Blogiarhiiv

Laupäev, 4. detsember 2021

Mida ühispeatustes vaja muuta ning spaad - turism või immigrandid? Jaan 2019.

 

Teisipäev, 1. jaanuar 2019

Mida ühispeatustes vaja ümber teha?


On aeg ära teha asjad, mida aastate jooksul pole vaevutud tegema. Põhipunktid:
1. Iga ühispeatuse puhul on vajalik vastavalt asukohale jm tagada ootetingimused - lihtsam või moodulootekoda, võimalusel tualett ja joogivesi. Vajadusel lahendada ootekodade eskiislahendused kompleksselt, lisades juurde rattahoiukohad, müügiletid, kioskite rajamise võimalused jm.
2. Infoekraanide ja -stendide paigaldusel lähtuda maksimaalselt täpselt täpsest ja sobivast asukohast, ekraanide kahepoolsest vaadatavusest, nende (rongide sõiduplaanid ja info) nähtavusest parkijatele, möödakäijatele, bussijuhtidele jt.
3. Kõik bussipeatused perroonide vahetus läheduses nimetada ümber standartselt - peatuse NIMI + JAAM, nt Jõgeva Jaam, Palupera Jaam jne.
4. Maksimaalselt planeerida võimalusel kohviautomaate vm.
5. Väiksemates peatustes tagada ootekodades laiad pingid (matkajatele hädaoluordadeks), pingid-lauad välitingimustes katusealustena jne.


ÜLEMISTE - * Tagada maksimaalses läheduses maakonna- ja ka kaugliinide bussipeatus.
 * Lõik trammipeatusest kuni tunnelini ehitada kinniseks ja köetavaks, küttega ootepinnaks. Võimalusel ka kiosk, kohviautomaat vm. Võib olla praegusest maapinnast ka kõrgemal, tagades läbi klaasseinte nähtavuse perroonidele ja lähenevatele rongidele.

LAGEDI - * Planeerida peatusesse bussipeatus, ülekäigu maksimaalses läheduses. Kõne alla võib tulla ka variant ehitada lisapeatus Vesse ja Lagedi peatuste vahel, tagamaks pääsu sealasuvatele töökohtadele ning vahetusse lähedusse ka bussipeatus. (Mahapööre maanteelt tagada, kui vajalik). Bussidele ümberistumine vajalik ka Jüri suunas sõiduks.

KULLI - * ülesõidu lähedale, praeguse parkla piirkonnas rajada bussipeatus KULLI JAAM. Tagada visuaalne nähtavus raudtee mõlemas suunas.
* Suurendada parklat.

ARUKÜLA - * Ülesõidu kõrvale rajada bussipeatus ARUKÜLA JAAM. Ümberpööramisvõimalusega. Parima võimaliku visuaalse nähtavusega raudtee mõlemas suunas bussist.
Märkus - Arukülas bussipeatus Raasiku Vallamaja on eksitav. Seda eelkõige maakonnaliinide puhul, kus sõitjaid ka mujalt.

RAASIKU - * Bussipeatuse Raasiku Side asemel rajada peatus perroonide maksimaalsesse lähedusse, tagades nähtavuse raudteele. Ümberpööramisvõimalusega.

AEGVIIDU - * Praeguse bussipeatuse asemel rajada uus peatus teisele poole maanteed, praeguse parkla kohale, maksimaalselt ülekäigu lähedale ja tagades parima nähtavuse. Ümberpööramisvõimalusega.

LEHTSE - * Rajada bussipeatus LEHTSE JAAM perroonide ja ülekäigu maksimaalsesse lähedusse. Ümberpööramisvõimalusega.

KILTSI - * Ootekoda rajada parema planeeringuga ja maksimaalselt raudtee lähedale, tagades võimalikult ulatusliku nähtavuse.
 * Tagada ülekäik ka teisele poole raudteed

ÄNTU - * Rajada rongipeatus ÄNTU praeguse Nõmmeveski ülesõidu vahetusse lähedusse.

Märkus - See poleks võib olla vajalik, kui oleks rongidega seotud bussiliiklus Äntu järvede piirkonnas ehk siis Rakke ja Kiltsi vajel. Kahjuks aga puudub seal peaaegu igasugune asutus, seega puudub bussiliiklusel suuremad perspektiivid (seotuna kõikide rongidega) ja teiseks, päevasel ajal rongid kummaski peatuses ei peatu.

RAKKE - * Suurendada peatust RAKKE JAAM, tagades paremad ümberpööramistingimused.
* Rajada perrooni juurest ülekäik praeguse peatuse RAKKE poole ja peatus planeerida ülekäigule lähemale.
Märkus. Rajatiste omapära tõttu kaaluda erinevaid võimalusi, tagamaks ÜHISE peatuse rajamise võimalust. Arvestada siiski võimalusega, et kaubarongid võivad ülekäigu sulgeda. Parim oleks peatuse asukoht praeguse RAKKE JAAM poolses küljes.

VÄGEVA - * Bussipeatus nimetada ümber VÄGEVA JAAM. Rajada parema planeeringuga ootekoda.

TOOMA - * Kaaluda võimalust TOOMA rongipeatuse rajamiseks.

KASSINURME - * Rajada Kassinurme rongipeatus.
 * Kalevi bussipeatus nimetada ümber peatuseks KASSINURME JAAM

Märkus. Mõlema nimi võiks olla ka Kalevi, kuid Kassinurme mägede tuntus paneb eelistama Kassinurme nime.

KAAREPERE - * Rajada Kaarepere jaamast (raudteest) Palamuse poolsel küljel bussipeatus Kaarepere Jaam. Ümberpööramisvõimalusega.

Märkus: Vajalik nii eribussidele kui tulevikus bussiliikluse tekitamiseks Kaarepere Jaamast Palausele jm..

TABIVERE - * Rajada ülekäigu juurde (vahetusse lähedusse) bussipeatus TABIVERE JAAM. Ümberpööramisvõimalusega.
 * Tagada ülekäik ka teisele poole raudteed.

KÄRKNA - * Rajada rongipeatuse parklasse bussipeatus KÄRKNA JAAM. Ümberpööramisvõimalusega.

VORBUSE - * Rajada rongipeatus.
 * Rajada bussipeatus võimalusel ülesõidu vahetusse lähedusse.

TÄHTVERE - * Rajada ülesõidu juurde rongipeatus TÄHTVERE. Võimalikult suure parklaga.
 * Rajada bussipeatus TÄHTVERE JAAM.

Märkus - Arvestada nende rajatistega planeerides kahetasandilist ülesõitu (üle raudtee).

TARTU - * Rajada jaama perroonide mõlemasse otsa ülekäigud teisele perroonile.
 * Rajada lõunapoolse ülekäigu maksimaalsesse lähedusse maakonnaliinide bussipeatus TARTU JAAM.

Märkus - planeeringutes arvestada tulevikus võimalusega bussijaama rajamiseks teisele poole reisirongi teid, kaubateede asemele.

AARDLA/KIRSI - kaaluda linnaliinide ja vajadusel ka maakonnaliine (tulevikus) silmaspidades maksimaalselt perroonide lähedusse bussipeatuste ehitamist.

NB! Arvestades võimalikku vajadust tulevikus Tartu-lähedase rongide lähiliikluse tekkimisel peatuste tihendamiseks, vaadata üle kohu regioon. Kindlasti võib olla vajadus peatuse järele Ülenurme ülekäigu vahetus läheduses ja ka rohkematki, Kirsi ja Ülenurme vahel. Arvestades ka ümberistumis võimalusi rongidelt bussidele võimalikult lühikese vahemaaga.

VANA-KUUSTE - * Rajada Vana-Kuuste ülekäigu kõrvale praeguse bussipeatuse asemel uus, VANA-KUUSTE JAAM.  Tagada nähtavus raudteele.
 * Koos peatusega rajada ka suurem parkla, k.a. rekade jaoks.

VASTSE-KUUSTE - * Rajada uus perroon praeguse bussipeatuse vahetusse lähedusse.
 * Rajada bussipeatus VASTSE-KUUSTE JAAM raudteele lähemale, vahetult perrooni kõrvale. Ümberpööramisvõimalusega.

Märkus - uue perrooni valmimisel saab vana materjali ära kasutada mõne uue rongipeatuse rajamiseks. Bussipeatuse ületoomine perrooni juurde ei ole võimalik. Seda saab teha vaid juhul, kui rajatakse ülekäik üle raudtee, mis on nagunii vaja rajada, ja vaid juhul kui seal on ümberpööramisvõimalusega bussipeatuse jaoks ruumi. Kuid igal juhul on tegemist halvema lahendusega.
Soovi korral saaks rajatisega koos teha ka uue turuplatsi.

TAEVASKOJA - * Võimalusel rajada bussipeatus praeguse rongipeatuse ootekoja kõrvale. Ümberpööramisvõimalusega.

KIIDJÄRVE. - * Tuua bussipeatus Kiidjärve Raudteejaam üle perrooni kõrvale, ümberpööramisvõimalusega, maksimaalsesse lähedusse.
 * Nimetada bussipeatus ümber peatuseks KIIDJÄRVE JAAM.

PÕLVA - * Nimetada peatuseks PÕLVA JAAM.

RUUSA - * Peatuse Võiardi Tee asemel tuua peatus üle perrooni kõrvale ja nimetada ümber peatuseks RUUSA JAAM. 
 * Rajada perrooni juurde ülekäik koos kergliiklusteega Ruusa suunas.

VERIORA - * Leida võimalus bussipeatuste Veriora Raudteejaam ja Veriora ühildamiseks perrooni maksimaalses läheduses. Ümberpööramisvõimalusega.
 * Peatuse nimeks VERIORA JAAM.
Märkus: kuna kahe peatuse vahekaugus üpris suur, tuleks enne kaaluda ja analüüsida, ning küsida kindlasti kogukonna arvamust.

ILUMETSA - * Rajada perrooni maksimaalsesse lähedusse bussipeatus ILUMETSA JAAM Ümberpööramisvõimalusega.
* Rajada parkla.

ORAVA - * Bussipeatuste Rõssa ja Orava Raudteejaam asemele luua ühtne bussipeatus ORAVA JAAM perrooni maksimaalsesse lähedusse. Ümberpööramisvõimalusega või ringteena.
 * Rajada parkla.

PALUPERA - * Rajada perrooni vahetusse lähedusse, ülesõidu poole, bussipeatus PALUPERA JAAM. Ümberpööramisvõimalusega.
 * Rajada parkla.
 * Rajada ülekäik perrooni teise otsa, tagamaks lühimat vahemaad bussipeatuseni.

Märkus - Arvestades kohalikke vajadusi, arvestada planeerides vajadust müügikioski, teeäärse müügikoha vm tekitamiseks.

PUKA - bussipeatuse nimeks PUKA JAAM.

MÄGISTE - * bussipeatus üle tuua perrooni kõrvale, tagades maanteelt hea juurdepääsu ja tagasipöörde.
 * Peatuse nimi muuta MÄGISTE JAAM.

KEENI - * bussipeatust halva asukohaga (kaugel maanteest ning kõrvaltee ääres) perrooni juurde toomisel puudub mõte.
 * Kui üldse, siis ehitada uus perroon ülesõidu lähedale (a la Kärkna) koos bussipeatuse rajamisega.

SANGASTE /TSIRGULIINA - * Bussipeatus rajada maksimaalsesse lähedusse perrooni/ülekäiguga, koos ümberpööramisvõimalusega.
 * Bussipeatuse nimeks TSIRGULIINA JAAM
 * NB! Sangaste rongipeatuse ümbernimetamine äärmiselt vajalik! Kas TSIRGULIINA või TSIRGULIINA-SANGASTE.

KADRINA - * bussipeatuse toomine perrooni juurde ei ole otstarbekas ja ümberistumised pole tagatud.
RAKVERE - * vajalik korrastada bussipeatuse jaamahoone taga, suurendada peatuvate busside jaoks ruum.
Märkus: asi jäi KIK-i rahastuse ebaotstarbeka  jagamise ja tahtmatuse taha.

SÕMERU - * Rajada rongipeatus.
 * Kaaluda võimalust rajada peatuse juurde ka bussipeatus.

KABALA - * Bussipeatus nihutada perrooni juurde.
 * Rajada ülekäik ka üle kõikide jaamateede.

SONDA - * Bussipeatus tuua üle perrooni maksimaalsesse lähedusse.

KIVIÕLI - * Bussipeatus tuua üle perrooni kõrvale (Maidla poolsele küljele) loos suuremahulise parkla rajamisega.
 Märkus: Planeering tehti, KIK-i ebapiisava rahastuse ja halbade otsuste tõttu rajamata.

PÜSSI - * Rajada bussipeatus perrooni maksimaalsesse lähedusse.

KOHTLA - NÕMME - * Rajada perrooni maksimaalsesse lähedusse bussipeatus koos parklag. Tagada ümberpööramisvõimalus ja maksimaalne nähtavus bussipeatusest.
Märkus - Asi ei edene, teema õhus juba aastaid. Ükskõiksus ja tahtmatus asja nimi.

JÕHVI - * Perrooni halva asukoha tõttu ümberistumised pole võimalikud ja bussijaama ületoomine jaama juurde pole otstarbekas.
 * Vajalik rajada uus perroon teisele poole viadukti, bussijaama maksimaalsesse lähedusse.
 Märkus - praeguse perrooni materjali saab ära kasutada teiste peatuste rajamiseks.

ORU - * Rajada bussipeatus perrooni juurde.

VAIVARA - * Rajada bussipeatus perrooni maksimaalsesse lähedusse, küsimuseks vaid see, kummal pool raudtee mõttekam
 
 

Laupäev, 5. jaanuar 2019

Spaad - turism või immigrandid?


Omamoodi huvitav, et Balti jaama turust on saanud üks turismi "sihtmärke". Võib olla ka seepärast, et sinna tekkinud palju eriilmelisi söögikohti. Igatahes tullakse, ostetakse, pildistatakse. Väga vahva! Kahju vaid et eestipäraste toodete ja toitude osakaal on viletsavõitu! Just väikeettevõtjate omi. Muide, sageli on näha välisturiste ka Selveris erinevaid kaupu vaatlemas. Aga kuhu lähevad turistid veel? Kindlasti hotelli ja siis ka spaasse!


Ühistransport on aga Tallinnas ühes asjas endiselt tammumas paigal, poliitiline rivaliteet ei luba kuidagi sõitu tasuta kõigi jaoks teha. Ka välisturistide jaoks. Ning kas trammide liiklemistihedus on ikka hea?



Üle pika aja oli plaan minna Tallink spaasse. Kohal pole viga, aga kuidas on oodatud siia kohalikud? Silma torkas kaks asja.
Esiteks, leti taga olevad töötajad ei olnud kohalikud. Immigrandid? Jah. Eesti keele oskuseta. Kui Maximat käiakse aeg-ajalt "puistamas" siis siin vist ei käida? Tõsi, ega vist pole ka Maximas sest paremaks läinud? Ma ei tea. Igatahes on umbkeelsete kohalike asemel kaubanduskettidesse ka ilmunud töötajaid kaugemalt, seega tegelikkuses ärimehi ei huvitagi nõuded ega seadused? Meil armastatakse rääkida, et pagulasi pole vaja karta, immigrandid nende hulka ei kuulu? Sest need, kes räägivad, rõhutavad ikka seda, et põgenikke siia tulnud vaid paarsada ja neistki osa jalga lasknud. Kes on aga siis need? Ka Tallinkis leti taga? Kas venekeelsed teenindajad peaks oskama eesti keelt, aga teised ei pea? Soovisin head uut aastatki, aga vastuseks oli vaid vaikus! Ära tulles soovisin sama teisele teenindajale, sama lugu! Millepoolest siis nemad on paremad töötajad? Oskavad inglise, soome ja vene keelt? Nõustuvad madalama palgaga? On "eurooplased"?

Siit tulenebki teine küsimus. Kuidas suhtuda Tallink Aqua Spa hinnapoliitikasse? Muidugi, iga firma teab ise mis teeb, kuid kindlasti ootaks, et peredele mõeldaks meil rohkem! Laias laastus nv maksab täiskasvanule 20, lapsele (5-15 aastat) 10 ja perepilet 50 eurot! Muide, kas 16-aastane on siis täiskasvanu? Kas hinnad sellised selleks, et siinsed pered ja lapsed ei trügiks siia väga? Sest kes meil nii väga saaks lubada endale 50-eurost väljaminekut ujumise eest? Ja kui tihti seda suudaks? Või kui siis tulevadki ema ja isa ja üks laps, siis perepilet on igasuguse soodustuseta? Oleks VÄGA KENA kui perepilet oleks 50% SOODUSTUSEGA!? Ehk siis kahe lapsega maksaks sel juhul 30 eurot! Spaa sissetulekud kannataks? Mina seda küll ei usu. Sest kui pere jätab tulemata, teenib spaa 0 eurot! Kui aga tuleb, siis teenib ka reaalselt!?

Üldse on see hind muidugi meist paljude jaoks suurevõitu. Äkki siis seepärast ei taheta ka tööle tulla, sest palka makstakse vähe? Kui makstakse vähe, siis ... miks hinnad nii kõrged? Või makstakse vähe, sest kliente juurde ei soovita? Või tuleb siia turiste rohkem kui leti taga on immigrant?





Saunasid siin mitu, kuid puudub soolasaun. See-eest olemas mingi vähelevinud hamam-saun, mis tundus paljudele siiski meeldivat. Basseinegi mitu, ka paar mullivanni. Üpriski rahule võib jääda, kui soov lihtsalt lõõgastuda. Otse basseinist saab ka jooke ja kokteile tellida. Tõsi, suurel arvul ka alkohooliga kokteile.


Interjöör muidugi igati vahva!




Igal juhul, tasub kaema minna. Eriti kui hinnad mõistlikumaks muutuvad. Ja kui saab ka eesti keeles infot, mida võite vajada.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar