Wednesday, June 3, 2015
Lääne Raudtee versus otsustusvõimetus?
Muide, meil on 101 rahvasaadikut ja Estland Production on kutsunud neid kuu lõpus rongisõidule Riisiperesse ja üksiti ka kohapeal veidi ringi vaatama. Vaatame, vaatame....
12 comments:
Tänud, Anonüümus!
Reply
Ma ei tahaks uskuda, et maa maha müüakse.
Miks midagi tehtud pole, selle eest peaks vastutama eelkõige Reformierakond jt poliitikud, kelle jaoks on oluline lõugu lõksutada, mitte aga rahva ja riigi jaoks midagi olulist ära teha.
Jah, üldiselt olen nõuis, et piisab ka 120 km/h kiirusest, ehk mingil lõigul võib see ka olla 140-160 km/h. Seda enam, et enamus ronge peatuks Riisipere-Haapsalu lõigul enamuses peatustes. Ajavõit ei ole 160 juures eriti suur.- AnonymousJune 5, 2015 at 9:47 AM
Mina ei saa päris hästi aru miks inimestele tundub just riigi raudtee see õige omandivorm olema. Praegu kus ida-läänesuunaline kaubavedu raginal kokku kuivab - kas on mõtet hoida "hambad ristis" üleval raudteevõrku, et äkki hakkab ikka kaup liikuma? Miks mitte orienteeruda puhtalt Eestisisesle reisiveole? Minu hinnangul toimib praegu eraomandis olev edelaraudtee reisiliiklust oma teedel majandades palju mõistlikumalt ja ökonoomselmalt kui megataristut vägisi üleval pidav EVR.
Reply
Tänud!
Reply
Minu jaoks pole vahet, kes siin sõidan, raudtee terviklikkus on oluline ja eraomanike tegevusi me oleme siin kahjuks juba kogenud. Kui aga veost rääkida, siis peaks samuti olema mitte ainult rongid, vaid ka bussid ja praamid riigi omad. Just sellepärast, et eraomanikku ei huvita mitte miski peale raha, riiki aga PEAB huvitama regionaalpoliitika (sh erinevate ühistranspordiliikide ühildamine, piirkondade areng ja tuhat muud asja). Ei huvitanud see Egelaraudtee omanikke, ei huvita ka Sebe ega teiste firmade omanikke. Tulemus on sel juhul alati viletsam ja maksumaksja jaoks kallim. Muidugi tähendab see seda, et peremees peab olema hea! Ehk et riigiasutuste juht(kond) peab olema parim, mitte kamp tühikargajaid.
Edelaraudteel ma ei näe mõistlikkust küll kuidagi rohkem, aga muidugi ei hiilga tarkusega ka riigiraudtee. Aga VÕIKS hiilata! Just sellest olen ma püüdnudki aastaid kirjutada ja selgitada, KUIDAS HIILATA! Mis parata, kui pole just kõige säravamad helkurid!
Ja kahjuks olen liiga palju näinud Edelarudteed seestpoolt! Et teada. Ma ei taha öelda sellega seda, et seal olnuks kõik läbinisti halb. Kaugeltki mitte. Kuid firma üksi jääb neid seoseid vaadates ikkagi nõrgaks ja ei ole parakui mitte ühe keti üks lüli, vaid ketitu.- AnonymousJune 6, 2015 at 9:40 AM
Saan aru, et sa hindad era vs. riigi raudteed rohkem läbi rongidega opereerimise prisma. Sinu kogemus pärineb ju samuti rongide eraomaniku (Edelaraudtee AS) pagasist.
Reply
Täpsustuseks tahan öelda, et pidasin oma kommentaaris silmas ikka taristut-rööpaid.- AnonymousJune 8, 2015 at 9:09 AM
Ega see Edela taristu kah mingi edukusega hiilga.
Eurorahadega remonditi osa ära,( väga hea töö, räägitakse ! ) samas Lelle-Pärnu on praegugi kehvas seisus . Lelle-Tallinn lõigul aga degradeeriti mitmed jaamad peatusteks ning praegu seal on raskusi läbilaskevõimega. Lihtviisil rongidel pole piisavalt möödasõiduvõimalusi.
Lisaks pole Edeleraudtee leidnud oma rööbasteele piisavalt kaubavedu ja seetõttu peab riik määrama seal 7 korda suurema infrastruktuuri kasutustasu kui Eesti Raudteel. Kõik see värk peetakse nii või naa ülal maksumaksja rahast. - AnonymousJune 12, 2015 at 3:05 AM
Tsiteerin: "Lisaks pole Edeleraudtee leidnud oma rööbasteele piisavalt kaubavedu"
Päris ülekohtune süüdistus minu arust. See nüüd päriselt küll Edelaraudtee tahtmisest või mittetahtmisest ei sõltu. Kui raudtee ääres pole ettevõtteid ja masskaupa mida vedada, siis polegi midagi vedada - nii lihtne see ongi. Punnita kuidas tahad, poe nahast välja - no pole!
Mida teeks riigifirma EVR kui Vene transiit oleks täielikult null? Või kui raudtee otstes ei asuks sadamaid? Mida ta veaks? Kust võetakse Eesti mastaapide juures sellised kogused kaupa mida tasub (nii tillukestel vahemaadel) mööda rööpaid kasumlikult vedada?
Võib-olla, kui riiklikult teha kaubaveod rekkadega mööda maanteid keerulisemaks-kallimaks hakkaks ka raudteel kaubavedu suurenema. See aga ei sõltu mitte kohe rööbaste omanikust - rohkem seadusandlik teema.
Ja ega seegi poleks võib-olla mingi imerohi. Kui Eestis tehtaks kaubaliiklus mööda autoteid keerulisemaks, siis hakkaksid rahvusvahelised vedajad kaaluma kindlasti mingeid alternatiivseid marsruute, mis näiteks Eestit ei läbikski.
Kaubavedu mööda rööpaid on sõltuv Eesti geograafilisest asendist (ainus potensiaalne suund ida-lääs-ida, mis sõltub paraku Venemaa poliitika suvast. Põhi-lõuna, kaubamahud mitte nii suured lisaks veel meri vahel) ja olematust rahvastikuhulgast/tihedusest.
- AnonymousJune 6, 2015 at 9:47 AM
Praegu on Elron ju riigifirma. Kas me näeme siin suurt üle-eestilist ühistranspordi koordineeritust? Miskipärast kahtlen.
Reply
Kas rööbaste riigistamine paneks Elroni kuidagi paremini neil rööbastel sõitma? Ka praegu on Elron see kes oma sõiduplaani neil rööbastel ise määrab. Ja edela taristul kulgeb selle kooskõlastamine kordades lihtsamalt kui EVR-i omal.
Kas riigistamine on mingi imerohi, et siis laskuvad taevast alla inglid ja hakkavd kõike targasti juhtima ja tegema? Ei, inimesed on ikka samad kes meil juba on. Riigil pole kuskilt varrukast võtta mingit hulka võimekaid raudteespetse keda riigistatud rööbastele paisata. Tänud kõigile asjalike arvamuste eest!
Reply
Loomulikult lähtun ma nii varasematest kogemustest, kui ka üldse eraomandusega seonduvast ja seda siis eelkõige Eestimaa transpordiga üldse. Olgu siis tegemist rongide, busside, praamide või lennundusega ja näen parimat toimimist just koostööst lähtuvalt. Koostööst, mida viimaste aastate või tegelikult aastakümnete jooksul ei ole olnud piisavalt. Seda kogesin eriti teravalt rongipeatuste renoveerimisel, aga ka muude teemade juures., sh erinevate ühistranspordiliikide ühildamisel.
Kuid kindlasti ei ole ma nõus sellega, et meil ei ole võtta paremaid spetsialiste. Sellega ei taha ma kuidagi öelda, et MKM-i ja teiste töötajad ei oleks spetsialistid. On küll. Ja need spetsialistid on tegelikult teada ka otsustajatele, kuid põhiliseks põhjuseks, miks neid ei kaasata on tegelikkuses see, et sel juhul tuleb kardinaalselt muuta suhtumist ja teha hulga rohkem tööd kui praegu! Kahjuks on kadunud oskus näha elu reaalselt, eelkõige lähtutakse avutustest (exceli tabelitest), statistikast ja muudest numbritest. Seda on piisavalt tõestanud Elron ja paljud muud ettevõtmised-asjad-seosed.- AnonymousJune 12, 2015 at 7:19 AM
Proovin rääkida siiski infrast mitte Elronist. Minu küsimuseks oli: kas rööbaste riigistamine on ikka universaalne rohi mis iseenesest õnne õuele toob. Küsin seda sellepärast, et olen seda mantrat kuulnud korratavat niivõrd palju, aga samas ei ole näinud siiamaani mitte ühte tõsiseltvõetavat, lõpuni läbimõeldud, argumenteeritud põhjendust. Seda korratakse nagu mingit tõsiasja, mingit postulaati - kuigi mina ei suuda siin mingit loogikat või võimalikku sünergiat näha ja tegemist tundub olevat pigem usuga.
Ja sellepärast jään ikkagi oma väite juurde, et ega infrat paremaid spetsialiste majandama pole ka riigil kusagilt näpuviibutuse peale võtta. Võib-olla rongifirmat majandama oleks (nagu sa väidad) - ma lihtsalt ei tea.
Isegi tippjuhi leidmisega EVR-ile tsirkust rohkem kui rubla eest.
Ja pealegi - kui Sinu väitel ei suuda või ei soovi ka riik raudteed (kui tervikut, rongid+rööpad) mõistlikult majandada/juhtida, siis miks peaks teda üldse riigistama. Olgu siis pealegi erakätes.
- AnonymousJune 11, 2015 at 8:51 AM
Aga võib-olla ei tahetagi otsustada - http://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/11/minister-kristen-michalil-osalus-bussifirmas
Reply Tänud!
See muidugi väga väike osalus. Mina usun, et huvipuudus on ikkagi üldisem. Eestimaa ja regionaalpoliitika on vähstele prioriteet ja siiani arvatakse, et tegija oled ka siis kui räägid ametipostil: "Me tahaks, me plaanime, me mõtleme, me vaatame, me arutame....."*************************************************
Thursday, June 18, 2015
Õhtulehes tore nali Elronist.
Tule taevas appi!
Appi, kus rong on?
Ma ei tea, kas süüdistaks ka? Reisijat rumaluses? Eesti Raudteed liiga pika perrooni ehitamises? Vedurijuhti ja teenindajat selles, et nad aknal-uksel ei kõõlunud ega karjunud: "Rongile!!!......"??
Tartus on too katusealune tõepoolest eriline. Ja sellisena kindlasti üks huvitav lahendus ka turisti jaoks, sest on mida, pildistada ja üldse tegemist ilusa asjaga. Tõsi, on mitmet pidi ebamugavust tekitav, kuid mitte oluliselt. Kuigi kohalikud arvavad, et see vahe tunneliava seina ja rongi vahel pole nii kitsas, siis tegelikult siiski on. Kohalik näeb ehk ainult seda hetke, kui rong seisab ja erilist reisijate liikumist ei ole märgata. Samas on saabumisel hetki, kus võib olla üksjagu rattureid-matkajaid ja kogu trään, rattad jms, eriti koos arusaamatuses sipleva "taimedega reisijate" edasi-tagasi liikumine võib tekitada segadust. Ja tekitabki. Sest läbipääs on sel juhul üpris piiratud! Iseenesest on lahendus, kus rong seisab vastava märgi juures, täiesti hea! Ei peagi ju olema vaksalis istudes olema rong alati aknast näha, rongile minnes tuleb ju nagunii õue minna ja siis natuke ringi vaadata! Ning arvata, et kinniolevate ustega rong ei võtagi reisijaid peale.... No tõesti, tule taevas appi!
Ebamugav on pigem ratastega jm selle tunneli kaudu rongile pääsemine, sest trepid jm lahendus teeb just selle väga ebamugavaks!
See kõik aga ei tähenda, et Tartus puudusi ei ole. Infot annavad kioskis olevad töötajad ja vähemalt vanasti olid nad igati abivalmis ning toimekad. Tegematajätmisi on ikka Elroni ja Eesti Raudtee poolt! On olemas valjuhääldid, kust saaks infot anda (olgu siis sellesama kioski töötajate poolt), kokkulepe peaks olema Elroni asi. Või siis Eesti Raudtee jaamatöötajate poolt! Kõik on võimalik, kui tahetakse! Aga just tahtmise küsimus ongi oluline! Ja selline korduv info aitaks kindlasti asju lahendada (siiani pole aga keegi tegeleda viitsinud), nii et süüdi asjades on ikka need, kes asju tegemata jätavad, mitte miski muu.
Ja Õhtuleht võiks muidugi palgata ajakirjanikud, kes tõsiste probleemidega tegelevad. Ja tegelevad niikaua, kuni need probleemid lahenduse saavad. Muide, seesama rongi seismine perrooni otsas on oluline ka just nimelt matkajate ja suurema pagasiga reisijate koha pealt. Tartus on olemas ka parkla, aga ka sellest tulles ei saa otse rongile. On vaja, et esimese asjana MKM ja Eesti Raudtee õpiks oma vigu tunnistama. Juba ammu sai korduvalt välja öeldud, et rattamatkajate, lapsevankriga ja ratastooliga tulijate jaoks on vaja ülekäike. Rongide kiirus on jaamas väike, seega ei tohiks tekkida erilisi probleeme ka ohutusega. Ja ülekäigud perrooni mõlemas otsas lahendaks mitmed probleemid ning ebamugavused. Seda enam, kui rong seisabki ühes või teises otsas. Kusjuures vastava süsteemi väljatöötamine rongide seismiseks tuleks muulgi moel asjale kasuks!
Miks siis on meie ajakirjandus nii mannetu? Ja kas ehk tänu sellele on ka MKM, Eesti Raudtee, Eölron ja väga paljud teised ettevõtted, ametiasutused ja ametnikud nii mannetud? Et neilt ei nõutagi asjade lahendamist ning probleemidega süvitsi lahenduse otsimist? Tegelikult on selliseid artikleid väga masendav lugeda! Jäägu igatahes see 20 eurot koolitusrahaks, ehk toob see mõtlemisvõimet juurde! Natuke on vaja ju ikka liikuda ja ka mõelda!
/ 11:33, 17. juuni 2015/ 12:18, 17. juuni 2015/ 13:55, 17. juuni 2015/ 12:08, 18. juuni 2015
Teenidaja või teine reisija, kindlasti VÕIVAD nad võimalusel teisi aidata, aga esimesena peaks ikka reisija ISE küsima teiste käest! Ja tõepoolest, kui ikka välumiseni 2 min, siis.....
Tõsi, kummas otsas rong seisab, on muidugi oluline. Küllap siingi tasub asju läbi mõelda, paraku on aga nii, et kui rong tuleb ühelt pool, siis ta peabki üldiselt sõitma märgini "Esimese vaguni peatuskoht"! Tagasisõiduk on ta seega "vales otsas"....
Kunagi ammu-ammu sõitsin ma rongiga Lehtsesse, minu ees väljus mammike suure kotiga ja teine kott jäi tamburisse. No mina abivalmi inimesena tõstsin sellegi maha ja astusin edasi. Aga vaatan, et mammike marsib, kott järgi lohisemas, kaugemale ja ei vaatagi tagasi. Läksin ka edasi ja õnn oli, et rong natuke kauem seisis. Üks mehike tuli tamburisse suitsu tegam ja kus pistis pröökama, et "kott varastati ära"! Ja õnneks nägi seda siis perroonil!....
Vot sulle Juku moodi mutikese vägisi üle tee aitamisest......
Nali naljaks. Ühte tõestab see lugu ühte asja kindlasti. Kuidas tööd raudteel korraldada, selles võib iga pisiasi rolli mängida. Ka Elroni ametnike oskus panna ennast reisija olukorda, paraku just seda oskust kabinetis ei sünni.....
*************************
Aasta peresõbralik ettevõte?
„PERES VÕIB OLLA LAPSI ROHKEM KUI KAKS“: kui sagelikuulevad kolme ja enama lapsega pered, et perepiletiostmisel tuleb osade laste eest juurde maksta. Meie VärskaVeekeskuses enam nii ei tee ja lubame alates 1. juunist kõikpered – olenemata laste arvust – ühe perepiletiga sisse.Anname perepiletile tema tõelise tähenduse – see on pilettervele perele!Pildil on Leida Värniku pere Põlvast. Pereema punasessärgis ja järelkasv helesinistes - Marju, Mari-Liis, Triinu-Liis,Kadi-Liis, Ain ja Roonja-Liis. Varem kulutanuks Värnikutepere ühele veepargi külastusele üle 50 euro! „See on ikkaüsna kallis ja väga tihti seda lubada ei saaks,“ ütleb Leida. „Enamikel juhtudel müüakse perepiletit vaid kuni kahelelapsele, aga peres võib olla lapsi rohkem kui kaks! Meiejaoks on kõigile üks perepilet osta väga suur kergendus.“Nüüd saab terve suur pere nautida veepargi mõnusid koossaunadega vaid 27 euroga! Nelja ja enama lapsega peredelpalume selleks võtta kaasa oma Perekaart. VärskaVeekeskuse lahtiolekuaegu ja teenuste kirjeldusi saabvaadata siit:http://spavarska.ee/Veekeskus
Lubame suurtel peredel teistega võrdselt elust rõõmu tundaja lõpetame paljulapseliste diskrimineerimise. Headlastekaitse päeva kõigile!
Sügav kummardus!
Raudtee Turbani -eks ta niisugune poolik lahendus ole. Kuid parem ikka kui mittemidagi.Ma aga kahtlen kas riik sellegagi nõus on, sest maa raudteetammi all ja ümbruses kuulub riigile.Kas see maa müüakse maha uuele omanikule või kuidas ? Elron peaks siis hakkama uuele raudteeomanikule maksma infratasusid, mis ilmselt oleks veel suuremad kui Edelaraudteel, sest vaja on katta ka raudtee ehitamise kulud.
ReplyTegelt oleks tõesti kõige parem kui kõik raudteed oleks riigi käes, kuid paraku - seda Haapaslu raudtee taastamist on heietatud juba 10 aastat ja mitte midagi pole tehtud.
Nii et meie riik ei tegutse operatiivselt, olulisi otsuseid veeretatakse käest kätte nagu kuuma kartulit ja sellises seisus on ainult tervitatav kui erainitsiatiiv asja enda kätte võtab
Üks märkus on veel : ma ei usu, et Haapsalu raudtee nüüd 160 km / h tee peaks tulema, see on oluliselt kallim nii keerukama signalisatsiooni kui ohutusnõuete pärast ja tegu on ikkagi regionaalse raudteega, mitte suure magistraaliga. Minu arvates peaks seda ehitama nii odavalt kui saab , ja nii odavate hoolduskuludega kui võimalik.
Eesti tingimustes vääriks ehk ainult Tallinn-Tartu raudtee upgrade`i 160 km / h kiiruseni ja ka see oleks väga-väga kulukas.
Sedagi me ei suuda me lähiaastatel läbi viia