Blogiarhiiv

Reede, 3. detsember 2021

Eeltasutud ÜT avatud silmadega ja Jõgeva - Põlva - Võru 1, Valka ja Koidulasse jõudmata Sept 2018

 

Teisipäev, 25. september 2018

Eeltasutud ühistranspordist avatud silmadega.


Väikelinnades seisavad maakonnaliinide bussid ajast mahajäänuna bussijaamas, vajadus eraldi linnaliinide järele on aga üldse aina kahtlasemaks muutumas. 

Lõunapausil võtsin kätte "Postimehe" ja lugesin Hanneli Rudi ja Eili Arula artiklit  Priisoit-toi-kaasa-ootamatu-tulemuse. Rongis, teel koju, lõpetasin aga Arno Saare krimka "Tallinna rong" lugemise. Ma ei tea, kas Rudi ja Arula kuuluvad uurivate ajakirjanike klanni või mitte, kuid uurivat ajakirjandust ei leia "Postimehes" pea kunagi. Rudi varasemates kirjutistes sel teemal ei tundu olevat ka piisavat valdkonnaga kursis olemist. Klikimeedia? Tellitud suunitlusega lood? Heas krimiromaanis leiab uurijaid aga küll. Kas meedia ja ametkonnad, sh Maanteeamet, aga näevad reaalsust kõverpeeglist? ? Küll aga tekkis raamatut lugedes üks kõrvaline võrdlus. Krimkas oli ka vandenõuteooriale kaldumist. Kui palju võib neis olla tõepõhja all? Reallsuses? Et ühed ei oska näha ja teised ei taha näha, mis toimub reaalses elus?  Või jõuamegi selleni, et kolmandad ei tohi näha? Või vähemalt sellest kirjutada?

"Postimees" nagu ka "Eesti Päevaleht" kirjutavad üldjuhul nagu "ühte auku". Eesmärgiks on majandusminister Kadri Simsoni idee muttatampimine!? See on kõige tõsiseltvõetavam põhjus. Kuigi ka praegusel valitsusel on mitmeid "väga metsaviivaid projekte", siis erinevalt eelmistest on neil ka paar väga head ideed! Eeltasutud ühistransport ja Haapsalu raudtee taastamisega alustamine. Et Haapsalu raudtee taastamise plusspoole olen aastate jooksul pea täielikult välja toonud, siis hetkel tegelen ühistranspordi teemaga Eestis laiemalt. Senised teemakajastused teevad aga meele kurvaks. On vaid üksikud, kes on teemale lähenenud enam-vähem objektiivselt. Ülejäänutega tekivad jälle need kolm küsimust. Kindel on aga see, et "Postimees" läheneb asjale väga ühekülgselt. Miks, seda võibki valida eelpakutud kolmest variandist.

Maanteameti ÜT osakonna juhataja Kirke Williamsoni panevad mitmed asjad imestama? Mind aga paneb tema imestamine imestama!. Kui Maanteeamet oskaks teri sõkaldest eraldada ja argumenteeritud asjad juhatajani viia, siis, ma usun, poleks siin imestada midagi. Peaks ju olema võimalik inimesi koolitada, just tänapäevase olukorra kontekstis? Olen neil teemadel korduvalt kirjutanud ja väga erinevate nurkade alt. Ning mitte üks asi, mis tänases lehes kirjas, mind imestama ei pannud. Sel lihtsal põhjusel, et nüüdsed tulemused olen korduvalt "ette ära ennustanud"! Must valgel. Võiks vaid arutleda, kas esimese asjana maakondlikus bussiliikluses, mis aastaid arendamata ja on lausa tühiseisakus, oli vaja eeltasutud süsteemi. Aga küllap oli käes aeg anda üks "surakas", et asjad kardinaalselt muutuma hakkaks. Sest seni on enamasti vaid räägitud, mitte tegutsetud kardinaalsete muudatuste nimel. "Tasuta" asjad aga tekitavad enim poleemikat, nii et see oligi ehk õigeim valik! Selguse huvides aga nimetan ma seda pigem "eeltasutud süsteemiks". Sest argumentideta muttatampijad püüavad sageli esimese asjana hakata hämama teemal, et tasuta lõunaid pole olemas. Muidugi ei ole! 
Aga muudatusi on muidugi raske ka loota, kui Williamson ei adu isegi seda, kas liinivõrk on Eestis vilets või mitte! See aastatepikkune periood muuhulgas, kus keskenduti vaid tööle- ja koolisõitjatele, rikkus muidugi palju ära. Reisijaid tagasi bussidesse meelitada on aga kordi raskem, kui asju ära solkida. Aga ehk peaks Williamson koos kõigi ametnikega ette võtma sama reisi, mida tegid kaks noort nais ajakirjanikku, läbi eesti sõites? Õppida oleks sellest tohutult!

Küllap on paljud teist lugenud ajalehtedest või kuulnud telest ja raadiost, kuidas pikkade aastate jooksul on mitte kümned vaid juba sajad ametnikud ja poliitikud rääkinud vajadusest siduda busse ja ronge, optimeerida sõiduplaane, tihendada liine. Aga tegelikkus? Tegelikkuses ei ole suudetud isegi raudteejaamades asuvaid bussipeatusi ühtses stiilis ümber nimetada ega valdavas enamuses neid raudteele lähemale nihutada. Ajalisest sidumisest rääkimata! Vastupidi - pigem jääb mulje, et vajalikke asju jäetakse meelega tegemata! Sest ei ole ju võimalik, et nii lihtsaid ja elementaarseid asju saab üldse kaheti mõista!? Nii pole ka ime, kui Tartu eksmaavanem teatab, et "Tartu vaksalisse jätsime (euroraha kasutamisel) meelega maakonnaliinide peatuse välja ehitamata"!? Ning ei pea imestama ka selle üle, miks Simsoni idee vastased maakondades ja kuni kõrgeimate poliitikuteni välja korduvalt viitasid sellele, et enne on vaja "tihendada ja optimeerida liine", kuid ise jätavad kommenteerimata, miks maavalitsused nende juhtimise all enne ja ÜTK-d nüüd midagi märkimisväärset ära teinud ei ole!? Või miks tänaseks sisuliselt puuduvad neil kavad ja plaanid muudatusteks? Miks siis ei tehtud enne tööd asjade paremaks muutmiseks? Ka armastasid vastastest poliitikud ja ametnikud väita, et "tasuta sõit pole olulisim asi, mida reisijad ootavad"! Jah, veel olulisemaks peeti halbasid ootetingimusi ja aegade sobimatust ümberistumistel või üldse nende võimaluste puudumist. Aga kes selles süüdi on, kui suuresti mitte need vastased oma tegevusetuse tõttu ise? Ning kui nüüd majandusminister on valdkonna südameasjaks võtnud, püütakse kõikidest torudest tuld anda? Ei oska, ei taha või ei tohi häid asju täide viia?

Tänapäeva kiired muutused nõuavad ka kardinaalsemaid muutusi. Üks neist ongi (väikelinnade) linnaliinide järk-järguline "sulandamine" maakonnaliinidesse. See on eelkõige oluline kahes aspektis. Nagu ka tänasest "Postimehest" lugeda võis, on paljudes kohtades juba probleemiks, et tasulisi linnaliine ei kasutata ja püütakse ka linna piires sõita maakonnaliinidega. Siin pole ka midagi imestada. Muidugi ootaks siinkohal eeskuju Keskerakonnalt ja Tallinna linnalt, sest veidi pentsik on, olgem ausad, kui üks erakond hoolib maainimestest, aga ainult "väljaspool" Tallinna ja samas on nõus kulutama mõttetutele validaatoritele ja mupole!? Igal juhul annaks linnaliinide kaotamine väikelinnades märgatavat säästu ja lihtsustaks kogu süsteemi. Kuni hangete vähenemiseni välja. Seda enam, et tänases looski on kirjutatud vajadusest suuremate busside järele.  Selliste, mis oleks kohati ka (oluline tulevastel hangetel) linna- ja maakonnaliinide busside hübriidid, mis võimaldaks ka lapsevankritega mugavamalt bussidesse tulla. Samas pole siinkohal ka ime, et Valga juba muutis linnaliinidki eeltasutud süsteemi osaks, ühildades linnaliiklust maakonnaliiklusega!
Teine olulisim aspekt asja juures on see, et linnu (Võru, Põlva, Rapla jt) läbivad maakonnaliinid võimaldavad istuda bussi või väljuda sellest just seal, kus on lühim vahemaa lähte- ja sihtkohani. Et Williamson või ÜTK-de ametnikud siinkohal jälle ei imestaks, siis tasub lähtuda analüüsimisel kõige inimlikumatest seisukohtadest - mugavusest, kiirusest, laiskusest. Kõik see kehtib ka selles osas, et maakonnaliinid neis kohtades sõidaks otse raudteejaamani, mitte ei peaks selleks kasutama tihti ajaliselt sobimatut vaheetappi - linnaliini!
Selle teema juurde kuulub veel teinegi nüanss. Näiteks Puhu Rist, Mäo ja mitmed teised kohad peaks olema maakonnaliinide sihtpunktiks, mitte ainult väikelinna bussijaam. Ei saa ju pidada normaalseks kasvõi sedagi, et Türilt või "läänesuuna" bussidelt peaks Mäoni sõitmiseks Türil ja Paides veel ümber istuma! Et siis sõidame kuhugi, tehes lõpp-kokkuvõttes isegi kuni 6-7 ümberistumist? Ja siis imestame, et Puhu Ristis pole reisijaid?

Lehes mainitakse ka kohatist reisijate arvu vähenemist kommertsliinidel ja rongides. Kahtlemata on selline mõju olemas. Kuid milles põhjus? Liine ei optimeerita analüüsidest lähtuvalt vaid toetutakse olematutele "ekspertidele"? Ning nagu näeb (kui vaadata Eestis ringi), siis maakonnaliinide üks ülesanne - teostada juurdevedu kommertsliinidele ja rongidele - on äärmiselt nadis seisus ja korraldamata! Alles nüüd on esimesed muutused paljude aastate jooksul tekkimas. Viljandi ja Kagu ÜTK-d on suutnud esimesed maakonnaliinid (üle pika aja) suunata raudteejaamani ja seda rongidega seotud aegadel. Seda peab tunnustama, väikese kummardusega. Väikesega seepärast, et kui vaadata nende kodulehel olevat infot busside kohta, mis rongidega ühendatud, siis jääb üle vaid karjatada: "NII VÄHE"!

Meeldiv oli aga lugeda, et Vello Jõgisoo Harju ÜTK-st tunnistab vigu. See on tegelikult nagu AA - õigele teele jõudmine algab vigade tunnistamisest ning soovist midagi tõeliselt muuta! Õppida kasvõi oma vigadest! Ja Läänemaal tehtud vead ongi hea õppetund sellest, kuidas asju ei tohiks teha! Ega ei tohiks süüdistada ka teisi selles, et "Lääne MV saadud graafikud paremaid ei võimaldanudki". Kuigi ei imesta ma ka siinkohal, on Eestis ka olukordi, kus endiste maavalitsuste tase paremat ei võimaldagi. Enamus ametnikest aga ei julge tunnistada, vähe sellest, nad ei julge isegi reisijatega suhelda! Oleme jõudnud selleni, kuidas Harju ÜTK oma FB lehel ei soovi näha reisijate ettepanekuid. Teistel ÜTK-del pole muidugi sedagi ja seetõttu (see pole aga ainus põhjus) ei jõua suur osa uute liinide või muudatuste infot inimesteni! Kagu ÜTK ja mõnigi veel on jõudnud aga uuele levelile - viited nende tegemata tööle ja vigadele "ei kuulu analüüsimisele, kui need ei tule KOV-idelt"! Uskumatu? Aga nii on! Kui aga viitad puudustele kirjas KOV-idele, siis sageli on vastuseks "meie ei näe puudusi"! Mis siis on, kas ei taha, ei oska või ei tohi näha?

Loos tuuakse näitena pilgeni täis Otepää - Tartu buss ja suuremat bussi ei saavat seetõttu panna, et hommikul Tartust Otepääle pole sõitjaid. Miks nii? Ehk paneks ikkagi suurema bussi ja see alustaks sõitu Tõrvast, läbi Palupera Jaama rongidega seotult? Ja teine, väiksem, sõidaks vastassuunas? Või suunaks hommikuse Tartu - Otepää bussi läbi Kanepi Võrru? Vaadake peatus.ee ja mis te arvate, mitu minutit ENNE Otepääle jõudvat bussi sealt Kanepi buss ära sõidab? Kes julgeks väita, et Nõunist, Kastolatsilt või Turismibaasist ei soovi keegi kanepisse või vastupidi? Või kas Otepäält Võrru üldse bussiliiklust on? Maanteeamet soovitab sinna sõita läbi Tartu? Kas nädalavahetusel saaks ÜLDSE mõnele üritusele sõita? ÜT loomulik osa on, et ühe suuna sõiduvahendid on tühjemad kui vastassuunas. Kuid seda saab leevendada läbimõeldult liinivõrku kujundades! Peamine on siin see, et üks kindel bussijaam ei saa olla alati alg-ja lõpp-peatuseks, vaid tuleb osata näha vajadust ühendada mitte ainult punkte A ja B ning C ja D, vaid ka mõista vajadust bussiliinide järele, mis sõidavadki punktist A punkti C või lausa D. Nagu Pärnu - Tõrva - Värska, Paide - Mustvee või Viljandi - Jõgeva - Jõhvi. Maakonnaliinina, mitte konkurendina kommertsliinidele. Sama ka lühematel maakonnavälistel lõikudel nagu Rõngu - Otepää - Põlva vm. Vahel jääb kilometraazhilt üsna vähe puudu, et muuta liin oluliselt mõttekamaks. Pikemalt ma seda siin ei puuduta, olen sellest pea kogu Eesti kohta juba pikka aega kirjutanud. Õppides liine läbi sõites ja suheldes nii bussijuhtide kui reisijatega, kuulates inimesi suhtlusmeedias ja lugedes nende arvamusi artiklite pläralates. Mitte nagu (Põlva vm) kohalikud poliitikud-ääremaa elu edendajad, kes ei kuula kohalike arvamusi  suhtlusmeedias ega taha (ei suuda, ei tohi?) kasutada selle pakutavaid võimalusi küsitlusteks ja arvamuste teadasaamiseks! Vähe sellest, osates veel küsitlustest valed järeldused teha ja neid ka ajakirjanduses välja tuua, õigustades sellega vastuseisu ja tegematajätmisi?

Ometi saab teri sõkaldest eraldades  meedia artiklitest, ka Hanneli Rudi kirjutistest, kasulikku infot. Kuni selleni välja, et eeltasutud maakonna(ülesel) bussitranspordil on rohkem plusse, kui meedia tahab välja näidata. Näiteks, et Jõhvi vallal pole vaja eraldi koolibusse mingitel suundadel ning amad võimalused kohati ju ka mujal? See on ju sääst ja aitab täita ka eeltasutud ÜT üht peamist eesmärki - bussiliinide säilimist reisijate arvu ehk busside täituvuse kasvu toel?

Kas aga riigi eraldatud dotsioonist piisab, et jätkata? Kui vaja, tuleb leida (kasvõi ebarentaableid projekte ja planeeringuid tühistades või ümber tehes) lisaraha. Aga suuresti saab seda leida ka liine korrigeerides, dubleerivaid liine ümber planeerides, odavamaid süsteeme reisijate loenduseks kasutades jm moel. Veelgi enam, on aeg jõuda selleni, et lisaks Elronile oleks meil avaliku bussiliikluse jaoks bussifirma Elbus! Nii ehk langeks ära üks suurimaid takistusi maakonnapiiride n.ö. takistuseks olemise kõrval ning loomulikult väheneksid ka kulud liinivõrgu arendamisel - hanked, kohtuvaidlused, tütarettevõtted jms.

*************************************


Arvamusloona saadetud "Postimehele" vastuarvamuseks mainitud artiklile.


***************

Pühapäev, 30. september 2018

Jõgeva - Põlva - Võru - Jõgeva. Valka või Koidulasse jõudmata, sest.... 1.


Põlva uhiuuel keskväljakul on olemas ka poksikott. Pingete maandamiseks? Pole paha. Maandasin, sest ilu kipub ikka solkima mõni tõrvatilk! No ei saa korralikult Eestimaal ringi sõita ja kuigi paljud kitsaskohad teada, siis ikka leidub neid, kes teevad näo, et nad ei näe!  Parem siiski poksikotti materdada, kui kellelegi pasunasse sõita!? Kuid tegelikult oli päevas ikkagi palju ilusat. Kasvõi ilmgi! Ja tegelikult ka Põlva linn!


Tapal oli rongist NÄHA, et ümberistumised bussidele on reaalsuseski võimalikud! Peaks ehk mõned ÜTK inimesed jt saatma ka mööda Eestit ühistranspordiga orienteeruma? Näiteks märkides maha mitu kontrollpunkti ja kohustuse leida võimalus need ühe-kahe päevaga läbida? Ka nädalavahetusel?




Jõgevalt Põlvasse saab mõnusasti sõita. Tõsi, nii mõnusasti vaid 2 korda päevas, mis ei ole mõnus. Kuid ümberistumine on teatud mõttes musternäidis, mida saaks (õigemini saanuks) kasutada isegi paljudes rongipeatustes bussidega! Muidugi on alati parem ilma ümberistumiseta, isegi siis, kui see väga mugav. Aga siin kimpsud-kompsud kaenlasse ja teisele rongile! Tõsi, välismaalaste jaoks on asjad keerulisemad, sest Elron ei suuda siiani inglise keelt infos tagada. Nagu ei suuda ka Tartu linn bussides. Ja paljud teised.



Teel sattus pihku aga mingi ajaleht. Huvitaval kombel sattusid järjekordse tõestuse otsa, kuidas eestlased hindavad väga asju, mis välismaal läbimõeldult inimeste jaoks tehtud. Aga (teised?) eestlased ei tee siin üldsegi neid asju, mida peaks tegema? Et olla veel parem oma külaliste (ja ka meie enda inimeste) vastu?


Ma pole siiani aru saanud, mismoodi COOP  on meie, eestimaine ettevõte? Küll aga olen aru saanud, et Tartu vajab ka tihedamat peatustevõrku linnalähipiirkonnas. Ning saanud aru ka sellest, et parim RB kulgemine oleks vähemas mõõdus, kuid koos maanteega!


Tõrvandi-Ülenurmeni on lagedat maad ja ettevõtteid. Ning elumaju. Ja muuseum ning muud. Töölkäijaid ehk ei ole palju? Kuid ühevagunilised võiksid siin piirkonnas tihedalt sõita küll.





Põlvamaa edunäide ühistranspordis? Ei ole siiani kuulda mitte ühegi poliitiku ega ametniku suust, et "peagi hakkame Vastse-Kuuste perrooni uude kohta ehitama"! Ja seejärel annetame "vana" perrooni mõne teise kandi heaks!? Küll aga on neid, muuhulgas ääremaa elu edendajaid, kes valmis raha ei tea millele raiskama, peaasi, et piruka juurde saaks! Aga loodan väga, et ladus, kuid tühi jutt tänapäeval piisaval arvul inimesi ei veena!



Aga sõita on hea! kogu aeg ei tasugi lugeda, ammugi siis ninaga nutti puurida!


Põlva suunal on üks põhjendusi, miks vajame tihedamat rongiliiklust (rong on ju olemas, ei tasu uskuda vastupidiseid väiteid), imeilus piirkond. Valgemetsa, Kiidjärve ja Taevaskoja üks piirkond, mõnusate matkaradadega.


Küll pole aga neiski peatustes veel tehtud parimaid lahendusi ühispeatuste raames, nii et tööpõld on lai. Kuigi juba uute perroonide projekteerimise ajal sai korduvalt kõiki osapooli teavitatud, mida vaja teha. Tasuta, ilma ühtegi senti küsimata! Arengukavad raha eest on mõttekamad?
Ühispeatused on vajalikud koos kõigi võimalustega. mida need saaks pakkuda! Alates parklatest, katusealustest ja lõpetades joogivee ning muuga.








Sel päeval remonditi kuskil Kiltsi kandis raudteesilda ja rongidel kehtis ühepäevane ajutine sõiduplaan. Ja nagu karta oligi, siis polnud ka rongi jaoks mõeldud bussi, see juba ära sõitnud. Ei olnud ka ühtegi maakonnaliini jaamast linna, isegi mitte jaama tee otsast! Muidugi jõudnuks ka jala minna, aga aeg on oluline, kui tahtmine mitu kohta üle vaadata. Kagu ÜTK-sse polnud ju ka mõtet helistada. Või eksmaavanemaga ühendust võtta ja küsida, kuidas tellida nõudeliini!? Õnneks saingi tänu headele inimestele autoga kiiresti linna.
Küll aga vedanuks sellisel päeval liini 2L Põlva - Mooste - Räpina bussi kasutajatel. Juhul kui Jaama peatusesse jõudnuks rongil 1 minutiga näiteks! Või kui Kagu ÜTK oleks selleks päevaks suutnud tagada, et see buss läbiks Jaama! Mitte Jaama peatust vaid ikka peatust Põlva Jaam! Kuid mis sest ikka. Tegelikut peaks see buss väljuma 20-30 min varem ja nii iga päev! Et inimesed saakski IGA PÄEV kasutada ümberistumisvõimalust mõistliku ootejaga. Ning eeldusel muidugi, et ka õhtune buss Räpinast saabuks Jaama mitte peale, vaid enne rongi, onju? Aga see on kohalike vallategelaste jaoks pühas metafüüsika....



Siit see buss tuleb! Tasuta ehk siis eeltasutud süsteemi järgi. Aga mis on sest kasu, kui bussile ei saa? 
Aga näete, hiljuti kutsuti inimese osa võtma....


Inimestele meeldib mitmekesisus - nii toidu, moe kui muusika puhul. Aga miks on nii, et kui asi puudutab transporti, jääme me sageli ainult ühe liikumisviisi juurde?
Käimas on Euroopa liikuvusnädal, mille tänavune moto on "Liida ja liigu" (Mix and Move) innustamaks kasutama tavapärasest erinevat liikumisvahendit.
Ehk kui tavaliselt lähed tööle autoga, mine vahelduseks bussiga, või kui muidu sõidad kinno trammiga - mine jala!🚶‍♀️🚶‍♂️
Liikuvusnädal kulmineerub täna autovaba päevaga, mida peetakse eriti suurelt Tallinnas ja Tartus. Lisaks võtavad liikuvusnädalast osa ka teised eeskujulikud linnad - Pärnu, Valga ja Võru!

...mitmel pool! Tõsiselt, nii vahva üleskutse! Ma oleks saanud ka kõvasti liikuda! Näiteks minna jala Koidulasse Võrust, sest bussi sel päeval sinna ei sõitnud. Teistel päevadel sõitnuks, aga jõuab... Nagu isegi arvate, peale rongi väljumist! Et aga plaan oli kindlasti külastada ka Võru linna, vaatasin sealtki võimalusi. Peatus.ee andiski teada, et on olemas väga lustakas bussiliin Valka, läbi Varstu ja Tsirgumäe. Vaid 1 h 45 min oleks sõit tehtud ja kindlasti sama nauditavas keskkonnas, nagu siin sõites alati. Kuid .... jällegi jõuab buss Valka vaid 10 min peale rongi väljumist.... No mida pekki, Eesti Vabariik? Pr Simson ja eeltasutud ühistranspordi vastased. kelle süül on asjad korda tegemata? Kas MKM-i inimesed ise siis liikusid jala üle Eesti? Koos kõigi kohalikega,. kes peavad vaid AUTOLE lootma? Või hakkama hoopis selle pardi kombel liiklema? Oh sa issanda vits, äkki ma sain kohaliku peibutuspardi Riigikogu valimiste eel pildile???



Aga Põlval on potentsiaali! Eriti kui ühinemistoetuse eest midagi olulist ära teha! Kuigi raha kulub muidugi rohkem. Samas, võib olla ei saada ka hea raha eest suurt midagi tehtud? Kui ei suudeta näha seoseid ühistranspordis, siis ei osata ka turismis?





Turul suurt midagi peale riiete ei olnud. Küll aga müüdi muid asju mingil määral kõrval sel päeval!



Päev oli päikeseliselt sügisene. Oli küll veepudel kaasas, aga otsustasin siiski vaadata, kuskohast vett juurde saaks! Ega siis elurikkust hindava inimesena hakka ma aina uusi plastpudeleid ostma!? Ühtki viita silma ei torganud, a la DRINKING WATER või kasvõi PITEVAJA VODA! Eks ma leppinuks isegi vaid eesti keelega või kraani märgiga! Ikkagi kuuldavasti kulus platsikese jaoks 2 miljonit!? Ja võin öelda, et vesi oligi olemas, kuid SELLE joomise eest olla lausa hoiatatud. Sest tegu oli mitte joogivee kaevuga vaid mitmetega. Purskkaevudega! Tore, suvisel kuumal ajal neistki ehk kasu! Kuid kas tõesti sellest paarist millist ei piisanud, et joogivesi ka tagada, koos viitadega (mh möödasõitvatele matkajatele)? Seda, et turul müüdaks vähemalt väiketootjate tervislikumaid jooke, oleks ju veel raskem unistada!?



Siin see väljak on. Põlvakad arutasid vahepeal üsna emotsionaalselt selle väljaku üle. Sest loomulikult on erinevaid arvamusi. Paljud olid platsiga üpris rahul. Ja teatud määral põhjusega, sest vaeva siin ju siiski nähtud on! Ja nii mõnigi asi tehtud, millest hea meel.
Kuid (ikka kuumale suvele mõeldes) ei aita need kohalike poolt võllapuudeks ristitud monstrumid mitte midagi! Haljastusena, nagu piltidelt näha, on siiski istutatud ka puid, paraku need kiiresti ei kasva! Ning haljastuse eesmärk ei saa olla vaid ilu, vaja on ka mõelda kasulikele funktsioonidele.







Tänapäeval on üheks moekaks asjaks kujunenud lauatennise laud. Väga vahva ja aeg-ajalt näinud, et ka usinasti mängitakse! Kuid kas ka pealtvaatajetele mõeldud? Et seltskond tuleb, paar neist mängivad, teised saavad kõrval istuda ja jälgida?  Ruumi ju rohkemate pinkide jaoks on? Ma küll ei tea, kui palju rahvast siia suiti koguneb, kuid eeldan, et vähemalt tulevikus aina rohkem?





Väga tore oli aga see, et olid mitte ainult pingid vaid ka kiiged!


Siit pildil aga ongi näha, mida puu annab. Peale ilu ka varju. ja miks on see siin küljel ainus puu? Ning kus on nende juures olevad pingid?  Nii puid kui pinke jaguks siia ridamisi?


Huvitav, kas keegi tulebki tänapäeval malet-kabet mängima? Muidugi saab siin mängijate puudusel (poolsalaja) ka õlut laua ümber kulistada. Viisakalt ma muidugi pean silmas, käsitööõlut näiteks, mida turult osta saaks!?



Ja jõudsingi veeni. Jäi küll vaatamata, kas need ka valgustusega, et õhtusel ajal ilu rohkemgi oleks.



Pingid? Mnjaa, istuks kindlasti, kuid jällegi mitte kuumal suvepäeval. Päikesevannideks need ju ei sobi?





Aga olemas isegi mingi tualett!


Kuid lastele siin eriti siiski mõeldud pole.


Et aega aga oli, tegin ringi ka pargis. Või vähemalt pargiks võiks seda pidada! Lagedat maad rohkesti, puid vähe. Pinke üldse mitte. Ka mitte jõe ääres, kus vaadet varjas ka võsa.










Muidugi tahaks ka Hotell Pesa näha ja ööbida. Kuid hinnad üsna krõbedad. Ja üllataval kombel saab küll käimiskeppe, aga mitte rattaid laenutada?



Põlva üks lisavõlu on aga maastiku reljeefsus. Ning majadki huvitavad ja silmatorkavad. Paljuski korras.




Väikese lihapoe valik tundus üpris hea.




Muidugi polnud imestada, et siit paistis bussidele rohkem rahvast minevat kui bussijaamast. Eks eriti turupäeval muidugi.


Veriora - Orava - Lepassaare buss. Hiljavõitu ümberistumistega arvestades, kuid küllap on vajadusi, mis ei lubakski seda bussi tunnikese varem sõitma panna? Ega kõike ei saa, eriti nii hõredat rongiliiklust arvestades. Kui aga saadaks ükskord aru, et vaja on minimaalselt sellist, mille olen välja pakkunud, oleks oluliselt rohkem võimalusi.




Linnas kohatui aga haljastust jagub. Ja linn on vähemalt peatänaval ilus!







Kerge eine. Ning vanad tuttavadki kohal!



Siin aga siis Muusikakool, mille õpilased mõnegi arvates sobinuks koolist välja tõsta, ses sahinate järgi olevat vallas kõige tähtsam vallaametnike töötingimusi parandada!  Olemas küll ka endise maavalitsuse hoone, aga see ei pidavat sobima. Ei olegi aru saanud, milles siis õieti asi. Aga noh, siis oleks paras raudteejaama hoone remontida! Saaks vallainimesed tulla asju ajamata ka autota! Rongide ja bussidega!? Miline keskkonnasõbralik (esimene!) näide see Eestis oleks!






Kesklinnast bussijaama poole aga huvitav jalutada.


























Laupäev. Rahvast vähe, sest enamus autodega, kaugemalt. Busse palju, aga mitte sõitmas. Bussijaamas endiselt suured lombid. Haljastust pole, küllap seisavad ka busside suvel lõõskava päikese käes. Turistiinfot pole. Kohvik-pood on. Ka bussiplaanid aknal olemas. Ekraanid olemas, aga silmatorkava märgistuseta, et üks saabumistele, teine väljumistele. Infot, et täna rongide sõiduplaanis muudatused, ei ole.





Kui aga bussijuhtidelt küsida, kuidas mõjub eeltasutud piletisüsteem, siis nagu ikka, pessimistid ütlevad, et mitte essugi pole muutunud, optimistid aga, et reisijate arv märgatavalt suurem.




Minu sõit läks aga Võrru. Ja kuigi enamus sõitjaid väljus varem, siis ka aeglaste bussidega sõidetakse teise keskuseni. Nii et igal juhul on sellised bussid kohati mõttekamad kui sinna ja tagasi sõitev kohalik liin, kus sageli üks ots tühi!





Igatahes Põlvas võiks puhata küll. On, kus jalutada ja mida vaadata.









Aga mulle meeldib vaadata ka ümberringi sõites. On palju ilusat ja seekordseks märksõnaks olid pilved.
Kuid muidugi saab rääkida ka reisijatega ning bussijuhtidega. Väga sisukaid andmeid ja arvamusi saab nii valdkonna kohta.



Ning näeb ka seda, et bussipeatuste ja parklatega meil oluliselt olukord ei parane ikka veel.




Või ongi siin parkla ja bussipeatus koos?


Küll on olemas uued kallid seadmed, aga kas see aitab ka maaelu päästmisele kaasa?







Külastaks poodi? No eks katsetage....





Turismi koha pealt siinkandis muidugi üheks oluliseks märksõnaks järved.











Kääp kool!




Tagaplaanil paistavad mäed.




Võru märksõnaks vist tee-ehitustööd?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar