Blogiarhiiv

Neljapäev, 30. detsember 2021

Tööviljakus - tee-ehitus, ehitusfirmad, apteegid, marketid jt. (Jaan 2017)

 (Kopeeritud blogist Vaba Eestimaa Ajaleht)

Laupäev, 28. jaanuar 2017

PROVIISORAPTEEGID = APTEEKIDE KADUMISEGA? - Neeme Sihv


Kas apteek on kadunud?
Pildil sissesõit Paunveresse. Luts keeraks vist hauas ringi kui teaks, milliseks kommertsiks on muutunud apteegid.

Euroapteegi juht Indrek Ild annab intevjuu.


Kuigi seaduse jõustumiseni ehk siis tärminini 2020, on veel palju aega, on apteegikettide juhid alustanud juba ennetavate tulelöökidega. Huvitav on juba intervjuu algus, kus Indrek Ild mainib, et "... kui seadus sellisel kujul jõusse jääb....". Sellest võib kaudselt välja lugeda soovi, et nii ei jääks. Kas muretsetakse selle pärast, et inimeste eluolu muutub halvemaks?


Konkurents on tihe. Kui palju üldse kasvuruumi on?

Apteekidevaheline konkurents on väga tihe ja kasvuruumi on ainult konkureerides, kelleltki turuosa ära võttes. Sellist tühja maad ei ole, kuhu oleks lihtne teha apteek, mis ka tulu toodaks.

Me ei tea, mis hakkab toimuma paari aasta pärast. Riik on vastu võtnud seadused, kus on apteekide omanikele kehtestatud väga selged nõuded (alates 2020. aastast peab apteegi omanikuks olema proviisor – toim), mis meie hinnangul võib viia selleni, et mõne aasta pärast pannakse umbes kolmveerand Eesti apteekidest kinni. See on väga suur oht nii kogu riigi tervishoiusüsteemile kui ka rahva tervisele.

Väga huvitav kui sellist küsimust isegi konkreetsemalt ei kommenteerita vaid visatakse lihtsalt sõnad õhku. Muidugi, praegu ehk on vara põmmutama hakata, küllap ka meediamogulitest apteekrid veel ootavad ja vaatavad. Mine tea, tänase avaliku suurannetuse ilmsikstulekul grupi ärimeeste poolt (3-lapselise tulevikupere nimel) võib muidugi vandenõuteooriana välja käia ka selle, et küllap tulevikuski tehakse erakondadele annetusi, suuri ikka ma mõtlen. Kui see muutub tasapisi "normiks"!? See selleks.

Ometi loeb sellest lühikesest lõigust üht-teist välja. Esiteks, üldjuhul (just linnades), on apteegiäri üpriski kasumlik. Kohti, kuhu peale eelmisi seadusemuudatusi nüüd apteeke saaks teha, pole tegelikult sugugi nii vähe, kui Ild mõista annab. Teoreetiliselt võiks apteeke teha murdu, eriti Tallinnas. Tulu toodaks? Ikka toodab. Iseasi, on KUI PALJU toodaks. Ketiomanikud kindlasti loodavad iga apteegi pealt SUURT tulu, proviisor võib üldiselt leppida ka reaalse tuluga, mis tagab normaalse äraelamise tema perele, seda enam, et ühe apteegi puhul ei ole ju otsest vajadust pidevalt investeerida uute apteekide avamisse, olemasolevate sulgemisse, keti IT-süsteemide suuremahulisse täiendamisse jm. Piisab OMA apteegist, mida siis jõudumööda ka arendatakse, sest üldiselt ei ole eesmärk mitte AINULT raha teenida, vaid pigem teha oma ametialast tööd. See on põhiline erinevus kettide ja proviisorite vahel. Tõsi, iga proviisor ei pruugi olla ärimees, kuid küllap vähegi suurema apteegi puhul saab vajadusel ka ärivaistuga inimese tööle võtta.

Me ei tea, mis hakkab toimuma paari aasta pärast? Jah, oraaklid me ei ole, keegi ei ole. Näe, isegi RE kukkus valitsusest välja kuigi nad arvasid, et on seal veel kaua-kaua. Kuid mis siis peaks toimuma mõne aasta pärast? Peaks ära kaduma vähemalt osaliselt  konkurentsi tapmine ja toimima peaks hakkama tervem konkurents. Selline, mida praegu ei ole. Praeguste kettide juhtide lähenemine teemale on samasugune, nagu marketite juhtidel, bussifirmadel või paljudel teistel ärimeestel - võimalusel "keerata teisele käru" ja samas hädaldada, kuidas teised teevad temale sama!

Miks aga peaks see seadus viima kolmveerandi apteekide sulgemiseni? Ja kui osa ka tuleb sulgeda, siis kas see on hea või halb?

Mis teenuseid võiks apteegis veel pakkuda, mida tänased seadused ei luba?

Võiks olla kõikvõimalikud tervishoiuteenused, mis ei ole otseselt seotud haiguse diagnoosimisega või spetsiifiliste raviprotseduuridega. Lihtsamad tervishoiuteenused, mida praegu pakub pereõde perearstikeskuses, võiksid olla ka apteekides kättesaadavad. Tõenäoliselt toimuks sellisel juhul apteekide suurem spetsialiseerumine.

Võib-olla oleksid Tallinnas apteegid sellised nagu täna, aga näiteks väiksemates keskustes oleks võimalik meditsiiniteenuste kvaliteeti parandada, kui apteegiteenuse saaks muude meditsiiniteenustega kokku koondada, võib-olla juurde tuua perearstikeskuse. Praegu on väiksemates kohtades raske toime tulla. Kliente on piiratud hulk ja see arv väheneb, aga rendi- ja tööjõukulud ei erine Viljandis või Karksi-Nuias oluliselt. Koostöö tervishoiuteenuste pakkumise vallas oleks kasulikum kui konkureerimine. Väiksemas maakohas ei suuda perearstikeskus ega apteek võib-olla täie koormusega töötada, aga kui teha koostööd – näiteks pereõde saaks olla nii konsultant apteegis kui ka pereõde perearstikeskuses –, oleks tulemus efektiivsem.

Seaduse järgi ei tohi apteegi omanik olla teise tervishoiuasutuse omanik – kui oled perearstikeskuse omanik, siis miks sa ei võiks olla osanik ka apteegis? Kõik need piirangud seavad ohtu apteegiteenuse kättesaadavuse suurematest keskustest eemal.
Ilmtingimata ei pea ju tervishoiuasutuse  omanik olema ka apteegi omanik?  Praegu on aega asju ümber vaadata, mõnigi aasta tagasi räägiti (RE jt) maakohtades teenusekeskuste arendamise vajadusest, nagu muide ka mobiilsete apteegiteenuste vajadusest. Tehtud selles vallas pole aga midagi. Ometi saab isegi haldusreformi käigus üht-teist läbi mõelda, näiteks väiksemates kohtades ühildada uue osavalla pindade loomine koos teenusekeskusega, apteekidele ruumide rentimise võimalusega, ühispeatuste taristu väljatöötamise ja muuga. Kui vaadata kasvõi ühistranspordi parandamise nurga alt, siis ehk olekski aeg mõelda sellele, et VÕIMALUSEL asuksid sellised asjad ühes kohas? Miks mitte ka postipunkt ja muud teenused, mis maakohtades kipuvad kaduma, siduda mingi muu teenusega sellessamas teenusekeskuses? Eestis on ju kombeks, et igaüks teeb oma UUE ettevõtmise kuhugi, mõtlemata seostele!
Kas minna ka tervishoiuasutuste puhul üle kapitaalselt eraettevõtlusele? Kindlasti pole see vajalik, pigem peaks tervishoiteenused jääma igal juhul riigi/KOV-i haldusalasse, nagu enamus muid võimalikke sonduvaid teenuseid neissamus teenuskeskuses. Ning omanike küsimus ei ole kuidagi ka takistuseks sellele, et keegi töötab poole kohaga apteegis ja poole kohaga pereõena?

Mis on praegu Eesti apteekide peamised probleemid?

Eesti apteekide kõige suuremad probleemid on seotud väga kiiresti kasvavate tööjõukuludega ja paindumatu haridussüsteemiga: kui oled valinud farmatseudi eriala, siis on see umbtee, sest võimalust edasi areneda pole. Täna toodab litsentsivõimelisi proviisoreid üks kool Eestis ja seda täistsükliga. Süsteem on jäik ja pikaajaline.

Teine väga suur probleem on ebakindel tulevik. Mil viisil hakkab apteegiturg välja nägema paari aasta pärast?

Mis Te arvate, mis paari aasta pärast juhtub?

Olles nii värskelt valdkonnas sees, siis ma ei oska hetkel öelda. Kui seadus peaks sellisel viisil kehtima jääma, siis ma kujutan ette, et märkimisväärne osa apteekidest pannakse kinni. Apteegiteenuse valdkonnas tekib defitsiit. Väljaspool suuri tõmbekeskusi saab seis olema kriitiline. Apteekide juurdehindlused on reglementeeritud, aga rendihind ja palgakulu on kasvamas. Apteegi püsikulud on üsna suured.

Väikestes maakohtades on apteegi pidamine selgelt miinusega äri. Täna doteerime kümmekonda apteeki, mis asuvad väikestes keskustes ainult sellepärast, et olla oma ketiga seal kohal. Kui nüüd seadust ei muudeta, siis mina ei näe küll ühtegi proviisorit, kes oleks valmis miinusega töötavat ettevõtet kasvõi tasuta üle võtma, mis tähendab, et need pannakse kinni. Tõrva, Räpina või Karksi-Nuia inimesed võivad oma apteegist lihtsalt ilma jääda.
Siin ongi mitu koera maetud! 
Esiteks, teemal, et farmatseut saaks "pooltsükliga" proviisori ametile üle minna, on arutelusid toimunud. Siiani on see aga ikka veel tegemata. Samas ei tohiks see olla mingi probleem? Magistriõpingutena saaks farmatseudi õppeperioodi ja taseme ju ikkagi reguleerida? Kui oleks tõsine tahtmine? Muidugi ei ole praegune olukord normaalne.

Püsikulude koha pealt on muidugi tegemist sisuliselt hämamisega. Ild mainib küll, et rendihinnad ja palgakulud on kasvamas. Targu vaikib ta aga sellest, et tulud sõltuvad suures osas just klientide arvust. Ja kui apteekidest saab turul olema üleküllus, tähendabki see klientide arvu kahanemist (apteegi, põrandapinna,  vm suhtes). Ning just sinna üleküllusesse ehk konkurentsi tapmisse viivad sektorit suuresti ketid ise! Järgmise küsimuse vastuses mainib Ild ka seda, et apteeginduses on tegu väikese kasumimarginaaliga. Kahjuks oleks aus vastus et tegelikult see nii ei ole. Muidugi, ketiomanike jaoks tähendavad terminid "väike-suur" hoopis muud kui tavakaupmehe (proviisori) jaoks. Mainitud netiapteegindus on üks asi, mis üldjuhul võib olla vägagi kulukas ja kohati ka mõttetu. HEA teenuse puhul eelistavad palmjud inimesed ikkagi konsulteerimist APTEEGIS.

Jutt, et väiksemates kohtades on apteegid miinuses, on samuti pigem hämamine. Jah, tulud ei pruugi olla suured, kuid üldiselt saab hakkama. Vähegi suuremas kohas on ellujäämisvõimalus alati olemas, väiksemates kohtades saab alati appi tulla ka näiteks KOV ja sageli tulebki. Juba praegu. Päris väikestes kohtades võib apteek kaduda, kuid selleski on muid põhjuseid. Samad, mille tõttu kaovad postkontorid, pangaautomaadid jm. Kindlasti on siin võimalusi ka midagi muuta, näiteks jätta seadusega alles võimalused luua haruapteek või apteegipunkt. Kus ei pea ju töötama proviisor vaid mõnevõrra väiksema palgaga (osalise tööajaga jm)  farmatseut!? Kui aga samas mõelda Ildi jutule Euroapteegi kohalolekust, siis tasub minna vaatama Balti jaama apteegist (vahepeale jääb veel ka Kalamaja apteek) mõnisada meetrit eemale Telliskivi Rimisse, siis enamasti võib näha seal igavlevat apteekrit, samas kui mõnes Tallinna HEAS apteegis on järjekorrad ka mitme kassa olemasolul. Mis effektiivsusest me siin räägime, kui Euroapteek ise ei suuda või ei taha olla effektiivne? Muidugi, siin on apteek veel ka Põhja Rimis. Miks? Räige alatäituvus on neis apteekides!

Kas Karksi-Nuias võib apteek kaduda? Võib, kuid vaevalt, et nii juhtub. Pigem tõmbuvad linnades apteegid koomale, mis on suures osas igati õige tulemus. Loodetavasti ka suurtes kaubanduskeskustes, kus on praegugi sageli MITU apteeki. No see ei ole normaalne! Kui aga päris väiksematest kohtadest rääkida, siis tuleb vaadata hoopis teise pilguga. Riigi kohalolek on hoopis olulisem - kõige elementaarsem näide on hooldekodude jm sulgemine maakohtades. Nende, mis on sageli maa-apteekide üks olulisemaid kliente, olgu siis Toris või mujal. Ärimees sulgeb oma apteegi niikuini, rääkigu ta praegu "missioonitundest" või millest iganes. Ärimehe eesmärk ei ole hoolivus ega ligimesearmastus! Riigi ülesanne peaks aga olema märgata suuremat pilti. Sh vajadusel kasvõi apteegibusside toetamine.

Missugune on olukord töökäte leidmisega linnades ja maal?

See on erakordselt keeruline. Kui mõni noor seda intervjuud loeb, siis ma kinnitan, et praegu on apteekriamet kõige magusam amet, kus tööpakkumisi on selgelt rohkem kui tööotsijaid. See on töötajatele kasulik, sest palgad tõusevad. Kõik püüavad apteekreid üksteiselt üle osta ja see on apteegiomanikele raske olukord.

Mis peaks proviisori- ja farmatseudiõppes muutuma?

Minu meelest tuleks üle minna 3+2 süsteemile. Mõistlik on, et kui oled kolmeaastase farmatseudi baasõppe kätte saanud ja mõne aasta töötanud, saad otsustada, kas see valdkond pakub niipalju huvi, et liikuda edasi apteegi juhtimisse. Ehk siis kõigepealt õpid ära töö apteegis, mille eelduseks on ravimivaldkonna tundmine ja spetsiifika, ja sealt edasi oleks järgmine samm juba proviisoriks õppimine, kus pead tundma rohkem juriidikat, majandust ja õigusakte.

Kolmeaastast baasharidust võiks saada mitmes koolis nii Tallinnas kui ka Tartus ja proviisoriõpe, mis oleks võrreldav magistriõppega mõnes teises valdkonnas, oleks Tartu ülikoolis. Tänane haridussüsteem ei ole eriti paindlik, sest eksisteerivad hariduslikud umbteed, kust pole võimalik edasi minna, vaid pead hakkama õppima otsast peale.
Jällegi, üheks põhjuseks on apteekide paljusus. Kas Ild ei mõista seda või ei taha mõista, jääb minu jaoks selgusetuks. 
Haridusega koha pealt olen aga Ildiga põhimõtteliselt nõus.

Mis edasi? Lähiaastatel asub apteegiseadust tulistava katjuusha rooli kindlasti Postimees. Ja kogupaukudest ei saa kindlasti puudu olema. Tõsi, enamasti on tegu paukpadrunitega, eesmärgiks on mitte kahju tekitada ega tappa, vaid võimalikult massiivne rünnak.

****************

* Lugu algselt avaldatud siin http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2017/01/kas-apteek-on-kadunud-pildil-sissesoit.html

4 kommentaari:

  1. Sisukas arutelu,aga millist muudatust seadus(t)es Neeme Sihv ikkagi pakub?

    Vasta
  2. Tänud!

    Tuleb jätkata apteegireformiga. See ongi peamine!

    Vasta
  3. Kas ja kuidas kahe aastaga lood jätkunud? Nagu ennustasin ning oigi tol ajal tegu avapaukudega. Täna üritab Isamaa käituda avalikult ebaisamaalikult! Äärmiselt häiriv, aga eks tulemuseks ole ka madal populaarsus. Kuid tundub, et see ei sega!? Elatakse ühes päevas, mitte tulevikku vaadates? Peaasi, et on raha ja koht elus? Aga tulevik? Toetajad tagavad sooja koha ka siis kui püünelt kadunud?

    "Timeo Danaos et dona ferentes" kui kreeklaste asemel on ärimehed....

    Vasta
  4. 2019.

    https://www.err.ee/897933/linnamae-suurannetus-isamaale-postimehe-soltumatust-ei-mojuta

20 kommentaari:

  1. Too vaidlus FB grupis Eestimaa Transport & Turism sai alguse küll maanteede teemast, aga et valdkond nii tihedate seostega, hajus see üpris laiali. Aga see on NII HEA, näitamaks, kuidas reaalselt toimuvast "pööbli maailmast" eemaldunud firmajuhid jt enam ei suudagi aduda sisimas toimuvat.

    Valdo Praust
    Eesti peamised liiklemismarsruudid Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva poole peaksid kindlasti olema neljarajalised. Iseäranis Pärnu suund, mis seob meid Euroopa Liidu tuumikuga, kelle majandusest oleme me üks orgaaniline osa ja tänu millele on meie elu viimastel aastakümnetel nii jõudsalt edenenud.
    · Vasta · Jaga · 3 p tagasi
    Märt Randoja
    Valdo Praust keera palun see "majandusjkutt" rulli...ja loe minu seinalt värskeimat postitust
    · Vasta · Jaga · 3 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Märt Randoja Valdo n.ö. kopeerib oma kommentaare ja ükski selgitus ei muuda mitte midagi. Lihtsalt üks neist inimestest kes kordavad mantrat aastaid, kuigi ammu ajast ja arust.
    · Vasta · Jaga · 3 p tagasi
    Sven Valdek
    Neeme Sihv idee, et Via Baltica peaks olema täies pikkuses kiirtee (piirkiirusega 130km/h, halva ilma korral 100km/h) on kordades loogilisem kui Rail Baltica.
    · Vasta · Jaga · 2 p tagasi · Muudetud
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven teatud mõttes kindlasti loogilisem. Tõsi, 130 on üpris loodusvaenulik ja halva ilma korral ka 100 selgelt liig mis liig. Või sõidaks polsterdatud piirete vahel? Tegelikult oleks eriti loogiline, et kihutamine poleks omaette eesmärk.
    Veel loogilisem oleks aga tavamaantee koos tavaraudteega, kõrvuti, ühise taristuga igas mõttes.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Seda enam, et nagu ikka ja jälle näeme, ei saa nendegi etede hoolduse ja üleüldse ülalpidamisega hakkama. Eks ka seepärast, et kellegi jaoks pole vahet, kas selleks kuluks 100 või 3 miljonit mingil ajaperioodil. Raha tuleb ju seinast!
      · Vasta · Jaga · 2 p tagasi
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Tootjad ja Hiina näevad tootmises ikka "edasiviivat" jõudu. Nagu ka Valdo ja paljud teised. Isegi kaalumata, et äkki saaks poole vähemaga hakkama?
      https://www.err.ee/.../ft-vastuoluline-kaevandusprojekt...
      FT: vastuoluline kaevandusprojekt lõhestab Serbia ühiskonda
      ERR.EE
      FT: vastuoluline kaevandusprojekt lõhestab Serbia ühiskonda
      FT: vastuoluline kaevandusprojekt lõhestab Serbia ühiskonda
      · Vasta · Jaga · Eemalda eelvaade · 2 p tagasi
      Märt Randoja
      kärbsed ja kotletid tuleks hoida eraldi (siseriiklik liikuvus ja transiitkoridor (ViaB ja RailB)) Tark ei torma ja ükski (p)arendus ei vähenda liikluskoormust. Ideaalis võiksid olla meil kruusateed (just kruiisisin sellst mööda 40 km/h ja imetlesin kaunist isamaad) ja korralik piisava katvusega siseriiklik raudteevõrgustik
      · Vasta · Jaga · 2 p tagasi
      Märt Randoja
      Valdo Praust "peamiselt" oleks vaja vähem liigelda ja kui siis pigem rattaga.

      Kustuta
    2. Sven Valdek
      Neeme Sihv ei ole 130 kuidagi loodustreostavam kui linnades madalate kiirustega uimerdamine. Minu autol on optimaalseid kiirus 100-105 ringis. Ja 100km/h on vihma ja lume korral täiesti normaalne kiirus. Lapimaal sõidetakse selliste kiirustega talvistel lumistel trassidel. Ainult et - korras auto ja õiged rehvid peavad olema. Sõidukiirus on oluline, kui sa sõidad mitmesaja või tuhande kilomeetri kaugusele. Euroopa kiirteedel sõidan ma pidevalt kiirusega 130-160km/h. Ja arvestada tuleb seda, et lähitulevikus on autodel automaatne juhtimine, mis saab pidevalt teel olevatelt kaameratel infot eespool toimuvast. Muuseas, just mõned päevad tagasi sai MB esimesena 100%'lise automaatjuhtimise aksepteeringu ehk siis mersude juhid saavad varsti rooli taga pikutada.
      · Vasta · Jaga · 2 p tagasi
      Märt Randoja
      Sven Valdek MIKS??
      · Vasta · Jaga · 2 p tagasi
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven, miks võrdled erinevaid asju?
      Talvised lumised ja väga vahelduvate oludega trassid on ju ka erinevad?
      Aga sa unustad siiski olulise. Selle, et kiirteed on juba ise oluliselt keskkonnavaenulikumad, ehitamisest alates? Niisamuti ka aina suurenev tehnika muutumine. Või ei tea, et need vajavad kallimaid ja haruldasemaid maavarasid?
      Ja vähe sellest, tuhande km kaugusele viivaid sõite ongi eelkõige vaja vähendada. Peab ikka nõder olema, kui vedada nt leiba-saia nii kaugele ja sealt tagasi....
      · Vasta · Jaga · 2 p tagasi · Muudetud
      Sven Valdek
      Märt Randoja küsimus oli mille kohta?

      Kustuta
    3. Sven Valdek
      Neeme Sihv vahelduvate olude jaoks on elektroonilised liiklusmärgid, mis vajadusel muudavad kiiruspiirangud, need on Euroopa kiirteedel tavalised ja ka meil Tallinn-Tartu maantee uuel lõigul olemas. Kui ilmastikuolud muutuvad ajutiselt, siis peab ka piirang ajutine olema. Jah, kiirteede ehitamine on kallim ja nõuab rohkem materjale, kuid kustkohast nende eksistents keskkonnavaenulikum on? Ja kust tuleb idee, et tuhande kilomeetri kauguseid sõite tuleks vähendada? Kui me tahame piirata lennuliiklust, siis on see reaalne eelkõige lähiliinidel ja kiirteede olemasolu on seejuures asendusena möödapääsmatu. Saia-leiva vedu baseerub tasuvusel ja nii kaugelt pole selle vedamine kohe kindlasti konkurentsivõimeline. Mina olen autoga Eestist ka Hispaaniasse sõitnud ja ausalt öeldes ajab marru, kuidas Poolas arendatakse kiirteid aga Balti riigid on nagu kurat teab mis. Eriliselt debiilne on Via Baltica Leedus.
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven rohkem materjale, eriti kui on materjalipuudus, ongi ju loodusvaenulikum? Nii elementaarne tõde! Rääkimata sellest, et s.t. ka rohkem viadukte, betooni (tsement, üpris kulukas ja loodusvaenulik tootmine). Ega sa nüüd tõsiselt ei taha väita, et ei tea midagi varudest, kaevandamisest, mõjust põhjaveele jms? Mis kõik tulevikus eriti tunda annab ja kulusid omakorda kasvatab. Nagu näiteks soode taastaminegi.
      Ikka peast tuleb see idee. Meil veetakse ühe ja sama kaubagruppide tooteid asjatult edasi tagasi väga pikkade vahemaade taha. Turg on püha? Ära hakka siin ajama seda tasuvuse propagandat, vahel tuleb ahnetele ärimeestele lihtsalt päitsed pähe panna. Täna on nendesamade pagaritoodete tootjate kulud ülisuured ja ise on nad ühed suuremad elektrihinna tõusu põhjustajaid. Ma tean, et leidub inimesi, kelle arvates tootmine ja vedu ei "ole mingid kulud", sest näe, tasuv! Mis siis hädaldada, et kulud taevas? Või kuskohalt tulevad siia Fazeri tooted? Kuhu läheb Leiburi toodang? Või võta piim, tõesti on kuluka tootmisprotsessi juures kasulikum seda Leetu vedada? Siis on siin piimatööstustega midagi mäda, kui "tasuvuse" juures ei suuda piima eest maksta?
      Kas sõites aga pole mõelnud, et Poola on sisuliselt Kesk-Euroopa ja praktiliselt kõikides suundades transiitmaa, hoopis suurema maksumaksjate arvuga jms? Sa teeksid vist tundrasse ka neljarealised, isegi kui seal elanikke poleks? Kõik asjad sõltuvad piirkondade ERINEVUSTEST igas mõttes. Kusjuures, kui tuua endale sobivaid võrdlusi, siis need ei näita veel tõde. Kas mitte Wales ei peatanud aastateks suurte taristuprojektide rajamist? Ehk on mõtet targematelt õppida?

      Kustuta
  2. Sven Valdek
    Neeme Sihv oota, kõik teised riigid saavad kiirteede rajamisega hakkama ja Eestil järsku ei jätku maavarasid... nii või? Saksamaal on 13.000km kiirteid, mis annaks Eestile vasteks 1600+ km. Kusjuures Saksamaa kiirteed on suuremas osas 3+3, suurlinnade juures rohkem. Mis puudutab majandust, siis selle päitseid pähe panemise jutuga sa siin kaugele ei sõua, meil on vaba turumajandus ja EU reeglid määratlevad seda puudutavad piirangud väga konkreetselt ära. Kas astume nüüd EU'st välja või mis?
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven, veel kord, ehk võrdleks maid ja põhjendusi? Mis on Saksamaal põhitrassideks ja milline seal autode arv? Mille järgi selle vaste 1600+ välja koukisid? Kas oled jälginud infot maavarade jätkumise kohta?
    Jah, see "vaba" üle võlli turumajandus on tõesti hea põhjendus! Ühesõnaga, vaba röövimine on lubatud ja mõnel on pohh? Kui on vaja, tuleb ka piiranguid kehtestada. Olid näiteks apteekidel asutamispiirangud, aga näe, rumalad kaotasid selle piirangu ära!
    Omamoodi huvitav on muidugi see, kuidas mitmetest asjadest märkamatult mööda libised? Kuskohast tuuakse meile Fazeri tooted ja kuhu veetakse Leiburi jt omad? Täiesti normaalne selline kaugvedu?
    Ja muide, eks EL-ist väljaastumisel ole üsna sügav mõte olemas. Väga naiivne on ka arvata, et EL abirahasid heast südamest ja pisar silmis jagab!
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Sven Valdek
    Neeme Sihv kurat küll, jutt on teedeehituseks vajalikest maavaradest. See oli üks sinu oluline argument kiirteede vastu. Mis siia autode arv puutub? Ja mis sa nende Fazeri ja Leiburi toodete pärast nii muretsed? Vaata, kus on pakendatud näiteks kalafileed, mis poe külmaletis on - Kagu-Aasia riikidest, puuviljad üle maailma, ka Lõuna-Ameerikast. Kõik muu kergetööstuse toodang, elektroonika jne. - Aasiast. Paneme päitsed pähe? Hakkame Luunjas banaane kasvatama? Röövimine aga on see, kui keegi võtab sinult vägivaldselt sinule kuuluva vara. Kapitalismis ei sunni keegi sind tarbima. Tahad ostad, tahad ei osta. Hakkama võib saada väga erinevate kuludega. NSVL'i mäletan väga hästi, tänan ei soovi seda tagasi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sven Valdek
      Neeme Sihv 1600+ tuleb välja kahe riigi pindalade suhtest ehk siis Eesti suurusele alale on nad suutnud üle 1600km 3+3 kiirteid ehitada ja ei ole looduslikku katastroofi toimunud ega vajalikud maavarad otsa saanud.
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi · Muudetud
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven Valdek See on ju põhieeldus!? Ka 1. klassi teede rajamine sõltub autode arvust, mis jama sa nüüd ajad?
      Jah, vaatan ikka, kus pakendatud jm, aga kui ma küsin ühe asja kohta, siis ära hakka aiaaugust rääkima. Vedada saiu sadu kilomeetreid, kui sama jahu+õhk+vesi veetakse vastassuunas, see ongi normaalne või? Kas banaanid kasvavad siin kuskil hetkel mujal kui Luunjas? Nagu saiad või? Ja see vara ehk loodus ehk kuni joogiveeni kuulubki kõigile. Mis kurt on inimeste mõistusega viga ,kui ei saada aru, et ise hukutatakse end? Pole looduskatastroofi toimunud? Peab ootama, kuni toimub? kas looduses elukeskkondade kadu pole katastroofi eelmärk? Kui palju on saksamaal alles veel pärisloodust? Soid ja rabasid, jõgede sirgendamise ja üleujutuste asemel
      Ahsoo, arvu saad nii lihtsalt, riigi pindala järgi ja autode arv teedel siis polegi oluline, elanike arvust rääkimata? Et saaks õppida lollidelt, peame veel oma kõhnukesest rahakotist opeale plekkima?Kuskohast selline pealiskaudsus tekib?
      Ja teedeehituseks kiirteede puhul kulubki oluliselt rohkem loodusvarasid ju? Või teed tsementi vana saia purust?

      Kustuta
    2. Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Kui nt kahes linnas ja nende vahel elab 3 milj inimest ja seal on 3+3, siis seal, kus elab alla miljoni, on 1+1 täiesti adekvaatne võrdlus ju?
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven, Leiburi elektrikulu sama suur kui Tartu linna tänavavalgustusel mõned aastad tagasi. Ehk et sisuliselt, kogu energiakulu on piltlikult öeldes võrdne kogu Eesti tänavavalgustuskuluga. ja leibur on vaid üks suurettevõte.
      Infoks:
      Ka Leibur on elektri suurtarbija – aastas kulub neil 6,5–7 GWh elektrit, peamiselt läheb seda jahutussüsteemide ja valgustuse peale. Elektrit ostab ettevõte, kuidas kunagi, vahel börsihinnaga ja vahel pikaajalise fikseeritud paketiga. Gaasi kulub neil aga veelgi enam, sest leivaahjud töötavad gaasiga. Kuna nii elekter kui gaas on mitmekordse hinnatõusu läbi teinud, toodab Leibur praegu kahjumiga.
      "Varustame igapäevaselt Soome, Eesti, Läti. Leedu, Rootsi turge.
      --------------------------
      Ja et kulusid veel kasvatada, kulutame kallilt (teiste jaoks elektri hinda tõstes) toodetu vedamiseks veel üüratult autokütust!? Kulutame kütust, loodusvarasid, elektrit veel ka aina suuremate teede ehituseks. Kui õnnestuks kogu toodang leiva- liha jt tootjatel välja vedada ja sama toode mujalt sisse, saaksime ehitada isegi 4+4 maanteid?
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi · Muudetud
      Märt Randoja
      Sven Valdek ma arvan küll, kiui vaja tuleb välja astuda
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Märt, mina ei saa aru, kuidas inimestel sageli puudub võime sisu asjadel mõista? Samas on väga paljud korduvalt öelnud, et igasugune tingimuste ja võimaluste paremaks muutmisel minnakse veel rohkem raiskamise ja ka mugavuse teed. Üle laipade, nagu öeldakse.
      Loodus on aga tegelikult väga õrn ja jummala õnn, et meil ei ole suudetud seda täiega p... keerata! Sedagi, et põhjavesi on väga tundlik igasuguste mõjude suhtes, räägiti juba aastakümneid tagasi ja esimesi märkegi ammu näha. aga ei, teeme ikka nagu Naurul jm.

      Kustuta
    3. Valdo Praust
      Sven Valdek Mõlemad, nii Via Baltica kui Rail Baltica tuleks kiiremas korras välja ehitada. Sest Euroopa majandusruumi me jääme ju sajanditeks.
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
      Märt Randoja
      Valdo Praust See majandusruum on määratud hukule Sinisilmad/naiivitarid ei taha sellest lihtsalt aru saada, kuna see mõistrmine tekitab ebamugavust.
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
      Märt Randoja
      Neeme Sihv Vaata postitust minu seinal, kus juttu Bullshit töödest. Kui me selle "majandusemängimise" lõpetame ja tegeleme vaid vajalike asjadega vajalikul määral, väheneb nõudlus energia ja muude ressursside järele ja see on ainus tee kuidas jätkusuutlik olla. Paljud kardavad enda rolli kadumist (töö on täna olulisim osa identiteedist suurele hulgale) ja siis teeks aga edasi mingit mõttetust ja hävitaks keskkonda nii seda "tööd" tehes kui sellest saadavat tasu kulutades et elu mängida (palmi all selfi jne). Alles võiks jääda kuni 20% tänastest töödest.
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi · Muudetud
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Märt Randoja nõus.
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
      Sven Valdek
      Neeme Sihv ma ei ole sinuga nõus. Kui Leibur saab oma toodangut kasumiga müüa, siis on see õigustatud majandustegevus. Energiat pole piisavalt? Siis tuleb tuumajaam ehitada. Aga maanteed ei ole vaja ainult leiva liigutamiseks, on väga palju kaupu, mis maanteetranspordiga liigub ja mis ei koli raudteele eales üle, sest viimane on nii aeglasem kui ka kallim. Samuti on seda vaja inimeste liikumiseks, see arendab ka turismi. Peale selle - Naurust oleme me väga kaugel, sest tegelikult peale põlevkivi, pae, kruusa ja liiva me midagi ei kaevandagi. Väärtuslikke maavarasid ei kaevanda me üldse.

      Kustuta
    4. Sven Valdek
      Märt Randoja ma lugesin seda postitust sinu seinal. Poolega olen ma nõus, poolega mitte. Täiesti nõus olen ma seisukohaga, et lühikese kestvusajaga toodete tootmine tuleks lõpetada, see on absurdne, kuhu me oleme sellega jõudnud. Muus osas on see asi keerulisem, ja terminoloogiaga on seal ka võssa sõidetud, näiteks teleturundus, äriõigus, investeerimisfondid ei ole tööstusharud. Rõhk on sõnal tööstus. Äriõigus on hädavajalik, ilma selleta ei saa ettevõtlus toimida. Kas see peaks olema just nii keeruline nagu see mõnedes riikides on ja sellega tegelema selline hulk juriste, see on omaette küsimus. Õpetajate (ja ka arstide näiteks) koormamine paberitööga on ressursi raiskamine, kuid samas ka vajalik, muidu puudub toimuvast ülevaade. Samas liigne koormamine on juba kuritegelik. Ja veel - ka keskastmejuhid on hädavajalikud, ma ei kujuta ette, kust tuli autor üldse selle idee peale, et neid vaja pole. Nemad just juhivadki tegelikku tööd ettevõtetes. Ülemine ots loeb statistikat ja teeb plaane tulevikuks. Lõpetuseks - kui ainult 20% töödest on vajalikud (ma väga sügavalt kahtlen selles numbris), siis milline rakendus anda ülejäänule 80%'le inimestest?
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi · Muudetud
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven Valdek oled ikka ülimalt naiivne ja lühinägelik. Andesta, aga üks lollus teise otsa! Üle me laste ja lastelaste laipade...
      · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
      Sven Valdek
      Neeme Sihv ma olen kõike muud kui naiivne. Meil on lihtsalt erinevad vaated asjadele, ei maksa naiivselt ettekujutada, et sinu oma see kõige õigem on.

      Kustuta
  3. Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven, meil ei kaevandata midagi peale liiva ja kruusa piltlikult, nagu sa ütled? Ei näe, et juba ihutakse hammast muldmetallidele jm? Ja mitte väikestes kogustes? Ning milleks ja kelle jaoks? Hiinast alates on ärimeeste soov aina rohkem ja rohkem autosid jm toota, see on ju täiesti vastupidine sellele, mida mõistlik inimene teeks, et lõpetada ületarbimine, reostamine ja elu hävitamine?
    Ei ole ÕIGUSTATUD KASUMI NIMEL raiskamine, absoluutne raiskamine! Mõtle inimestele ja keskkonnale, mis on inimeste normaalse elu lahutamatu osa, mitte kasumile! Kaubad ei pea kuhugi kolima täies mahus vaid neid peab vähendama, Hiina saast ja tilu-lilu kaasa arvatud.
    Ava silmad! Su kirjutatu on ülim naiivsus!
    https://eestimaablogi.blogspot.com/.../muldmetallid-meie...
    2021. Muldmetallid meie 4-realistel maanteedel.
    EESTIMAABLOGI.BLOGSPOT.COM
    2021. Muldmetallid meie 4-realistel maanteedel.
    2021. Muldmetallid meie 4-realistel maanteedel.
    · Vasta · Jaga · Eemalda eelvaade · 1 p tagasi · Muudetud
    Sven Valdek
    Neeme Sihv ma olen viimase kümnendi Eesti maavarasid puudutavate artiklitega üsna hästi kursis. Ka sellega. Ja siinkohal soovitan sul endal vaadata mida on teinud liitiumi ja mõnede teiste rohepöördeks vajalikke metallide hinnad. Kas jätame rohepöörde ära? Või keelame üldse kõik sõiduautod?
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven, ma pole kunagi soovitanud olulisi asju ära jätta vaid teha neid MÕISTUSEGA, mitte pokazuha ja ülepaisutamisega. Miks sa ei suuda küll neil asjadel vahet teha?
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Märt Randoja
    Sven Valdek statistikaamet, supervisorid lollide seaduste/korralduste täitmise jälgimiseks, "sõidusaatjad", küünetehnikud jne, kõik see on Mazlow järgi nice to have ja nimetame seda "meelelahutuseks" BTW, seda on kokku ehk üle 90% tänastest töökohtadest.

    VastaKustuta
  4. Märt Randoja
    Sven Valdek Ah miulline töö anda?=??? Katsu vaadata raamidest (mudelist) väljapoole. See kuidas me elame ei tule mitte loodusest. (0% inimestest võiiksid elada maal väikestes ökotaludes ja permakultuurselt toita ära kogu elanikkonna loodust hävitamata
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Sven Valdek
    Märt Randoja seega - ei mingit statistikat? Andmeid pole vaja, põrutame edasi mälu järgi?? Millised seadused on siis lollid, mille alusel neid nii liigitada? Ja kes liigitab? Järsku parlament on ka "meelelahutus"? Valitsus? Politsei?
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi · Muudetud
    Sven Valdek
    Märt Randoja kuidas peaks aru saama 0%'st antud kontekstis?
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Sven Valdek
    Neeme Sihv Ka mina olen igasuguse pokazuhha vastu (näiteks palmiõli teema rohepöörde kontekstis), kuid me näeme neid ilminguid ilmselt erinevalt.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Märt Randoja 90% riigiametis?
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven või osasid asju üldse ei näe?

    VastaKustuta
  5. Märt Randoja
    Neeme Sihv ei, üldse. Oluline on et kodanikul oleks peavari, soe ja kõht täis. See baasvajadus katab 5% tänastest töödest. Kui ehitatakse suurtellimiusena taristut või mittevajalikke ärihooneid, siis see on ka juba meelelahutus. Riigi mõte on toimida kulukeskusena et kodanikud kes ise ei suuda mingit teenuskihti luua, loovad sünergia läbi riigi. Need on haridus, julgeolek ja tervishoid. Ja kõik.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Märt Randoja
    Sven Valdek mõttega. Sulle on seni valetatud kogu elu.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Sven Valdek
    Neeme Sihv ma ei arva, et mina või sina ei näe, ma leian, et küsimus on erinevas prioriteetsuses.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Sven Valdek
    Märt Randoja mõttega?? Ma ei leia mõtet sinu lauses - 0% inimestest võiiksid elada maal väikestes ökotaludes ja permakultuurselt toita ära kogu elanikkonna loodust hävitamata
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Märt Randoja
    Sven Valdek näpukas, 80%
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Märt Randoja
    BTW, see on hea toidujulgeolek mille abil kriise üle elada. " ilmasõda näitas seda meile hästi.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Sven Valdek
    Märt Randoja et siis 80% inimestest tegeleksid väiketalundusega ja ülejäänud 20% siis millega? Muuseas - minu jaoks kõlab see umbes nagu feodaalaeg.

    VastaKustuta
  6. Märt Randoja
    Sven Valdek suurem osa. Näiteks regulatsioon, et ei saa oma sõidukit arvelt ilma volitatud vanarauaurka utiliseerida, et pead erinevat statistikat edastama.... ma ei hakka siin loetlema, aga saad ise aru. Kuhu "edasi põrutame"? Meil oleks vaja kasvatada õnnekoefitsienti ja päriselt elada.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Sven Valdek
    Märt Randoja kas sa ei arva, et õnnelik olla ja päriselt elada tähendab erinevate inimeste jaoks erinevaid asju? Mulle meeldib näiteks reisida, seda tehes olen ma õnnelik. Talutööd ei tõmba mind mitte meetritki, ma teen neid ainult siis kui ma maal vanematel abis olen.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi · Muudetud
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven Valdek prioriteedid saavadki nägemisest paika. Kas oled looja või hävitaja.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Muide, õnnelik olla teiste ha tuleviku arvelt pole just väga õnnelik. Õnn ei seisne rahas ega betoonis ega kiiruses. Ning reisimine ja puhkamine ka täna võimalik, 4-realine ei tee seda paremaks. Küll aga ehk turismitalus, kys teised teevad selleks tööd… Vaata veel
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Märt Randoja 5% on siiski teine äärmus.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Sven Valdek
    Neeme Sihv väga mustvalge maailm sul ja ka omapärane arusaamine väärtuste loomisest. Ja sa eksid - korralikud teed teevad autoga reisimise märgatavalt paremaks. On ikka suur vahe, kas sa sõidad punktist A punkti B 3 või 6-7 tundi. Ja see vahe ongi selline, mitte lihtsalt 130 - 90 km/h. Vahe tekib mitte ainult kiirustest, vaid ka ristmikute tüüpidest, läbitavatest linnadest, teel liikuvatest sõidukitest jne. Kunagi tegin Itaalias n.ö. shortcut'i ja võtsin kiirtee (kulges suure U kujuliselt) asemel ette otsetee. Tulemuseks oli 2,5 tunnise sõidu asemel 8 tundi mööda loodust arvestavalt ja ökonoomselt rajatud teed.

    VastaKustuta
  7. Märt Randoja
    Sven Valdek kas parlament on midagi erilist? Meil on brüsseli käsulauad ja pisku mänguruumi kasutab kummitempel huvigruppide (mitte kodanike) huvides. Neist on pigem kahju ja sestap pole nad isegi meelelahutus vaid saatanast.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven, ei, paljude hallide toonidega.
    Aga veel kord, üle jõu elamine tähendab teiste arvelt ja küllap oled rehvierakonnast. Nendel on selline suhtumine. Pealegi oskad hästi hämada, pole ega teki siin Eestis kuskil sellist ajalist vahet või kui on, siis ilgete miljardite raiskamise tagajärjel.
    Ka väärtused vist paigast ära, kui nende asemel suuresti väärtusi hävitada tahad. Olgu nendeks siis põhjavesi, rabad või laias laastus ELUkeskkond. Vaata veidi rohkem loodussaateid ja -ajakirju, ehk hakkab mingi arusaam tekkima.
    · Vasta · Jaga · 1 p tagasi
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Vaesed võlgades ärimehed. Vaata, et haamri alla ei lähe! Aga ikka jätkaks hindade kergitamist ja mõttetut raiskamist?
    Nii on täna lood asjades, mida on lastud kontrollimatult paisuda! Kui elada üle võimete...
    https://www.err.ee/.../stockmann-muus-tallinna-ja-riia...
    Stockmann müüs Tallinna ja Riia kaubamajad 87 miljoni euroga VKG-le
    ERR.EE
    Stockmann müüs Tallinna ja Riia kaubamajad 87 miljoni euroga VKG-le
    Stockmann müüs Tallinna ja Riia kaubamajad 87 miljoni euroga VKG-le
    · Vasta · Jaga · Eemalda eelvaade · 23 h tagasi
    Valdo Praust
    Märt Randoja Meie parlament esindab ikkagi meie rahva ja rahvuse huve ning on selle esindusorgan.
    · Vasta · Jaga · 23 h tagasi
    Märt Randoja
    Valdo Praust esitavad demoktraatiateatrit ning "esindavad" meelevaldselt ilma rahva ja rahvuse huvidest hoolimata.

    VastaKustuta
  8. Valdo Praust
    Märt Randoja Meie parlament esindab ikkagi meie rahva ja rahvuse huve ning on selle esindusorgan.
    · Vasta · Jaga · 23 h tagasi
    Märt Randoja
    Valdo Praust esitavad demoktraatiateatrit ning "esindavad" meelevaldselt ilma rahva ja rahvuse huvidest hoolimata.
    · Vasta · Jaga · 22 h tagasi
    Sven Valdek
    Märt Randoja parlament on institutsioon ja antud vestluses ei oma mingit tähtsust, milliseid otsuseid kuskil on tehtud. Küsimus on selles, et kas selle filosoofia järgi, mida sa siin tutvustad, on see vajalik. Kui mitte, siis kes tegeleb seadusloomega?
    · Vasta · Jaga · 22 h tagasi
    Märt Randoja
    Sven Valdek jätkame teinekord, kiire. Läheme juba päris kaugele algsest postitusest ja hakkame uut riiki modelleerima. Põnev ja vajaline teema iseenesest.
    · Vasta · Jaga · 22 h tagasi
    Sven Valdek
    Neeme Sihv mis asi on sinu jaoks üle jõu elamine? Võlgu elamine või midagi muud? Tead, sa tulistad seisukohti nii palju emotsioonide pealt, et on lausa hämmastav, et sa mind hämamises süüdistad. (ja ma ei ole Reformierakonnast)
    · Vasta · Jaga · 22 h tagasi · Muudetud
    Sven Valdek
    Märt Randoja nõus.
    · Vasta · Jaga · 22 h tagasi
    Sven Valdek
    Neeme Sihv Stockmannist - nad müüsid oma kinnisvara, mitte poed. Võlgades on nad oma ajast mahajäämuse ehk siis ei ole suutnud piisavalt kohaneda uute kaubandustrendidega. Venemaalt lahkusid nad juba aastate eest, müües seal nii kinnisvara kui poed. Nende probleem ei seisne raiskamises sellel kujul, mida sina arvad, vaid ajude mittekasutamises ja minevikus elamisest + sotsialistlik organisatsioon. Aga jah, nad on peale 160 aastat kaubanduses tegutsemist põhimõtteliselt ise müügis.
    · Vasta · Jaga · 22 h tagasi · Muudetud
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven, jah, ma olen kirjaoskaja. Ja asi pole vaid mahajäämuses, asi on liigsetes kuludes. Ajude mittekasutamine omane meil kõikidele kaubanduskettidele, ühel rohkem, teisel vähem. Suurim murekoht ongi nende endi (kettide) ahnusest ja lollusest tulenev klientide vähesus. Seegi kõige muu hulgas toob kaasa liigsed autod teedel ja see omakorda suuremad kulud. Kui olukord oleks normaalne (vähemalt kolmandik kuni pooled marketid suletaks ja teistes saavutataks normaalne sortiment ning oskuslik kaubatellimine) oleks kohe ka tuntav sõidukite arvu vähenemine). Muide, see kõik tähendaks ka vähem töölesõitjaid kaugemalt, seega - veel vähem autosid. Just sellised asjad mõjutavad pilti.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sven sobiksid nendega küll. Üle jõu elamine tähendab seda, kui tehakse midagi liigselt suurt. Kui pole sellist vaja või saab ka teisiti või püütakse kellegi arvelt endale midagi ahnitseda või... Neid asju on palju. Sh seegi, kui tehakse liiga palju ja suuri maanteid, oskamata aru saada, et materjal ei tule taevast.
      Emotsioone on, aga põhiasi on teadmised, nägemine ja analüüs. Ma hoiatasin, et apteegireformi p...keeramine toob kaasa kõrgemad hinnad, tööjõupuuduse ja madalamad palgad kui võiks. Nii juhtuski! Hoiatasin ammu, et ei suuda nendelgi teedel hooldust tagada ja tekib rahapuudus. Nii ongi. Ja hea, et nii on, nüüd ei jätku lollusteks raha, aga juba on mõjutatud ka muud osad. Nt ootab ees 2% veomahu vähendamine bussiliikluses, kuigi pakkusin lahendusi ammu.
      · Vasta · Jaga · 22 h tagasi
      Sven Valdek
      Neeme Sihv ei, ma ei sobiks mitte kuidagi praegusesse Reformierakonda, see pole see, mis see oli 20+ aastat tagasi. Muus osas ma ei viitsi isegi enam diskuteerida. Vähendame kaubanduskeskuste arvu ja autode arv väheneb... nunuh. Sa ühesõnaga esitled ennast isikuna, kes teab täpselt, mis on liiga suur, liiga palju jne. Mis puudutab teede hoolduse tagamist, siis nagu süsteemis probleemi ei näe? Vähempakkumised olukorras, kus enamus talvi on lumevaesed? Mis sa arvad, et siis hoitakse igaks juhuks masinaid ja juhte n.ö. reservis? Kui süsteem on timmitud maksimaalselt ökonoomseks keskmise järgi, siis on täiesti selge, et raskemate olude korral tekivad probleemid. Rahast - pool kütuseaktsiisist kasutatakse riigisektori ülalpidamiseks, koht, kus sihtotstarbelist maksu kohe kindlasti kasutada ei tohiks.
      · Vasta · Jaga · 21 h tagasi
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven, ei, ma ei tea, mis on TÄPSELT vähe või palju, aga no kui vaatad kasvõi apteekide arvu Euroopa riikides 1000 elaniku kohta, siis järeldusi on lihtne teha. Ja kui saad aru lihtsamatest põhitõdedest, millest sõltub käive, kasum jm, siis saad ka aru,… Vaata veel
      · Vasta · Jaga · 21 h tagasi
      Sven Valdek
      Neeme Sihv mul on majandusharidus ja kaubandus on minu eriala, nii et jah, saan küll aru. Samuti olen ma piisavalt logistikaga tegelenud, nii et ma tunnen ka seda sektorit. Meil pole mõtet nendel teemadel üritada üksteist üle trumbata. Ja puhkama minek… Vaata veel
      · Vasta · Jaga · 18 h tagasi · Muudetud
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven kui mingid väga olulised sõnad või terminid jäävad kahe silma vahele, siis on sellest vähe kasu. Ja on päris hirmutav kui majandusharidusega inimesed õigustavad ülevõlli asju, räägivad turust ja nii edasi.
      Parimat!

      Kustuta
    2. Sven Valdek
      Neeme Sihv veel kord - ülevõlli näed neid sina, sest sina oled enda jaoks parameetrid paika pannud. Minul on need parameetrid teistsugused ja see ongi normaalne, sest inimestel on erinevad tõekspidamised. Sinu jaoks on ülevõlli siis ka paljud muud asjad - pilvelõhkujad, suured reisilaevad (koos igasuguste mugavustega nagu restoranid, poed, baarid, saunad) jne. Uute maavarade kaevandamist Eestis näed sa põhimõtteliselt absoluutselt lubamatuna. Mina neid asju nii ei näe, kuigi ma olen vastu raiskavale ja reostavale majandamisele. Piir on meil erinevas kohas. Turumajandus on aga ainuke efektiivne majandamise vorm ja riigiettevõtted on õigustatud ainult monopoolses seisundis infrastruktuuri puhul.
      · Vasta · Jaga · 6 h tagasi · Muudetud
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven Valdek , oledki kohe ise kaupu vastu võtnud, neid kontrollinud, komplekteerrinud või asju kontorist juhatanud? Tundnud isiklikult kuidas ebaefektiivsus muudab tööprotsessi KORDADES pikemaks, kui seda nähakse eemalt? Ehk tead asju laua tagant või pikaaegsest kogemusest asja sees? Ma tean aga mõlemat. Ja veel kord, see, kui 16-tunnise tööprotsessi analüüsimisel saab selle 3-tunniseks, peaks olema selge ohumärk. Sinu jaoks aga normaalsus, sest ei NÄE asju!?
      Ja kui sa isegi sellest ei saa aru, et ma näen maavarade kaevandamist hoopis VAJALIKUNA, aga selgelt mõttekas mahus, siis mida sa üldse näed? Paned kirja küll, mida ma mõtlen, aga tegelikult ei saa sa ju aru? Turumajanduses aga nagu kõiges, on liialdusi ja raha röövib mõistuse ning muudab piire. meil ongi ammu just efektiivsusest üle astutud ja ettevõtluses tegutsevad need sinusugused, kes teeks uue marketi 6000 kliendi asemel ka 500 tarbeks? Naeruväärt majandusmehed, kelle jaoks numbrid 6000, 4000, 2000 ei oma sisulist erinevust? Turumajandus on mõttekas, aga mitte selle solkimine ja omakorda selle õigustamine.
      · Vasta · Jaga · 6 h tagasi
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven Valdek millises laos või kaupluses töötasid?
      · Vasta · Jaga · 6 h tagasi
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Mul tuli väga äge lugu meelde, mida me seltskonnas alati naerame, sest see tuleb ikka ja jälle meelde. Logistik ütles paari aasta korral KAKS korda oma asjatundlikkuse välja. Ühel korral, kui ruum kaupa täis, et "siin võib oma kondid murda", teinekord kui tühi, et "siin võib lausa tantsu lüüa". MITTE KORDAGI ei uurinud ta, kus ja mida muuta, mis probleemiks jne.
      Ta oligi see "piisavalt logistikaga tegelenud", aga kasutegur ju null!

      Kustuta
  9. Sven Valdek
    Neeme Sihv jälle sa lahmid. Turumajandus ongi see, mis muudab protsessid võimalikult efektiivseks, sekkumine sellesse aga annab sageli vastupidist efekti. Ebaefektiivsed ettevõtted kaotavad aja jooksul konkurentsi turgu ja lähevad lõpuks pankrotti. Mis puudutab ladusid, siis ma olen ühe ka nullist loonud, konsulteerinud näiteks Moskvas ühte suurt hulgifirmat. Kuid miks sa keskendud just laomajandusele antud teema juures? Isiklik mugavustsoon? Maavaradest - kuidas suhtud näiteks raua, fosforiidi, muldmetallide jne. kaevandamisse Ida-Virus?
    · Vasta · Jaga · 5 h tagasi · Muudetud
    Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    Sven Valdek Ei lahmi. Turg muudab ainult teatud PIIRINI efektiivseks. Veel kord ma küsin, kas on OLULINE erinevaus selles, kui kaubakeskus kaotab järjepidevalt kliente kordades? Ei mängi mingit rolli?
    See "lõpuks" pankrotti on majandusmeeste stampväljend, mis omakorda annab aimu, et väga palju vindutakse, ollakse võlgades, aga ikka keeratakse teistele käru!
    See "muudab protsessid võimalikult efektiivseks" on kontoriroti jutt, kes sellest efektiivsusest midagi ei tea. Olen kokku kümmekond aastat seda näinud ja võin sulle kahepäevase koolituse reaaloludes korraldada, tõestades vastupidist. Nii et kasuta neid väljendeid kui palju tahes, nendes on pooltõde, kui sedagi.
    Moskvas suure hulgifirmaga? kas töötasid vastuvõtus või komplekteerimises ehk kui palju sa protsessi tegelikus reaalsuses olid? kas seal mingi töö võttis aega 16 tundi või oli nii hästi sinu poolt organiseeritud, et 3 tundi? Sa EI TEA! Muide, nullist loomist olen ka ise näinud ja osalenud ja sealt ka see naljalugu.
    Näen põhjust kaevandada. Aga ma vist jagasin sel teemal juba linki ja seal on kõik põhiline kirjas.
    Nii on ka maanteedel, kui autode arv ei ole piisav, on EBAEFEKTIIVNE maanteid poole suuremaks ehitada ehk sisuliselt mitmeid KORDI suuremaks. Ja kui maanteid arendada, siis tuleb üksiti ka vaadata, kes seal niisama kulgeb ning mõttetult. Raudtee KOOS maanteega võib väga suure osa autosid ära tõmmata, eelkõige reisijateveos, aga selleks on vaja efektiivsust ja mitte sinu moel, kus tähendus taas valeks osutub. Kogu trass peab olema parimal võimalikul moel paigas (kahju, et Pärnus ei õnnestu seda teha. Kui õnnestuks hea trass paika panna, hoolimata sellest, et rongi kiirus isegi linnas väike, saaks tagada vähemalt kolm peatust kohalikule rongile. Sest see on oluline juba Pärnumaa kohaliku rongi efektiivsuse mõttes. Siis saakski kuni piirini teha taas läbimõeldult ja tohutu arv autosid jääks ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja sama "asjatundlikkus" on ka libedusetõrjes, kus vahel harva tunnistatakse, et juhtimisoskus madal, koostoimimist ei ole jne. Oma mõju on ka sellele, et tänavad-teed-kõnniteed erinevate hooldajate käes ning palju tühisõitu, sahk üleval. Kindlasti on ka linnavalitsuses neid, kes ütlevad, et on "millegi nullist üles ehitanud" ainult et lumehangesidki ise vaid aknast näinud. Sahamehed jt ei taha väga avalikult sõna võtta, kuigi neil oleks paljustki rääkida.
      · Vasta · Jaga · 4 h tagasi
      Sven Valdek
      Neeme Sihv jälle sa lahmid. Ma juhtisin laotööd ja tundsin igat etappi, sest ma olin selle ise üles töötanud. Eeskuju võtsin Saksamaa ja Rootsi ettevõtete ladudest, ma olen üsna mitmetega tutvumas käinud, ka täisautomatiseeritud (kus sõidavad robottõstukid) ladudega tutvunud. Sa oled enda arvates nagu kõva spetsialist aga ära arva, et sa ainuke oled. Ma ei pea töötama selleks laotöölise või müüjana, et teada, kuidas miski asi toimib, kuigi kunagi, kui sai ettevõtlusega alustatud (27a tagasi), sai kõik etapid ise läbitud, sest tööjõudu tuleb palkama hakata alles siis kui enda jõud enam üle ei käi ja kindel on, et suudad tagada stabiilse töökoha. Kõige huvitavam ongi sinu arusaamine, et töömehed on need kõige targemad tegelased, sest nemad ju teevad seda tööd aga reaalsus on see, et nad näevad ainult väga kitsast vaatenurka. Tehke oma ettevõtted, keegi ei keela ja tõestage teistele, et olete paremad. Minu poolt kõik, sest muud sa ei oska kui isiklikult rünnata, kusjuures sul pole seejuures mitte ühtegi fakti.
      · Vasta · Jaga · 1 h tagasi · Muudetud
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      Sven Valdek sinu arusaam on mittearusaamine. Veel kord, Eesti on täiis ebaadekvaatseid juhte ja ise tõestad seda, sest ei saa aru isegi sellest, millest mainitud töötundide erinevus. Jah, mõned töötajad on targemad. Kui aga nende oluline ettepanek jõuab ülemuse pähe 20 a pärast, siis on midagi vale. Väga vale. Nii kaua olla ebaefektiivne ja osades asjades ka edaspidi....?
      Ja ära muretse, oma ettevõte läbielatud etapp.

      Kustuta
    2. Ütlen veel midagi. See on lõbus ja see vaidlus annab väga palju aimu inimloomusest. Olen olnud elu aeg naiivne ja üpris kergesti usaldanud ja uskunud, aga elu on õpetanud. Ka inimesi tundma. Neid, kes peensusteni tunnevad oma tööd, on väga vähe. Näiteks logistikas, igast küljest on palju teoreetikuid, kes korrutavad mingit majandusmantraid, ise peensusi tundmata. Lisaks on demagooge, tippusid on ka ses osas väga vähe. Transpordi alal olen ka need välja sõelunud. Ja nagu ütlesin, tunnen asju peensusteni, mis seotud efektiivsusega. Sellest ka töötundide muutus. Mulle piisaks ükskõik millisesse lattu või kaubandusse tööle minemast vastuvõtuosakonda, nädalaks ja ma teaksin ära kõik suuremad puudused. Osasid neist tean ette, sest muster on suures osas sama. Piisas isegi päevast toidumarketis, et suur osa vigu avastada.
      Kuid nagu ka mainisid, siis on palju juhte, kes on teoreetikud ja oma arust kõiketeadjad, kuid nad ei oska arvatagi, milline anarhia valitseb. Ja vähe sellest, kardetakse ka huvi tunda, sest mida sa ikka uuriksid, kui iga nüansi mõju ULATUST ei mõista!?
      Iga inimene on suurem või väiksem asjatundja mingites asjades. Aga väga sageli otsustajad räägitakse "ära" mingite heade jutumeeste või demagoogide poolt ja just seetõttu nad arvavad, et nad teavad kõike. Ei tea. Ei tea ka mina, aga mida tean, see on põhjapanev ja ülioluline. Nagu seegi, et 6000 klienti 1000 ruutmeetri peale on parem kui 600. Ning 600 kliendi jäämisel ma küll rinda kummi ei ajaks. Nagu ei valetaks avalikkusele ka 6000 kliendi sdaadiumis.
      · Vasta · 35 min
      Neeme Sihv
      Autor
      Administraator
      2012.
      http://eestimaablogi.blogspot.com/.../ehitusfirmad-ja...
      Ehitusfirmad ja teedeehitus kurdavad tööjõu nappuse üle.
      EESTIMAABLOGI.BLOGSPOT.COM
      Ehitusfirmad ja teedeehitus kurdavad tööjõu nappuse üle.

      *****************************************************************************

      Pikk vaidlus, aga hea, et ka Märt randoja kaasa lõi. Valdo Praustki, väikestviisi väga ammusest ajast tuttav, on hea vaidleja, tõsi, ta tundub oma arvamusi mõnel üksikul teemal kopeerivat aastast aastasse ja tegu pole enamasti muu kui propagandaloosungitega.
      Ja ometi, ta on ju ülimalt kõva asjatundja omal alal? Olgu selleks siis mõisad või taliteed või jalgrataste muuseum. Aga näed, nagu paljud teisedki egoistid, on ta valmis mingi MÜÜTILISE MAJANDUSEDU nimel minema üle laipade, raiskama ja hävitama.
      Ma olen alati hinnanud ülimalt oluliseks ajakirjade Eesti Loodus ja ka Horisont tegijaid, kes on ca 60 aastat juba inimesi harinud. Ja ometi, paljuski nagu hane selge vesi!?

      Muide, selle 4-realise+RB teema kohta kommenteeris hästi Mati Kose:

      Valdo Praust teede ajaloolasena peaksid jagama seisukohta, et loogiline on eriti materjali mahukad kiirraudteed ehitada ikka piki inimasustust ja kõrgemaid/kuivemaid maastikke. Meie kodukandis toimuv oleks eriti groteskne - positiivsed kõrgustiku pinnavormid kühveldataks muinasaja põlisküladest alla soostunud loodusmaastikku. Tasuvust ongi sellel tegevusel vaid kopa ja kellumeestele, kõigile teistele on see räme ja põhjendatamtu kulu. Eriti kui tuleb seda hakata toetuste tinimuste järgi pooltühjana ülal pidama. Aga tänapäeval on palju nutikan teenida raha ja riiigle makse kasvõi IT sektoris, mitte mõttetuid ja üle jõu käivaid maastikuprotsesse jääaja kombel matkida üritades!

      Kustuta