Blogiarhiiv

Laupäev, 4. detsember 2021

"Eesti Päevaleht Pärnu raudteest ja "Maa Elu" külapoodidest. Jõulukingid Balti jaama turult? Dets 2018.

 

Neljapäev, 13. detsember 2018

"Eesti Päevaleht" Pärnu raudteest.


Viluvere. 
Küsite, miks reisijaid liinil vähe? Kas juurdeveobussi näete?

Joosep Tiks kirjutanud päris huvitava artikli. Pole küll väga  tõsine uurimistöö, rohkem nagu klikipüüdja, aga sisus leiab üht-teist huvitavat.


Lugu algab Pulli peatuse kandist ja Sindist. Tori vallavanem Lauri Luur arvab, et peatuse nihkumine on asjad paremaks teinud. Osaliselt võib sellega nõustuda. Kuid kas ta ikka teab täpselt, et nii on? Ta ARVAB, kuid kas ka teab? Kui palju vallaametnikud üldse teavad, mis ja kuidas? Igal juhul arvas ta ka seda, et "napilt kilomeeter on vahet, mille Pulli poolt tulija peab maha käima."! Aga kuna Joosep Tiks märgib, et hiljem mõõtes selgus, et vahe on ligi 3 kilomeetrit, siis kuidas teadmisi mõõta? Et teab "kolm korda vähem tegelikku elu"? Muidugi ei ole siin vist mõtet imestada.

Ajakirjanik sõitis ka Sindis ringi, püüdes peatust leida. Küsides selle kohta ka mitmelt inimeselt, aga neist ei teadnud seda keegi. Õigesse peatusesse sattununa põrkas ta kokku vanapaariga, kes sõiduplaani uuris. Ja pange nüüd tähele, mida nad ütlesid: "Lehes oli küll kirjas, mis aegadel see väljub, aga kust, seda ei olnud"! See tõestab seda, millest olen ikka ja jälle rääkinud - info on vilets ning mittetäielik! Eksin? Et arvate, et Sindis on igas peatuses olemas info selle kohta, kus buss peatub? No ei usu, ei usu ja kõik! On ju küll olemas peatus "Sindi", aga loomulik oleks, et nii kardinaalse muudatuse puhul antakse maksimaalselt hästi infot, kõikjal, kus võimalik. Või peaks arvama, et Urge vm bussipeatustes on info olemas?

Järgmiseks tuleb juttu Koogistest. Kas ametnikud püüdsid ses suhteliselt inimtühjas paigas pakkuda rongikaotajatele midagi asemele? Sisuliselt mitte! Nimelt,  hetkel on sõiduplaanis vaid üks nõudebuss. Soovite Koogistelt poodi minna? Tagasi saate juba järgmisel päeval! Soovite Tallinnast rongiga tulles bussile istuda? Ei, buss ei läbi Raplas raudteejaama, kuigi jõuaks. Linnaliiniga aga ei jõua. Soovite Tallinna sõita? Jällegi, jaama ei läbi, kuid linnaliiniga siiski jõuab. Alles 2. jaanuarist pidavat 2 korda päevas buss sõitma hakkama, ettetellimisega siis. Kas see ongi ühistranspordiühenduste parandamine, mille eest Isamaa Erakond jt enne valimisi lubavad seista? Ja lubasid ka enne eeltasutud bussiliikluse tekkimist! Või ei olnud hoopiski aega midagi paremat välja mõelda? 

Nüüd mõnigi lugeja siin mühatab: "Jälle vingub"! Tahab öelda, et kõige targem ja ametnikud on.... Aga äkki ütlengi? Aga natuke oodake....

Kehtna vallavanema sõnul anti raudteeliikluse asendamise kohustus koos R A H A G A (millise rahaga?) PÜTK-ile Nemad aga keeldusid Koogiste jaama teenindamast. Et "ei saa graafikuid paika ja üleüldse seal vähe inimesi". Jällegi, osalt ju õige. Liini 333 suunamisel siia kindlasti mõtet ei ole. Edasi kirjutab Tiks, et PÜTK ja Põhja-Eesti ÜTK proovisid koos olukorda lahendada. Kuid need kaks tulevikubussi Koogistest liinile 333 ettevedu ei paku. Ning vallavanem kritiseerib, et "inimesed oleks oodanud võimalust saada sõita liiniga 333". Huvitav, kas Kehtna vallavanem teab asjadest rohkem kui Tori vallavanem? Mina ei oska öelda. Küll tuleb mulle vahemärkusena meelde, kuis ta meedia väitel luiskas, et "Eidapere rahvakoosolekul ei tehtud ühtegi konkreetset ettepanekut". Luiskab, sest mida muud mu paberil esitatud parem sõiduplaan oli!? Aga see selleks. Kehtna vallal tulevat nüüd leida raha tellimusveoks...

Aga vaatame veel natuke edasi. Järgmiseks juttu Viluverest. Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets ütleb, et Viluvere jaoks oli ainuke ühendus Pärnuga rong. Nüüd peab marssima Alustesse 4,5 km (vist teab täpsemalt kui mõni teine oma kodus?). Ja nüüd tuleb peamine, hästi kõlav tsitaat:
"OTSIME KOOS PÄRNU ÜTK-GA VARIANTI, ET PANNA BUSS MINGIT PIDI LIIKUMA"!

Siinkohal ma küsikski, et mis segas varem seda varianti otsimast ja leidmast? Peab olema ikkagi äärmiselt nõrk oma töös, kui nii lihtsaid asju ei suudeta LEIDA!? Aga ärge te jummala eest bussi lihtsalt MINGIT pidi sõitma pange! Konsulteerige asjatundjatega, kelle jaoks MITMEGI võimaliku variandi leidmine pole keeruline! Või arvate nagu Maanteeametis, et "küll kohalikud asjatundjad teavad, mida teevad"? No näete, ei tea ju!?

Hea küll ,ütlen võimalikud variandid välja. TASUTA!

Koogiste.

Kas on ikka mõttekas panna buss teostama ettevedu liinile 333? Kui isegi tahaks siis jõuda Raplasse või Tallinna, tuleks ümber istuda rohkem kui kord! Ebamugav ja aeganõudev. Koogiste lähedal on üpris hea liiklusega Käru asula ja rongipeatus. Esiteks, Koogiste vallakeskus on Kehtnas? Kumb on olulisem, kas vallakeskuse (või osavallakeskuse) külastamise võimalus või ühendus Tallinnaga ja veel ehk mingi suunaga? Võib ju keskenduda päevase suunaga (iga päev muidugi) Järvakandi ja Kehtna peale ning sealt tagasi? Kuid kindlasti siis KÄRU Jaama poolt!  Seega Türi - Käru - Koogiste - Järvakandi - Kehtna - Rapla Jaam ja tunnikese pärast Raplast tagasi? Näiteks Kärus Tallinnast tuleva rongi ajal 11. 33  ja see buss peaks jõudma küll Rapla Jaama kl 12.36 Tallinna väljuva rongi ajaks? Saavad rongiühenduse ka Järvakandi ja Kehtna (mõne olemasoleva liini raames?)!?
Edasi, olenevalt sellest jällegi, mis olulisem - kas Järvakandis poes käia või vallakeskusees saada? Kui Järvakandis poes, siis on lihtne - järgmine võin seesama buss väljub Rapla Jaamast kohe (oodanud ära siis rongi, mis Tallinnast samal ajal saabub) ja väljub 12. 40 ning peaks ajaliselt küll jõudma Kärusse just 13. 35 väljuva Tallinna rongi ajaks?

Türi teises maakonnas? Või muu probleem? Siis alustagu buss Raplast, läbi Juuru, Vahastu ja Kädva Kärusse. Nagunii seal pea olematu liiklus ja veel nädalavahetuseti eriti. Saaks sealtki mingigi võimaluse elamisväärsemaks eluks?

Loomulikult leiab ka teisi variante, aga kui see toimib, oleks ju üpris talutav, sest annab võimalusi väga paljudele teistele inimestele mujalt!?

Pulli.

Aga palun! 2-3 bussi Pärnust võimalikult väheste peatustega läbi otse Kuiaru peale Järvakandini ja edasi (kas läbi Kehtna või Raikküla) Rapla Jaama, seotuna rongidega. Otsustada tuleb vaid, kas peatub Urge Teel, mis sisuliselt Urgest sama kaugel kui oli Pulli peatus või põikab ka Urgele sisse. Ning kas kohe suurele teele tagasi või läbi Suureoja. Pigem siiski otse, sest liin 333 on aeganõudev, siitkaudu saaks aga tunduvalt kiiremini rongile ja see võib oluline olla just pärnakate jaoks. Ning kui ajad erinevad liinist 333, tekivad väga olulised lisavalikuvõimalused rongi kasutamiseks. Mis siis tähendab reisijate arvu kasvu isegi liinil 333. Ning ühenduse rongiliiklusega saavad ka Kergu, Kaisma ja Järvakandi.

Viluvere.

Vt. eelmist punkti Pulli kohta. Ei sobi? Siis pikendada igapäevaselt Pärnu - Pärnu-Jaagupi - Leiu bussi läbi Viluvere - Vändrani, vähemalt 2 korda päevas. Jällegi, mitme kandi inimesed võidavad. Ja soovitavalt muidugi liini 333 aegadel Vändras. Veelgi parem, PIKENDADA  Mäoni. Läbi Türi Jaama ja Paide. Saab Vändra ka ühenduse selle piirkonnaga paremaks ning tekib ka lisabuss "ilmamaa suurde ühistransporditerminali"!? Tõsi, Vändral Tartuga ühenduseks tervenisti üks buss päevas, aga ehk võiks "natukene lisada"? Seda enam, et neid lühikesi "tilgutavaid" liine tehti vanasti, 21. sajandil peaks juba olema midagi kaasaegsemat!

Aga lõppjäreldus: MIS MURED ON SIIS IKKAGI AMETNIKEL, ET NAD EI SUUDA HIIGLAMA PIKA AJA JOOKSUL KUIDAGIMOODI MIDAGI LEIDA?

Võinuks ju kirjutada mulle juba kuid varem, mitte higistada, tulemusteta?
 
 
 

Neljapäev, 13. detsember 2018

"Eesti Päevaleht" Pärnu raudtee tulevikust.


Ann-Marii Nergi kirjutab sellst, mis mure on tulevikuga.


Ega siin pikalt heietada midagi polegi. Pildist peaks piisama? Selle mõttetu suurusega ja trassiga RB jaoks materjali vedamisel ja raudtee kõpitsemisel pole mõtet! RB suurim mõttekus oleks kulgemine koos VB-ga, seega, materjali vedagu ikka Pärnu maanteed ja kõrvalteid pidi. Ja raudtee läänesuunda pidi ka, sest algama peaks uus raudtee Riisiperest! Ning korraga ehitatagu lõigu kaupa KOOS nii raudteed kui kaasajastagu Via Balticat!

Muidugi, üks võimalus oleks veel, remontida ikkagi Pärnu raudtee ajutiselt. Selleks, et oleks ajutine ühendus Riiaga, kui Riia - Pärnu (mõistlikul trassil) raudtee valmis esmajärjekorras tehakse. Seniks, kuni valmib ka Pärnu - Riisipere lõik.

Aga kui ehitamine kärme, siis olgu pealegi! Lelle - Pärnu lõigul tuleb ära kasutada olemasolevad rööpad, tellida UUED (BETOON)LIIPRID ja naelutada see lõik ümber kitsarööpmeliseks. See võimaldab vajadusel ka mõne kaasaegse koosseisu liinilelaskmist reisirongide regulaarliikluseks kui ka, mis kõige olulisem, tuua meie Lavassaare kitsarööpmeline muuseum maailmakaardile! Igal juhul oleks see kõvem sõna kui Pärnu lennujaam!

 
******************************
 
 

Neljapäev, 13. detsember 2018

"Maa Elu" külapoodidest.


Jõhvi talupood.


Maarius Suviste kirjutab Nõuni poe Otepää vallas ja Annikoru ja Hellenurme poodide (Elva vallas) sulgemisest. Kõiki neid iseloomustab muuhulgas see, et need asuvad väiksemat sorti maanteede ääres, kuid üpriski turistiderohkes piirkonnas. See, et tarbijate ühistute või kellegi teise väitel olla kahjumid suured, on omaette teema! Eks asju võib olla ka näidatakse hullemana kui tegelikkuses on!? Ja muidugi, ühine on ka see, et ärimeestelt enamasti ei saa oodata missioonitunnet! Nii maaleu säilitamise kui ka väiketootjate toetamise poole pealt. Olukord meenutab mõnevõrra üldises plaanis äsja suletud Lelle - Pärnu rongiliiklust - mõlemal juhul ei ole aastaid vaeva nähtud "süsteemi täiustamisega". Kui raudtee sulgemise üks peapõhjuseid on suutmatus ja/või tahtmatus maapiirkondadest ja üldse juurdevedu tekitada, siis toetamiseks ei nähta põhjust ka siin.

Samas on Elva TÜ juhi Handi Ivaski sõnad karm aga tõsi. Kui kohalikud on sageli mugavad ja ostavad viimse kui asja mujalt, ei ole ka piisavalt käivet. Iga ost võiks olla abiks! Tõsi, Ruusal ostsid poest näiteks ka laagrilapsed. Kui kaovad poed, kaovad ka laagrid jm?
Oluline osa aga saab olla turistidel. Ja siinkohal tulevad mängud talukaubad ja väiketootjad. Kui ka nende puhul on valikuteks näiteks oma toodangu müümine (erinevatel põhjustel?) laatadel või soovimatus koostööd teha, siis ... kas keegi teine peaks maapiirkondade elu eest seisma? Ükskõik kes peale meie endi? Muidugi ei näita siinkohal ka tarbijate ühistud vist erilist koostöövalmidust? Ja omajagu naljakas on ka see, kui vallategelaste arvates on vallal vaid "toetav ja nõustav funktsioon"! Tegelikult peaks toetus olema võimalusel ka materiaalne, mitte niisama sõnamulin!

Kuid igal juhul on oluline just väiketootjate kaasalöömine! Selle nimel, et selliste väiksemate kantide puhul jõutaks väga heade kaubavalikuteni ja "kuuldustega ning infotahvlitega" tee ääres välisturistideni välja! Ei piisa sellest, kui poe juures oleks mingi sildike, vaja on TALUKAUBA märki igale teeotsale suurematel teedel, mis näitab suuna kätte!

Muidugi eeldab see ka seda, et mitte ainult kohalikud ei tee sisseoste vaid sedagi, et iga Eestimaal puhkav eestlane peaks elliste märkide puhul mõtlema - kas keerata viida järgi või võtta suund Läti piirile? Vahetevahelgi mõtlemisainet!


Ning otse loomulikult peaks arenema sellised asjad. Riigi konkreetsel ja selgel toetusel. KODUSEID pirukaid jm peab saama eelkõige just sellistes kohtades! Võimalusi on teisigi. Tagagem avalikud joogiveepunktid matkajatele jt koos viitadega ja kaartidel märgistusega sellistelgi puhkudel Jne jne.

Kuido Saarpuu kirjutanud teise loo.


Tegelikult ei piirdu Marek Balderi ja Aili Tammlehe Tanksemäe Safferi tegevus vaid Kaalepi ja Albu külapoodide pidamisega. Asjaosalised majandavad ka Albu toiduaidas. See tähendab Albu kooli- ja lasteaialaste toitlustamist, kuid mitte ainult. Toiduaita võib lõunatunnil sisse astuda igaüks, ka ei puudu toitlustusärist toiduringid kohalikesse ettevõtetesse.

Seegi annab aimu, mida vaja silmas pidada ja samas ka seda, et asi on üpris keeruline ja raske. Kuid mulle meenus muide siin ka Iisaku tubli poerahvas, samuti tasub tutvuda Sangaste Rukki Maja tegemistega.

„Valdava osa kaupade puhul pole hinnavahe selline, et tasuks kaugemale sõita,ˮ lisas ta. „Tegelikkus on selline, et mida rohkem inimesi poes käib, seda rohkem on toidukaupa ning seda soodsamaks läheb hind. Vaadakem nüüd kõik peeglisse: mis me selleks teinud oleme, et kodukohast ei kaoks pood, postkontor, kool? Kui me teenust ei tarbi, siis järelikult pole seda ka vaja.ˮ

Aga lugu on selline, et peaks mõtlema panema. Jätad oma raha Lätti, ostad salasuitsu või poodled keskustes, aga ... nõuad oma kodukandis, et sulle kõik ette ja taha ära tehtaks? Meist igast ühest sõltuvad asjad! Kui külastad Tartu suunalt näiteks Valgehobusemäge, siis ... kas mõtleksid ehk ka Albu peale? Ehk paneks vahel oma prioriteedi paika ja VAATAKS, kustkaudu sõidad? Muidugi, meil on palju neid 4-realiste ihalejate mõttelaadiga inimesi, kes ümbritsevat ei märka ega tahagi näha! Nende mõttelaadi on väga raske muuta!

„Albus on neljapäev välja kujunenud kalapäevana. Kalaauto tuleb umbes kell 13, kuid ostjad tulevad kohale varem. Saadakse kokku, jutustatakse, ostetakse ka poest. Meile kasulik, neile kasulik, sest poest meil värsket kala ei saa.ˮ

Nagu näha, on ka külapoodide pidajatele mõtteainet. Meelita enda juurde kalamüüjaid, püüa korraldada väikseidki laadapäevi kui võimalik, paku poe kõrval paar väikest letti kohaliku kauba, ka seente- ja marjade müüjatele jne. Riigi asi oleks muidugi mitte saata maksuametit neid pitsitama ja muuta seadusi ning toetada väikepoode parkimiskohtade väljaehitamise jm. Iga pisiasi võib olla oluline!

Ning viimasel ajal on populaarsed ka kohvikute päevad. kas maapiirkondades neid toimub?

Hoidkem ja toetagem üksteist. Ning andkem oma panus selliste tegijate heaks, mitte ainult ärge nuumake ketipoode!
 
 
 

Laupäev, 15. detsember 2018

Jõulukingid saaks ka Balti turult?




















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar