodatust palju vähem. Küllap oli põhjuseks näiteks seegi,et rühma juhi FB lehekülg, mis "õitses" vaid tänu HRT toetajatele, kiratseb. Miks kiratseb? Sest just nimelt ei tehtud sedagi südamest! Ainuüksi see, et konto looja ei suvatsenud rohkem kui aasta jooksul vastata mitte ühelegi toetajale, näitab ära tegeliku huvi, õigemini selle puudumise!
Vahemärkusena mainin, et Riigikogu rühm, mis oli olemas ka eelmises koosseisus, tegeles asjaga väga vähe. Rohkem oli see linnukese pärast ehk et propagandaks. Silmas peeti võimalust lõigata poliitilist profiiti (valijate ehk inimeste elu-olu arvelt). Et inimesed on õppinud seda juba läbi nägema, siis nendel valimistel näitas see pigem ära, et asjadega peab tegelema südamest. Hääli, mis rühma juhile anti, oli vähe, oodatust palju vähem. Küllap oli põhjuseks näiteks seegi,et rühma juhi FB lehekülg, mis "õitses" vaid tänu HRT toetajatele, kiratseb. Miks kiratseb? Sest just nimelt ei tehtud sedagi südamest! Ainuüksi see, et konto looja ei suvatsenud rohkem kui aasta jooksul vastata mitte ühelegi toetajale, näitab ära tegeliku huvi, õigemini selle puudumise!
Mõned läänemaalased arvavad, et kui taastatakse Haapsalu-Riisipere raudtee lõik, siis hakkab seal piirkonnas elu kihama. Paraku ainult raudtee taastamisega sealse piirkonna elu-olu ei parenda ega ettevõtlust juurde ei tekita. Hetkeseisuga on Riisipere-Haapsalu raudteetamm isegi sealsele piirkonnale kasulikum, kuna läbi selle teelõigu läbivad matkajad (enamasti jalgrattaga matkavad kodanikud) saavad tutvuda tolle piirkonna elu-oluga. Ise olen läbinud jalgrattaga seda raudteetammi ainult ühe korra. Mida huvitavat ma seal piirkonnas kohtasin (2014.aasta suvel)?
Silma hakkas see, et hetkeseisuga ei ole enne Palivere midagi atraktiivset, kuna kohalikega suheldes sai selgeks see, et Palivere ümbruses plaanitakse/on plaanitud rajada/rajatakse midagi ka tervisesportlastele. Teiseks heaks ning huvitavaks kohaks on Taeblas asuv Ants Laikmaa majamuuseum ning siis tuleb Haapsalu linn oma iseärasustega. Ühesõnaga matkaja seisukohast on raudtee parem variant, iseasi kas ka kohalikele elanikele, sest bussid sõidavad palju tihedamini ja ka bussipeatusi on rohkem ning inimestele lähemal.
Artikleid on ikka huvitav lugeda, eriti kui neist on midagi õppida.
Jah, miks ei ole tegeldud probleemi analüüsimise ja arvutustega?
Esiteks, on küll, aga vähe. Teiseks, Rein Riisalu juhtimisel tehtud uuring suhteliselt asjalik ja vabalt kättesaadav. Tõsi küll, see uuring ei olnud nii põhjalik ja jättis arvestamata väga paljud nüansid. Üks suuremaid on üritused. Uuring tõdes, et raudtee pole finantsiliselt tasuv, küll aga on seda sotsiaalmajanduslikult. Nagu terves Eestis. Ometi küsiks minagi riigi käest, miks siis pole asjaga tegeletud ligi 20 a piisavalt? Ükskõiksusest!
Kui aga uuringus oleks arvestatud ka üritustega, oleks pilt hoopis teine. Olen sellest korduvalt kirjutanud, seepärast ei ole mõtet kordama hakata. Igal kodanikul on olnud võimalus lugeda, kaasa mõtiskleda, vaielda jne. Aga nagu näha, võid kirjutada niipalju kui tahad, osade inimesteni see ei jõua. Just asja sisu. Seda enam, et ei tohi näha vaid matkajaid, vaid on taibata ka seda, mida vajab kohalik elanik! Turbas, Ristil või ükskõik millises teises asulas ei ole kõiki teenuseid. Kohalik, lisaks tööle ja koolile (jah, Läänemaal jm on ka lapsi!), peab sõitma asju ajama võimuud nii Haapsallu, Keilasse kui Tallinna. Mitu bussi sõitis enne asjaga tegelema hakkamist Haapsalust Keilasse? Kardan, et Sa ei tea seda. Nagu ei tea ka palju, palju muud kohaliku elu-olu kohta.
Kui Riisiperest Haapsaluni leitakse vaid Paliveres "midagi" ja üks muuseum, siis on see pealiskaudsus. Selleks, et aru saada, mida seal leida on, tuleb korduvalt sõita, nii rattaga kui autoga. Istuda tunde arvutis, otsides infot. Suhelda kohalikega ja omavalitsuste jt ametnikega, matkajatega, töötajatega, klientidega, patsientidega. Võrrelda olukorda muude piirkondadega just rongiaknast. Jne jne.
Eriti suvisel ajal, kui paljudel inimestel on puhkuste aeg, harrastavad osad eestlased ja- turistid matkata jalgratastega. Eelpool kirjeldatud piirkonnad on väga atraktiivsed matkapiirkonnad. Nendes piirkondades on olemas omad iseärasused, mida tahaks korduvalt külastada. Samas on need piirkonnad ka paremini varustatud ööbimiskohtadega. Iseasi, kas ka ööbimishinnad on eestlastele meelepärased?
Teisest küljest sellist matkahooaega on aastas võib-olla maksimaalselt 5 kuud. Seega jääb järgi ca 7 kuud, kus antud raudteelõigu kasutamist nii suures mahus ei toimu. Kas antud juhul on ikka raudtee taastamine kasulik?
Mina isiklikult leian, et eelkõige peavad raudteetammi juurde jäävad külad ja asulad suutma oma piirkonnad muuta atraktiivseks. Mis kasu on raudtee taasatamisest, kui inimesed ei lähe nendesse piirkondadesse isegi bussiga- või autoga reisides? Eelkõige peab riik suutma Eestis tekitada ettevõtluskliima, mis soodustab väikeettevõtlust.
Teisest küljest sellist matkahooaega on aastas võib-olla maksimaalselt 5 kuud. Seega jääb järgi ca 7 kuud, kus antud raudteelõigu kasutamist nii suures mahus ei toimu. Kas antud juhul on ikka raudtee taastamine kasulik?
Mina isiklikult leian, et eelkõige peavad raudteetammi juurde jäävad külad ja asulad suutma oma piirkonnad muuta atraktiivseks. Mis kasu on raudtee taasatamisest, kui inimesed ei lähe nendesse piirkondadesse isegi bussiga- või autoga reisides? Eelkõige peab riik suutma Eestis tekitada ettevõtluskliima, mis soodustab väikeettevõtlust.
Selline arvamus kujunebki siis, kui sõita trassi läbi ainult ühe korra. Tõepoolest, igati nõus, et on kohti, mida tahaks külastada rohkem kui korra. Näiteks seesama Laikmaa Majamuuseum. Kas aga on hea selleks iga kord sõita selleks rattaga ühte ja sama teed ligi 80 km? Kui palju jääb siis selle või ükskõik millise "objekti" külastamiseks aega? Kas pole hoopiski lihtsam tulla rongiga Taeblasse ja sealt rattaga edasi minna? Muidugi on! Eriti siis kui tullakse perega, laste jaoks on mitukümmend kuni sada km liiast! Eriti kui sõidad tunde, aga kohapeal saad olla vaid tunnikese! SEE ongi oluline. Rong võimaldab ratastega tulla LÄHEMALE sihtkohale ja võita aega väärtuslikuma jaoks. Puhkamise ja tervise jaoks. Tuled sa siis Virtsu, Hiiumaale, Vormsile, Dirhamisse või mujale. Tulla Dirhamisse Riisperest rattaga, kui oled juba trassil korduvalt sõitnud, on sama probleem. Ja Nigulast Dirhamini on veel palju maad. Matkaja ei pruugi Riisiperest Dirhamini vahemaad isegi ühe päevaga läbi sõita. Ja kui sõidabki, siis pole aega märagat vahepeal rohkemat kui MISKIT! Selline matkamine kaotab mõtte, parema meelega istutakse autos ja tervisest pole juttugi!
Jõutakse ööbimispaika. Eks hindasid ole mitmesuguseid. Küsimus on pigem palgas, mitte hindades. Ja eks ka majutusasutused peavad ellu jääma. Kohati on hinnapoliitika õnneks üksjagu paindlik. Ja lageda taeva alla ei jää vast keegi. Suurürituste ajal on muidugi probleeme, seegi näitab, et potentsiaali on küllaga.
Jah, enamus matkajaid sõidab suvel. Muul ajal aga sõidavad päevast päeva selle asemel õpilased. Nii kohalikku kooli, sh ka gümnaasiumitesse, mida Turbas enam ei ole ja peagi ka Taeblas. Vähe sellest, sõidetakse ka ülikooli-kutsekooli, nii Tallinna (rongi puhul võiks iga päev sõita, selle asemel, et kallist majutust otsida), Tartusse, Haapsallu, kui mujale. Nagu ka Rakverest, Tartust jm Haapsallu, Noarootsi Gümnaasiumi kui mujale.
Jutt, et inimesed ei lähe Lääne-Eestisse isegi autoga, on bluff. Huvitav, millega siis tulevad need tuhanded puhkajad? Kas Mikk on uurinud üritustest osavõtjate arvu või ööbijate arvu? Kindlasti mitte. Asjatundlikkus tähendab seda, et kodaniku head mõtted ei muutu vildakaks. Kelle jaoks muuta oma külasid ja piirkondi atraktiivseks? Külastajate ehk klientide jaoks. Kas on mõtet seda teha, kui külastajad ei saa kohale sama mugavalt nagu Taevaskotta, Aegviitu, Soomaale, Kurtna järvedele, Piusale? Küllap on mõtet!. Ainult et majanduslikult suhteliselt ebaotstarbekas. On ju raske hoida "atraktiivsust" kui kämpingus, kõrtsis, spaas, tervisespordiradadel on külastajad võimalik näppude peal võimalik kokku lugeda! Ei saa olla asjad tulemuslikud, kui pole kliente! Sellest peaks olema võimalik aru saada. Ja kui NIIPIDI tõde paista lasta, siis tekib ka arusaam, miks on rongi vaja! Õigeid mõtted saab väljendada vaid siis kui asjale õigest küljest läheneda!
Praegust olukorda vaadates on Riisipere-Haapsalu raudteelõigu taasatamine või mittetaasatamine mitteoluline vaidlusteema. Palju olulisem ja kasulikum vaidlusteema peab Riigikogus olema, et kuidas taastada ettevõtluskliima, mis soosib väikeettevõtlust. Siiani on tegeletud ainult väikeettevõtluse väljasuretamisega, eriti just maapiirkondadest.
Ei saa nõustuda ka selle väitega, et tänu raudtee puudumisele, on hakanud sellest piirkonnast väljarändama. Inimeste liikumine maapiirkondadest väljamaale või linnadesse on tingitud eelkõige ikkagi töökohtade puudusega ja elukallidusega, mida on näha ka väikekaupluste hindades.
Ei saa nõustuda ka selle väitega, et tänu raudtee puudumisele, on hakanud sellest piirkonnast väljarändama. Inimeste liikumine maapiirkondadest väljamaale või linnadesse on tingitud eelkõige ikkagi töökohtade puudusega ja elukallidusega, mida on näha ka väikekaupluste hindades.
Väljarändest rääkides peab tõdema, et otse loomulikult ei ole raudtee võluvits! Väljarände põhjuseid on hoopis rohkem, üks oluline neist on inimlikkuse asendumine bürokraatia ja kabinetliku mõttelaadiga. Sest just asju mittenägevate inimeste jaoks on see raudtee olnud 20 a mitteoluline. Ei saa parandada ettevõtluskliimat ilma klientideta. Nagu pole ka väikekaupluste hindade kujunemises ainuke faktor klientide vähesus. Neidki põhjuseid on hulga rohkem, kasvõi see, et ettevõtted, sh hulgilaod, käituvad väikepoodide suhtes üleolevalt, võrreldes suurte marketitega. Ja marketite rohkus omakorda vähendab klientide arvu (ruutmeetrite kohta) kordades! Mitu suurt kaubamaja-kauplust on Haapsalu kesklinnas kokku kogunenud?
Olen kodaniku mõtetega nõus, et väikeettevõtlust on pigem suretatud! Selle edendamine ja arendamine nõuaba aga samuti võimalust inimestel nendeni jõuda. Nii kliendina kui töötajana.
Ja ometi on raudtee puudumisel suur osa väljarändes. Nagu ütlesin, mis mõtet on midagi teha, kui kliente ei tule piisavalt? Sama kaugelt (ajaliselt) sõidetakse sadade ja lausa tuhandete kaupa Tallinna tööle. Raudtee võimaldaks seda teha sama hästi, kui Raplast, Tapalt jm.Ning mitte ainult Tallinna, vaid ka Sauele, Keilasse jm. Nii vähenebki mure töökohtade pouudusega.
Kui need väited pole piisavad, siis tekita huvi ja loe, mida arvavad asjast Aidi Vallik, Mihkel Mutt, Tõnis Palts, Jaanus Karilaid, Urmas Sukles, Urmas Espenberg ja veel kümned asju nägevad ja mõistvad inimesed. Isegi Kalev Kallemets sai asjadest juba natuke aru, peale seda kui ta tegi ettepaneku Riigikogus kaaluda üleüldist reisiveo likvideerimist. Küllap sai aru, et see mõtegi üksi on riigile kahjulik, kodanikule seda enam.
Ma loodan, et rohelise mõttelaadiga inimesed näevad asju ikkagi asjalikuma pilguga, kuigi oma seisukohti ei julge nad põhjendada isegi televisioonis mitte. Nojah, on ju imelik nõustuda väitega, et toetame, aga 10 või 20 a pärast!?
Ja mitte ilmaasjata ei ole ma oma päevikus 3 aastat püüdnud elementaarset selgeks teha. Õnneks on neid, kes aina rohkem asju mõistavad, tulnud kamaluga juurde, pole siis ime, et Haapsalu raudtee pole enam emotsioonide, vaid just argumenteerituse pärusmaa. Aga nagu võib veenduda (ka ajalehtede pläralates), on neid, kes nägijaks pole saanud, veel küllaga. Järelikult pean ikka ja jälle veenma, selgitama, argumenteerima, põhjendama. Ja igast kriitikast on kasu, nagu ka kodaniku mõtetest. Kahjuks aega enam ei ole! ON AEG muuta riik selliseks, nagu on rahvale - kodanikele - vaja! Ja selle nimel peab iga kodanik vaeva nägema!
*************************************************
55 kommentaari:
Võimatuid asju pole olemas, mõne asja teostumiseks tuleb lihtsalt veidi vaeva näha. 516T ja 571T muudetud näidisgraafikud, kus on samaks jäetud Laagri peatuse ajad (arvestamaks Pääsküla-Padula ühe rööpmepaariga lõiku). Eelmistele rongidele „tagant sisse“ ei sõida.
516T Keila 8:00 Saue 8:07 Laagri 8:12 Nõmme 8:17 Tondi 8:21 Lilleküla 8:24 Tallinn 8:27 (eelmine rong 514T jõuaks 8:13 ehk 14 minutit varem)
571T Tallinn 18:07 Lilleküla 18:10 Tondi 18:13 Nõmme 18:17 Laagri 18:22 Saue 18:27 Keila 18:34 (eelmine rong 569 jõuaks 18:25 ehk 9 minutit varem)
Jätke teine Narva rong alles. Ei, seda ei pea ilmtingimata iga päev liikluses hoidma, vaid reedeti. Te ei kujuta ette milline trash ja hakkliha hakkavad seal selles ainsas rongis sündima. Kui Edela rongis polnud vaba sentimeetritki, kui kõik hakkavad oma kottide ja jalgrattastega rongile peale tormama......
Juunist 377/378 käiku iga päev, eriti pühapäeva silmas pidades.
Valga suuna rongidega on vaja sõita ka väiksematesse peatustesse teisel pool Tartut, rohkem kui tunnised vahed ümberistumisele ei ole kuidagi mõeldavad.
Mõnel kiirrongil tagada ka peatus Aegviidus, ümberistumiseks elektrirongidele.
Õhtune Rakvere rong vähemalt Kiviõlini.
Pärnu rongid ilma ümberistumiseta, et tagada tihedam sõiduplaan ja võimalus Pärnusse sõitmiseks ka Keavast jt peatustest.
Tartusse lisad Tallinnast rong kella 10-11 vahel.
Piusale rong ka päevasel ajal (kiirrongina) ja tagasi. Matkajaid palju.
Jälgime olemasolevate Narva rongide täituvust Rakvere-Narva lõigul ning kui antud näitajad õigustavad 161-istekohalise rongi igapäevast liinileandmist, siis on meil võimalik esitada ettepanek riigile kella 19:00 Tallinn-Narva väljumise tellimiseks.
Muutnud olete seda, et 08:40 saabumisega Aegviidu-Tallinn ja 09:10 saabumisega Aegviidu-Tallinn on mõlemad käigus igapäevaselt, samas kui 10:08 on käigus vaid tööpäeviti ning puhkepäeviti tekib sinna kahetunnine auk (09:10 ja 11:18), mis on isegi suurem kui enne 1. jaanuari, kui rongid saabusid 09:30 ja 11:15, kuid selle vahega, et seal vahel sõitsid siis ka kaks diislit, mis nüüd enam Raasikul, Arukülas ja Lagedil ei peatu. Samas on Kehra inimestel võimlus kasutada alates 1. juunistki diislit saabumisega 09:48. Seega peaks jääma plaan nii, nagu enne viimast muudatust oli, et 09:10 on tööpäevane, kuid 10:08 igapäevane.
Lisaks jääb veel silma 15:30 paiku väljuva Tallinn-Aegviidu väljumise ärajätmine, mis taastab ligi kahetunnise augu, mis oli enne 1. jaanuari (väljumised uue plaani järgi 14:42 ja 16:22).
05:52 Talinn-Aegviidu peaks väljuma igapäevaselt, selleks et ka puhkepäeviti saaksid Aegviidu liini inimesed sõita Tartusse. Kui praegu on võimalus sõita hommikul Ülemistele, et esimese Tartu rongi peale ümber istuda, siis 1. juunist see võimalus kaob, kuigi iseenesest Tartu rongi varasem väljumine on positiivne. 05:52 Tallinn-Aegviidu reis saab olema ka puhkepäeviti täiesti tühi, seega ei tohiks see palju muuta, kui ta paaril päeval nädalas lisaks tühi on.
Küll pisiasi, kuid siiski: 13:25 Tallinn-Aegviidu väljub uue plaani järgi 13:48. Tegelikult peaks see pigem just varem väljuma, kuna inimesed ootavad seda rongi praegugi juba 12:30-st alates. Seda takistaks küll arvatavasti nn lõunapaus.
Õhtune Tallinn-Rakvere ja hommikune Rakvere-Tallinn peaks kindlasti olema pikendatud vähemalt Jõhvini või Kiviõlini.
Viimane Tartu-Tallinn võiks väljuda vähemalt pool tundi ja viimane Tallinn-Tartu vähemalt tund aega hiljem. 16:52 ja 17:16 Tartu-Tallinn saabumiste vahel võiks olla suurem vahe.
Varahommikune Jõgeva-Tartu on väga positiivne nähtus, kuid 10 minutiga ei jõua enamus inimesi rongijaamast siiski tööle.
Kagusuund:
Päeval ja õhtul lõppjaamades tühjalt seisvad rongid võiksid teha mõne kiirliini Tartusse ja tagasi vastavalt peatustega näiteks Tartus, Elvas, Valgas/Tartus, Põlvas, Koidulas. Tasuks kaaluda Tartu-Elva liini taastamist.
Valga suunalt ei saa sõita väiksematesse kohtadesse Tartu-Tallinna vahel ning puuduvad ka ümberistumisvõimalused.
Edelasuund:
Tallinnast väljuv plaan on hea. Võib-olla see välja tuua, et hommikul ei saa Keavasse ja kella 1 ajal enam Raplast kaugemale.
Tööpäevadel puudub endiselt võimalus väikste kohtade inimestel Tallinnasse saada. 09:05 Rapla-Tallinn peaks saabuma hiljem.
Viimane Türi-Tallinn peaks kindlasti olema käigus igapäevaselt. Pühapäeviti toimub väga suur reisijate liikumine ning eriti suvel soovitakse hilisemaid väljumisi. Selle rongi asemel võiks tööpäeviti olla 07:40 Türi-Tallinn, sest puhkepäeviti pole nii tihedad varahommikused väljumised põhjendatud.
Läänesuund:
Puhkepäevade hommikuti ei saa Riisiperre, samas enne esimest Riisipere rongi läheb juba 2 Paldiski rongi. Ka lõuna ajal läheb kahe Riisipere rongi vahel 3 Paldiski rongi, millest vähemalt üks võiks sõita Riisiperre. 10:25 Tallinn-Keila peaks jääma igapäevaseks.
Õhtul on endiselt kaks Riisipere väljumist järjest (20:10 ja 20:50). 20:50 rong peaks väljuma vähemalt tund aega hiljem. Kuna 20:50 rong on niigi üsna tühi, siis pole ju vahet, kas ta on tühi tund aega varem või hiljem. Inimestele annab see aga lisasõiduvõimaluse.
Positiivne on puhkepäevade varasem Keila-Tallinn saabumine, kuid esimene Paldiski saabumine on siiski päris hiline hommikustele ida- ja edelasuuna väljumistele ümberistumise jaoks.
Lõunaajal on samuti kahe Riisipere vahel 3 Paldiskit, millest vähemalt üks peaks olema Riisipere.
Rakvere rong peaks sõitma aga vähemalt Kiviõlini.
Sõiduplaani koha pealt tasub aga vaadata ka Aegviidu elektrirongide koha pealt. Kui diisel sabas,kas siis on ikka iga elektrirongi puhul mõttekas Kehrast kaugemale sõita? Lihtsalt koguda kilomeetreid ja kulutada energiat? Või kas iga elektrirong ikka peab Mustjõel peatuma? Pigem võiks mõnigi kiirrong peatuda Aegviidus, et inimesteni tuua paremini see imekaunis kant!
Häid ettepanekuid on palju, eks siis näis, kuidas kuuldavõtmisega on.
Edu!
Kui saate toimima lahenduse, et Lelles toimub rongide haakimine, siis tähendab see praeguse sõiduplaani korral ühte lisakoosseisu Pärnu liinile, seega jääb vähem võimalusi mõne koosseisu pikendamiseks?
Parim võimalus oleks ikkagi tagada eraldi Pärnu rongid ning seega üldine tihedam liiklus või muuta Pärnu rongide aegu ja seoseid teistega. Seda enam, et mingil moel ei saa enam hommikul Keavast Pärnusse (Kehtna õpilased jt). Mõtteainet jagub, aga asi täiesti võimalik.
Unknown kommenteerijal head ettepanekud, eriti tuleks jägida ideed mõnel Tartu/Narva rongil taastada Lagedi, Aruküla ja Raasiku peatuste lisamist. Ning seega ka mõne elektrirongi viimist vaid Aegviiduni, mis aitakse ehk hoopiski ühe koosseisu kokkuhoidmise näol tagada koosseisude parem varu.
See on keeruline küsimus - ühelt poolt antud etteheide lõviosa rongi salongiosa (madalamas osas istujad) ei puuduta. Samuti pole meie kogemus elektrirongidega näidanud, et see levinud probleem on.
Aga tõsi on, et pikamaa rongides võib palaval perioodil antud õhuvoog ebamugavaks osutuda. Seetõttu oleme rongitootjale teinud märgukirja, milles nendepoolset kommentaari antud tagasisidele ootame.
http://www.perekool.ee/index.php?id=45838&class=forum_schnell&action=view_post&post=10225965
Minu teada on Kehras kaks peateed. Seega on võimalus lühikese peatuse (10-15 min)korral sõita Tallinna poole ka II peateelt üle pöörangute. Hädakorral saab ka kaubarongid sel lühikesel ajavahemikul lasta läbi mööda vaba pea-või kõrvalteed.
Seda juhul kui elektrirongil pole otsest põhjust Aegviiduni sõita. Ning Mustjõel pole vajadust nii paljude peatuvate rongide järele, Lahinguväljaga muidugi veidi teine lugu.
Teiselt oleks väga hea, kui ka enne 22:37 sõidaks ka rong Tallinn-Rapla liinil. Eeldatavalt siis 21:40 ajal, et ka kaubanduses töötavad saaks hõlpsamini koju sõita.
Tõsi küll, see ei peatu tööpäeviti väiksemates peatustes, aga ehk elab üle. Kuigi vaja seda ka neis...
Õhtul kindlasti saaks lisada. Näiteks 377 sõidaks igapäevaselt Raplani ja tuleks tagasi (leevendaks ka pühapäeviti probleeme) ning läheks uuesti Türile. 379 aga tuleks 378-ga tagasi igapäevaselt. Iseasi on küsimus, kas sellele peale kl 21 piisavalt sõitjaid oleks. Ning hiline rong ka väga vajalik.
Tanel Praakli
Kuhu jääb Riisipere-Haapsalu raudtee?
Hind küll tõuseb, aga sõiduplaanid lähevad kehvemaks. Kas Elron ei leia, et hinnatõusuga peaks kaasnema ka sõiduplaanide paranemine?
Palun lisage oma kodulehele võimalus maksta Krediidipanga internetipanga kaudu.
Tänan Teid ette!
Anne-Ly
Vaadates juunikuu sõidukraafikut, leian sealt endiselt Tallinn-Valga rongi asemel Tartus ümberistumise võimaluse.
Kas asi on minus ja ma ei ole piisavalt pädev Teie kodulehel liiklemisel või on Teie firma midagi tegemata jätnud?!?!
Kordan veel korra ka küsimust: Mis kuupäeval kinnitati uus sõiduplaan?
Kodulehe järgi võib aru saada, et Tartus toimubki ümberistumine. Kuigi hetkel osa ronge on kirjas ümberistumisena, siis tihti sõidab edasi sama koosseis. Uue plaani kohta aga täpsemat arusaama polegi võimalik saada nii viletsa info ja kodulehe tõttu.
Otsing ei näita aga endiselt ümberistumisvõimalust näiteks Valgast Rakkesse sõitmisel!?
Olen aru saanud, et näiteks Pärnusse sõidab ümberistumisega rong sellepärast, et koosseise pole nii palju, kui neid ideaalis olla võiks.
Kas näiteks Pärnu kiirliin või Valga-Võru-Koidula seisavadki rongipuuduse taga?
Oluline on rõhutada, et 1. jaanuarist kasvas üle 50% rongiliikluse maht ning selle edasine kasv olukorras, kus raudtee kasutustasud pigem tõusevad ning riigi rahalised võimalused langevas majandusseisus pigem halvenevad, ei ole realistlik.
Elron teeb tööd, et olemasolevad väljumised oleksid hea kasutatavusega ning seal kus vajalik, tegeleme ka rongide pikendamisega. Oleme aga korduvalt rõhutanud, et aprillikuus toimunud raudteeõnnetus on meilt pikaks ajaks võtnud ühe 4-vagunilise diiselrongi, mis on kindlasti mõjutanud meie võimalusi pakkuda pikemaid ronge.
Küll on meie piletimüügisüsteem üles ehitatud viisil, kus Tallinn-Valga pilet müüakse kahes osas - Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga pilet.
Oluline on rõhutada, et Tallinn-Tartu ekspressrong ei ole seotud ainult Tartu-Valga suunas sõitjatega. Tartu ekspressrongiga on seotud ka meie Narva ja Koidula rongid ning ka läänesuunalt on tulijaid antud rongile, mistõttu on lai hulk reisijaid, kes soetavad oma piletid nö. kahes osas.
Soovitaks uue sõiduplaani voldikuid esialgu mitte trükkida. Hiljem tehtavad muudatused neis ei kajastu ja see pigem tekitab segadust. Rääkimata kuludest uuesti ja uuesti trükkimiseks! Aga on absoluutselt selge, et muudatusi tuleb tänavu palju teha! Kuigi uuel sõiduplaanil päris mitu head asja, siis puudusi väga palju. Ja neist paljude kõrvaldamiseks pole vaja sugugi riigi raha kulutada, pigem asju natuke rohkem läbi mõelda!
Effektiivsem majandamine sobib märksõnaks hästi!
Oluline on rõhutada, et Tallinn-Tartu ekspressrong ei ole seotud ainult Tartu-Valga suunas sõitjatega. Tartu ekspressrongiga on seotud ka meie Narva ja Koidula rongid ning ka läänesuunalt on tulijaid antud rongile, mistõttu on lai hulk reisijaid, kes soetavad oma piletid nö. kahes osas.
Pole siis ime, kui tuleb ühe otsa eest osta kaks piletit ja maksta ka rohkem, et sõitjate arv on kasvanud,
Küsimus Elronile - Miks Tallinn - Nõo pilet tuleb osta kahes osas. 1. - Tartu tsoon ja teine pilet Tartu tsoonis sõitmiseks, kuigi Nõo kuulub Tartu tsooni?
Või Raasikult Tartusse minekuks pole puhkepäeviti hommikul isegi võimalust!?
1. Keava peatus rongile 0041 (sest keavakatel puudub võimalus sõita hommikul Pärnusse ja Viljandisse).
2. Aruküla ja Raasiku rongile 0210. (Sest nende kantide inimestel puudub nädalavahetusel hommikul võimalus sõita kõikidesse Tartu ja kaugema suuna peatustesse).
3. Aruküla ja Raasiku peatus rongile 0222. (sest puudub eelnev vahetu elektrirong).
4. Aruküla ja Raasiku peatus rongile 0221 (sest puudub puhkepäevadel rong 0405, samas muutub tipptunni vahel kam paus liiga pikaks).
5. Sama 0223 (sest puudub rong 0411).
Need oleksid esimesed veaparandused, mis üksiti kasvataks ka reisijate arvu ehk siis piletitulu
http://www.pv.lv/ru/raspisanie_poezdov?from=Valga&stop_from=1&to=R%C4%ABga+Pasa%C5%BEieru&stop_to=460&transfer=&stop_transfer=&date=02.06.2014
Kas Elron vahelduseks võiks ka teha nii, nagu ta pealkirjas lubas? Siia on kirjutatud ainult väga häid ettepanekuid palju kompetentsemate inimeste poolt, kui seda on Elroni juhtkond.
Uues sõiduplaanis on mitmed asjad muutunud paremaks, kuid palju rohkem asju on läinud halvemaks või on halvad asjad jäänud parandamata. Kahju.
Miks kaasaegses rongiliikluses on päeval 2,5h paus...täpsemalt mõtlen läänesuuna sõidugraafikut. Võimalik, et sellel on mingi põhjus, aga igaljuhul teeb see kohati liiklemise ebamugavaks.
Tänud kui leiate aega vastamiseks.
Andrus Metsma - Meie ühe korra piletid kehtivad ainult rongis, millele see on müüdud. Kui kasutatakse järgmist reisi (teise numbriga reis), siis seal on vaja soetada uus ühe korra pilet.
Eestimaa Blogi - Nõo-Tabivere jm. sõitjate arv oleks küll olemas, ent paraku on statistiliselt lõviosa reisijaid eelistama muid marsruute. Tänane sõiduplaan on kompromiss kiirete ühenduste ja võimalikult paljude peatumiste vahel.
Ivar - Eesti Raudtee palvel naaseti 1. juunist rakendunud sõiduplaani Paldiski-Tallinn lõigul vana korra juurde, kus antud peatuste vahel on tagatud 2-tunnine reisirongiliikluse seisak, et võimaldada kaubavedudel päevast liiklemist ning raudtee hooldust.
Maire - Alates järgmise aasta maikuust on kõik Lelle-Pärnu liini rongid alati seotud Viljandi rongidega juba sel viisil, et Viljandisse sõitvast rongist haagitakse Lelles lahti Pärnu sõitev rong ning vastupidisel suunal haagitakse rongid Lelles kokku. Nii kaob ära ümberistumisvajadus. Hetkel ei saa antud korda veel rakendada, sest sealne raudteeomanik peab teostama mõned investeeringud Lelle jaama.
Jüri Poeg - Tänane sõiduplaan on kompromiss kiirete ühenduste ja võimalikult paljude peatumiste vahel. Elron ei ole antud sõiduplaani välja töötanud üksi, vaid kaasati kõik need Eestimaa maavalitsused, kus reisirongid liiklevad.
Andrus Metsma - Riia-Valka liinil teostatakse suvekuudel raudtee renoveerimistöid, mistõttu Riia rong jõuab tavapäraselt hiljem Valka. Kui tööd lõppevad, naaseb rong tavapärasesse graafikusse ning ümberistumine on taas võimalik.
Ivar - 2-tunnine paus tähendab täielikku reisirongiliikluse puudumist, ehk 11:30 kuni 13:30 ei tohi kogu Paldiski-Keila lõigul rongid liigelda. Nii see ka praeguses sõiduplaanis on.
ub30 - Koidula rong on juunikuus kindlasti populaarne, kuna Piusale suunduvad igapäevaselt mitmed kooligrupid. Rattakohti on Elroni rongides ette nähtud 10 ning nende pakkumist me suurendada ei saa. Ei ole see ka mõistlik, et riigivahendeid kasutatakse jalgrataste transpordi tagamiseks.
Kert Martma - Eesti Raudtee palvel naaseti 1. juunist rakendunud sõiduplaani Paldiski-Tallinn lõigul vana korra juurde, kus antud peatuste vahel on tagatud 2-tunnine reisirongiliikluse seisak, et võimaldada kaubavedudel päevast liiklemist ning raudtee hooldust.
Voldikute puhul pidasin silmas seda, et ESIALGU ei oleks neid tasunud trükkida, sest väga palju oleks koheselt vaja teha muudatusi. Kui neid mingil juhul teha ei plaanita, siis loomulikult voldikuid vaja.
Jalgrataste koha pealt tuletan meelde, et nendega matkamine on riigi poolt väga soodustatud ja loomulikult on see oluline ka meie majandusele. Seega peaks riik tagama ka paremad võimalused.
Marko - 20:50 Tallinn-Riisipere väljumine ei leia suurt kasutust Keila-Riisipere lõigul ning kui antud näitajad ei parane, võib antud reis jääda käiku vaid Tallinn-Keila liinile. Elron lisab väljumisi juurde neil liinidel, kus eksisteerib hea täituvus. Riisipere puhul peaks kasutajate arv Keila-Riisipere lõigul olema vähemalt üle 65 sõitja.
Loodusmaterjalid - Kas saate täpsustada, mis kell väljuvas rongis antud juhtum aset leidis. Saame võtta seletuse reisi teenindanud töötajalt.
Lihtsaim on tagada lihtne elektrooniline tablo, mida pidevalt näeksid vajadusel kasvõi kõikide liinide inimesed. Vahel on oluline saada infot isegi Tartu suuna kohta ka siis, kui reisija viibib alles Lääne- Või Edelasuunal.