Monday, February 2, 2015
Pilte Pärnust.
Kuulus ümberistumine Lelles. Ebamugav on ta küll, aga eks MKM ja Elron "teavad", mis teevad. Kuigi eriti ei tea, aga vähemalt suitsupausivõimalus on. Hommik oli ilus....
Viljandi rong tuiskab edasi.
Koogiste. Jäi peatus õnneks alles, erinevalt Kõnnust, mis "konkurentsi huvides" likvideeriti. Nüüd kulutatakse aastas tuhandeid eurosid rohkem, aga mis riigil sellest.
Pärnu. Peaaegu Papiniidu. Kesklinnale lähemal ja teisel pool teed buss nr 3 ootamas.
Õnneks jõuab rong nüüd Pärnusse veidi hiljem, ei pea kaua ootama, kuni ujuma pääseb. Kohvik muidugi suletud, küllap avatakse siis kui ka ujula või hoopis hiljem.
Ujuda oli hea, aurusaunal polnud ka viga. Pärnu Veeparadiisi Haapsalu Fra Marega võrreldes on nii plusse kui miinuseid. Saunu on siin vähem, aga atraktsioone rohkem. Torust ma muidugi alla ei lasknud, küll aga proovisin kärestiku ära või kuidas seda nimetatakse. Ma pole adrenaliiniotsija, sp väga ei osanud ka nautida, kuid omamoodi mõnus oli küll. Vähemalt saab aimu (ka basseinis voolava veega) kui tugev on veevoolu mõju. Selline kärestik hea võimalus just lastele neid asju selgeks teha, et võõras kohas jõkke minekut ikka karta osataks. Basseine, vesimassaaazhi jm jätkub, valikud on head. Üldiselt võib täiesti rahul olla. Puhtalt minu jaoks on aga mingil määral häiriv pidev müra, mis kõikide nendega kaasneb, lihtsalt mulle meeldib vahel vaikuses ujuda, nagu Fra Mares on võimalik. Muide, pildil on näha kapi uksed. Kui on meeldetuletus külastajatele, et spaa asjade eest ei vastuta, siis seda reklaamlehele ei panda. Sest inimene ei hakka selliseid asju lugemagi, kui tegemist on reklaamiga. Asja mõte kaob.
Igatahes oli pea 3 tundi päris mõnus, seejärel väike sushi üleval kohvikus ja jäätisekokteil takkaperra!
Pärnuski on palju vanu maju ja paljud neist korda tehtud. Suvel siin kindlasti hoopis ilusam. Aga vaatamist jätkub. Rääkimata nautimisest, kuidas vanasti asjade ilusaks tegemisel vaeva nähti.
Lavassaare Muuseumraudtee eksponaat. Siit algas kunagi Pärnu-Valga raudtee. Mul tuli aga bussile minna...
**********************************************************************************
Tuesday, February 3, 2015
Männiku. Rong inimese või inimene rongi jaoks?
Saku. Siis kui planeeriti uusi perroone, tõstasin isegi küsimuse, kas peaks Saku ja Kasemetsa vahele planeerima uut peatust. Sest kummagi peatuse nihutamine polnu mõttekas. Muidugi tähendaks peatuste lisandumine, et Tallinn-Kiisa muutuks sarnaseks Pääsküla liiniga. Teatud mõttes. Mõte oli selles, et kavandatava korruselamute tulemisega oleks peatus neil ukse ees. Asi polegi ju ainult Sakus, vaid ka Laagri suunas ulatuva alaga. Kuid leidsin, et sellel siiski pole mõtet.Männiku, natuke põhja pool olev ala on nüüd uus küsimärk. Ja teema, mis tegelikult hoolimata oma väiksusest, toob esile mitmed väga olulised asjad kogu riigi võtmes. Männiku rongipeatus on alati olnud selline küsimärk, millele pidanuks lähenema hoopis põhjalikumalt. Mõtlesin tollal sellele, aga mäletamist mööda vist probleemi tõstatamiseni eriti ei jõudnud. Oli palju lahtisi otsi ja nii se jäi. Kahjuks..
Eksisin. Siiski olen sellest kirjutanud, küll lühidalt ja kirjutasin ka Saku vallale, Nõmme linnaosale ning Tallinna linnale. Küllap ka MKM-le ja Maanteeametile. Kes neist pidanuks asjale sisuliselt lähenema? Kõik. Kaasates KODANIKUÜHISKONNA! Isegi Männikul kuigi otseselt seal seda nagu polegi. Mitte midagi sellist ei juhtunud. Eestile (ja nii kurb kui see ka ei ole, parlamendierakondadele) tüüpiliselt. Kuhu me oleme nüüd jõudnud, 3-4 a hiljem?
Mis on Männikul ja selle ümbruses? Mitte midagi. Peaaegu. 5. bussiliini lõpp-peatus. Järved, mis osalt ka Tallinna varujoogivee reservuaarideks Mis peaks või võinuks tekkida? Paljutki. On ju räägitud puhkealadest, sõdespordi võimalustest, nagu blogiski välja tõin. Ümberistumistest. Prioriteet, nagu räägitakse. Kuhu, millisele järvele pidi tulema puhketsoon? Praegi käiakse kõikidel järvedel, ujumas, vettehüppeid sooritamas, kalastamas, sportimas. Millega tullakse? Autodega, ikka autodega. Tullakse isegi kergliiklusteele, kuigi tee remondis ajal "unustatud" ja siiani puuduvatest parkimiskohtadest olenemata. Millal järgmine arengukava või hange? Kas siis alles mõtleme? Mitte ei mõtle ETTE!?
1. Linnabusside liiklus ja Saku valda ulatuvad bussiliinid elavad omaette elu. Savisaar (nagu staarkommenteerija Priit Kutser, Transpordiameti töötajad jt) ei kujuta ette, et pikendaks linnaliine. Ei Männikul, Laagris ega mujal. Viimsisse küll sõidab buss. Harju ÜTK ei näe perspektiivi Aespa bussiliinidel seotuna erinevate piirkondadega Tallinnas ja selle piiril. Maanteeamet nii pisikeste asjade vastu huvi ei tunne. Kes siis peaks asjaga tegelema?
2. Korduvalt olen välja pakkunud, et 5. bussiliin pikendada Männiku rongipeatuseni. Või vähemalt osa Saku (ehk lausa Saku teisest "äärest" alguse saavad, et tagada ristümberistumine) busse ühendada rongiaegadega Männikul! Tulemus 0! Bussid vuravad mööda, ükskõikselt või linnaliini bussid istuvad Männiku lõpp-peatuses.Ükskõikselt. Kuigi jah, seal on tingimused puhkepausideks bussijuhtidele. Aga seegi pole ületamatu probleem. Ei pea ju KÕIK 5.liini bussid sõitma Männikuni või Sakuni. Rääkimata Saku bussiliinide dubleerimisest. Muidugi on võimalik lükata oma probleemid enda kaelast ära. Sest litade liiklus Sakuni ju ka olemas, hoolimata krõbedamast piletihinnast (tasuta bussisõidust ma praegu ei räägigi). Riik on ju halb peremees!? Või ikkagi hoopis ametnikud on?
3. Selle asemel, et linn või ükskõik kes teine oleks tollal kaasanud kodanikuühiskonda ehk "eksperte kõrvalt", tegeles igaüks ikka omaette.Kui üldse tegeles muidugi. Nüüdseks soovib Tallinna linn rongipeatust bussiliinide lõpp-peatusesse. Miks peatuste asupaikade aruteluga siis ei tegeletud? Ekspertide abiga? Ei helistanud mulle ega mitmele teisele mitte keegi. Ja nüüd arvab linn, et peaks ehitama uue, 150m perrooni? Mis maksab ca 100 000 eurot? Aga äkki peaks ehitama ka teisele poole praegust peatust, sest ka seal on järved ja puhkekohad? ATV sõidurajad? Mitut peatust me nüüd siis ikka tahame? Linn kahtleb, kas jõuab Elronile maksta tasuta sõidu eest peale märtsi ja loodab, et Sakuni tekib linnaliiklus? Ehk peaks ka ise panustama? Sest ka linnaelanikud (lausa valdavas enamuses) puhkavad Männiku järvistul!?
4. Jah, üks peatus võiks ehk tõesti lisaks olla. Kas siis enne nihutame vana peatuse kuhugi? Äkki on teisi lahendusi? Või hoopis nihutame bussiliinide lõpp-peatuse Männikule? Ehk lausa Sakuni? Või paneme käiku kahe omavalitsuse ulatuses uued liinid? Kas miski neist maksab ka 100 000 eurot? Ning kui palju siis on reisijaid praeguses peatuses? Kelle jaoks see on? Õigemini, kelle või mille jaoks see peatus ehitati? Kas nüüd leidub keegi, kes kutsub kokku ümalaua, arvamusfestivali või mingi keldri? On keegi üldse kuulnud, et selline probleem on? Ikka ja jälle tehaks asju tagatubades, kompetentsipuudusest pakatavates asutustes? Millised erakonnad ikka ja jälle lausa kisendavad kodanikuühiskonna kaasamisest? Kas RE, kes ei suuda isegi ARB olemust mõista? Või sotsid - kõik inimese jaoks?
Või IRL, kelle peaministrikandidaat süüdistab täitmata valimislubaduses hoopis Keskerakonda, Savisaart ja all-linna? Lilleküla asjus. SEAL pole KE-l küll mingit süüd, kuigi muudes asjades süüd küllaga!
5. Mis sellest asjast saab? Ei tea. Sest asi pole avalik, aruteludesse kedagi ei kaasata, enamus ametkondi näevad asja vaid enda mätta otsast. Kuigi just ongi vaja neid, kes näevad asju laiemalt. Tagajärjeks on kas mittemidagitegemine või valed otsused. Maksumaksja rahaga ja kaheldava tulemusega. Tegelikkuses võiks asi kaasa tuua ühistranspordi optimaalsema kasutuse, asjade paremaks muutumise Saku jt jaoks. Ka kaugemalt tulijate jaoks, sest ümberistumine oluline ka Kohila ja Rapla vallale, teistest rääkimata.
6. Veel üks nüanss. Männiku või Saku peaks ju plaanide järgi muutuma jaamaks. Et tagada möödasõiduvõimalus. Kas sellega arvestatakse või tegeldakse jälle eraldi ja kunagi teine kord? Millised seosed siit tulenevad?
P.S. FB-s on hea, tuletati meelde. Plaanis ku ka idasuund ja läänesuund ühendada? Ülemiste-Männiku-Saue? Kuhu see jaam siis tuleb? (See tuletati meelde ühe kandidaadi, Kalle Muuli Tartu maantee teemas).
Inimeste jaoks on raudtee, mitte vastupidi.
****************************************************************************************************************
Thursday, February 5, 2015
"Paskataudi" põhjustest.
Kunagi oli karikatuur, kus eestlane läks peldikupaberi rullidega ja soome turist karjus midagi laadis: "Põgeneme, Pekka, siis on paskataudi!".
Võib upitada ennast Ämaris ja lubada muuta Eestit paremaks ja suuremaks ja õitsvamaks ja viie rikkama hulka viia. Miks me siis aga tegelikkuses näeme oravaid nagu pildil? Mannetute, häguste ja äbarikena? Kui vaatame, kuidas me REAALSELT areneme ja kuhu jõudnud oleme. Ja kuhu sellise eluga jõuda võime!
Kui me aina läheme samal moel kindlalt edasi, kas siis saame enam hõigata: "Inimeste Eest!"? Kuhu meo oleme jõudnud, miks ja kas meil on võimalust kõrvale pöörata?
Eesti toidusektor seisab Venemaa sanktsioonide tõttu silmitsi suurte raskustega. Eesti toiduga kindlustatuse tagamiseks on Potisepa sõnul olulised nii riiklikud meetmed kui ka iga tarbija panus. “Me ise peaksime esmalt ikka oma tooteid ostma, siis säilivad töökohad ja raha jääb Eestisse. Toidujulgeolek on sama oluline kui sõjaline julgeolek,” väidab ta.
Süveneks artiklisse, mis iseenesest väga õige lugu. Esimene küsimus, kas probleem ainult sanktsioonide tõttu või tõid need lihtsalt teema teravamalt välja? Iga tarbija peaks ise mõistma, et kõigepealt tarvitatakse enda toitu, siis tuuakse hobusega (autoga naabr (talust) ja siis alles kaugemalt seda, mida meil ei ole! Nagu talupojamõistus õpetas! Ma ei pea hetkel silmas banaane või sojajahu, vaid ikka kaupu, mida meil on ja luua saame.
Osas kettides polegi eestimaist
Kodumaised toidukaubad on poodides märgistatud sinimustvalge lipumärgiga, kohaliku tööstuskauba poest üles leidmine on aga juba kõrgem pilotaaž.
Näiteks Kehras toodetud WC-paber ja paberkäterätid kannavad mitte just eriti eestipärast kaubamärki Daisy. “Tarbija ei teagi seda, sest nad ei ole ennast promonud eestimaisena,” kritiseerib Marje Josing.
Kui inimene ka teab Daisy kaubamärki ja tahab kodumaist kaupa osta, siis see polegi nii lihtne. Osas suuremates poekettides pole neid tooteid sortimendis.
“Varem olid pakendil ka eestikeelsed sildid ja lipp, aga kolm aastat tagasi muudeti see ära, sest sihtturuks valiti Baltikum ja Põhjamaad,” selgitab Daisy pehmepaberit tootva Horizon Tissue müügijuht Margus Jõenurm. “Kindlasti aitaks Eestis rohkem müüa see, kui öelda välja, et tegu on Eestis toodetuga.”
Suure mahuga, kuid kerge WC-paberi ja köögirätikute vedu sadade kilomeetrite taha tundub mõttetu kulu ja rohelise jalajälje suurendamisena, eriti kui siinsamas tehakse samasugust kraami. Tegelikkus on aga see, et 90 protsenti Eestis ostetud 8000 tonnist pehmepaberist (WC-paber, köögirätikud ja salvrätid) tuuakse sisse. Kehras toodetust jääb Eestisse vaid 15 protsenti ning ülejäänu veetakse teistesse riikidesse.
Kui Eesti elanikud hakkaksid hommepäev ostma ainult siin valmistatud pehmepaberit, jääks aga tehas hätta, sest seal pole piisavalt tootmisvõimsust ja ka töötajaid. Praegusele 54 tootmistöölisele tuleks 16 lisaks palgata.
Nüüd kakamisest. Sotsid ja teisedki, rullnokkadest rääkimata, nõuavad Tartusse jm 4-realisi maanteid. Miks? Tartu maanteel (kui linnalähi piirkond välja jätta), on päevas sõitvate autode arv umbes pool vajalikust, et nõuda 1. klassi maanteed. ja ikka nõuame? Mis siis ometi? Kas selleks, et vedada oma peldikupaber Eestist välja ja teiste oma sisse? On see täiemõistuslike inimeste moodi? Või pasapeetrite maailm? Miks on meil vaja kaubakette, kus isegi kohalikku toodangut müügil ei ole!? Selleks, et Maxima omanikud saaksid miljardite otsas istuda? Selleks raiskame mõttetult loodusvarasid? Asi pole muidugi üldse peldikupaberis, vaid põhimõttes!
Kuigi 88 protsenti küsitlusele vastanutest ütles, et nad eelistavad kohalikku toidukaupa, näitavad poodide käibed, et tegelikult on vaid 62 protsenti ostetud kaubast kodumaine. Suurim oli see leiva (96%) ja väikseim makaronitoodete ning margariini käibes (6%). Seega on sõnade ja tegude vahel lõhe.
Toiduliit korraldab praegu kampaaniat “Soeta eestimaist, toeta eestimaist”, mille eesmärk on tõsta Eesti toidu osa toidukorvis 80% tasemele. “See on saavutatav, kui me kõik väga tahame!” on Sirje Potisepp optimistlik.
No näed!
Miks me kutsume ostjaid üles ostma ja toetama omamaist tootjat, aga ei kutsu omamaiseid ärimehi müüma oma poes eelkõige eestimaist?
Midagi on ikka väga mäda! Eesti ärimees müüb kõik, panga, kaupluse ja ei tea mida veel, et...? Lihtsamalt läbi ajada? Leida tööd ja leiba millegi vahendamises? Meil on ju OMA KETT ehk Tarbijate Ühistu kauplused A&O, Maksimarket, Konsum. On neis rohkem eestimaist? kahtlen. Vähemalt kalakonservidest saad üldjuhu lätlaste omasid.
Samas tunnistab Potisepp, et kohalike toodete eelistamise üleskutsega ei ole mõistlik ka üle pingutada, sest siinsedki ettevõtted soovivad eksportida, ja oleks üsna ebameeldiv, kui Soomes tekitataks Eesti toodete vastu üleskutse.
Sama meelt on ka konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Kui kõik riigid hakkaksid nii käituma, siis me ei saakski eksportida,” selgitab ta. “Aga Eesti ainuke väljapääs on eksport, sest me ei suuda nii palju piima ära tarbida, kui siin toodetakse.”
Igasugused nüansid tulevad mängu.
Loomulikult pole mul kahju ja eks natuke peame toetama ka naabreid. Nagu naabertalusidki aidati. Aga ometi. Peldikupaberitootmiseks tuleks töötajaid juurde võtta (tööjõupuudus?), piima aga toodame liiga palju Peldikupaberit saab toota peaaegu igal pool maailmas ja piisaval, piima vast mitte. Nii et natuke erinev situatsioon. Piimatoodetega muidugi omad jamad. Tänu sanktsioonidele ei saa neid Venemaale müüa, Ivari Padar kutsus üles jooma klaas piima rohkem. Miks mitte. Aga inimesel, kes saab Kehrast vastuse, et tööd pakkuda ei ole, pole ka raha üldse piima ostmiseks! Äkki toodame ikkagi piima liiga palju ja ülepakkumine tõstab tootmise kulusid? Või miks siis kauplustes piimatooted aina kallinevad, kuigi toorpiim ja kütus odavnevad? Kõik inimesed ei saa meil riigikogulase, ministri või eurosaadiku palka, kulla Padar! Ega kõik talunikud samu soodustusi, mis teised Euroopas!
Tarbijale hind soodsamaks
Ka pesupulbri puhul võib kodumaise ja välismaise kergesti segi ajada. Nõukogude ajast tuntud Bio-Est ei ole praegu enam Eestis, vaid hoopis piiri taga toodetud. Kodumaist kraami valmistatakse Jõgevamaal väikeses Tabivere alevikus asuvas ettevõttes Mayeri Industries.
Eestis kasutatakse aastas ligi neli miljonit kilo pesupesemisvahendeid ja Mayeri turuosa on vaid 15 protsenti. Kui eestimaalased ostaksid ainult kodumaiseid tooteid, tõuseksid ettevõtte mahud üle kuue korra ehk ligi 10 miljoni euro võrra aastas, arutleb Mayeri keemiatehase äriarendusjuht Ken Koit.
Kusjuures Mayeri saaks vajaliku koguse valmistamisega hakkama, sest tootmisvõimsused on piisavad. Lisaks annaks see suurepärase võimaluse pakkuda kohalikele inimestele tööd. Koit pakub, et saaks luua ligi 30 töökohta. Tööjõumaksudena jääks Eestisse ligikaudu 200 000 eurot aastas.
Kui arvestada ka seda, et pesupesemisvahendid on mahutooted, mille puhul tootmismahu kasvades alanevad tootmiskulud, alaneks ka hind tarbijatele. Lisaks kasvaks ettevõtte konkurentsivõime suurte rahvusvaheliste tootjate ees.
Milles probleem? Ma isegi ei hakka kommenteerima seda lõiku ajalehest, mis lausa karjub näkku! Kas selles, et poisikesest peaminister ei märka ümbritsevat, kui põrutab KINDLALT EDASI? Jah, suurima süüdlase leiame nii küll üles. Reformierakonna, meie veduri!
Võib upitada ennast Ämaris ja lubada muuta Eestit paremaks ja suuremaks ja õitsvamaks ja viie rikkama hulka viia. Miks me siis aga tegelikkuses näeme oravaid nagu pildil? Mannetute, häguste ja äbarikena? Kui vaatame, kuidas me REAALSELT areneme ja kuhu jõudnud oleme. Ja kuhu sellise eluga jõuda võime!Töökohti tekiks juurde
Soomes käib eelmisest aastast kodumaist kaupa eelistama kutsuva sinivalge jalajälje kampaania. Selleks on seljad kokku pannud palju ettevõtteid, ja põhisõnum, mis on ka toodetel kirjas, ütleb: kui iga soomlane ostaks igas kuus 10 euro eest rohkem kodumaist kaupa, aitaks see luua aastas 10 000 töökohta.
Meie peaministri majandusnõunik Ruta Arumäe lausub, et kodumaiste kaupade eelistamine loomulikult suurendaks Eesti majanduskasvu. Kodumaise tarbimise kogumaht jääks samaks, kuid importtoodete asendamine kodumaistega mõjutaks väliskaubandusbilansi paranemise ning töökohtade tekke abil majanduskasvu.
Kodumaiste kaupade eelistamine on tema hinnangul võimalik üsna paljudes valdkondades, eriti neis, kus kohalik kvaliteet on imporditavast parem. “Pean silmas just toidukaupu, sest reeglina on meil kohalikud asenduskaubad täiesti olemas ning seejuures ka kvaliteetsed,” märgib ta. “Kui näiteks kohalikud söögikohad eelistaksid kohalikku leiba ning söögitegemiseks kasutatavaid kohalikke tooraineid, elavdaks see nii mõnegi maakoha majandust.”
Kuid kohalik kaup peab eelkõige olema konkurentsivõimeline ning eelistatav ka mõne muu kriteeriumi alusel. Selleks võikski olla kvaliteet, arutleb Arumäe. See aitaks Eesti majanduse kõrgemale tasemele, mis õigustaks ka kõrgemat hinda.
“Kui eelistada kodumaist kaupa ainult sellepärast, et see on kodumaine, kuid kvaliteedi ja hinna suhtelt kehvem välismaistest konkurentidest, ei teki Eesti majandusel arendustöödeks motivaatorit,” toob ta välja ohu. “Ehk maakeeli kokkuvõtvalt öelduna: kehvast toorainest head valmistoodet ei saa.”
Kas peaminister jt, nagu reformierakonna tagatoas tavaks, ei kuula ka nõunikke? Mis neist nõunikest siis hoida? Või lihtsalt ei jõua lihtlabase nõuniku jutt ajudeni?
Miks Soomes kaasati ka ettevõtteid? Tahame olla uus põhjamaa? Miks me ie suuda vana moodigi olla?
Just praegu on Seitsmestes uudistes uudis, et valitsus jälle mõtleb Tartu 4-realise maantee ehitusest ja kaalutakse laenu võtmist! Kas kahekordistunud võlg mõtlema ei pane? eriti kui suurem osa riigilaenudest läinud hoopis teiste riikide abistamiseks? Äkki abistaks oma kaubaga? Ehk riik maksaks kauba eest ja annaks seda neile, kes hädas!? Mitte ei annaks raha, mida üldse tagasigi ei saa?
Kohalik ettevõte annab tööd teistele ettevõtetele
Kohaliku hea tooraine kasutamisega paistab silma Orto, kelle looduskosmeetikatoodete sari “Puhas loodus” võidab siinsete kasutajate seas aina suuremat populaarsust. Orto juhataja Gunnar Laasi hinnangul on selle põhjuseks aktiivne tootearendus ja kohalikest kultuuridest saadavate kõrge lisandväärtusega bioaktiivsete ekstraktide kasutamine.
Ta rõhutab, et iga tootmisettevõte, olgu see siis toiduaine-, kosmeetika- või keemiatööstuses, on kaudselt tööandja veel paljudele ettevõtetele, kellelt ostetakse teenuseid, seadmeid ja tooteid. See omakorda annab neile ettevõtetele tööd ja leiba.
“Ostame kosmeetika tootmiseks paljusid õlisid, ekstrakte ja vahasid Eestist,” selgitab Laas. Näiteks kasutab Orto praegu ligi 20 kilo seemnete (astepalju, viinamari ja must sõstar) õli. Tänu aasta-aastalt kasvavale looduskosmeetika trendile on peagi vaja neid õlisid 10–20 korda rohkem. Aga 20 kg mustasõstra-seemneõli saamiseks on vaja umbes kaheksa tonni musti sõstraid. “Seega 200 kilo õli tootmiseks on vaja 80 tonni musti sõstraid, mis on Eesti mastaabis päris arvestatav kogus,” toob ta näite.
Loodud väärtused jäävad Eestisse ja suunatakse omakorda uute toodete arendusse, toob Gunnar Laas välja veel ühe tahu. See aga tähendab koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. Näiteks Orto teeb koostööd maaülikooli Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskusega.
Sõnu lihtsalt ei ole! Meil ollakse tihti hädas, et pole oma toodangut kuhugi panna. Pole teeäärseid müügikohti, marju jm võtavad ettevõtted vähe... Äkki ikka milleski muus asi?
Eelistame Eestimaist!
(Märkus: Küll ei kutsu ma üles tarbija tomateid jm, mis kasvavad kivivillas vedelike toel jne!)
Küll aga loodan, et siin näiteks tegu hea ja kvaliteetse piimaga?
Viimsi ja Maardu maksavad Tallinnale pikendatud liinid kinni. Number viis bussi pikendamine on Saku valla mure, niisama heast tahtest tasuta võõrasse valda tiirutama ei minda. Männiku karjäär oleks vaja korda teha ja ametlikult supluseks avada. Loomulikult peaks sinna saama ÜT-ga.
ReplyDeleteTänud, Levy!
ReplyDeleteTegelikult sa eksid natuke.
Männiku pole otseselt Saku valla mure, sest buss ei sõidaks Sakku vaid inimtühja piirkonda, kus oleks teoreetiliselt vaid ümberistumiskoht. Jah, Saku vald võiks oma peatuste jaoks (Kasemetsas ja Kiisal eriti vajalik) taotleda praegusest eurorahastusest vahendeid, et tingimused tagada. Aga mitte maksta kinni liini pikendamist. See pigem riigi kui ÜT eri liikide ühildaja ülesanne. Tegelikult aga sõidaksid selle bussiga tallinlased või linna tööle tulijad. Muide, karjääre tahab korda teha Nõmme ehk siis Tallinn. Ja Saku maksaks?
Laagri puhu ehk võiks veel eeldada Saue valla huvi, aga rohkem on see tallinlastele. Küsimus pole Savisaares, vaid selles, kas tegelikult ka oma inimestest hoolitakse!
Esimene vana karjäär kuulub linnale. Raudteeäärne uuem on Saku valla oma.
ReplyDeleteTänud.
ReplyDeleteNeid seal rohkemgi! Mingi aeg kirjutati ka reserv joogiveest jne. Muide, sealkandis vist Eesti kõige liigirikkam lindude pesitsusruut.
ÜT probleeme võiks lahendada maakonniti nagu vist ka väljaspool Harjumaad tehakse. Meil on paraku Harjumaa ja Tallinn kaks iseasja. Kui on ainult Tallinna kohustus siis selge see, et linnapiiridest välja ei minda ja korraldatakse ainult sees.
ReplyDeleteNing panna Saku - Nõmme või mõnda muud bussiliini käiku ja selle asemel, et tagada piisav reisijate olemasolu, pikendades liini teise maakonda, ei taheta kohe mitte. Bürokraatia nõuab oma osa! Nii paljud liinid kõrbevadki ja lõpuks on ikka inimesed ilma sõiduvõimaluseta. Seepärast peakski ühistransport olema puhtalt riigi oma ning asjale lähenetaks terviklikult. Ükskõik, kus Eestis. Pärnu - Haapsalu, Tori - Viljandi läbi Soomaa, Tõrva - Otepää... Näiteid on tohutult.
ReplyDeleteLovely post! Full of information about your flavourful recipes :)
Thanks very much for sharing!
Indian Restaurants in Karol Bagh