Tallinn - Narva - Tallinn autotripp 19-20 apr 2015.

 

Monday, April 20, 2015

Tallinn-Narva-Tallinn. 19-20. apr. 2015.

Autoga ringreisule minekuks aitab vahel ka sellest, kui pool teed sõita rongiga. Läksingi. Hommikune kauaoodatud Narva rong, mida Edelaraudtee kuidagi käima panna ei suutnud ja mis ometi mitte ainult vajalik, vaid lausa elementaarne.....

Eesti Raudtee kiitis kuskil oma ohutust, tegelikkus on aga hoopis teine. Seda nägin sellel reisil korduvalt.

Kriitikat on soditud ka postidele. Mida jällegi kuidagi puhastada ei suudeta, aga katusest ma ei hakka rääkimagi. Kui kõik koostatud arengukavad kokku liita, saaks küll vist kõikidele perroonidele varikatused...

Kadrina oli mu sihtpunkt. Jõudsin natuke ringi vaadata, enne kui teised kohale jõudsid. Kadrinas sai siis perroon nagu "kits keset mäge" või kuidas seda öeldaksegi. Seega saan rahul olla vaid umbes poole jagu. Tegelikult ei ole muidugi. Hiljem on siin näha pilt ristmikult ülesõidu juures, kuhu peatus pidanuks tulema. MKM jt on paregu uhked EL-i rahastuse üle, kust tuleb ligi 15 milj eurot bussi- ja rongiliikluse ühildamiseks. Aga mis sest kasu on kui MÕISTUST ei ole!?? KOV tahtis ka peatust sinna, kuhu minagi, aga läks nagu läks. Kas nüüd 15 milj eest nihutatakse perroonid õigesse kohta Kadrinas, Orus, Jõhvis jm??? Muidugi mitte. Ja muidugi ei saa ka reisija istuda mugavalt ümber bussile, vaid ta peab vantsima ja vantsima.....

Vaat selline on arengukavade-riigi tase!

Stendil oli olemas korrektne info muudatuste kohta, ei olnud aga lähijaamadest väljuva ja samal liinil sõitva Peterburi rongi sõiduplaani. Sammuke tagasi, jällegi. Mis siis, et see liin hääbumas, küsimus on suhtlemises

Ülekäikude torutõkked olid suhteliselt normaalsete vahedega ehk et näide sellest, et saab ka natuke mõistlikumalt asju teha.

Parklagi oli olemas, bussipeatust siis aga loomulikult mitte. Küll aga puudub helkurmärgistus parklat ääristavatel torudel.

Õnneks on siingi suudetud aga tagada valgustus mitte kumer- vaid sileklaasidega, selline, mis juhte vähem häirib.

Nukker!

Olemas ka jupike munakiviteed.

Foto: Tõnu.

Foto: Tõnu.

Probleemiks kogu Eesti Raudtee infral on aga hooldus ja lumetõrje. Kui Kadrinas jm oli KOV valmis võtma kõik kulud enda kanda, peaasi, et peatus oleks seal, kus see õigustatud, siis Eesti Raudtee (riik) ei teinud sellest väljagi. Nüüdseks teatas Eesti Raudtee, et tema loobub rongipeatuste (Ühispeatuste) parklate lumetõrjest. Kes peaks seda siis tegema? Pole juhtunud meedias lugema, et sel teemal oleks mingit arutelu või kelle omanduses-halduses need kohad nüüd on!? Hoolimata sellest, et küsimus omandusest ja hooldusest ammu üleval. Kindlasti oleks üks võimalus KOV, sest nagunii on osa alast nende hooldada. Anda need Maanteeameti hallata üle riigi on probleemne, seda enam, et osa asuvad ju valla-, mitte riigiteede ääres.

Üle raudtee. Kahe päeva jooksul ikka mitmed korrad...

Rakvere.

Kaugelt paistab koht, kuhu pidi tulema Sõmeru peatus. Eesti Raudtee hoidis kokku selle pealt, et ei pidanud tegema Auvere ega Soldina perrooni, rääkimata Vaekülast, mille kohta juba eelprojektegi koostati. Aga nii palju raha ehk inimlikkust neil ei leidunud, et teinuks peatuse Sõmerulaste jaoks (ligi 2000 elanikku) ja ümbritesva piirkonna jaoks (teist sama palju).

Kui mitmest tuhandest rahulolematust reisijast riik meil mööda või õigemini üle sõidab? Vähe sellest, tavaliselt ei suudeta isegi selgitada veidigi adekvaatselt, miks peatust ei tehtud ja miks teda ikka veel ei tehta!?

Kabala.

Võimalik, et vaid minu sekkumine hoidis ära järjekordse lolluse, piimapuki ehitamise kõrvaltee äärde. Seda plaaniti, hoolimata "kõlakatest", et jaam võib üldse likvideerimisele minna. Nüüd on peatus täitsa olemas, tõsi küll kõrval bussipeatust ei ole. Aga vähemalt on asukoht igati normaalne, seda enam, et sellises seisus jaamahoone juurde ju poleks peatust mõtet ka teha.

Kahjuks pole ma ka kursis sellega, mida selle ühildamisrahastuse raames ja kus siis ära tehakse. Olen küll korduvalt kirjutanud, et ühekorraga tehes ning suurt pilti silme ette manades, saab ka raha kokku hoida, nii kohe, kui ka aastaid hiljem. Seegi aga on kui vesi hane selga mööda...

Kuskilt tuuakse piima! Ei tea, kas Leedust?

Kahe päeva jooksul igas suunas ülelendavaid hanesid nähes tekkis küsimus, kas kõik maailma haned tulevad meie juurde? Ainus VEEL sobiv looduse kants teel Põhja-Jäämere äärde?

Siin on siis päris hästi näha, mida tähendab nähtav ja "nõuetele mittevastav" foor.  Ühel on puhas klaas ja selge tuili, teises määrdunud ja nõgine, hooldamata ja puhastamat klaas. Mis sest, et mastfoori pildistasin "vale nurga all", ikkagi on näha, kui jamad on lood. Needsamad lood, mille kohta Eesti Raudtee ütleb, et "EI NÄE PROBLEEMI"! No selles ongi probleem, et EI NÄE!

Päris armas bussiootepaviljon! Miks selline ei võiks olla näiteks ka Kabalas parklas? Isegi matkaja saaks hädakorral vihmavarju minna!

Jõudsime Uljaste järve äärde, kohta, kuhu ammu tahtsin minna, aga nüüd siis selle vähemalt ära nägin. Ujumiseks oli küll vara, aga vaadata oli muudki. Mitmes kohas olid olemas ka prügikastid ja kaugemal vist isegi riietumiskabiinid.

Foto: Nigol.

Verev karikseen.

Isegi nii saab istuda!

Nigol otsustas ka oma panuse anda, tuli palgiga ja tahtis teada, mitu liiprit siit õige saaks!?

Sonda-Asseri raudtee ehk õigemini see, mis sellest veel järgi. Põhjarannikul kunagi nii palju jaamu olnud, et vist võinuks teisegi paraleelse raudtee ehitada, Rakverest läbi Kunda, Aseri, Kohtla-Järve ja Sillamäe ning Narva-Jõesuu....

Tekitas mõtte, et ehk tegemist raudmeteoriidiga... Nali naljaks!

Sonda jaam ning selle läheduses kitsarööpmelise Sonda-Mustvee raudtee algus koos depoo ja muude hoonetega.

Raudteelase puhkekoht õunapuu vilus.

Siit saab aga kitsarööpmelise raudtee trassile.

Depoo on erakätes ja täiesti käest ära lastud. Vald plaanib seda arendama hakata, üks variant, mis muidugi odav ei ole, oleks kitsarööpmelise muuseumi toomine Sondasse. Seda muidugi juhul kui oleks täiendavaid väärtusi/seoseid, näiteks võimalus vanal tammil mingi maa taas raudtee alla panna, pakkudes lisaks head võimalust jõuda "millenigi". Millegi põnevani!? Kuhu? Mis seoseid oleks seal veel?

Rööbastega selle tee jaoks on lugu suhteliselt lihtne. Muidugi juhul KUI riigiraudtee või Põlevkiviraudtee oleks valmis vanad laia raudtee rööpad osaliselt anda kasutada, nende marki (kaal) arvestades oleks need muuseumraudtee jaoks võiks öelda, et igavesed. Miks anda asju vanarauda, kui neid saaks veel laia lehte mängides aastakümneid kasutada? Seda enam, et igal juhul on neid tulevikus muuseumile vaja!

Kiviõli haruraudtee.

Siia siis toimub ka põlevkivivedu, VKG tarbeks

Hallrästas ja rohevint.

Esimesse kohta me sööma ei läinud ja valisime teise. 

Ei saa nuriseda, koht oli ilus ja toidud maitsvad, hinnatase ka hea. Mekkisin ka omapärast lihapirukat, samuti võin sedagi pigem kiita kui laita.

Vaatasin ka väljas ringi. No miks ikkagi hoolimata ammusest ja kõlvast ja valjust virisemisest ei edene meil teeäärne kaubandus? Isegi vanad hooned, mis kohati olemas, õnnestuks ehk ümber ehitada mingis müügipunktiks. Või paigaldada siiski kioskid või vähemalt müügiletid? Kas tõesti mingi laudadest kokkuklopsitud varjualune on nii kallis, et hammas sellele peale ei hakka? Või kas siis on ikka talunikel, väiketootjatel, käsitöö tegijatel või aiapidajatel elu nii lill, et ühtegi kohta ei taheta?

Siis pole ju ime, kui turismibussid, täis potentsionaalseid kliente, aina peatumata mööda vuravad! Millal mõistetakse, et ühel eesmärgil peatuvad möödasõitjad aitavad kaasa teise tegija müügiedule? Kas siinkandis puudub veevärk, et vedada üks toru platsini ja suisel ajal seal pakkuda võimalust võtta matkajatel joogivett Või et kiosk võiks olla koos katusealusega, nii et bussiootaja aj matkaja vajadusel tuule- või vihmavarju leiaks? KUHU meil siis raha läheb? Neljarealise Tartu maante tarbeks, ainult selleks et saakski AINULT VURADA? Juba aastaid on meil olnud võimalust targemaks saada, aga ei, selle asemel oleme valmis sisse vedama 1000 tarka hindut siia ja 1000 tarka araablast tänna! Miks? Nojah, mul pole ju mõtet küsida, sest tarku VEEL EI OLE ju!

Aa rand ja kivid.

Kohtla-Järve. Natuke masendav, võrreldes Sillamäega tundus olevat mahajäetum ja hüljatum. Ega muidugi sellise läbisõitmisega palju ei näe. Ehk peaks Eestimaa elanike jaoks olema ka selline turism, paketis tööstuslinnaga tutvumine koos majutusega? Võiks päris huvitav olla.

Muidugi võinuks olla natuke kenam, kui puud olnuks juba hiirekõrvus. Iseasi, kas need ikka nii väga hiirekõrvu näevad....

Kohtla.

Kohtla peatus kolis jaamast välja ja mul on äärmiselt hea meel, et selline ettevõtmine õnnestus. Koht on igati parem kui oli Kohtla jaam, kasvõi sellepärast, et siia ehitamine odavam kui jaamas koos teede nihutamisega (ega ometi jälle pidanuks porgand mööda kõrvalteid kolistama?). Loomulikult on siit ka lähem Kaevandusmuuseumisse, rääkimata asula keskuse lähedusest. Ning kui väga tahta, siis saab siin tagada ka bussipeatuse ja ehk nähaoleval lõigul ristmiku ja raudtee vahel lausa bussi ümberpööramiskoha välja ehitada. Sest otse loomulik oleks, et siit saaks rongisõitja ka bussiga Kohtla-Järvele ning vastupidi, rääkimata vahepealsetest bussipeatustet!!? Millegipärast ei saa sellest küll aru Kohtla-Järve linnavõimud, aga kui ausa olla, sii peale ülisuurt kirjavahetust ametnikega ma nii väga ei imestagi selle kõige üle. See aga ei tähenda, et ma sellist suhtumist normaalseks peaks!

Kohtla Kaevandusmuuseum on kahjuks P-E suletud, nii ka sisse ei pääsenud, seega sai natuke väljas ringi vaadatud.

Mulle on tuha- ja poolkoksimäed alati huvi pakkunud, aga polegi jõudnud nendel korralikult ringi vaadata. Ei jõudnud kahjuks ka seekord. Aga ehk jõuan millalgi!

Nii need asjad vahel pauguga lõhki lähevad. Ehk on see mõeldudki nii? Et maa tuleb täita lastega, sest aina minnakse ju minema? No aga kui valimislubadused erinevad täitmisest kui öö ja päev? Siis minnaksegi! Igatahes ei näinud ma terve reisi jooksul ühtki rehvi, kes oleks tulnud ja öelnud: Kus on vaja midagi muuta? Paremaks!?

Ilm vahepeal polnud ka kõige parem, nii püüdsin ka osa pilte teha autoaknast, nii et vabandan kvaliteedi pärast. Aga see oligi ju RINGREIS!

Korra sai ka tee peal kinni peetud, aga muidugi hirmutasime sellega hoopis haned lendu. Nunnud teised, ega ei tahnud küll hirmutada...

Sompa. Ka paljuski lagunenud.

Viru jaam on likvideeritud.

Ahtme.

Päris kena disainiga vedurid.

Põlevkiviraudteel ollakse lumetõrjeks valmis.

Ning ainuke toimiv semafor Eestis.

Tallinn-Peterburi.

Oru. Peatuse lahendus halb, oleks võinud teha siiski pöörangutele lähemale, kõige parem koht olnuks aga teiselpool ülesõitu, sarnaselt Kärknale. Ometigi sellest loobuti, juurdepääsutee pole siiani korda tehtud autode jaoks, ammugi bussidele. Taas huvipuudus.

Vaivara. Perroni lahendus suhteliselt normaalne, aga puudub bussiühendus Sillamäega. Ometi oleks ka seda vaja, kuid KOV-e see siin ei huvita. Bussiga oleks siin veel see probleem, et  vallamajani on kauge maa minna, jaama taha võiks bussi muidugi tuua, ringtee on olemas.

Viivikonna. Päris masendav....

Siinsamas kõrval thakse vähemalt palkmaju, nii et mingi tegeus on. Küll aga ei ole nähagi, et keegi kavatseks need sajad varemed lammutada ja ümber töödelda, sellest vist vaadatakse lihtsalt mööda. Millegi ehitamiseks raha leitakse, selleks, et erafirma saaks kasumit, keskkond aga hiljem ei huvita vist mitte kedagi....

Ööbisime ühes hostelis, mis ei olnud just kõige paremas korras. Üldmulje simesel hetkel polnud halb, küll aga torkas õhtu jooksul silma veeleke tualetis, lagunevad voodid ja jubeda sisemusega külmkapp.  Õnneks oli hind enam-vähem soodne, 16 eurot per kärss, hotellis oli see 22 ja koos hommikusöögiga 32. 50. Üle 10 euro hommikusöögi eest tundus paljuvõitu, aga tegemist ju linnaga. Mis seal`s ikka...

Narva Veehoidla.

Narva ümbrus oli kohati, suvilapiirkondades ikka täiesti kohutav! Kui eestlased on hakanud tasapisi koristusaktsioonidega tegelema, siis siinkandis see küll eriti hinnatud ei tundu olevat!

Eesti elektrijaam. Kunagi sõitsime siia, Musta jaama 6-vaguniliste rongidega, pungil täis töötajaid. Nüüd on töötajaid kordades vähem ja raudtee Auvere-Musta üles võetud.

Taas Auveres, sai filmitud Peterburi rongi läbikimamist.

Sinimäe. Taas muuseum suletud, käimata jäi ka kalmistul.

Vaatetorni tahtsin aga kindlasti minna. Ilm väga pildistamist ei soosinud, aga vaade oli vägev!

Foto: Tõnu.

Tornist arvasin, et tegu ongi kalmistuga, aga tundub, et siiski mitte päris....

Vist on korjatud ikka natuke autokumme kokku.

Porgand, sõitmas Vaivarast Auvere suunas.

Tavapäraselt vaatasin ka torni seisukorda. RMK vastas kunagi küsimustele, et "hooldustöid tehakse vastavalt kavadele" ehk et ei selgitanud mitte midagi. Torn vajab juba kohati mõne palgi väljavahetamist ja kogu torni üleimmutamist. See võiks minu arvates oiendada torni kasutusiga mitmeid aastaid. Aga nagu ikka, siis seda ei tee RMK ega keegi teine vist mitte kuskil Eestis. Lihtsam lasta ära mädaneda ja siis aastateks koha ilma vaatetornita jätta? Või on uue ehitamine kordades odavam kui üleimmutamine? Või vastupidi?

Mäe otsas tundus aga puudel olema väga erilimelisi samblaid ja samblikuid.

Tiigi ümbrus oli "katkujuure rõngas"!

Sinimäel leidsime aga uhiuue autoremonditöökoja ja et oli põhjust külastamiseks, siis seda ka tegime. Õnneks saime abi ja sõit võis viperusteta jätkuda

Tore, kui neil hakkab hästi minema...

Sillamäe jättis üldiselt puhta ja korrastatud mulje. Olen seda ka enne kuulnud ja päris tore oli veenduda, et nii ongi.

Valaste.

Kauguses paistavad Suursaar ja Tütarsaar(ed).

Valaste juga on imehästi vaadeldav, kuigi keerdtrepp on suletud. Eriti hästi on aru saada miljonite aastate "jälg" ühe pilgug. Kindlasti peaks olema aga kohapeal allolev joonis, mille järgi saaks kohapeal võrrelda tegelikkust ja stendil kujutatut. Ei hakka ju stendi juurde jooksma. Saab küll voldiku ka kohvikust, aga....ei pea ju neid "kulutama" kui plaanis pole just kaasa võtta.

Muide, kohapeal käis korra ka turismibuss, aga nemad veetsid vist seal vaid minuti, ju polnud vaimus.....

Foto: Tõnu

Foto: Tõnu.

Söögikoht oli aga eilsega võrreldes nagu öö ja päev! Tõenäoliselt ei saagi koha peal sööke valmistada, mingi kahtlase väärtusega kartulipulbripudru jätsin tellimata. Võtsin siis seljanka, aga sain "seljanka" - minu arust oli tegemist Knorri või kellegi tomati pakisupiga, millesse oli pillutud natuke sibulat ja kurki. Hapukoor kippus natuke tükki jääma. Maitselt oli "seljanka" seljankast sama kaugel kui sosedka seljankast.....

Nigol võttis burgeri,noh....seda näete ise pildil, pakitud koopiapaberisse. Olnuks kastme asemel ketshup, võinuks vist vampiiri mängida, veri oleks tilkunud käte vahelt.....

Tõnu naksas Wrap- sisul oli maitse, ümbris kuiv. Pannkook moosiga....noh, moos oli mgus küll!

No enne võiks parem viinereid või sardelle osta ja Salvesti praekapsast juurde! Oleks midagi sellist vähemalt, mida igal pool ei ole, sama ka siis Rakvere pihvidega.

Väga mage värk! Hindeks 1-.

Ontikalt pangalt alla ei saa, treppi pole. Küll aga saab maast välja tõmmatud posti põõsa najale tarida....

Kiviõli.

Peatus sai vaata et kõige parema koha peale, mis üldse võimalik. Praegune parklatükike on sobiv "Sõida ja Suudle" süsteemi jaoks, seega võiks sellel lausa olla märgid "Peatumine lubatud rongide saabumisel ja väljumisel", vajadusel siis mõtte lahti seletades. Sest väikese parkla puhul ei saa seda pikalt parkivate autodega sulgeda ja tegelik parkla peaks tulemagi Kiviõlis teisele poole raudteed.

Kiviõlis mulle alati meeldinud ala, mis jääb raudtee ja maantee vahele. Alati on võimalus ju teha sellistesse kohtadesse parklaid, kergliiklusteid vm. Plusse on asjal palju, kasvõi sellinegi, et teatud oludes kulgeks kergliiklustee puude vilus, vahel on seegi oluline, eriti väga lõõskavatel suvepäevadel. Omaette probleemid on aga kindlasti selliste (riigimaade) kasutamine, sest meil on ju eraldi riigi ja omavalitsuste maad, suhted on kohati aga "tasulised" ja see kõlab üksjagu naljakalt. Teha midagi inimeste heaks on ju nii riigi kui KOV-i ülesanne, miks selliste asjade lahendused aga nii keeruliseks aetakse?

Perrooni ehitusel on jäetud aga muldkeha korralikult tegemata ja ka kindlustamata, muld võib vihmadega saada ära uhutud, nagu ka need "vihmaveerennid".

Olen aga suure hurraaga jätnud pildistamata kõrvalejääva ala, kuhu linnavalitsus plaanib avarat parklat ja bussipeatust. Aga eks te kujuta ise ette lagedat platsi? Selline see siis ongi ja sellele peakski tulema maksimaalselt kõik see, mida üks Ühispeatus vajab. Muidugi, arvestades kohalikku omapära. Ja just sellest peaks teised omavalitsused eeskuju võtma. Sellest, kui tõsiselt tegeldakse mõnes kohas selle teemaga. Sellest, kuidas süvenetakse oma inimeste ja kodanikuühenduste ettepenekutesse, k.a. minnu päeviku postitustesse. Peaks olema ju loomulik, et ametnikud, kellele saata asjalikud ülevaated ja ideed, püüaks neid mõttes sobitada oma piirkonda, kaaludes asja kasulikkust, vajalikkust, sobivust ja kõike muud, mida iganes on vaja elu paremaks muutmisel arvestada. Kiviõli pooldas juba ühise väljasõidu ajal valdavalt sama, mida minagi.

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/10/tantsud-reisijatega.html

Peensused on iga asja juures, nii ka siin. Bussipeatus peaks olema selline, et igas suunas sõitvad bussid saaksid pestuda võimalikult perrooni lähedal ja samas kindlasti ühes kohas, muidugi oleneb palju sellest, kuhu saab teha sisse- ja väljasõidud. Olgu neil siis või oma "perroon", mille kahel pool saab peatuda, et vältida võimalikke segadusi süsteemiga vähem kursis oleate reisijate puhul ehk siis mujalt tulnutega. Kui isegi alguses ei planeerita siia läbisõitvaid busse, siis kunagi ei tea, millal need tekkida võivad..

Lisaks siis muidugi ka võimalused teenusbusside parkimiseks.

Kuna planeeritakse ka kergliiklusteid, siis on vajalik mõelda ka autoomanikele, kes tulevad autodega parkima, et seejärel rulluisud alla panna ja rajale tuisata. Kõike saab alati omavahel siduda, sest ega näiteks istepinkegi tehta ju eraldi kõigi vaid ikka

Elektrilahendused peaks tagama selle, et vajadusel saaks siin olemas olema elektrikilbid, kus mingi ürituse (olgu või väiksemat sorti laadad vm) puhul saaks voolu võtta, samuti juba praegu etteplaneeritud võimalused tulevikus kioskite püstitamisel, elektrirollerite laadimiseks jne. Kuni kõige tavalisemate "avalike" pistikuteni, et vajadusel saaks reisija või keegi teine laadida oma telefoni jm.

Kindlasti tuleks arvestada ka võimalusega, et parklat saaks kasutada ka karavanisõitja voolu saamiseks. Vajalik oleks muidugi ka "joogiveevalmidus" (see tuli meelde porgandite "kohviautomaadivalmidusest") ehk mingi veekraan (nagu veevõtukoht Haapsalus), mis siis kevadest suveni toimiks. Katusealustest puhkekohtades matkajatele ma ei räägigi, see on täiesti elementaarne

Loodetavasti tuleb mingi katusealune ka bussireisijatele (seda enam, et iial ei tea, millal hakkab Kiviõlisse tulema pangabuss, millede puhul samuti on juba probleemiks osutunud ootetingimused) jne jne.

Et see üks mu lemmikkohtadest on (tänu juba sellele, et siin on lahendus üks parimatest perrooni/peatuse asukoha poole pealt), siis seepärast seda põhjalikumalt ka lahkasin.

Võtame või sellise "pisaisja" nagu infotulp ja linna kaart. Kuhu need paigutada? See aeg, kus rongide sõiduplaan pidi olema tingimata perroonil ja busside oma bussipeatuse posti küljes, on möödas. Kui olud sobivad, siis tuleb need paigutada ootepaviljoni, parkla nurka vm. Jällegi oleneb sellest, kas ülekäigu juurde ehk parkla nurka saab selliseid ehitisi teha, mõeldes autojuhtide jt nähtavusele. Samamoodi on oluline, et inimene ei peaks mõttetult palju teed ületama, et jõuda infoni!? Muidugi oleks hea kui info oleks kõigile tulijatele (linnast ja maalt, jala ja autoga ja bussiga,, rongilt või jalgrattaga) võimalikult sobivas kohas. Rolli mängib ka katusealune ja valgustus. Väheoluline pole ka see, et võimalikku kioskisse burksi näsima tulev möödasõitja saaks seda infot söömise kõrvale jälgida, olgu siis tegemist turismikaardi või sõiduplaani või kohaliku laadainfoga. Info peamine olulisus on maksimallselt paljudele kättesaadavus!!!

Bussid juba vurasidki.

Foto: Nigol.

Üks omapära meie raudteedel onm see, et raudteel käimise eest võid trahvi saada (kuigi pole aastaid kuulnudki, et keegi kuskil oleks saanud), samas ei saa kuidagi paljudes kohtades tehtud ülekäike, nagu näiteks Tabivere, Kiltsi, Ruusa jt. Kiviõli ja Püssi vahel on vajadus vähemalt kahe, võimalik, et ka rohkema ülekäigu järele. Võimalik, et muus osas tuleb raudtee sel lõigul aiaga piiarata, arvestades kõrgendatud riskiastet sagedase raudteeületuse tõttu. Tegu on aga suhteliselt kõrge raudteetammiga, seega vajab lahendamist ülekäikude kõige ohutum ja variant, oluline on samas muidugi ka lahenduse maksumus. Vaatasin ühe ülekäigu üle ja tundub, etb parim variant, vältimaks näiteks juhuslikku lapsevankrite vm "tagasiveeremist" sõiduteele, oleks ülekäigule lähenemisnurk maanteelt/tänavalt umbes 45-kraadilise nurga all, ehk et jätaks ära risti või paralleelse lähenemise variandid.  Sellisel juhul peab raudtee lähedale tekkima n.ö. väike platvorm, millelt siis juba suunduda ülekäigule või vastupidi, kõnniteele. Selle suurus peab olema selline, et seal saab ohutult ära oodata "ootamatult" nähtavale ilmuva rongi möödumise, samuti peaks seal vabalt mahtuma ära rattur koos rattaga. Miks see oluline? Kui jälgida mitmete ülekäikude variante Eestis, siis on näha, et lahendused on vahel sobimatud või lausa totrad.

Poolviltune lähenemistee välistab ka vajaduse trepi järele, mis järsu kalde tõttu oleks tõenäoliselt vajalik. Ning ei nõua omakorda ebamugavaid torutõkkeid, sest nurga all lähenemine välistab ratturitele võimaluse kihutades üle raudtee sõita.

Oh mis viga oleks siin korralikul kergteel kulgeda....

Kiviõli haruraudteed.

Seiklusturism jäi minu poolt harrastamata.... Aga loodan, et jõuan millalgi ka selle üle vaadata, ronge nüüd sinnani ju kaks korda päevas lausa!

Ahjaa, millal ometi Elron ja MKM saavad aru, et Rakvere rong peaks vähemalt Kiviõlini sõitma? Kui saavad üldse! GoRail ju ka ei saanudki aru, miks peaks Peterburi rong peatuma ka Kiviõlis! Helgemate peade nappus on puuduseks! Hakka või toetama tarkade iimigrantide tulekut!? Võiks küll, kui meil neid omal ei oleks. Aga on, väga palju on! Paraku ei soovi ju peaminister ega keegi teine nõu kuulda võtta. Hüva nõu tähendab ju järjekorras kulutusi, tööd ja....tulu! Paraku neist kahest esimesest ei taheta kuuldagi ja viimast ei osata NÄHA....

Sellist kergliiklusteed nähes tuli mulle meelde, kuidas sageli virisetakse "kas on meil vaja sellist teed, kus üks-kaks inimest päeval liigub....."? On küll! Seda enam, et ei liigu seal sugui keskmiselt üks inimene päevas, vaid palju rohkem. Ja kui tahta, et inimesed oleks sportlikud, peab neile ka võimalusi pakkuma. Või kui tahta, et hukkunuid liikjluses oleks vähem! Püütakse ju lausa 0-hukkununi küündida. Kuidas, kui midagi ei tehtaks? Väga hea, et need teed on tehtud. Ainult, et lisaks võiks bussipeatuses ka parkimiskoht paarile autole olla...

Padaorg! Muide, Padaorg Eestimaa Päeviku jaoks sümboolne koht, põhimõtteliselt esimene postitus oligi sellest! Siitmaalt sai alguse minu blogijatee...

http://eestimaablogi.blogspot.com/2010/12/teed-eestimaa-kui-padaorg.html

Kunda. Siin selles sinises majas oli ka kool olnud. Aga varemed on võimsad!

Aga kirja järgi tundub, et elamegi araablaste maal?

Jäi natuke arusaamatuks, kas kalad tõstetakse üle liftiga?

Kunda endise jaama hoone, nüüdne söögikoht. Kahju, et kõht täis oli, muidu poleks sellisest praest ära öelnud....

On ka mitmeid pilte siin varem üleval olnud, nüüd plaanitakse uuesti raamida ja üles panna. Tore.

Vagunitega veetakse ka paekivi karjäärist tsemenditehase jaoks.

Ootuspäraselt võib ümbritsevates metsades palju tigusid kohata! Kusjuures tõenäoliselt vana mõisa park(mets) oli päris põneva kooslusega, pildistamiseks ja vaatamiseks aga jäi aega väheks...

Mis on metsas kõige elusam asi? Surnud puit!

Samblikud ehk lihheniseerunud seened elutsevad ka metallkonteineritel.

Ja siis jälitasime Narva rongi, millele Jänedal ka napilt ja tänu tutvustele jõudsime......

Neli reisiselli!