Saturday, January 17, 2015
Miitingul!
Rongid vajavad reisijaid ja reisijad ronge. Lisaks vajame ka reisijaid kaugemalt ja võimalust ise reisida kaugemale. Õnneks meil veel on inimesi.
Raudteelaste miiting protestiks valitsuse mittetegutsemise vastu tõi kohale palju raudteelasi. Aga kus on siis eestlaste ühtehoidmistunne? Enamus enda eest seisjatest olid venekeelsed inimesed, eestlased jälle ei muretse, mis meist saab? Ja ikkagi mul hea meel, et tuldi kohale, näidati, et tulevik on oluline.
Räägiti reisi- ja kaubavedudest, rahvusvahelistest rongidest, Rail Balticast. Mitmel korral küsiti Oleg Tshubarovilt, kas hakatakse ka streikima. Oleg vastas: Aga miks? Valitsus juba streigib ju!? Ei tee lihtsalt tööd! Ja paljuski tal õigus. Tegeldakse vaid arengukavadega ja ei tahetagi näha, et tulevik saab olema raske. Sama õigus oli aü esimehel ka siis, kui ta ütles, et kuidas kavatsetakse RB-ga toime tulla, kui praegusegi raudteega hakkama ei saada!?
Kas ka siin ei oleks tohtinud lapsi "eksponeerida"? Vastupidi, just lapsed kannatavad töötuks jäämisel kõige rohkem.
Kriis Venemaal mõjutab ka meid. Just räägiti uudistes, kuidas paljud tühistasiod broneeringud Narva-Jõesuus, Pärnus jm. Go Rail koondab inimesi ja ronge jääb Peterburi käiku häbematult väha. Valitsus on arutanud võimalust kaugveod üle võtta. Kus on teod? Ma ei räägi teokiirusel töö tegemisest, vaid ikka reaalsetest tegudest! Seni kuni pole kaasaegseid ja mugavaid ronge selle jaoks, peaks tegema kokkuleppe olemasolevate rongide kasutamiseks. Tingimusel, et need rongid tehtaks maksimaalselt mugavaks. Seda enam, et Euroopa Liidu regulatsioonid ei keela enam rahvusvahelisi ronge doteerida! Miks sellest vaikitakse?
Kuhu lähed, Eestimaa? Inimesed aga tahavad siin olla. Ja sõita rongiga. Ja tähistada sünnipäevi! Miks meile midagi ei öelda? Miks vaid hämatakse? Kui ei saa hakkama, astuge tagasi. Asuge lihtsamatele töökohtadele! Riik, see on rahvas ja rahvast unustada ei tohi. Raudtee on ka riigi nägu....
**********************************************
**********************************************
Monday, January 19, 2015
Kas tasuta ühistransport on tulevik?
Edgar Savisaar ja Keskerakond tegid selle <Tallinnas ära. Ja on ikka võimul. Pooldajaid on palju. Kusjuures turmtuld saab ta selle eest siiani. Kuid enamus turmtuld antakse paukpadrunitega, sest sisu ei ole! Muidugi on minulgi sellele mitmeid etteheiteid. Esiteks, ainult tallinlastele tähendas seatempu väiksematele omavalitsustele, kellele iga maksumaksja tähtis ja kus nüüd mured tänavatehoolduse ja muuga. Pimendamist kiputakse ka tegema nii Tallinnas kui mujal.Teiseks, kui juba teha, siis kõigile. Mupo ülevalpidamine piletite kontrolliks on suur lisakulu, selle asemel, et nad hoopiski tänavate korrasolekut jälgiksid (kõnniteid eelkõige). Kolmandaks, kulutused validaatoritele ja trammi-, bussi- ning trollijuhtidele tüütud ning segavad lisakohustused. Rääkimata sellest, et liinivõrgu arendamisega ei tegeleta
Uued trammid tulid meile suures osas saastekvootide eest....
....nagu ka bussid. Kus on bussid nüüd? Mugavalt antud erafirmade kasutusse. Tegelikult vajame üleriiklikku aktsiaseltsi. RAS Eesti Transport, nagu tinglikult nimetan. Mis edasi?
Riiklik ühtne transporifirma tähendab kulude kokkuhoidu. Nagu ka porgandite ja praamide puhul. Ühtne planeerimine, erinevate liikide sidumine. dubleerivate liinide kadumine, koolibussid jm eriveod jne jne.Rääkimata rahadest, mis praegu lähevad eraomanike kasumiks ja läbipaistvusest kohati pole juttugi. Vähe sellest, kohati ju konkurents toob kaasa liiga tiheda liikluse, mille tõttu bussid sageli pooltühjad.
Unustada ei tohi ka seda, et hetkel jäetakse bussidega sageli sõitmata rahapuudumise tõttu. Millised on valikud? Jäetakse üldse sõitmata või kaubeldakse naabrimeest. Või minnakse FB gruppidesse Haapsalu-Tallinn vm, kus saadakse kokkuleppele kellegai koos sõitmiseks umbes poole bussipileti hinnaga. Tagajärjeks tihti jällegi pooltühjad bussid! Mis ei ole majanduslikult mingil moel otstarbekas.
Juttu, et "miks mina, autoomanik, pean kinni maksma ühistranspordiga sõidud? Aga me ju maksame niigi kinni paljut, mida me ei kasuta. Olgu selleks siis rongid, praamid, kohalikud bussid jpm. Aga neid kasutavad tihti meie lähedased!? See argument ei päde, nagu tänapäeval armastatakse öelda. Seda enam, et kui tõepoolest suur osa autosõitjatest suunduks ühistransporti, oleks maanteedel vähem koormust ning linnades ummikuid. Autod kestaksid kauem, sest sõitusid oleks vähem ja samas ei keela ju aoto olemasolu vahel ikkagi sõita!?
Äkki ongi tasuta ühistranspordi suurimad vastased automüüjad, bensiiniaktsiisist ennast majandavad riigiametnikud ja need, kelle jaoks ego on olulisem kui riigi areng?
Jõuangi peamise juurde.
Mida sisaldab praegune ühistransport ja palju see maksab? See, mille me nagunii omast taskust dotatsioonina suuremas ulatuses kinni maksame. Rongide puhul näiteks 70% (infrtasudest ja kaubarongidega vedude kallinemisest ma ei räägigi - see kindlasti üks põhjus, miks kaubaveod vähenevad)!
* Kõikvõimalik piletitega seonduv - piletiaparaadid, piletite tootmine ja trükkimine, piletikontrollid, kaamerad bussides (bussijuhtide pettuste vältimiseks), piletimüügile kuluv aeg ühistranspordis. kassad koos töötajate palkade, ruumide üüri, küttekulude ja muuga,soodustusteks jm vajaliku tarkvara kasutamine, IT-spetsialistide kaasamine, lepingupartnerite-firmade kasum jne jne. Miski ei ole tasuta ja üldkulusid ei julge vist keegi prognoosida
* Piletitega seotud piletimüüjate palgad ning mitte ainult. Ka selles süsteemis lisanduvad igasugused kontoritöötajad, palga- ja muu arvestus, järelvalve, piletite hinna tabelid, nende väljatöötamine ja pidev ümbertegemine jne. Kõik need töötajad vajavad palka!, lisaks neilt tulenevad maksud, mis teevad ühistranspordi veelgi kallimaks
*Dotasiooni osakaal, hoolimata sellest, milline on ühistranspordi täituvus, "tühjade istmete kaasavedu", seda enam,. et erafirmad tõepoolest üritavad konkurentidest üle olla sellega, et nende buss väljuks varem jne. Nii ongi rõhk kaldunud ekspresbusside kasuks, väiksemates kohtades aga sõiduvõimalused aina halvenevad ning see aitab järjekordselt kaasa väiksemate kantide hääbumisele.
* Töökohad. Piletimüüjate asemel saaksid inimesed töötada bussijuhtidena jm, sellega on praegugi kriis, sest noori bussijuhte peale ei tule. Palgatõusu ei saa aga erafirmad endale lubada, sest peamine on kasum. Ja mitte väike. Korralik palk meelitaks aga inimesi kindlasti juhtideks, nii et töökohad lihtsalt muutuksid, samas kui väheneb kontoritöötajate arv, kes pidid tegelema piletisüsteemidega. Täöötajate arvu vähenemine on aga järjekordne kulude kokkuhoid.
* Kuna suurema osa kuludest kaetakse juba praegu dotatsiooni poolt, siis väiksema osa rahastamine riigieelarvest ei tohiks olla probleem, eriti kui arvestada, et langeb ära vajadus kasumi teenimiseks.
* Kes maksavad hetkel kinni ühistranspordiOsaliselt autosõitjad maksude kaudu, osalt sõitjad piletite kaudu. Kui aga taastada tulumaks 25%-ni? Siis saab lisanduva 5% parandada eelkõike taandarengut päästeteenistuses, politseis, kiirabis, samuti kohalik eteede hooldamises. Teed muidugi tänu lisanduvatele reisijatele ja autode vähenemisele saavad väiksema koormuse, väheneb ka õnnetuste arv. Ning ühistranspordi kulud kaetaksegi paari protsendiga lisanduvast tulumaksust. Nii maksavadd autosõitjad ühistranspordisõitjate eest ja viimased omakorda teede korrasoleku jm eest! Kõik peaksid olema rahul!?
* Omaette probleemid on ka kõikvõimalike kliendikaartide tellimine, müük, nende kontroll jne. Eriti kui ühe piirkonna kaarte ei saa kasutada mujal, mitemle kaardile ettemaksu tegemine tähendab aga inimesele rahade kasutamise võimatust. Kinni maksab küll bussifirma, aga tegelikult maksab jällegi reisija!
On veel hulganisti kaudseid seoseid. Reisijate arvu suurenemine toob kaasa igasuguse muu tegevuse effektiivsuse kasvu peatustes.
*************************
Pole ma nii kõva spets, aga sellise uuringu lugemine vist hullem kui selle eest maksta?
Aga kõikvõimalikke dokustaate veel hulgi, millest läbipuurimiseks minul nutti ei jagu ja ka aega mitte. Äkki kedagi siiski huvitab?
Ka ministeerium muudkui tegeleb asjade arendamisega, kuigi kompetents on ju vilets nagu teada.
Foorumis arutletud
Riigikogulaste arvamused.
Kommentaarid igati oodatud!!!
Tasuta transport hea mõte. Kütuse kulu sama peaaegu nii tühja kui täis bussi puhul, otstarbekam siis ju ühistranspordi täituvust suurendada. Autoga sõit tundub kunstlikult odav. Kui peaksin läbi soode ja metsade teed rajama siis oleks kallim. Kütuse hind ka kunstlikult odav, arvestades kahju keskkonnale on tegelikult kallis. Edu!
ReplyDeleteTänud!
ReplyDeletePõhimõtteliselt nõus!
http://online.le.ee/2015/11/27/laane-maavalitsus-liisis-piletikontroloridele-auto/
******************************************************************************************************************
Wednesday, January 21, 2015
Risti - teine vaiksetest jaamadest.