Saturday, February 7, 2015
Saue buss ja rong - kooselu võimatu?
Käisin täna Sauel. Kui ma nüüd ei eksi, siis Eesti Noorteühenduste Liidu all korraldati Varivalimiste debatt Sauel, teemaks ühistransport.
Enne sain natule piiluda mõni aasta tagasi valminud Noortekeskuse maja ja lahke perenaine jagas ka infot!
Kohal olid aktiivsemad noored, nagu aru saan, siis noorte volikogude töös osalejad jt. Miks küll teised ei tule? Valimisiga pole alandatud või? Suur osa ajast kulutati küll esinejate ehk siis vastajate tutvustamiseks, mina olin nagu kits kahe heinakuhja vahel.
Osalesid Kalle Palling (RE, Riigikogu), Mailis Alt (SDE, MKM), Andres Laisk (IRL, Saue vallavanem), Henn Põlluaas (EKRE, Saue linnapea) ja Oliver Liidemann (KE, Viimsi vald).
Iseenesest ma väga rahul sellega, et sel debatil osalesin. Paraku arutelud sel teemal vajaks väga pikki koosistumisi ja asja saab lahendada nagu tänapäeval tihti on, hakates asju muutma juurtest peale. Sellel kohtumisel tuli eriti selgelt välja, et üks suurimaid takistusi ka ühistranspordis on killustatus. On riik, omavalitsused, maakonnad, on avalikud ja kommertsliinid, on ühistranspordikeskused ja ei tea, kes veel. Et midagi piiriülest teha, siis oleks vaja koostööd. Midagi ka on, kohati ju ka tahtmist on, aga sageli takerduvad asjad erinevate nüansside taha ning asjad ei liigu edasi. Muutused on liiga aeglased, iga kaotatud kuu ja aasta aga tähendab, et aina raskemaks läheb inimesi ühistransporti (tagasi) meelitada. Mida rohkem piire ületada, seda raskemaks asjad lähevad. Kes veel "loobib kaikaid kodarasse"!? Saue puhul Harju ÜTK. Piltlikult öeldes, sest ei ole nad ju võimelised otsustama Tallinna linna ega Rapla maakonna üle. Mainiti kohe alguses (Andres Laisk), et sakuni on vaat et 10 min tee, aga ühistranspordiga sõidad oma 1,5 tundi! Kuidas on see võimalik aastal 2015? ja mul on ju lahendus, seesama juba vist kurikuulus Sutlema-Aespa-Kiisa-Kasemetsa-Laagri-.... bussiliin. Olen öelnud, et see võib ju sõita Nõmmele või (läbi Saue) Keilasse, just nii nagu on mõttekam. Oluline on, et inimesed sellest võidaksid! Ja liin oleks hea täituvusega! Miks seda bussi siis ei sõida?
(Tegu on kodanikualgatuse lehega. Küll pean aga asja algataja palvel veel kord rõhutama, et tegu apoliitilise ettevõtmisega, kuigi vaevalt, et keegi selles kahtlebki.
Iseasi, kui apoliitiline see paistab, kui on probleemne, et justkui EKRE segab teemale keskendumast, küllap muud erakonnad ei oleks "tähelepanu" tõmmanud. Mind ei sega, sest teemaga tegelemisel pole minu erakondlik kuuluvus oluline,olulised on inimesed ja riigi kulud-tulud. Punkt.)
Selline info FB-st.
Keilast on nii hea ühendus ja samas ei tule bussid Saue raudteejaamast üldse läbi!? Saue linnas tahetakse linnasiseseid ühendusi, plaanitakse tulevikus uut rongipeatust (jälle kulu). Nii palju kui on inimesi, on ka soove. Äkki saaks uue perrooni raha eest hoopis bussiühendust ja ümberistumisi parandada? Muide, kuhu lähevad 15 miljonit, kui samas ühendusi parandada ei suudeta? Ja kas on kulutamisel mõtet, kui hppois kardetakse kohati bussiliinide kadumist?
Aina ilmsemaks saavad ka seosed piletimüügiga, tasuta ühistranspordiga jne. Võib eeldada, et ühtne piletisüsteem, millest näiteks Dago Antov lähiajal peab loengu kõrgetasemelisel seminaril,
nõuab tohutut tööd, meeletuid kulutusi ja muud sellist. Seda enam peab kaaluma tasuta ühistranspordi mõttekust (Oliver Niinase sõnul läheks see maakondlike liinide puhul maksma umbes 30 milj eurot)!? Kui palju maksavad kõik need uuringud, piletid, sajad erinevad kaardid üle Eesti, seminarid, sõiduplaanid, piletiboonuste arvestamised töötasude juures jne jne? Rääkimata kõikide seotud töötajate palkadest, kontorikuludest.
Lisaks teevad muret avalikud ja kommertsliinid, nende erinevused, seadused, mis lubavad ühte toetada, teist mitte jne.
Jutuks tuli ka päevane paus rongiliikluses. Kalle Palling ütles, et tema on liberaal ja tema arvates ei peagi see olema riigi vaid omavalitsuste mure. Mina olen konservatiiv ja ütlen, et peaks olema vastupidi. Kui Eesti Raudtee (riigiettevõte) vajab päeval x-tundi pausi hoolduseks (kas vajab?) ja Elron (riigiettevõte) ei saa sel ajal reisijaid vedada, siis....peaks riik (Elron) tagama nn asendusbussid!? Mitte ei lükata JÄLLE asju omavalitsuste kaela. Riik peaks olema parem peremees ja ka ise tööd tegema, mitte ainult alamakstud sulastele (omavalitsused) koormisi juurde laduma! Sama ka hilisel ajal kui ronge ei ole mõtet ehk tihedalt käigus hoida, kuna ei ole kriitilist massi reisijaid, aga bussidele oleks. Aga tuli välja, et tihti (noored) ei valideeri (Viimsi valla näitel), seega pole näiliselt ka reisijaid. Pole reisijaid, võetakse ka bussid käigust ära! Kas reisijaid saaks juurde? Ikka saaks. ka noorte hulgast tuli väide, et tihti pole mingi liini kohta infotki ja liin võetakse käigust ära enne, kui see inimestele teatavakski saab. Seos sellesama infolevi puudustega, millest olen aina rääkinud! Kui aga transport on tasuta? Kas see ei tooks reisijaid juurde, nii et on mõte ka päevastel ja hilistel liinidel?
Kui transport on tasuta (sest ka noored ütlesid, et neile 1 euro oluline), sõidetaks rohkem . Oma rolli mängib ju seegi, et kui näiteks linna minnes saad sa tasuta või soodustusega, aga tagasi sõites kommertsliinil su soodustus ei kehti vms, siis....jätad sõitmata!? Pole sellised nüansid sugugi väeheolulised, erinevad firmad jm ju "võõrale" soodustust ei anna. Nagu ka Niinasega hiljem kokku põrgates kukkus välja nii, et kuigi Savisaar tegi pätti (minu arvates, sest laseb mupol väikese osa sõitjate pärast pileteid kontrollida ja raha kulutada) teistest omavalitsustest inimesi ära meelitades, siis Niinase arvates kulutavad "maakad" linnatänavaid. Mõtlemata sellele, et minu vallas kulutavad linnauntsatsakad ka teid, mida hooldab vald ja sinna tulla saavad nad rongiga isegi odavamalt kui maakas ise! On see siis aus, härrased Keskerakonnast?
Kalle Palling kui harv sõitja aga oleks nõus maksma rohkem (2 euro asemel 4), et õpilased saaks näiteks tasuta. Tema palga juures kindlasti, aga kas igapäevaselt töölesõitvad emad-isad oleks nõus maksma kaks korda rohkem? Liberaalid ei mõista asjade erinevust kahjuks ja seegi üks tõestus. sest palgad on ju väikesed! Mis tunneks Palling kui poole kuu pealt ei tule enam seinast raha? Nagu ühes pangareklaamis! Vahepeal ütlesingi, et bussiliinid peavad olema riigi käes, siis saaks kaotada dubleerivad liinid, lähtuda iga kellaajale vastavast vajadusest jne. Pallingu eriline lemmik oli, et "tasuta lõunaid pole olemas"! Ka teised mainisid seda. Muidugi pole, sellest saab siilgi aru! Kuid tulumaksu tõmbasid alla ju liberaalid! Miks mitte rahastada tulumaksu arvelt ühistransporti? Kui palju oleks riigil raha eelarves rohkem kui tulumaks oleks 25%? Ning selle kaudu maksaks (tasuta) ühistranspordi kulud kinni nii sõitjad ISE kui autosõitjad!? Hetkel arvas Niinas, et Tallinn ei tahagi bussiliine pikendada väljaspoole linna, sest siis ei mahtuvat tallinnlased bussidesse ära! No siis tuleb busse tihedamalt panna!
Kuidas siis saaks asjad paremaks?
Tõenäoliselt tulebki bussiliiklus tuua riigi alluvusse! Muidugi on see aeganõudev protsess, kuid algust peaks sellega tegema kohe, uue valitsuse esimestest päevadest peale. Alustades RAS loomisest ja saastekvootide eest saadud busside rooli RAS palgaliste bussijuhtide istutamisest. Esimestena saata need liinile kõige kriitilisemates piirkondades. Ja ma väga loodan, et uues valitsuses ei ole liberaalid, kes enda kaelast kõik asjad ära lükkavad, vaid need, kes on ehk võimelised asju paremini tegema (IRL, KE, EKRE). Siit muide lähtub, et EKRE lubadus KE-ga koostööd mitte teha võib taas olla üheks komistuskiviks. Mitte et just ja ainult nendega peaks koostööd tegema! Miks küll seda lubati? Teha tuleb, leides ühisosa. ON AEG TEHA TEISITI? See ongi see ühisosa, mida me ei saa eitada. Ei saa ükski erakond 51 kohta, eesmärkide täitmiseks tuleb kellegagi kampa lüüa. Muidugi oleks ehk tore, kui valitsuse moodustaks IRL ja EKRE. Hääled ehk kohad, need otsustavad! Ehk võiks tuge olla ka Vabaerakonnast, aga siiani mingit kindlust selles ei ole!
Seni, kuni aga asjad ühtse riigifirma alla ei saa, ei olegi tegelikult lootust, et niipea võiks asjad kardinaalselt ja kiiresti liikuma hakata. Sest pole minu asi korraldada erinevate ametiasutuste jt koostööd, palgata pealegi, senine korraldus aga on põhimõtteliselt ikkagi nadi! Muidu ju sõitjad nii rahulolematud ei oleks! Eriti teades, milline jagelemine sel teemal pidevalt käib ja tulemused on minimaalsed! Nii et mina noori rahustada ei saa. On olemas visioon ja lahendused, aga kõik need on takerdunud ikka tegematajätmiste taha! Kuigi oli hea meel, et noored, hoolimata kõige nägemise oskuse vähesusest, tahavad midagi muuta ja endastki selleks panus anda. Nende soovidega aga peame arvestama küll!
Mis veel põnevat ilmsiks tuli? Palling puudutas natuke ka RB-d ja väga segaselt väljendas. Jäi mulje, nagu oleks seegi mingite kohalik probleemide lahendus, kuna seda teevad nemad ja sellisel moel. Huvitav, kohalikke ronge ju ei plaanita? Kellele sealt lahendusi tuleks?
Ja mis veel põnevam, liberaalsuset tuli ta suust ütlus, et ehk aasta pärast lähevad rongid taas
e r a o m a n i k u h a l l a t a! Vähemalt mina ta ütlusest sulaselgelt nii aru sain!? Tule taevas appi! Head valijad, võtke siin aeg maha ja mõelge. kas tõesti on õige taas suur osa riigi dotatsioonist eraomanike põhjatusse kaukasse kallata??? Ammu enne valimisi rääkisin, et riik peab kogu transpordi haldama. Nagu plaanis ka Parts praamide puhul! Küllap siis RE lükkaks kõik taas eraomanikele, ka praamid, ning maksumaksja maksaks praamidest kuni RB-ni kõik kinni, sel ajal kui RE inimesed Riigikogus on nõus ka 4 eurost piletit ostma vahel harva sõites! Harva vist tõesti, sest Pallingut ma rongis ei näinud. Ses rongis, mis vaid nädalavahetusel sõidab...
Väike "lühifilm" "presiidiumist"!
Küsimus on ! Aga vastus?
Parkla, rattahoidla koos, väga hea! Muidugi ei tähenda see seda, et rattahoidla ei võiks olla paremas kohas või selle juures taluturu kiosk (nii oleks ka veidi turvalisem) jms. Rattaga ju üldjuhul tullakse pigem rongile!? Seoseid on küllaga.
Braavo, Saue linn! Esimest korda ma näen muutust suhtumises! Sõiduplaan on olemas ka parklas! See on juba väike samm Ühispeatuseks muutumise poole! Puudu on veel ainult muu info!
Bussi ja rongipeatus lähestikku!
Kasvõi joosuga rongile! Kergliiklustee on olemas, üksiti ka valgustus, seega sõidutee eraldi valgustust ei vaja.
Üle tee tullakse ka ilma ülekäiguta.
Ja olengi tagasi Tallinnas!
Ja veel üks põnev asi. 5 poliitikut said kingi ja kuues pakk mängukaarte loositi. Ja selle sain mina!
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
8.02.
Nagu sõiduplaanidest näha, siis Keila - Tallinn bussid sõidavad läbi Hüüru ja Tutermaa. Minu jaoks üllatav, et kõik bussid jällegi pandud "ühte auku"!? Sauelt Hüüru suunas ei lähe ühtegi otsebussi! Seega ei olegi bussiühendust Sauelt Haaberstisse!?!? Koosolemisel jäi kõlama mõte "teha terminale ehk ümberistumiskeskuseid). Tore, sedagi on vaja, aga põhiline on ikkagi avatud silmade ringi kia ja vältida üheülbalisi lahendusi.
Tere!
ReplyDeleteKohus kohutas Riiki läbiviima Riigihanke reisirongide opereerimiseks kahe aasta jooksul. Üks aasta on nüüd möödunud, ei ole veel kuulda olnud, et oleks hange väljakuulutatud. Tegelikult oleks etem, kui jätkaks riigile kuuluv operaator, kuigi ka neil on teatud vajakajäämised. Tänaseks päevaks peaks olema suht hea ülevaade, millised kulutused kaasnevad rongide opereerimisega nii diiselveeremi kui ka elektriveermi puhul. Praegu on suurim häda rongide mahutavus, tipptundidel vabu kohti sh istekohti napib. Kahjuks ei ole teada, kui kaugele on jõutud sobiva veeremi juurdehankimiseks. Osadele diiselliinidele oleks tarvis teistsugust veeremit.
Bussiliinide opereerimisega peaks tegelema samuti üks asjalikum seltskond, kelle oleks ülevaade tegelikest vajadustest. Mandri-Eestis tuleks avalikd liinid osalt teha kindlasti maakonnast väljaulatuvaks. Maakondlik liin EI PEA lõppema maakonna piiriga, seda enam kui mõne km kaugusel võib asuda tõmbekeskus. Elu on läinud edasi ja ei ole imeks pandav, et käiakse naabermaakonnas tööl. Seda peab võimaldama ka ühistransport sobilike sõiduvõimalustega. Liinide kordineerimine peaks toimuma ühseselt, et tagada kõik võimalused ümberistumised bussilt bussile, laevale lennukile jne. Liinioperaatorid võivad ehk eraettevõtjad olla, kui "jäme ots" peaks olema Riigi käes.Tehnoloogia on samuti arenenud, et piletisüsteem viia kõik kokku, et tuleks vaid osta üks pilet algpunktist ja ei peaks olema enam muret ümberistumisel sõiduõigust uuesti osta.
Lugupidamisega Kotkaonu
Tere, Anonüümus ja tänud postituse eest!
Veeremi lisaks hankimise teemal on jõutud aruteludeni, et "vist on vaja"! Seega,kui ka uus valitsus seda arvab, võidakse tänavu asi algatada,et ehk paari aasta pärast tuleb midagi juurde. Et aga võimul puudub selge arusaam kui palju ja milliseid ronge tellida, siis võib asi veelgi venida. Kaugvedudest räägitakse ju niisama mokaotsast tarka juttu...
Aga igati nõus Sinuga. Seda enam, et ega tegemist polegi ainult töölesõitmisega. Kui ikka buss lõpetab natuke maad enne ümberistumist rongile või teisele bussile, sest "piir tuli ette", on asi ikka kurjast küll.
************************************************************************
Monday, February 9, 2015
Bussifirmad ei tunne Rõivast?
Palun lisada järgmistele bussidele läbisõit Riisipere raudteejaamast.
1. Liin 734, väljumisega Haapsalust kl 06. 00, saabumisega kell 07. 00, ümberistumiseks rongile 514T.
* Üksiti vajalik rongi käikupanek ka laupäeviti, võimalusel ka pühapäeviti koos bussiga. Küsimuseks mitte ainult sõit Keilasse või Tallinna, vaid ka ümberistumiseks Balti jaamas edasisõiduks teistel suundadel.
2. Liin 713, väljumisega Haapsalust 07. 20. Kuna ümberistumiseks ei jää piisavalt aega, oleks vaja bussiliini väljumist nihutada varasemaks - 07.10- 07.15. Nii oleks saabumine jaama 08.15-08. 20, rong 522 väljub 08. 25.
* Eriti arvestades bussiplaanide liigset ülepingutatust, mille puhul isegi suurem reisijate arv venitab piletimüügi aega ja põhjustab hilinemist, rääkimata talvistest oludest.
3. Liin 316, väljumisega Haapsalust 08. 30 Taas tuleks väljumist tuua 5-10 min varasemaks, saabumaks jaama 09. 20-09. 25. Rong väljub 09. 32.
* Kindlasti avjalik bussi käigusolek ka pühapäeviti.
4. liin 726, väljumisega Haapsalust 12. 00. Soovitavalt liigutada väljumine hilisemaks, u 15 min, saabumisega Riisiperre 13. 12, rong 540 väljub 13. 28.
5. Liin 713, väljumisega 15. 40. Soovitavalt lisada väljumine hilisemaks, 16. 00, et saabumine Riisiperesse oleks 17.00, rong 566 väljub 17. 08.
6. Liini 732, väljumisega Haapsalust 20. 50, saabumisega Riisiperesse 22. 00. Soovitav väljumine tuua mõni minut varasemaks, et saaks sobitada rongi väljumise aega kella 22. 00 paiku
Hilisõhtul oleks vaja Riisiperest rongi, aga seda pole. Kuigi selle vajalikkusest korduvalt räägitud, ka Riisipere ja Vasalemma hilise rongi kontekstis. Samas on hilisõhtune buss ajuti väga populaarne. eriti pühapäeva õhtuti.
Rong 585 peaks minema tagasi Keilasse (või võimalusel 590 graafikus Tallinnani, tagasi Riisiperre tuleks ükskõik kumb koosseis. Võimalik ka rongi 589 pikendamine Riisipereni, et koosseisud oleks hommikuks omadel kohtadel. Variante on mitmeid, olenevalt rongikoosseisude ringlusest saab neid ka sobitada.
Tallinnast.
7. Liin 726, Nissi teel 10. 18. Sobivuse korral tuua väljumine Tallinnast veidi varasemaks (10 min), et buss jõuaks Riisipere raudteejaama 10 07, rong saabub 10. 01.
8. Liin 727, Nissi teel 11. 18. Soovitab bussi väljumine nihutada 10 min hiljemaks, saabumisega raudteejaama 11. 28. Rong saabub 11. 26.
* Vajalik rongi käikupanek igapäevaselt vastavalt bussile.
9. Liin 863, Nissi teel 14. 59, raudteejaamas 14.59. Rong saabub 14.55.
10. Liin 734, Nissi teel 18. 12., jaamas 18. 12. Rong saabub 17. 55, seega võib vajadusel bussi väljumise 5 min varasemaks tuua, et jätta Haapsalusse saabumine samaks.
* Sobib eelkõige Keilas töölkäijatele tava tööpäeva pikkust arvestades.
11. Liin 734, Nissi teel 19. 49. Rong saabub 19.56.
* Võimalusel tuua bussi väljumine 5-10 min hilisemaks, abiks oleks ka vajadusel mõne peatuse ärajätmine rongil 575. Näiteks Valingu, Jaanika....
12. Liin 713, Nissi teel 21. 52, jaamas seega 21. 54. Rong saabub 21.49
* Püüdsin arvestada võimalikult väheste muudatustega busside sõiduplaanis, sest bussid ka omavahel seotud ning neilgi oma ringlus ja puhkeajad jm, millest mul puuduvad andmed.
* Samas maksimaalselt sobitades aegu tööle saamiseks Keilasse, Urdasse jm.
* Rongide ja busside ühildamine tõstaks mõlema sõitjate arvu.
* Ümberistumisaegade sobitamisel arvestasin ka rongisõiduplaanide muutusega, mis kevadel tõenäoliselt ei muuda suurt midagi.
* Üksiti taas vaja kaaluda mitmetele bussidele Urda peatuse lisamist, tagamaks töölesõiduvõimalused tööstuspargi piirkonda ning ka kaubanduskeskuste külastamiseks.
* Jaanika peatuse vähese kasutatavuse tõttu võib kaaluda vajadusel veel mõnele rongil selle peatuse väljajätmist. Sama ka Valingu peatuse puhul, seda enam, et seal peatuvad ka Paldiski ja Keila rongid. Kohati vajalik vaadata ka Kulna peatuse kasutajate arvu olenevalt kellaaegadest.
* Nissi tee peatuses lisada peatuse nimele "tee", Nissi peatus asub mujal.
* Tallinna suunalt ajad erinevad raudteejaama koha pealt pakutuna veid reaalsest olukorrast, sest Raudteejaama peatus oleks ajaliselt enne Nissi tee peatust.
Selline kiri sai kaks kuud tagasi saadetud mitmele osapoolele. Kas vajame siis erabussifirmasid? Või peaks riik tegelema oma inimestele vajalike asjade tagamisega. Kiri läks ka kolmele bussifirmale. Ükski ei pidanud vajalikuks vastata, eks seegi näitab selget suhtumist reisijatesse. Saatsin korduskirja. Nüüd sain esimese pika vastuse.
Tere!
AS GOBus, ei pea selliseid muudatusi otstarbekaks.
Nõndaviisi. Kõik. Sõitke bussidega, ütles Rõivas. Piletihindade tõusust ta muidugi ei rääkinud. Kindlalt edasi!
9 comments:
Njah.
ReplyDeleteKahju, kui ei märgata võimalust mõlemapoolset. Nüüd ei jää üle muud, kui taasavada Riispere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõik.
Arvan sama, mis siin ikka võimelda, paar aastat veel ja saab rongiga sõita, küll siis bussifirmad ajad joonde ajavad.
ReplyDeleteLugesin just Londoni metrooliinide ajalugu. Esimene liin oli Metropolitan ja vägagi geniaalne äriplaan: esimene lõik ehitati kesklinna, kus oli võimalik kasumit teenida, aga edasine oli väga huvitav. Liin hargnes kirdesse ja põhja mitmes harus ja lõppes eikusagil, keset heinamaid. Koos raudtee tulekuga hakkasid inimesed sinna kolima ja maju ehitama ning need uued elanikud tõid Metropolitanile kasumit. Niisiis mitte London ei kasvanud ega rongiliine ei tehtud hiljem tagantjärgi, vaid rongiliinid kasvasid igas suunas (ka teised liinid hiljem) ning London laienes nende liinide järgi.
ReplyDeleteTänud!
ReplyDeleteHead mõtte ja näited!
Kui tänavu aga hakatakse konkurssi korraldama rongide operaatori leidmiseks, on Go Group kohe platsis! Mis sest, et nad ei pea reisijate vajadusi otstarbekaks....
Kui nüüd hästi läheb, siis alates 16. märtsist hakkab Riisipere raudteejaamast sõitma läbi liin 732 Tallinn-Haapsalu ( Tallinnast E-L 16:00), et võtta peale sinna rongiga saabuvad reisijad. Liinitööaeg pikeneb sellega alates 8 minutit. Üks probleem sellega vist siiski tuleb. Inimesed kes tahavad Haapsalust edasi sõita Rohukülla nt Vormsi laevale, siis Haapsalu linnaliin nr 1 väljub 3 minutit varem, kui liin 732 jõuab Haapsalusse. Seega oleks tarvis ka linnaliinigraafik ülevaadata. Võib-olla tuleb ka õhtune Vormsi laevagraafik nihutada 10-15 minutit hilisemaks.
ReplyDeleteAitäh, Anonüümus!
ReplyDeleteIsegi selline väike muudatus on südantsoojendav! Et ikkagi liiguvad asjad! Loodetavasti saab siis, kui asi kindel, seekord ka infot hästi levitatud, eriti keilakate hulgas! Annan oma parima! Ja informeerin ka Haapsalut.
Pean ühe miinuspunkti Go Busi tagant ära võtma.....
ReplyDeleteAntud reisi teenindab M.K.Reis-X OÜ
ReplyDeleteJah, Tänan!
Vaatasin vist peatus.ee vale rida. Pühapäeviti see ju Go Bus teenindada. Nii et saab ta oma miinuspunkti tagasi ja teise veel juurdegi, kui pole nõus ühtlustama graafikut.