Blogiarhiiv

Kolmapäev, 8. detsember 2021

Vikerraadio kärpekavadest Jaak Aabiga.

 

 
Reporteritund Merilin Pärli.
 
Küsimusele, et kui kaovad tualetid ja prügikastid maanteeveerest, kallineb rongipileti hind, bussiliine jääb vähemaks, siis mis veel, vastas Aab naljakalt: "Ma vaataks sellele natuke süsteemsemalt otsa". Hea, et riigiametnike FB kontod pole tasulised (v.ä. sponsoreeritud postitused, mida ka Aab KE kulul teinud), sest maksta nende eest ei tahaks. Nimelt, poliitikutel, sh Jaak Aab, on kombeks postitada enese- või erakonnakiitmisi. Kui seal ka asjalikult kommenteerida, siis enamasti jääb kõik vastuseta, ehk et poliitikul ei ole plaanis vastata ega arutleda. Kui aga ennast asjadega kurssi ei vii ja arvad Tallinnas, et oled piisavalt tark, siis ... mida sa süsteemselt vaatad, kui ise ei saa tegelikult arugi? Või eksin?
 
Ohoo, üpris kuldaväärt järeldused või mis? Teenused vähenevad juba pikemat aega, mitte üleöö, järelikult on seal pikemad põhjused ja inimeste arv väheneb ju! Väga õige, Jaak Aab! Need pikemaajalised (mitte pikemad) põhjused on enamasti tekkinud teie ehk poliitikute viletsast töös pikema aja jooksul! Olete arendanud TUBLISTI e-teenuseid, jättes teised teenused TUBLISTI unarusse ja just seetõttu, et te pole aastakümnetegi jooksul aru saanud, milles on põhjus! Postipunktide puhul teil siiski osaliselt õigus.

Protsentide järgi tehtud kava lõikabki valusalt sisse, aga miks te sellega ennetavalt pole tegelenud? Päästes kindlustunnet vähemaks ei jää, kuigi väheneb päästekomandodel päästjate arv ja näiteks kaobsuitsusukeldumisvõimekus?

ÜT süsteemsem häda, rong jõuab jaama, buss läheb ära. Tõepoolest, nii see on. Kuskil projektid käimas, aga miks ikkagi eile ja täna sellega ei tegeleta vaid tegeldakse projektiga? Ah et ei osanud piisavalt raha lisada? Te ie osanud mitte piisavalt vaid ÜLDSE tegeleda süsteemi ümberkujundamisega ja teadmiseks, enamus ÜTK-sid (välja arvatud kaks-kolm) EI OSKA sellega tegeleda, sest nende arvates Toompea isandate (sh Teie) jutt on jama ja seesama rongidele jõudmine pole üldse mingi probleem vaid väljamõeldis! Kui te ametnikud ei saa asjast aru, siis on neil kohtadel valed inimesed, SEE on aga juba teie endi viga. Teistest alustest ja teistest süsteemidest olengi teile aastaid kirjutanud, aga endiselt olete siplemas, projektid karvupidi peos. Mitte ei tegele efektiivistamise ja kulude vähendamisega. Ehk siis reisijate arvu suurendamisega, mis tähendaks paremat teenust ja elu-olu maal. Te oletegi lükanud selle ENDA KAELAST ära, jättes asjaga tegelema suutmatud ametnikud siin-seal ja see ongi VIGA! Sellega pidanuks juba ammu tegelema Transpordiamet, jättes kohtadele nõuandva rolli ja tehnilise sõiduplaanide koostamise, mille puhul erinevate maakondade ja piirkondade liinide kokkuplettimine olnuks just Transpordiameti rida. No ei näe väike maa-ametnik oma mätta otsast nii kaugele kui vaja, maakonnapiir on hullem takistus kui riigipiiri okastraat!

Merilin Pärli iseenesest ei küsigi valesti kui ütle, et juba aastaid tegeletud õudetranspordiga, aga sisuliselt pole kuhugi jõutud. Tõepoolest nt Igor Taro tegi uuringu Kagu-Eestis vist juba aastal 2012 mingis piirkonnas. Raha kulus, liini pole siiani. Pole ka vastutust!
Ah et miks sõidab suur buss kahe reisijaga, mitte ei ole sõidus midagi taksotaolist Merilin peaks ehk kaugemalt alustama. Esmalt tuleks need suured bussid panna sõitma keskuste VAHEL, mitte suunama neid maakonnapiiri äärde tühjalt otsima reisijaid ja õhtul samamoodi tühjalt tagasi. Taksolaadne teenus siin ei aita, vastupidi, kaotab viimasedki sõitjad. Täpsemalt, aitab, aga päris hajaasustuses, mitte ühes külas kahe maakonna piiril, sest sealt KAHELE poole sõitev buss teenindaks mõlema suuna inimesi. Ja kui see juba toimiks, SIIS saab vaadata takso poole. Jaak, kindlasti omaette murekoht erinevad huvigrupid, sh erakonnad, kes on süsteemi vastu ja ärikad.
Merilin, tasuta liinid sõid kommertsliinid välja seal, kus need hästi toimisid? Kus, öelge mulle ka? Tõsi, eeltasutud liine asemele ei suudeta panna. Mulle küll meeldib, kui Jaak ütleb, et on olemas süsteemsed puudused ja ÜTK-d teevad erineval tasemel oma tööd, aga miks on alles need, kes ei jaga teemat ja tööga hakkama ei saa? Aga süsteemsed asjad pidanuks üle vaadatud olema juba aastaid tagasi!? Lahendusi olen ammu pakkunud, logistika saanuks ju paika?

Ning loomulikult sõidetakse Mäost mööda, sest see terminal tehti valesse kohta ju! Tore kuulda küll, et olete ministeriumite poole asjadega pöördunud ja võib mõista, et kulub ka aega, aga mitte nii kaua!

Merilin: "Kas see on mõistlik, et samal ajal on kaks konkureerivat transpordiliiki, buss ja rong näiteks Tartu - Põlva või hästitoimiva bussiliikluse kõrval....
Kulla Merilin, üldjuhul need ei konkureeri, näiteks Tartu ja Põlva vahel, vaid täiendavad teineteist, seda enam, et osa busse sõidavad hoopis Põlva kaudu Võrru. Rongiliiklus on seal nii hõre, et karju appi ja isegi kui praeguse võimekuse raames panna sõitma 5-6 rongi (sõiduplaan olemas), siis suures osas sõidavad need bussidega pigem n.ö. kordamööda! Ja suuresti erinevate peatustega, sest peatuste vahedki on üpris suured. Ja teadmiseks, ükski Tartu - Põlva kommertsliin ei sõida Ruusale, Veriorale, Ilumetsa ega Rõssale! Ning ühegi Põlva - Tartu bussiga ei saa Jõgevale, Tamsalusse ega Tapale! Seega, esitage õigeid küsimusi.
Ahjaa, Haapsalu! Busside ei peatus Nõmmel, Pääskülas, Sauel, Keilas, Vasalemmas ega teistes peatustes. Ükski buss ei võta rattureid, lapsevankreid jm nii palju nagu saab võtta rong.  Üheski bussis ei ole kuupiletit.  Ükski buss ei vii kedagi nii kiiresti tööle ega meeldi lastele nii nagu rong. Ja neid põhjuseid on veel palju.
Põhiline, kuna rong pakub palju lisavõimalusi, tulebki eelistada rongi ja et bussid suuresti Riisiperest alates sisuliselt reisijaid juurde ei saa ... pole ehk bussidel SUURES OSAS isegi Kuresaarest põhjust sõita kaugemale kui Risti jaamani? Ning eesmärk on kasvatada reisijate arvu, aga kommertsbussidel on sel suunal sisuliselt lagi käes! Et eesmärke täita, tulebki põhiliseks liikumisvahendiks seal muuta rong, bussid on juurdeveoks!

Jaak ütleb õigesti, et palju olulisem on rongide ja busside sidumine. Kuid on lihtsam, kui paraegune jokutamine, sest väga palju ESMALT võtab aega just ametnike arusaamine. Ah et Taavi Aas ütleb, et nüüd ma teen. Kes usub?

Tegelikult Jaak rääkis üldiselt üsna asjalikult, tänud selle eest! Vähe on lugusid, kus jutt nii asjalik. Kohalikele aga ei maksa õigusi väga palju juurde anda, sest ega istmessevajunult autos või kabinetis nii väga asju ei näegi! Merilin Pärli peaks aga rohkem keskenduma, avastamaks tegelikke põhjusi ja probleeme. Siiski olen väga tänulik, et teemat õhus hoitakse ja teravamaid küsimusi esitatakse.








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar