Hannes Luts ja Tartu rongipilet 40.-, tasuta teen sama, mis teised kalli hinnaga ja tundrarüdid Paljassaares. 07. 2015

laupäev, 30. oktoober 2021

Hannes Luts ja Tartu rongipilet 40.-, tasuta teen sama, mis teised kalli hinnaga ja tundrarüdid Paljassaares. 07. 2015

Thursday, July 23, 2015

Mida arvab spetsialist sellest, et Tallinn-Tartu ühe rongipileti omahind on ligi 40 eurot!?

Hannes Luts plaanis avaldada artikli meedias ja tegigi seda. Avaldan siin tema toimetamata variandi, võetuna FB-st

Postimehe 30. mai numbris oli ära toodud ülevaatlik kokkuvõte sellest, kui palju maksab tegelikult rongisõit ühe reisija kohta Tallinn - Tartu liinil. Seejuures jäi andmetest mulje, nagu oleks rongi tegelikud kulud ühe reisija kohta üle kolme korra kõrgemad kui bussil. Paraku on kõnealuse analüüsi lähteandmeid valesti tõlgendatud, mistõttu tuleb esitatud numbreid pidada eksitavaks.

Antud arvutused baseeruvad kogu Eesti diiselrongiliikluse andmetel, mida ei saa pidada representatiivseks vaid Tallinn – Tartu liini kohta hinnanguid andes. Sama hästi võiks sellisel juhul arvestada ka samal liinil tegutsevate bussifirmade kuludesse dotatsioonid teiste liinide eest, mida täidetakse riigi tellimusel. Tallinn – Tartu liin on vaieldamatult Elroni jaoks üks tasuvaim. Seda tõestab ilmekalt ka fakt, et kui ca 50% kogu diiselrongiliinide piletitulust laekub just Tallinn – Tartu suunalt, moodustab saealne läbisõit vaid pisut üle kolmandiku kogumahust. Seega jääb ka dotatsioonivajadus kordades alla paljudele teistele Lõuna- ja Edela-Eesti liinidele. Viimaste puhul näeme aga seda, et ka bussifirmad ei ole huvitatud neil suundadel kommertsalustel teenuse pakkumisest, vajades niisamuti dotatsiooni. Järgnevalt püüan selgitada rongi- ja bussiliikluse maksumust, arvestades ka Tallinn – Tartu liini spetsiifikat, et lugejal oleks täielik ülevaade sellest, millised ühe või teise transpordiliigi kulud tegelilkult on.

Esiteks ei vasta tõele infrastruktuuri kasutustasu esitatud osakaal. Iga Tallinn – Tartu sõidu eest tasub Elron Eesti Raudteele taristu kasutustasu tänaste tariifide alusel ca 125 Eurot. Lehes ilmunud analüüsi alusel peaks see summa olema ca 500 Eurot. Viimane number tuleneb Edelaraudtee infrastruktuuri väga kõrgetest kasutustasudest, mis ajavad keskmise näitaja suureks. Täna maksab Edelaraudtee rööbasteede kasutamine umbes 7 korda rohkem kui Eesti Raudteel.

Teiseks ei ole korrektne võrrelda rongiliikluse kulusid koos taristu kasutustasude ning aktsiisidega olukorras, kus bussifirmad teede kasutamise eest eraldi tasu maksma ei pea. Aktsiisi maksavad nii rongi- kui bussivedajad. Raudteetaristule ei jõua sellest rahast aga sentigi. Nii seab riik raudteevedajad teadlikult halvemasse seisu, mistõttu on dotatsioon osaliselt ka kompensatsioon ebaõiglaselt kõrgete maksude eest. Paraku ei näe seda raha kaubavedajad ega näinud ka äsja tegevuse lõpetanud GoRail, mistõttu on praeguse poliitika tagajärjeks vedude kandumine raudteedelt maantee- ja õhutranspordile. Arusaamatuks jääb loomulikult see, miks leiab riik, et keskkonnasõbraliku raudteetranspordi tegevust tuleb pärssida.

Kolmandaks on aktsiisimäärad bussiliiklusele ebaproportsionaalselt madalad võrreldes kahjuga, mida need meie teedevõrgule põhjustavad. Sõiduki negatiivne mõju teekattele suureneb teljekoormuse kasvades eksponentsiaalselt. Kütusekulu aga mitte. Seega tähendab aktsiisipõhine maksustamine automaatselt riiklikku soodustust veoki- ja bussifirmadele. Viimastele ei kehti isegi raskeveokimaksu, mis kõnealust kahju vähesel määral korvaks. Mitmetele Euroopas läbiviidud uuringutele toetudes võib kindlalt väita, et bussiliikluse maksumäärad teekasutuse eest peaksid olema kordades kõrgemad, kui need, mida täna aktsiisi kaudu küsitakse. Seega subsideerib riik ka iga kommertsbussiliini tegevust täna madalate maksumäärade kaudu. Pealegi ei ole siinkohal arvestatud ebameeldivat tõsiasja, et tegelikult pole meil pääsu transpordimaksude olulisest tõusust. Kui võrrelda teid kasutavatelt sõidukitelt makstud aktsiisi ka kohalike omavalitsuste haldusalas olevate teede kulude ning tegeliku investeerimisvajadusega jätkusuutlikuse tagamiseks, jääb rahast puudu isegi siis, kui kogu aktsiis suunataks teedesse.

Neljandaks sõltub rongiliikluse kulu reisija kohta lõppkokkuvõttes väga suures ulatuses hoopis sellest, kui palju sõitjaid rongi kasutab. Tallinn – Tartiu liini reisijate arv on oluliselt kõrgem kui analüüsis kasutatud 50 inimest. Eelmise aasta 11 kuu andmete alusel oli igal Tallinn – Tartu reisil keskmiselt 148 sõitjat. Tõsi, kõik need reisijad ei liigu vaid Tallinna ja Tartu vahel, kuid sellegi poolest ei saa neid reisijaid niisama andmetest välja jätta – ka need reisijad maksavad pileti eest ja kasutavad sama rongi.

Arvestades kõik need andmed kokku, saame järgneva tulemuse Tallinn – Tartu liini kohta:

Kulu reisija kohta, €/in.	9,7
Sealhulgas:
Infratasu, €	0,8
Kütus, €	2,2
Diiselrongide kapitalirent, €	2,7
Amortisatsioon, €	1,2
Töötasud, €	1,1
Muud kulud, €	1,7

Seega näeme, et rongiliikluse tegelik kulu moodustab vaid 9,7 Eurot reisija kohta, sisaldades ka kõiki makse, üks kõik kui ebaproportsionaalsed need ka ei oleks. See ei tähenda, et rongiliiklus suudaks Tallinn – Tartu liinil täielikult ilma dotatsioonita tegutseda: 9,7 Eurot maksab keskmine reis, mille pikkus on märgatavalt lühem kui Tallinn – Tartu otsa 190 km. Samas eksisteerib tõesti reaalne väljavaade, et Tallinn – Tartu liinile uute mugavamate rongide soetamise ja kiiruste suurenemise korral võiks rongiliiklus muutuda vähemalt kiirrongide osas isetasuvaks, kuna täituvus paraneks ja piletihind võiks olla pisut kõrgem. Küllap põhjendab see ka bussivedajate valulist reaktsiooni Elroni plaanidele.

Siiski on selge, et riik ei tee bussivedajatele liiga, kui toetab rongiliiklust dotatsiooniga, mis korvab vildaka maksupoliitika tagajärjed, ning pakub meie inimestele oluliselt kiiremad reisimisvõimalusi bussiga võrreldes. On aeg mõista, et dotatsioonivaba ühistransporti pole Eestis olemas. Vahe on vaid selles, mille kaudu dotatsioon avaldub – raudtee jaoks on see otsene riiklik toetus, bussi- ja lennufirmade jaoks aga näiteks maksusoodustused kütuselt ja taristu kasutustasudelt.

Hannes Luts

************************************************

Ja ma ei mõista ikka veel, miks tihtipeale püütakse ajada sulaselget soga? Nüüd veel bussiettevõtted süüdistavad ronge oma kasumite vähenemises. Vaadaku peeglisse!

*************************************

Tuesday, July 28, 2015

Tasulised uuringud saavad sama tulemuse, mis mina tasuta.

No mida ma siis kogu aeg räägin???

http://arvamus.postimees.ee/3274831/helena-tamm-kultuur-laheb-kaubaks-ule-piiri

Aga mis saab edasi? Päevakomm kirjutatud, aga....? Mina kui tavaline kuli siin kirjutan, kirjutan ka Puhka Eestis jt lehtedel FB-s, aga avalikku arutelu ei teki!? See ongi ju kodanikuühiskonna kaasamine. Pole ükski ametni, pole ka mina ainutõe kuulutaja ega suuda meist keegi KÕIGES parimaid lahendusi leida. Nii võikski siis arutleda, kasvõi FB-s, mida ja kuidas teha!?

Kas Helena Tamm hakkab nüüd asja edasi ajama? Helistasin, pidi olema palju lugusid teha ja nii hääbub ka see hea päevakomm, ilma, et ükski ametnik õlekõrrest kinni haaraks ja hakkaks Eesti elu edendama? Sest kohustust ju pole! Vindumegi edasi ja ei tule riik appi ei ettevõtjatele ega ürituste korraldajatele!

*******************************

pühapäev, 12. juuli 2015

Tundrarüdid rändel ja muud huvitavat Paljassaares.
Tundrarüdisid oli täna Paljassaares tugevalt üle saja isendi.