Thursday, July 23, 2015
Mida arvab spetsialist sellest, et Tallinn-Tartu ühe rongipileti omahind on ligi 40 eurot!?
Postimehe 30. mai numbris oli ära toodud
ülevaatlik kokkuvõte sellest, kui palju maksab tegelikult rongisõit ühe reisija
kohta Tallinn - Tartu liinil. Seejuures jäi andmetest mulje, nagu oleks rongi
tegelikud kulud ühe reisija kohta üle kolme korra kõrgemad kui bussil. Paraku
on kõnealuse analüüsi lähteandmeid valesti tõlgendatud, mistõttu tuleb esitatud
numbreid pidada eksitavaks.
Antud arvutused baseeruvad kogu Eesti
diiselrongiliikluse andmetel, mida ei saa pidada representatiivseks vaid
Tallinn – Tartu liini kohta hinnanguid andes. Sama hästi võiks sellisel juhul
arvestada ka samal liinil tegutsevate bussifirmade kuludesse dotatsioonid
teiste liinide eest, mida täidetakse riigi tellimusel. Tallinn – Tartu liin on
vaieldamatult Elroni jaoks üks tasuvaim. Seda tõestab ilmekalt ka fakt, et kui
ca 50% kogu diiselrongiliinide piletitulust laekub just Tallinn – Tartu suunalt,
moodustab saealne läbisõit vaid pisut üle kolmandiku kogumahust. Seega jääb ka dotatsioonivajadus kordades
alla paljudele teistele Lõuna- ja Edela-Eesti liinidele. Viimaste puhul näeme
aga seda, et ka bussifirmad ei ole huvitatud neil suundadel kommertsalustel
teenuse pakkumisest, vajades niisamuti dotatsiooni. Järgnevalt püüan selgitada rongi-
ja bussiliikluse maksumust, arvestades ka Tallinn – Tartu liini spetsiifikat,
et lugejal oleks täielik ülevaade sellest, millised ühe või teise
transpordiliigi kulud tegelilkult on.
Esiteks ei vasta tõele infrastruktuuri
kasutustasu esitatud osakaal. Iga Tallinn – Tartu sõidu eest tasub Elron Eesti
Raudteele taristu kasutustasu tänaste tariifide alusel ca 125 Eurot. Lehes
ilmunud analüüsi alusel peaks see summa olema ca 500 Eurot. Viimane number
tuleneb Edelaraudtee infrastruktuuri väga kõrgetest kasutustasudest, mis ajavad
keskmise näitaja suureks. Täna maksab Edelaraudtee rööbasteede kasutamine umbes
7 korda rohkem kui Eesti Raudteel.
Teiseks ei ole korrektne võrrelda
rongiliikluse kulusid koos taristu kasutustasude ning aktsiisidega olukorras,
kus bussifirmad teede kasutamise eest eraldi tasu maksma ei pea. Aktsiisi
maksavad nii rongi- kui bussivedajad. Raudteetaristule ei jõua sellest rahast
aga sentigi. Nii seab riik raudteevedajad teadlikult halvemasse seisu, mistõttu
on dotatsioon osaliselt ka kompensatsioon ebaõiglaselt kõrgete maksude eest.
Paraku ei näe seda raha kaubavedajad ega näinud ka äsja tegevuse lõpetanud
GoRail, mistõttu on praeguse poliitika tagajärjeks vedude kandumine raudteedelt
maantee- ja õhutranspordile. Arusaamatuks jääb loomulikult see, miks leiab
riik, et keskkonnasõbraliku raudteetranspordi tegevust tuleb pärssida.
Kolmandaks on aktsiisimäärad
bussiliiklusele ebaproportsionaalselt madalad võrreldes kahjuga, mida need meie
teedevõrgule põhjustavad. Sõiduki negatiivne mõju teekattele suureneb
teljekoormuse kasvades eksponentsiaalselt. Kütusekulu aga mitte. Seega tähendab
aktsiisipõhine maksustamine automaatselt riiklikku soodustust veoki- ja
bussifirmadele. Viimastele ei kehti isegi raskeveokimaksu, mis kõnealust kahju
vähesel määral korvaks. Mitmetele Euroopas läbiviidud uuringutele toetudes võib
kindlalt väita, et bussiliikluse maksumäärad teekasutuse eest peaksid olema
kordades kõrgemad, kui need, mida täna aktsiisi kaudu küsitakse. Seega
subsideerib riik ka iga kommertsbussiliini tegevust täna madalate maksumäärade
kaudu. Pealegi ei ole siinkohal arvestatud ebameeldivat tõsiasja, et tegelikult
pole meil pääsu transpordimaksude olulisest tõusust. Kui võrrelda teid
kasutavatelt sõidukitelt makstud aktsiisi ka kohalike omavalitsuste haldusalas
olevate teede kulude ning tegeliku investeerimisvajadusega jätkusuutlikuse
tagamiseks, jääb rahast puudu isegi
siis, kui kogu aktsiis suunataks teedesse.
Neljandaks sõltub rongiliikluse kulu
reisija kohta lõppkokkuvõttes väga suures ulatuses hoopis sellest, kui palju
sõitjaid rongi kasutab. Tallinn – Tartiu liini reisijate arv on oluliselt
kõrgem kui analüüsis kasutatud 50 inimest. Eelmise aasta 11 kuu andmete alusel
oli igal Tallinn – Tartu reisil keskmiselt 148 sõitjat. Tõsi, kõik need
reisijad ei liigu vaid Tallinna ja Tartu vahel, kuid sellegi poolest ei saa
neid reisijaid niisama andmetest välja jätta – ka need reisijad maksavad pileti
eest ja kasutavad sama rongi.
Arvestades kõik need andmed kokku, saame järgneva
tulemuse Tallinn – Tartu liini kohta:
Kulu reisija kohta, €/in.
|
9,7
|
Sealhulgas:
|
|
Infratasu,
€
|
0,8
|
Kütus, €
|
2,2
|
Diiselrongide
kapitalirent, €
|
2,7
|
Amortisatsioon,
€
|
1,2
|
Töötasud, €
|
1,1
|
Muud kulud,
€
|
1,7
|
Seega
näeme, et rongiliikluse tegelik kulu moodustab vaid 9,7 Eurot reisija kohta,
sisaldades ka kõiki makse, üks kõik kui ebaproportsionaalsed need ka ei oleks.
See ei tähenda, et rongiliiklus suudaks Tallinn – Tartu liinil täielikult ilma
dotatsioonita tegutseda: 9,7 Eurot maksab keskmine reis, mille pikkus on
märgatavalt lühem kui Tallinn – Tartu otsa 190 km. Samas eksisteerib tõesti reaalne väljavaade, et Tallinn – Tartu
liinile uute mugavamate rongide soetamise ja kiiruste suurenemise korral võiks
rongiliiklus muutuda vähemalt kiirrongide osas isetasuvaks, kuna täituvus
paraneks ja piletihind võiks olla pisut kõrgem. Küllap põhjendab see ka
bussivedajate valulist reaktsiooni Elroni plaanidele.
Siiski on selge, et riik ei tee
bussivedajatele liiga, kui toetab rongiliiklust dotatsiooniga, mis korvab
vildaka maksupoliitika tagajärjed, ning pakub meie inimestele oluliselt
kiiremad reisimisvõimalusi bussiga võrreldes. On aeg mõista, et dotatsioonivaba
ühistransporti pole Eestis olemas. Vahe on vaid selles, mille kaudu dotatsioon
avaldub – raudtee jaoks on see otsene riiklik toetus, bussi- ja lennufirmade
jaoks aga näiteks maksusoodustused kütuselt ja taristu kasutustasudelt.
Hannes Luts
************************************************
Ja ma ei mõista ikka veel, miks tihtipeale püütakse ajada sulaselget
soga? Nüüd veel bussiettevõtted süüdistavad ronge oma kasumite
vähenemises. Vaadaku peeglisse!
*************************************
Tuesday, July 28, 2015
Tasulised uuringud saavad sama tulemuse, mis mina tasuta.
http://arvamus.postimees.ee/3274831/helena-tamm-kultuur-laheb-kaubaks-ule-piiri
Aga mis saab edasi? Päevakomm kirjutatud, aga....? Mina kui tavaline kuli siin kirjutan, kirjutan ka Puhka Eestis jt lehtedel FB-s, aga avalikku arutelu ei teki!? See ongi ju kodanikuühiskonna kaasamine. Pole ükski ametni, pole ka mina ainutõe kuulutaja ega suuda meist keegi KÕIGES parimaid lahendusi leida. Nii võikski siis arutleda, kasvõi FB-s, mida ja kuidas teha!?
Kas Helena Tamm hakkab nüüd asja edasi ajama? Helistasin, pidi olema palju lugusid teha ja nii hääbub ka see hea päevakomm, ilma, et ükski ametnik õlekõrrest kinni haaraks ja hakkaks Eesti elu edendama? Sest kohustust ju pole! Vindumegi edasi ja ei tule riik appi ei ettevõtjatele ega ürituste korraldajatele!
*******************************
pühapäev, 12. juuli 2015
Tundrarüdid rändel ja muud huvitavat Paljassaares.
Tundrarüdisid oli täna Paljassaares tugevalt üle saja isendi.
Eespool näha ka üks kõvernokk-rüdi tundrarüdidega koos.
Rabe kivi, purunes löögist mitmeks tükiks, kohati lausa puru taga.
Need nüüd küll metsmaasikate moodi välja ei näe. Aga maitsta sain ka muulukaid.
Ka paar tülli.
Must vägihein.
Hahk.
Noor lauk.
Posted by Neeme Sihv at 12:15
2 kommentaari:
Teedeehitus17. juuli 2015 04:54
Ilusad pildid :)VastaKustuta
Neeme Sihv19. juuli 2015 10:17
Tänan!