Ehk peaks mõtlema sügispuhkusel rändamisele? Kabli? Haapsalu? Vilnius?
Enne kui turule kaema minna, tuleb raamatukogust läbi käia. Ja miks mitte ajakirju reisiraamatukokku kaasa osta? (Olidki seal riiulid väga tühjavõitu).
Paul pani Lõuna-Aafrika toidukoha kinni ja plaanib sügisel vanalinnas midagi avada. Nüüd kolis sinna Sumena.
Puuviljad-marjad on aga läinud üle mõistuse kalliks! Oleks et väikekasvatajatele Eestis midagi sellest jõuaks, aga kõik on vahendajad ja kauge maa kraami jagu...
Vaid Rebala letti on veel asja! Usaldusväärne, maitsev ja mõttekas.
Ikka ja jälle jääb vahel mõni asi Eestimaa gruppides ärritama
P 1. FOTODELE/VIDEOTE JUURDE LISADA KUUPÄEV, PIIRKOND, KASVUKOHA KIRJELDUS.
See (millised puud kõrval jms) aitab sageli seent kergemini määrata ja on vajalik ka nende leviku uurimiseks.
Piirkond = nt vald/linn või vähemalt maakond. (Haruldaste liikide puhul: mida täpsem, seda parem.)
Kui spetsialist on seene juba määranud, lisage määrang võimalusel ka algpostituse tekstile.
Neeme Sihv
Legendaarne panustajaLuule Suurvärav kas teil jääb reeglites midagi arusaamatuks? Kui jutt on fotodest, siis ei ole vahet, mis fotol on.
Anna Ke · Ma siit grupist panen küll minema. Oma kasu jaoks otsitakse infot kus seeni minna korjama.
Kristina KoniNeeme Sihv kas poleks lihtsam siis teha sedasi, et postitusi hakkavad adminnid üle vaatama? Kui midagi vajaka jäänud, siis lihtsalt ei lase üles?
Neeme SihvLegendaarne panustaja Anna Ke mis süüdistus see on? Kui kirjutatakse, et pilt tehtud Tartumaal, siis kihutan ahnusest kohale?
Neeme SihvLegendaarne panustaja Luule Suurvärav kas ilusa pildi puhul maakonna või valla lisamine või pildistamise aeg teeb pildi kuidagi koledamaks?
Neeme SihvLegendaarne panustaja Kristina Koni adminid väga sageli tegelevad seente uurimisega looduses. Või käivad tööl. Põhjusi palju, miks ei tahaks viivitada piltide ülespanekuga, sest on ka teisi kes saavad ehk AIDATA. Ja see on grupi üks põhieesmärke.
Liitujate puhul on see ka probleemiks. VALETATAKSE väga sageli, et reeglid loetud ja siis on pilt, küsimusega KES? Aga tahaks ju ikkagi, hoolimata sellisest suhtumisest, et inimene saaks vastuse, eks? Nii et sageli lähevad ka sellised postitused üles, eeldusel, et märkust tehes saadakse aru, miks on oluline piirkond või kasvukeskkond ja need lisatakse postitusele. Kuid siiski, osadel puhkudel keeldume tagasisidega, kuniks järgmisel liitumisel postitus on ASJALIK.
Anna Ke · Neeme Sihv kes Teid teab mis teete selle infoga , eks ikka enda tarbeks ikka , fakt on see et mets on mets ja vahet pole , kas segamets , männimets vms , maa on maa , seene kasvamist see ei mõjuta kuidagimoodi.
on (mürgised ja on söödavad)
Neeme SihvLegendaarne panustaja Anna Ke on ainult üks eesmärk, seeneteadlastele ja uurimuste tegijatele kaasa aidata! Ning küsin teisel moel, kas maakonna nimetamisega paljastate kuidagi seenekoha asupaiga?
Ja selget rumalust pole ka mõtet kirjutada. Seeneliikidest paljud on sümbioosis just teatud puuliikidega ning neid mõjutab isegi mullastik ehk näiteks Lääne-Eesti paepealne vm. Mingid teadmised võiks ikka olla?
Silva PaursonAnna Ke õigus. Kui küsid infot mis seenega tegemist on. Siis enamasti vastatakse, et võta seene raamat või album ja loe. Samas selline vastuse kirjutamine võtab rohkem aega, kui lihtsalt seene nimetuse kirjutamine. Kui seene nimetus kirjutatud, siis saaks inimene ise ka googlest otsida kas on söögi seen või mitte.
Aga kui inimene postitab mõne söödavate seentega seene pildi, siis kohe kirjas, et kirjuta koht ja kellaaeg, ja mis puud seal kasvavad.
Täiesti mõttetu grupp. Ei postita ammu siia midagi. Aga kuna hetkel ilmus see postitus, siis otsustasin oma arvamust avaldada.
Neeme SihvLegendaarne panustaja Silva Paurson minagi vahel kirjutan, et vaata sellelt lingilt vms. Miks? Olen vilets määraja, aga eksperte ei ole kohe käepärast, seega ei saa ma ka HUUPI mingit nime kirjutada. Minu kommentaar aga tõstab postituse uuesti etteotsa, ehk et on lootus, et seda kiiremini märgatakse ja saadakse vastata. Mis siin valesti on? Üldse mitte kommenteerida ja las postitus kaob teiste "alla" ära?
Ja kuidas kõik liikmed teavad, et postituses söödav seen? Siin võidakse kõige tavalisema seene puhul väga erinevaid liike pakkuda.
Mõttetus grupis aga pole mõtet ju olla, eriti kui ühestki asjast järeldustki õigesti teha ei oska. Selgita, mis sõnastuses tahes
No ma ei tea. Minu kirjutatu sõnastus ei ole alati ehk kõige parem, aga vahel ilmuvad inimesed, kes hakkavad vahtu üles kloppima. Olen tõesti üle 10 aasta neisse gruppidesse, mis loodud eesmärgiga aidata nii huvilisi kui teadlasi, meeletult aega kulutanud. Ja tee mis tahad, minu jaoks on rumalused vastuvõetamatud. Ja rumalad süüdistused.
Ja pange tähele, inimene, kes ammu siia midagi ei postita ja gruppi mõttetuks peab, EI KIRJUTA JU KA KUNAGI SEENELIIGI NIME? Miks küll? Teab, aga ei kirjuta? Mina enamasti ei tea.
Et sulle aitäh pea kunagi ei öelda, ongi tavapärane muidugi. Kuigi tavapärane seegi, et õiendajad pea kunagi ise ei jaga midagi, mis on teiste heaks tehtud, ükskõik, mis valdkonnas. Tema ja maailm. Aga pikalt ma ennast häirida ei lase õnneks. Mis sest, et olen läbi aegade nendes populaarseks saanud gruppides ikka täiega sõimata saanud, ähvardatud hambad kurku lüüa jne. Või ka mõnedki kolleegid, kes on ikka täiega sisutühje kommentaare jaganud transpordi/logistika teemal, sõimavad või nõmetsevad. Ütlen veel kord, tühjust ja nõmedust neiski teemades ma ei kannata. Tee oma tööd hästi, püüa midagi paremaks muuta ja ... teed kellegi jaoks midagi head.
Aitäh, Tiina Säälik, hea pildi eest!
Neeme Sihv on mees, kes tahab ühistranspordi toimimist paremaks muuta. Ta rändab mööda Eestimaad ja postitab oma mõtteid internetis ning annab ideedest aeg-ajalt teada ka maakondlikele ühistranspordikeskustele. Jõgevamaa kohta on tal samuti üht-teist öelda. TIINA SÄÄLIK „Olen eluaeg logistikas…
https://www.vooremaa.ee/uhistranspordiga-on-voimalik-eestimaad-avastada
Ei mahu kaugeltki kõik ühte loosse, aga midagi siiski. Ja ehk saab aasta lõpul ka Jõgevamaa bussiliikluse kohta taas väikseid rõõmustavaid uudiseid...
Sügises on värve!
Aga avalisilmi ringi käies on näha, kui valus probleem on ületootmine! Tore, et püütakse asju prügimägedelt päästa, aga...
Vihmane suvi on tänavu ka kodumaised ploomid maitsetumaks muutnud (kallimaks ka?), aga natuke peab endale lubama.
Ilus puhkus Pärnu- ja Läänemaal sai läbi! Nüüd peaks mõtlema, kas korra veel ja pikemalt Kablisse minna.
No ei näe Rohuküla rongi!
Täna möödus 30 aastat viimasest Haapsalu rongist. 30 aastaga on suudetud taastada, aastate peale jagatuna veidi üle 200 meetri. Kas me sellist Eestit tahtsime?
Ühes grupis postitasin blogiteema Pärnu - Haapsalu bussiliiklusest paari tegelase käest sain nagu tuppa sit...nud kass. Muuhulgas väga põneva asja (kuid mainin juba ette ära, et tehisintellektile sisestas asja tegelane, kes mitte millestki aru ei saanud nii et kuidas ja mida ta sisestas, on iseasi):
Kokkuvõte ja hinnang:
Tugevused tema väidetes: juhib tähelepanu väikekohtade reisijate tegelikele muredele (pikad ootajad, vähesed väljumised).
Puudused:
Ignoreerib majanduslikku reaalsust (väikesed reisijate arvud, piiratud dotatsioonid).
Väldib arutelu kompromisside üle (ümberistumised vs. otseühendused).
Võimalik kallutatus raudtee suunas moonutab pilti.
Teostatavus: suurem osa tema ettepanekuid (rohkem otseliine, tihedam graafik) ei ole realistlikud ilma oluliselt suuremate riiklike dotatsioonideta.
Seega: tema kriitika on pigem poliitilis-propagandistlik, mitte pragmaatiline lahendus ühistranspordi arenguks Pärnumaal.
Ja lisaks:
1. Maakonna- ja linnaliinide kattuvus
Praegune olukord:
Pärnu linnaliinid katavad tihedalt linna ja lähiala (Paikuse, Audru, Tammiste).
Maakonnaliinid toovad reisijaid keskustesse, kus on olemas juba linnaliini teenus.
Paljud maakonnaliinid lõppevad Pärnu bussijaamas või kesklinnas, et vältida paralleelsõite linnaliinidega.
Sihvi ettepanekud: ta soovib rohkem otseühendusi väiksematest kohtadest Pärnu eri linnaosadesse (nt haigla, kaubanduskeskused, rannapiirkond).
Kriitiline hinnang:
Selline lahendus tekitaks topeltsõite, kus maakonna- ja linnaliinid dubleeriksid teineteist.
Tekiksid lisakulud, ilma et reisijate arv kasvaks – sest kohalik liin juba katab sama marsruudi.
Mõistlikum on säilitada ühine sõlm (bussijaam/terminal) ja vajadusel parandada linnaliini tihedust, mitte vedada maakonnabusse linna igasse nurka.
2. Ümberistumised ja sõiduplaanide kooskõlastamine
Praegune süsteem: PÜTK ja Pärnu linn korraldavad sõiduplaane nii, et tipptunnil oleks bussijaamas loogilised ümberistumisvõimalused.
Sihvi kriitika: ta peab ümberistumist liigselt ebamugavaks ja ebaefektiivseks.
Tegelikkus:
Ümberistumised on vältimatu kompromiss väikese nõudlusega piirkondades.
Kui maakonnaliinid sõidaksid otse näiteks Pärnu haigla ette või Mai rajooni, tekiks liinide hajutatus, graafikute sünkroon kaoks ja teenus muutuks veelgi ebaühtlasemaks.
3. Kooskõla kohalike tingimustega
Positiivne külg tema ettepanekutes: Sihv tajub, et reisijad ei taha kanda raskeid kotte läbi linna ja soovivad sihtpunkti võimalikult lähedale. See vastab inimeste mugavuseootusele.
Negatiivne külg: reaalses Pärnu linnapildis on sihtpunkte palju (haigla, koolid, rannapiirkond, kaubanduskeskused). Kõiki neid otseühendusega katta on majanduslikult võimatu.
Seega: tema ettepanekud ei arvesta kohalike tingimuste loogikat – et Pärnu linnal ja maakonnal on eraldi rollid ning nende kattumine tekitaks pigem killustatust, mitte paremat teenust.
4. Üldhinnang kooskõlale
Kooskõla madal: ettepanekud on mugavuse aspektist arusaadavad, kuid ei sobitu Pärnumaa ühistranspordi korraldusloogikaga.
Reaalsed lahendused oleksid pigem:
linnaliinide tihendamine bussijaamast võtmesuundadesse;
maakonna- ja linnaliinide parem kooskõlastus sõiduplaanide tasandil, mitte paralleelsed liinid;
sõlmpunktide arendamine (nt haigla juures, kus kohtuvad mitmed liinid).
Seega jagab isegi tehisaru Teist paremini pärnumaalaste vajadusi.
Nagu Kört-Pärtli särk, kõik on täielikult segamini ja loomulikult ei arvesta asjad sedagi, et maakonnaliinide pikendamisel (nt Maini või hoopis linnast välja) tuleb ka linnaliinivõrk üle vaadata ja võimalik, et mõni hoopis sulgeda, muuta või tihedust vähendada. Sellist asja ei taipa muidugi kommenteerija ega AI. Aga lõbu pakkus see küll.
Hall hundiseenik, III kaitsekategooria. F: Urmas Kaja.
Seenegrupis (muidugi ka kivimite, kiilide, liblikate jt) oskan aga ikka veel tunda headmeelt, kui saab inimesi aidata. Määramisega ma eriti aidata ei oska, õnneks on selleks adminide hulgas head kaaslased. Igal juhul tunnen rõõmu, et need grupid kunagi tegin.
Kas kõigile, kes siin seenenimetusega eksivad, pannakse kohe peale kommenteerimiskeeld? Näen, et tihti pakuvad inimesed siin erinevaid seenenimetusi pildil olevatele seentele. Või teeb grupi administraator seda vastavalt tujule? Esimest korda kommenteerisin ja lisasin ka, et võimalik, et on ka mingi teine sarnane seen minu poolt nimetatule.. Saan aru et administraatoril Neeme Sihv on eelkõige vajadus oma võimu näidata. Mina talle seda lõbu enam ei paku ja lahkun sellest grupist.
Vastasin:
Tänan tunnustuse eest! Ma mõistan, et ega te pole eriti juhtunud lugema varasemaid selgitusi, miks siin midagi oluliseks peetakse? Muidugi on siin ka liitunud inimesi, kes tahakski mingit tahma üles kiskuda, aga kui on näha, et selgitustest aru ei saada (ei tahetagi)...
Aga mul on üksjagu vaba aega küll. Tõsi, keeldusid panen ka aeg-ajalt peale, sest no kui ikka ei täideta 10. reeglit ja räigelt mööda pannakse....
Tore oleks teada, kas te reegleid olete lugenud? Iga punkt on adminide koostöös läbi aegade välja kujunenud ja minu arust (enamus teksti pole isegi minu oma) on tulemus väga heas eesti keeles, lühike ja "lööv" ning peaks olema ka arusaadav?
Aga teada seda kõike kahjuks ei saagi, kui lahkute. Parimat soovides.
Tunnustuse oleks pidanud siin küll jutumärkidesse panema. Tegelikult eks sageli endalgi paha tunne, kui pean olema karm. Sest korda ei saa käest ära lasta. Siiski oli sel postitusel kommentaar:
Raudsed närvid on hoopis sellel mehel!
Minu lugupidamine talle.
Olgu ma siis reaalsuses nii "raudne" kui tahes....
Mida aga poliitikud lubavad?
https://www.facebook.com/reel/1811299826135152
Madle Lippus · originaalheli Miks Liivalaia tänavale on üldse trammiliini tarvis? Loomulikult selleks, et parandada liikuvust ja tänava läbilaskvust. Ja et muuta praegu ebameeldiv tänavaruum mõnusaks ja ohutuks.
Arhitekt ja MIT professor Andres Ševtšuk rääkis Terevisioonis pikemalt tänavate kavandamisest ning liikluskorraldusest läbilaskvuse seisukohalt - ehk sellest, kuidas kavandada tänavaid selliselt, et seda saaks mugavaks ja kiireks liikumiseks kasutada võimalikult palju inimesi. Ning tõi välja, et ühistranspordi läbilaskvus on kordades kõrgem kui autodel.
Kui ühel 2,5-3 meetri laiusel sõidurajal mahub tunnis liikuma ligikaudu 2000 inimest, siis sama laiusega hästi korraldatud ühistranspordikoridor võib teenindada kuni 30 000 inimest tunnis. See tähendab üle kümnekordset erinevust ning näitab, et kvaliteetne ühistransport parandab oluliselt liikuvust linnas.
Liivalaia koridori ümbruses asub ligikaudu 30 000 töökohta ja 20 000 elukohta. Liivalaia ei ole magistraal, kust lihtsalt läbi sõidetakse, vaid tänav, kuhu tullakse tööle, kus elatakse ja kus liigub iga päev kümneid tuhandeid inimesi.
Sama mõtteviisi viljeleme ka meie, sotsid. Just seetõttu on heade ühistranspordikoridoride, uute trammiteede ning sõlmjaamade rajamine oluline osa sujuvast liikuvusest Tallinnas!
30 000 sõitjat ühes suunas bussi või trammiga tähendaks nende väljumisi iga mõne sekundi tagant.
**************************
Nagu ikka igas kuus, põnevat ja kurvastavat, ilusat ja pettumusmaiku. Aga just selline elu ongi. Kohtumiseni oktoobris, milleni on jäänud loetud tunnid!
Tallinnas ringi liikumas.
Laagris ehitati mnda aega tagasi kõvasti. Kus inimesed liiguvad, seda ei mõeldud....
Haljastus aga vägev! Kõnnitee ühel pool vanad puud, päiksepoolsele küljele istutati aga vitsad.
Käisin ka Sadama turul. Eriti palju midagi osta ei ole.
Kas Eesti tomatid ei pea laevasõitu vastu?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar