Blogiarhiiv

Pühapäev, 24. oktoober 2021

... lõppjaamast Rohukülast sammud parvlaevale Regula. 07.2013

 

Wednesday, July 17, 2013

...lõppjaamast Rohukülast sammud parvlaevale Regula.


Tulin rongilt ja....
Jah, must huumor. Rongist polnud lõhnagi,aga nauditav ilm vaid suurendas rõõmu astuda lõpuks üle paarikümne aasta Hiiumaa laevale.

Juhan Parts võiks ka sõita. Või vähemalt lehti lugeda.


Pilte ka siin



Kui Rohukülas ringi vaadata, siis võib veenduda, et mingit projekti ega uuringut Haapsalu raudtee tarbeks pole vaja. Piisab taastamisprojektidest.
Ehk isegi võimalikud mingidki kaubaveod?
Reisijateveo poolt aga kõneleb sõnatult juba ainuüksi parkla. Hiidlased peavad normaalse ühistranspordi puudumisel jätma autosid siia- ja sinnapoole väina. Miks? Sest hooliv riik, mille üle mitmed poliitikud uhked, ei ole suutnud mõista oma riiki ja rahvast väga pikka aega. Siinkandis vähemalt 17 aastat.
Kardan, et rongiliikluse käivitamisel ei saa mõeldagi vaid kahevagunilistest elektriStadleritest, sest ajuti võib juba Rohuküla ja Haapsalu ise rongi täis lüüa. Otse loomulikult aitaks see muuta kasumlikumaks ka Hiiumaa enda bussiliiklust.

Tänud hiidlastele hea vastuvõtu eest! Ja juba sadamas kohtasin HRT sõpru, milleüle oli eriti soe tunne. Üldse väga palju sooviti rongiliiklust "väga taastada".
Ning tänud neile, kes liikumise sinna, kohapeal ja tagasi hõlpsaks tegid. Tänud ka mõnede piltide eest, mis annavad siia täiendava väärtuse.






Regulaga oli mõnus sõita.




Et ma meresõitu eriti ei kannata, siis tellisin


 
Meri imeilus, vahepeal suhtlesin teiste Hiiumaale sõitjatega ja nagu ikka, andis seegi väärtuslikku infot.









Esimene nähtud tuulik. Kärdlasse põikasin ka, aga kuskilt loetud info käsitöölaada kohta valmistas pettumuse. Sest tükk aega enne lubatud lõppaega oli juba plats tühi.
Ei läinud ka vaatama, kas Kärdla Bussijaam Edasi areneb. Sest nii viskas kord keegi hiidlane nalja mu konto nime kohta. Tegemist oli küll rohkem ebasobiva naljaga, aga ega`s ma pea selle peale viha pidama. Pahatahtlik irvitamine jäägu ikka selle inimese südametunnistusele. Ja kuigi öeldakse, et tilk tõrva võib rikkuda meepoti, siis Hiiumaal tundsin, et headus ehk mesi võib hoopiski tugevamaks osutuda....
Kärdlas ringivaatamise jätan aga tulevikuks. Muidugi loodan, et see peagi juhtuda võib...



Soera Talumuuseum. Avatud vist iga päev.









Ehk peaks alkoholismivastases võitluses kasutama väikevankrit? Millega hiiu naine oma mehe kõrtsist koju tõi, pea üle ääre rippumas. (Sest jalanõusid ei saanud kulutada).

Soera Talumuuseum oli vägagi nauditav. Ja pole midagi öelda, selliste asjade säilitamine väga tänuväärt! Ei saa ju matta oma esivanemate pärandust kuhugi tagakambrisse. Oleks uhke kui võimalikult palju vanavara jõuaks sellistesse muuseumidesse!
 Anti kena ülevaade paljudest asjadest ning pakuti ka...















...ülimaitsvat kala. Ma ei soovita kellelgi sellest kohast peatumata mööda sõita. Kunagi väga ammu käisin Hiiumaal ja tookord ühes esimestest kohvikutest võtsin suitsutuulehaugi ja hiiu õlut. Soovitati küll kaasagi võtta, aga kuna õlut tarbin mõõdukalt, siis seda vajalikuks ei pidanud. Hiljem, teisel pool metsa alles tekkis arusaam kui hea asjaga oli tegemist ja olin peaaegu valmis öösel läbi metsa tagasi minema....
See juhtus kuskil Hellamaa-Kuri kandis, enam täpselt ei mäleta.
Nii et võtke, et mitte pärast kahetseda...


 
Vahel imestan, et tihti annetatakse suuri summasid näiteks kirikutele või parteidele, aga pole eriti kuulnud, et annetataks omamaise ajaloo säilitamiseks!? Ehk peaksime oma mõttemaailma veidi kohendama ja leidma, et oleme kõik võlgu just oma esivanematele? Kelleta meid siin ju poleks? Sama mõte tekkis mul ka R. Tobiase majamuuseumi juures, kui nägin, et hoone vajab toetust. Oleksin seda ka teinud, kui muuseum avatud olnuks. Õnneks aga taastatud veskeid nii Soera muuseumis kui ka sealsamas R. Tobiase muuseumis, nii et päris lootusetuks olukorda ei saa pidada.


Taksi tahtis väga sõprust pidada küülikutega. Aga kuulukse, et nii mõnigi küülikupoeg ootab uut peremees või -naist...






Leib, soolakristallidega või, kala ja kurk olid niiii head, et ma lihtsalt läksin ja ostsin ise juurde. Ja hea tunne oli sellise asja eest maksta, olgu siis pilet või lisavõileib! Te ei kujutagi ette KUI nämma see oli...
Noh, paljud hiidlased kindlasti kujutavad, aga enamuse mandriinimeste jaoks selliselt tehtud hõrgutis ei pruugigi tuttav olla. Pean silmas just nii valmistatult.
 

 
Plaan oli minna ka Tahkunasse, kuid tahtsin sinna sõita Lehtma nina kaudu. Kahjuks pidavat Lehtma ja Tahkuna vaheline tee remondis olema (sain aru, et vana kõvakattega tee viiakse taas kruusa all, ei tea, kas see õige info, aga see oleks ju küll siis vähikäik!?), seetõttu pidin otsa ümber pöörama. teist korda suurelt teelt aga kõrvale põikama ei hakanud.
Kas ei peaks info suletud teelõikude kohta siiski varem juba üleval olema? Näiteks juba enne Tahkunasse või Lehtmasse pööramist? Poleks eriti kulukas asi, kuid äärmiselt vajalik. Nii et Hiiu Maavalitsusel on, millele mõelda.




Hiiumaaeiffel oli muidugi põnev kant. Vaeva kõvasti nähtud ja sealt ostsin ka lihtsa, kuid sümpaatse küünlajala. On üllatav kui mõnusa emotsiooni võib anda lihtne koht!




Ja juhin tähelepanu ka sellele, millest varem olen rääkinud. Ongi olemas Hiiumaal velo ja rolleri rent. Muidugi oleks huvitav teada, kui aktiivselt seda kasutatakse ning muud teemaga seonduvat.


 
Vägagi uhked kiiktoolid! Loodetavasti ka väga vastupidavad, kuigi kruviühendustesse väike kahtluseuss, aga mine sa tea....








Torn muidugi tõeline fenomen omaette. Ikka võib kahelda, kas see peab vastu, kuid teisest küljest tundus tegu olevat päris "kindlustatud" ehitisega. Üles küll ei lubatud ja ega ma oma teatud kõrgusekartusega vast kõrgele poleks läinud ka. Samas, ega nii kõrgeid pildistamisvõimalusi ju väga palju ka ole.
















 



On teatud mõttes naljakas, et riik ei suuda tagada normaalseid (ühis)peatusi, tihtipeale kohalikud aga teevad midagi väga omanäolist ja põnevat!? Jah, tuul puhub siit läbi,kuid väga palju tähendab ka visuaalne nauding. Mis kindlasti paneb ka välisturiste rohkem nägema ja tagajärjeks loomulikult meeldivam mälestus!
Üldse on vist maalähedasem elu see, mis hoiab pahatahtlikkuse kaugemal. Ootekodade aknad enamasti terved, graffitit ei märganudki jne. Küllap hoitakse oma kodu sealkandis hoopis rohkem südames!


Haapsalus kuulsin uuest majutuskohast ja siin see on. Laiendamine ja täiustamine jätkub.




Väike poekene, kus eriti midagi müügil pole, kuid avatud hilisõhtuni ja vähemalt juua, shokolaadi ning suitsu siit saab. Omanik teinud mõnusa süsteemi. Kui uks suletud, ei ole vaja helistada, vaid andur annab märku kliendi olemasolust eeskojas.


Kuulus Reigi kirik.


Pihla talu. Vaikne majutuskoht, kus ka üks vanemaid säilinud tuulikuid ning lisaks imehea valik imemaitsvaid moose. Porgandi-sidruni, kibuvitsa jpm. Hind vastuvõetav. 


Kõpu Internaatkool.





Ristna Lõunanina.

Metsad lõputud ja laukasood...





 
Küll aga pean täiesti sobimatuks selliseid õllereklaamiga katteid ja plastmassist vms mööblit. Mitte kuidagi ei sobi see sarnastesse kohtadesse. Pole ka Hiiumaal puitu ega roogu vähe, et ei saaks midagi paremat teha.
 

Veidi rohkem peaks küll tähelepanu pöörama ohutusele...



Nagu pildid ajaloost... Lausa kujutasin ette kui väga võidi omal ajal näiteks kaugetes kolooniates oodata seda vaadet...
Mulle lapsepõlvest saadik laevad meeldinud ja kuulsatest meresõitjatest sadu raamatuid läbi lugenud.




Õhtusöök ja majutus. Söök väga maitsev ja uni hea! Vaikusest rääkimata...
 







Ja hommikusöök, mis siiamaani kummitab... Ajab vesistama? Aga seadke siis sammud Hiiumaale!








Kõpu. Rõõmustav, et üle Hiiumaa nähekse vaeva söögikohtadega. Igalpool ei ole küll kohalik toit aukohal, aga küllap arenetakse.






 
Kui palju on majakas inimeste elusid hoidnud? Ja küll on hea teada, et pahatahtlike valemajakate tegijate päid maha löödi...


 
Erinevad, kahvel- ja raapurjedega laevu nägin mitmeid. Vedas!

 





Vanaoja matkarajal.




Hinnad üle Hiiumaa erinevad, kuid mõistlikud.






Kauplus Nurstes.
Muide, hiiumaa jaoks ostsin Hiiumaa Turismikataloogi. Üks suur viga kaardil oli bussipeatuste puudumine. Sellega peaks küll tulevikus arvestama.


Sõru pildid Eestimaa Looduseblogis.




Täielik pettumus oli meieomamaius... Ostsin jäätise, mille reklaam ja selle meloodia iga kord kummitama jääb. Kuid jäätis tehtud....Leedus! Äärmiselt ebaausad on meie jäätiseärimeeste võtted. Hiljem mingil jäätisel avastasin, et tehtud lausa Tshehhis! Edaspidi hakkan jälgima hoolega, sest eestimaise toetamine peaks ikka tähendama oma töötajate toetamist....
See EI OLE meie oma maius...


Söögikoht Käinas.



Käina kiriku varemed.


 


Siiski leidus ka tõrvatilk. Minu arvates hea kui infot majutuse jpm kohta leiab erinevatest paikadest. Ning kindlasti mõjub hästi ka turisti isiklik arvamus, mis siis mingil moel teisteni jõuab. Käinas majutus Tondilossi Öömaja. Ust katsudes kuulsin kui selja taga auto peatus ning meesterahvas küsis: Mis mureks? Selgitasin, et tutvustan majutust ning sooviks pildistada. Lubaski lahkelt...maja esikülge pildistada. Vaikselt avaldasin soovi ka tube näha (kasvõi juba selleks, et teada, kas järgmine kord maksva kliendina tuleksin just siia ööbima). Seepeale "Ei, mul reklaami küll! Ja varsti tuleb grupp ning toad koristatud!" Andke andeks, ma tõesti ei teadnud, et vaid kord aastas tube koristatakse, sest sellisel juhul on tõesti kohutav kui keegi tuleb ja üle läve astub! 
Nii ongi, et ma ei oska midagi selle koha kohta soovitada. Kripeldama jääb küll, et küllap siis mõnel kõrvus ainult raha kõlin nagu Sid`il Piraaja Klubis. Ja millegipärast arvan,et see omane siis ka iga kliendi puhul. Nii et külaline ei pruugi olla oodatud muuks kui papi köhimiseks  Kuigi klient peaks olema oluline....
Seega- ei soovita sisimas seda kohta valida!


Väga vahvad olid aga piimapudelid Käina poes. Praegu kahetsen, et ei ostnud. Hea oleks lahtise piima järele vahel minna, kohe kodusem tunne.




Üllatavalt vähe torkas silma rattamatkajaid. Arvestades Hiiumaa pakutavaid võimalusi,olen veendunud, et just rongiliiklus annaks ühe olulise lisa - tuhandeid rattamatkajaid Lääne- ja Hiiumaal. See pole emotsionaalne arvamus, nagu mõned üritavad väita. See põhineb nähtavale pildile üle kogu Eestimaa, kus rongid liiguvad. Näen ju seda igapäevaselt, pidevad muutused torkavad ikka silma. Ja rattamatkade populaarsus aina kasvab! Või soovib majandusminister ja paljud teised väita, et see ei annaks piirkonnale midagi? Tahaks näha-kuulda...




Orjaku.




Lõuna. Kadestamine on lubatud!




Kohapeal külaselts aktiivne ja valmimas kontserdipaik, toimuvad esinemised ja näitused. Nõudsin selgitust, miks korjanduskarpi ei ole! Jah, on müük ja loterii, kuid ikkagi! Ostust tagasisaadud üheeurose loovutasin seemneks. Nõudke korjanduskarpe ja toetage selliseid asju kasvõi natukene. Andmisrõõm on oluline!
 
Ja õige pea peaks siin juba kostma Hiiu Folk`i laulud...




Orjaku vaatetorn ja väike matkarada.


Peaks siis olema Punaselg-õgija.






Üle lahe paistis midagi, millest aru ei saanud. Alles arvutis olin kindel, et tegemist haigrukolooniaga. Loomulik ju, toidubaas käe-jala juures.






Kadakate vahel suitsuahvenat ja -lesta söömas.


Rudolf Tobiase muuseum oli kahjuks suletud. Kuigi vajaks igapäevast lahtiolekut, piletitulu ja annetusi.













Vetsi tall ja majutus. Äärmiselt sõbralik vastuvõtt, perenaine leidis aega näidata-rääkida, reklaami vastu polnud midagi, kuigi vahepealsest kõnest sain aru, et niipea vabu kohti ei ole... Täiesti erinev suhtumine ühest eelnevast kohast. Ja see valmistab vaid rõõmu ning säilib usk, et järgmisel korral siia ööbima tulles tore taaskohtumine ees!








Hiiu õlu!


Ja kui uuesti tulen, siis siin ka ööbin.




 


















Hiiumaa muuseum.
Piletihinnad muuseumites täiesti mõistlikud. Jah, mitme koha peale tuleb kukrut üksjagu kergendada, aga rahata ju hakkama ei saaks. Vahel olen imestanud kui pari eurot kümne küünega kinni hoitakse. Kas tulemus ehk muuseumi mittekülastamine on seda väärt?











 
Kassari puhkekeskus.



 
Leiger.






Millegipärast meenus Wild Wild West...


Suuremõisa mõisasüda ehk põhikool.





Vabaõhukohvik just suleti...









Hellamaa külaplats. Korralikud matkajad oodatud.






Üks veski seisab tuule käes ja veskitööd ei tehta sääl...





Tänud "Hiiumaa" kaptenile, kes lasi mul hetke tunda ennast (riigi)laevukese juhina ja Marssalina M-Klubist...


Kohtumine "Regulaga"


 
Ja hakkabki lõpule jõudma meie kuulsusrikas merereis...


Vestlustes asjatundjatega siin-seal sain aimu, et ikkagi oleks mõeldav tiiburiliiklus koos korraliku seotud ühistranspordiga. See tugevdab vaid veendumust, et riik on nõrk ja viskab üle parda kõik, millega ei viitsita tegeleda. Inimesed sealhulgas...
Miks aga kohalik võim ei uuri asju tõsisemalt?








Küllap näeks naeratavaid lapsi palju rohkem kui Rohukülas saaks istuda rongile...





Ungru loss.



Rongi asemel pidin istuma bussi...


Kuigi.....


3 comments:

  1. Väga ilusad pildid, tundub et pönev merereis oli??!! Rahvas saabki piltide abiga samuti saartel käidud-mina sain käia igal juhul!!

    ReplyDelete
  2. Eriti isuäratav oli lihtne toit-enamus kalaga ja tünnikämpingu prooviks ka ära!!

    ReplyDelete
  3. Kindlasti mine ikka kohapeale vaatama kui vähegi võimalik! Mina sellest sõidust olen ikka täiega kaifis!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar