Blogiarhiiv

Laupäev, 30. oktoober 2021

Jaan 2016 - Eesti Turismil lõug ripakil, Koordi savimajake ja Maanteeamet, Saue ühispeatus.

 

Monday, January 11, 2016

Lõug ripakil - Eesti Turism!


Googeldasin ja otsisin siis infot, kuidas meie riik tegeleb turismisektori arendamisega. Minu lõug vajus ripakile, nagu siiamaani on meie turismiarendajatel....

https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/turism

Turism

Eestit külastab aastas ligi kolm miljonit (riigis ööbivat) välisturisti ja üle kolme miljoni ühepäevakülastaja, kes kulutasid 2014. aastal meie turismiteenustele 1,39 miljardit eurot.
 

Turism täidab Eesti majandusarengus olulist rolli, moodustades koos kaudsete mõjudega ligi 7% Eesti sisemajanduse kogutoodangust ning teenuste ekspordist koguni 27%. 
Eestit külastavate välisturistide arv oli 2014. aastal suurem kui kunagi varem ning välisturistid veetsid Eesti majutuskohtades üle 3,9 miljoni öö, mis näitab, et Eesti tuntus reisisihtkohana on jõudsalt suurenemas ja maine paranemas.
Eesti turismipoliitika põhieesmärk on suurendada Eesti turismi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagada turismiteenuste ekspordi ning siseturismi arendamisega jätkusuutlik majanduskasv.
Selleks tuleb turismisektoris tegutsejatel:
  • Suurendada Eesti tuntust reisisihina.
  • Mitmekesistada turismitoodete ja -teenuste valikut ning parandada kvaliteeti.
  • Tõsta turismiettevõtjate teadmisi uute ärimudelite rakendamise võimalustest ja teenuste disainist.
  • Tagada põhjaliku ja huviväärse turismiinfo olemasolu ning turismiinfo kättesaadavus kogu külastaja teekonna vältel.
  • Parandada turismi seisukohast olulisi transpordiühendusi.
  • Arendada piirkondlikke turismitooteid.
Turismi arendamine toetab konkurentsivõime kava “Eesti 2020” eesmärkide saavutamist, kasvatades Eesti eksporti, tööhõivet, vähendades noorte tööpuudust ning aidates kaasa rahvusvaheliste transpordiühenduste loomisele. Turismipoliitika peamine elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Valdkonnad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöörab kõige enam tähelepanu järgmiste turismi arendustegevustele:

Eesti tutvustamine

Eesti turismi rahvusvahelise
konkurentsivõime tagamiseks on oluline suurendada Eesti tuntust reisisihina
ennekõike Euroopa turgudel. Vaata lisa Eesti tutvustamise lehelt »

 

Eesti hea maine reisisihina aitab kogu maailmas suurendada nõudlust kõigi Eesti toodete ja teenuste, sealhulgas ka turismitoodete järele.
Meie jaoks on aga kõige suurema potentsiaali ja prioriteetsusega turud peamiselt Euroopa riigid, eriti Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Läti.
Neile riikidele on koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, ettevõtjate, regionaalsete sihtkohtade ja Eesti välisesindustega koostamisel sihtturupõhised turundusstrateegiad. 
Samuti keskendutakse olulisematele kaugturgudele nagu USA ja Aasia.
Fookuses on ka konverentsi- ja äriturismi turundus, et senisest enam töö- ja enesetäiendusega tegelevaid inimesi Eestisse meelitada.
Lisaks tutvustatakse turismitooteid Eesti elanikele, keskendudes nõudluse suurendamisele madalhooajal.
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusi viib ellu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus koostöös turismisektori osapooltega.

Majutusteenused

Aastas kasutab majutusteenuseid ligi kolm miljonit turisti. Nad ööbivad meie ligi 1600 majutusettevõttes, kus on üle 40 000 voodikoha - enamus Tallinnas.  
Vaata lisa majutusteenuste lehelt »

Reisiettevõtlus

Eestis tegutseb ligi 400 reisiettevõtjat, kellest umbes pooled on reisikorraldajad ja ülejäänud reisibürood, mis vahendavad teiste ettevõtjate pakettreise. 
Vaata lisa reisiettevõtluse lehelt » 
 

Tootearendus

Eesti atraktiivsuse tõstmiseks arendame turismitooteid, rahvusvaheliselt
huvipakkuvaid turismiatraktsioone ning piirkondlikke turismisihtkohti. 
Vaata lisa tootearenduse lehelt »

Turismiinfosüsteem

Turismiinfosüsteem pakub hästi
korrastatud, kliendisõbralikku ja kvaliteetset turismiinfot Eesti turistidele, väliskülastajale
ja ettevõtjatele.  
Vaata lisa turismiinfosüsteemi lehelt »


Turismiinfosüsteem sisaldab mitmekülgset infot turismivõimaluste kohta üle Eesti ning see võimaldab inimestel puhkust ise hõlpsalt planeerida.
Ettevõtjatele on turismiinfosüsteem abiks turismiteenuste ekspordi arendamisel ning rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisel. Lisaks võimaldab turismiinfosüsteem koguda andmeid uuringuteks, turu- ja kliendianalüüsiks, sihtkoha turundustegevuseks ja tootearenduseks.

Turismiinfo kogumist, korrastamist ja jagamist korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus koostöös kohalike omavalitsuste ning regionaalsete ja piirkondlike turismiorganisatsioonidega. 

Mis see on???

MKM ütleb, et "....selleks tuleb turismisektoris tegutsejatel....."
!?
Need, kes turismisektoris tegutsevad, tuleb kõik ISE teha? Aga kaen perra, mida põnevat siis lingid räägivad!

Klikkides EAS lingile, näitab nett

 

Oops! That page can’t be found.

Vot sulle UPS! 

Aga siiski, just TÄNA!



Liitusin uudiskirjaga..... Püüan ennast rohkem kursis hoida, mida reaalset ära tehakse.....

 

*******************************************

 

Tuesday, January 12, 2016

Koordi savimajake ja Maanteeamet


Bussiootekodasid on meil mitmesuguseid.
Kiitust väärivad aga Koordi inimesed, Maanteeamet ja Järvamaa MV.

Kui aga vaadata ülalolevat pilti, siis mida oleks vaja muuta? See palkidest ootekoda on iseenesest ikka vägagi hea. Kuid, on mitmeid pisiasju, mida peaks tegema
1. Igas ootekojas peaks pink olema laiem, vähemalt 80 sm. See võimaldaks matkajatel puhata, ka halva ilma korral. Ehk lausa visata mõneks ajaks pikali, et selga sirutada!
2. Sõidusuunas kaugeim külgsein on vaja pikendada ning tagada võimalikult hele materjal - et bussijuhid märkaksid sõitasoovijat võimalikult vara.
3. Kuna sageli on olemas ka valgustus, võiks olla ka tavaline 220V pistik. ükskõik, mille laadimiseks, kasvõi elektrijalgratta!
4. Tagada kõikvõimalikud infotahvlid, nii kohalikud sõiduplaanid kui ka muu kohalik info

Jpm.



Mille kohta siis see Maikl Aunapuu (NB! Ilumetsa rongipeatuse sõbrad ürituse algataja!) vastukaja käib?


Alustan VilluZirnaski loost. Andke mulle andeks, kui ma pole piisav spetsialist Põlvamaa asjades, kuid mingeid jooni ehk siiski märgata oskan. Vahel kasuks ka see, kui saab suhelda aeg-ajalt kohalikega ning saada neilt (ehk küll mitte piisavalt) infot. Igatahes on see ääretult oluline, tänud neile!

Lühike lugu, kuid tuleb nõustuda - absurdsust on Eestis ülearugi ning selliselt "käituvaid" busse üle Eestimaa sadu ja sadu! Eriti absurdne on see muidugi kui silmas pidada Osula ja teiste asjameeste vingumist rongide teemal. Ise ei suuda teha mitte kärbsepesagi, aga kisa on taevani!

Tundes õige natuke Maikl Aunapuud, usun ma siiski, et Põlvamaa on ehk tema näol saanud hea spetsialisti, kes üht-teist asjast jagab. Vaatame, siis, mis ja kuidas.

Väga lühike vastukaja! Ja kuigi selles on loogikat, siis ma ikkagi vaidleks kohe vastu. Ükski buss ei pea seisma 15 minutit. Esiteks, eelduseks on, et bussi sõiduplaan on küllalt paindlik ja võimaldab ka väikeste hilinemiste (teeolud jm) puhul õigeaegset jaama jõudmist. Kui bussipeatuse tegemisel raudteejaama on lähtutud normaalsusest, kulub ka aeglasematel inimestel perroonile jõudmiseks 3, maks 5 min. sama siis ka "tagasisuunas". Seega, piisab, olenevalt kohalikest oludest, ka 7-11 minutist (1 minut lisandub rongi seisuaja arvelt). Kusjuures, maaliinide puhul ei ole kohati see seisak sugugi paha, rääkimata ka kaugliinidest. Ma ei tahagi siin kuulda kellegi kisa, et "ühtki minutit ei tohi kaotada"! Tegelikkuses on sellitel peatustel mitmeid häid omadusi. Reisija ja ka bussijuht jõuab käia seal, kus kuningas jala käib (kui see üldse olemas, mitte ei pea keha kergendama ootekoja taha, muidugi, kui seegi olemas! Ehk peaks ka Koordi inimesed mõtlema ühele kuivkäimlale peatuses? oleks see ju hea ja elementaarne matkajatele ja teistelegi!? Muidugi, kas Maanteeamet või keegi teine tahab peldikuid kasida, selle hirmus elavad vist paljud ametnikud! (Mõtle kui õudne ja pealegi kulukas!?). Suitsetaja saaks peatuses teha suitsupausi (ma ei propageeri suitsetamist), sest mugavus seegi. Jalgade sirutamisest rääkimata! Või ehk jõuab palaval lipata talupoodi jahutava joogi järelegi? See kõik on ju inimlik! Mitte mingit õigustust ei ole ülearusele kiirustamisele!
Muidugi eeldab kiire ümberistumine head bussipeatuse asukohta. Sel ajal kui renoveeriti ooteplatvorme, uuendas näiteks Tsirguliina (Sangaste raudteejaamas) bussipeatust jm. Hoolimata ettepanekutest jäeti bussipeatus perroonist ääretult kaugele! Millega mõeldi? Peaga kindlasti mitte!

Kas Põlvas on bussipeatus kõrvuti perrooniga, nii et vahet pole meetritki? Või asetseb mingi väljaku teises servas? Kas peatus lähestikku ei võimalda mitte ühist ootekoda ja infotahvleid? Kus oli Maanteeamet siis, kui perroone renoveeriti ja vaieldi nende asukohtade üle? Mida tegi Maanteeamet Tsirguliinas? Mida Viluveres, kus perroon jäi ikkagi liiga kaugele ülesõidust? Tõepoolest, kus on ühendus Vädraga, millega on tõepoolest bussiühendus äärmiselt vilets? kas Maanteeamet ehk riik ikka püüab ja tahab nii väga asju paremaks teha, või ollakse ikka Mõisa poolel?

Ja üks oluline teema: kas maa- ja omavalitsused on piisavalt ikka kursis inimeste soovidega? sest inimesed väga sageli "kobisevad" baid nurga taga?

Kui juba juttu Põlvamaast ja Lõuna-Eestist üldse, siis......kuidas on ühendus Ilumetsa ja Värska vahel? Koidula (bussipeatusega vaid ühes suunas) ja Obinitsa-Vastseliinaga? Ruusa ja muud piirkonnad?

Hea on muidugi see, et ühildamine jätkub. Kindlasti ei tohiks aga paljudel juhtudel see aega võtta aastaid ja kuid. Esimese asjana tulebki vaadata üle kõik bussiliinid ja mille puhul õnnestub kohe sõiduplaani muuta, siis tuleb see ka kohe ära teha.

Ja veel:
TAHAKS VÄGA TEADA, KUIDAS KONKREETSELT NÄEB VÄLJA BUSSI JA RONGI ÜHILDAMISE TEAVITAMINE? VÄGA PÕHJALIKULT, PALUN!

 

Reisija
07.01.2016 08:30
Samamoodi ei pääse Kohtlast Kohtla-Järvele (4 km), Vaivarast Sillamäele (2,5 km), Paluperast Otepääle (14 km) ning Rõngusse (4 km).

Täpselt! (- minu märkus!)

Põlvamaa elanik
07.01.2016 12:58
Tänud ajakirjanikule selle repliigi eest. Meie ametnikud Põlvamaal sõidavad rohkem autodega, sestap nad ei tunneta seda probleemi omal nahal.

07.01.2016 14:07
tõstatades probleemi,et kohaliku linnaliini sõidugraafik pole vastavuses õhtul saabuva rongi graafikuga, oli mõni aeg tagasi omavalitsuse spetsialisti soovitus- minge jalgsi! 4 kilomeetrit pimedal ajal 20.kraadise pakasega,väike laps käekõrval,reisikott vähemalt 10kg.
Hea soovitus!?:( 

07.01.2016 16:15
Räpinast Veriora raudteejaama kell 5:35-06:13, ümberistumine Veriora-Tartu-(Tallinnna) rongile kell 6:21. Õhtuselt saabuvalt rongilt vastupidine võimalus.

Põlvasse saabub õhtune rong kell 18:01, ümberistumine Põlva jaamas Põlva kesklinna suunduvale bussile nr 2H kell 18:07.
Artiklis viidatud buss on mõeldud inimestele, kes saabuvad Koidula suunalt ja soovivad Põlva kesklinna sõita.

07.01.2016 18:39
Teema puudutab Koidula-Tartu liinil sõitvat kell 16.24. Põlvast väljuvat rongi. Linnaliin väljub bussijaamast 16.25, saabub rongijaama 9 minutit pärast rongi väljumist. Räpina poolt saabub rongijaama mõned minutid pärast rongi väljumist.
Samas kohalik linnaliin väljub rongijaamast linna poole kell 17.11.Kaks korda päevas. võiks ikka korraldatud olla maakonna inimestele võmalus Tartu suunas rongiga sõita. 

07.01.2016 22:17
Alates 1. veebruarist lisatakse Põlva bussijaamast väljuvale Ahja bussile Põlva raudteejaama sissesõit, mis võimaldab bussile rongile ümberistumist. Põlva raudteejaamast väljub buss kell 16:31 ja sõidab Põlva bussijaama. Seal ei sõida ainult linnaliinid, vaid ka erinevad maakonnaliinid, millel on samad peatused nagu linnaliinil. 

miks nii
07.01.2016 22:35
Jamasid on mujal ka. Kunagi sai õhtuse rongi pealt tulles bussiga Kehtna poole edasi sõita. Mugav oli ja selle võimaluse kasutajaid jätkus ka, aga nüüd on loksutatud neid aegu nii, et viimane buss väljub raudteejaamast 20,16, rong Tallinnast jõuab Raplasse 20.34 :-(

 Vaatame, mida plärala näitab!? Kas ikka on asjad nii head?

******************************************

24. 01. 15.


********************************************


5 comments:

  1. Buss 8A Räpinast, rongile ei jõua (L, P) ei Verioras ega Ruusal

    http://www.peatus.ee/#region;polva;regionalbus;94297;32999;0;90573;1

    ReplyDelete
  2. Buss 8B, Tartust rongiga tulles peab Räpinasse sõitu ootama ligi tund.
    http://www.peatus.ee/#region;polva;regionalbus;94303;32999;0;90573;1

    ReplyDelete
  3. Liin 2N tähendab, et Ruusal peaks olema kaubanduskeskus , kus (halva ilma korral) aega parajaks teha?

    http://www.peatus.ee/#region;polva;regionalbus;95213;32996;0;32999;1

    ReplyDelete
  4. On siiski ka ühendus rongilt Räpinaga, kuid suure ringiga ning kaasamata on Võuküla. Leevaku jm kohad.

    http://www.peatus.ee/#route_search;map;122584,32999;93149;1102,1140,0

    ReplyDelete
  5. Ja ehk peaks Mikitamäele saama ikkagi Ilumetsast, mitte Verioralt? Mulle on too piirkond tundmatu, kuid hea oleks saada selgem pilt.
    Rääkimata sellest, et Ilumetsalt ei saa Värskasse ja/või Iluemtsa perroon tehti kaugele ülesõidust ja bussipeatusest. KÕNNI ja saad siiski! Ca 2 tunniga!

    Kohalik bussiliiklus peaks olema tihe, võimalikult paljudest punktidest tagama võimalikult otsese ja kiire tee ning ümberistumise! Siis on loota ka kohalike busside suuremale täitumisele, mitte neid vaikselt aina käigust ära võtta.
    http://www.peatus.ee/#route_search;30327,30328,34061,34194;27855

    http://www.peatus.ee/#route_search;30327,30328,34061,34194;27855

     

    ***********************************************************

     

    Thursday, January 14, 2016

    Saue ühispeatus.


    Kas see on Saue? Ei, ei ole! Ma ei eeldagi, et modernne klaasist ootekoda kõrgustes peaks olema Sauel. Ülemistel ehk, aga sinna ei ole keegi plaaninud mingeidki elementaarseid ootetingimusi. Kui just eurorahasid kuskilt tilkuma ei hakka!

    Tilgub küll kuhugi. Sauele näiteks.



    Rongiga Sauele sõites võib näha siis peagi uut ühispeatust! Millisena?


    Mina ei tea. Ega tea veel vist keegi! Sauel peaks olema tehtud eelprojekt, sest selleta raha poleks saanud.
    Rajatakse ka parkla?

    Siin on ju parkla olemas!?
    Oleks vägagi huvitav teada, kas meil on kombeks "üks president korraga"? Või siiski, kõik teevad asju oma mätta otsast? Paneks küsimused kokku, kuid neid on üksjagu keeruline täpselt esitada. Püüan siiski.

    1. Kas Saue Ühispeatusesse lisandub veel üks parkla? Kas see saab olema ülemisel pildil olevate puude asemel? Ehk siis Tallinna poolses perrooni otsas, kus on olemas ka bussipeatus (ja kuhu suundub valdav enamus reisijatest)?

    2. Kas bussipeatus(t)e asukohta muudetakse?

    3. Kas planeering sisaldab ka ootekoda? Millises asukohas?

    4. Kui jah, siis kas ootekoda (asukoht jm) võimaldab seda kasutada nii bussi- kui rongireisijatel?

    5. Kas ühispeatus saab ka (reaalaja liiklust) kajastava infotabloo?

    6. Kui jah, siis kes hakkab sellel infot kajastama ja kas see info on ühine teiste rongipeatustega liinil?

    7. Perroonile on paigaldatud elektrooniline tabloo, mis veel ei tööta. Kas kahe või enama tabloo (erineva omandisuhtega?) olemasolek on majanduslikult mõttekas?

    8. Kui paigaldatakse uus tabloo, siis kuhu?

    9. Kui uut tablood ei paigaldata ja jääb vaid olemasolev, siis kas sellelt saab infot ka bussiootaja? 

    10. Kui paigaldatakse uus tabloo, siis millise tehnilise lahendusega? Kuidas seda saavad näha nii rongi- kui bussipeatuses viibijad? Ootekojas viibijad?

    11. Kus saab olema rattaparkla? Millise lahendusega?

    12. Kas parklas/ootekojas saab olema ka elektrijalgrataste laadimisvõimalus?

    13. Millised täiendused peatuses tekivad seoses (ratta)matkajatega?

    14. Kas lisaks (elektroonilisele tabloole) koondatakse ühte kohta (kuhu?) kogu vajalik info - busside ja rongide sõiduplaanid, kohalik-, turismi- jm info? Millises mahus ja millise lahendusega? Kas tagatakse ka nähtavuseks vajalik valgustus?

    15. Kas uue parkla järgi on vajadus? Millised on loenduste või analüüside tulemused ja/või prognoosid vajaduste kohta tulevikus?

    16. Kas tulevikus saab parkla, perrooni, kergliiklusteede jm (talvine) hooldus olema ühe haldaja käes?

    17. Kas ja milline tabloo hakkab edastama ka infot rongi- ja bussiliikluste ajutiste muudatuste, hilinemiste jm vajaliku kohta?

    18. Kus saab olema võimalus tulevikus ühispeatuses saada joogivett?

    19. Kas muutub ka kaupluse kõrval oleva välimüügikohtade asukoht? Kuhu? Milliseid lisavõimalusi soovitakse pakkuda tulevikus?

    20. Kas parkla(d) omavad ka planeeritud ruumi tellimus- ja teenusbusside peatumiseks ja parkimiseks?




     Mitmed küsimused tulenevadki sellest "oma mättast". Jääb mõistetamatuks, miks perroone ja parklaid peavad koristama erinevad firmad? Või et kas on õige kulutada raha kahe või rohkema samasuguse asja peale. Või et miks Eesti raudtee ei tunnista, et perroonil olev infotabloo ei sobi oma asukohalt ning väga paljud (möödaminejad) ei saa aimugi infost näiteks rongiliikluse ajutiste muudatuste jm kohta?Või teeme asju vaid linnukese pärast ja tegelikud reisijate, kohaliku kogukonna jm vajadused ei ole piisavalt olulised?..

    Edastan küsimused mitmele asjaosalisele ja eks näis, milliseid vastuseid tuleb.

    Ärgem unustagem:
    * 14 PEATUST EI SAANUD TOETUST.
    * RIIGI RAHA ON MAKSUMAKSJA RAHA. KA EURORAHA.
    * TEGELIKKUSES NEED KÜSIMUSED ON PÕHIMÕTTELT SAMAD IGA ÜHISPEATUSE KOHTA.

    Ja juhin Teie tähelepanu veel ühele olulisele nüansile ehk täpsustan sõnastust:

    SENI EESTI RAUDTEE POOLT PERROONIDELE KOHATI PAIGALDATUD ELEKTROONILISED TABLOOD EI TÄIDA OMA OTSTARVET JUST SELLE TÕTTU, ET NEID EI SAA KASUTADA (ÜHISPEATUSTES, MILLEKS SISULISELT KÕIK PEATUSED MUUTUNUD VÕI MUUTUVAD) VAJALIKUL MÄÄRAL JA OTSTARBEL. SEEGA ON JUBA PRAEGU TEGU PÕHJENDAMATU RAHAKULUTAMISEGA (KEILAS, SAUEL JA EHK KA MUJAL), SEDA ENAM, ET TÕENÄOLISELT ON TEGU VÄGAGI KALLITE LAHENDUSTEGA NING LOODAN VÄGA, ET SEE PROJEKT ON PEATATUD. SELLEKS PEAKS OLEMA OLNUD PIISAVALT MÕTLEMIASAEGA, SEST NENDE SOBIMATUS JUST ASUKOHAGA PERROONIL OLI AMMU TEADA! TEGELIKKUSES VÕIKS SEDA KLAASSIFITSEERIDA JUBA (KURI)TAHTLIKUKS HOOLETUSEKS!

    http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/2012/07/aegviidu-matkarada.html

    Aasta siis oli 2012.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar