Blogiarhiiv

Kolmapäev, 22. detsember 2021

Propagandaleht "Järgmine Peatus" JAAN 2021.

 

Esmaspäev, 11. jaanuar 2021

Ajaleht "Järgmine Peatus" 7. jaan 2021.

 

 
Maalehe vahel oli taas ajalehe uus number. Millest seal siis kirjutatakse?
 
 
Pikk intervjuu oli Heidi Hansoga. Enamus loost oli täiesti kõrvalistel teemadel. Iseenesest lugeda ju päris huvitav, aga nii olulise teema juures hämada muist asjust - eks see olegi Rail Balticu meeskonna pale! Aga heakene küll. Heidi Hanso rääkis intervjuu alguses ka keskkonnasaatest "Jälg", mida ta veab koos Marko Matverega. Imestasin, et Matvere üldse nõus sellist sisutühja saadet vedama? Vaatasin saadet, kus mõned teemad olid, üks neist RB müra teemadel. Tühipaljas palagan kahjuks, mille eesmärgiks on jätta mulje, justkui RB meeskond läheneb asjadele tõsiselt ja süvitsi! Eriti kui mõelda, et Hanso on nii pikalt ja tõsiselt osalenud "Teeme Ära" kampaanias, pöörab suurt tähelepanu prügile oma "võpsikus", komposteerib ja kasutab ära kõik jäätmed, mis võimalik. Nii tõsise suhtumisega ei saaks ju teha pealiskaudseid asju teles? Mõistetamatu!

Tore oli aga lugeda sellestki, et kuigi töö eeldab palju sõite autoga, siis Tallinnas viibides teeb pea kõik sõidud ühistranspordiga. Väga tõsine samm! Rääkides lennukist tekib aga väike vastuolu. Mulle meeldis, et Heidi Hanso, eelistaks suure jalajälje tõttu lennukiga mitte lennata. Ning kui meil oleks hea rongiliiklus ".... kuskile, kuhu muidu saab lennukiga, siis ma ilmtingimata eelistaksin rongi....". Väga tänuväärne! Kui aga lahata veidi seda lauset, siis tekib küsimus, kuhu siis täna "saab" MEILT lennukiga? Pooldan igati, et mingit ajavõidujuttu ei aetaks äärmusesse, kuid, kui lennuk viib kiiresti Hispaaniasse, siis kas ikka sõidaks sinna igal juhul selle asemel rongiga? Eriti kui see osutub kalliks lõbuks? Ehk Hanso ei kujuta siiski ette, mida vähemalt siin regioonis tähendab RB ja tavaraudtee hinnaerinevus? (Edaspidi ta just teatabki, et suurt midagi asjast ei tea, aga ometi ajalehe tegijad peavad sellist asjatundmatust piisavaks). Mitte ainult piletihinna, vaid ka nende kahe taristuvariandi erinevus jalajäljena? Ehk et RB jalajälg on KORDI suurem kui tavaraudteel, eriti mõeldes meie elanike väiksele arvule! RB meeskonna jaoks on selline väheteadlikkus muidugi vaid kasuks!
Intervjuu jätkudes ta mainibki näidetena Riiat või Helsingit. Viimase puhul oleks jalajälg lennukist vast sadu kordi suurem! Lisavõimalus on siiski ka laev, mis paigutub kahe vahele, ning seda ta ka välja toob. Aga Riiga saaks kuni 160-ga sõita vägagi edukalt ja usun 100%, et Hanso teeks seda hea meelega. Eriti kui sõidad kordi odavamalt!?
 
  ....sest mulle tundub, et tavaline inimene – nagu mina – ei tea tegelikult rongiliikluse keskkonnakasu, sest meil ei ole lihtsalt niivõrd võimsa uue asja loomise kogemust ja hirmul on ikka suured silmad. Isegi ju pärast seda, kui „porgandid” tulid liinidele, kasvas rongi-sõitjate arv Eestis mitu korda. Aga tagasi saate juurde: praegu teeme ettevalmistusi uueks hooajaks, nii et on lootust, et põnevad teemad on peagi jälle televaatajate ees.

Täpselt, ei tea! Ei tea palju rohkematki! Tõsi, meil pole nii suure asja loomise kogemust, kuigi õppetunnid on, nii Koidulast, Saaremaalt kui mujalt. Ja on ka inimesed, kes suudavad "niivõrd suure võimsa asja" puudused välja tuua. Ning tegelikult ei ole RB puhul tegemist HIRMUGA, vaid soovimatusega mõelda riigi rahakotile ja tulevikule! Porgandite puhul ei olnud reisijate arvu kasvu põhjuseks aga mitte nende tulek, vaid kiiruse kasv ehk ajavõit, tihedam sõiduplaan ja paljud muud aspektid. See kasv tulnuks ka "kaalikate" tulekul. Ning päris mitu korda pole reisijate arv siiski kasvanud, eriti kui vaadata reisijate arvu rongikoosseisu kohta vm. Erinevad on olnud ka remondid jm asjade mõju.
 
Teistpidi jälle – rääkides keskkonnast – oli meil lugu suure telekommunikatsiooni-ettevõttega Telia nende pingutustest keskkonnajalajälge vähendada. Me tavainimestena ei mõtle ilmselt sellele, et kui ma tellin endale näiteks 15 kohast uudiskirjad, siis need talletuvad kuskil serveris ja selleks kulub ju energiat. Pärast seda lugu võtsin oma Gmaili postkasti ette – see oli peaaegu 15 gigabaiti – ja kustutasin sealt ilma naljata ära 8 gigabaiti, mis oli absoluutselt ebavajalik, ning loobusin suuremast osast uudiskirjadest. Kui me kõik nii teeks, siis võiksime põhimõtteliselt  la Pärnu-sugusele linnale aasta otsa sellega „tasuta” elektrit kasutada anda.

Väga tore oli aga see lõik. Ka ma ise hiljuti võtsin kätte ja kustutasin oma postkasti pea täielikult! Ning kui seda teeks meist enamik, oleks selle mõju kahtlemata üpris suur. Ning nõustun ka selle lõiguga, igati! 
 
Aga Eesti inimestele – kasutage neid Eesti-siseseid võimalusi, mis turismi osas on. Ma ju ka siin Pajuväraval näen, kuivõrd inimesed naudivad meie päris oma Eestit. Ehk siis ära veel kibele Prantsusmaale või Bahama saartele, vaid siin kohapeal on nii palju avastada. Mul endalgi on lastega veel näiteks Narva täiesti avastamata. Nii et hoiame ja avastame Eestit!

Eesti võimalustega on aga hädad suured. Ka RB viiks inimesi küll ehk Pärnusse, kuid peatuste valikud muutuvad ahtamaks ja väljaspoole, maapiirkondadesse pääs halveneb veelgi. Juba täna pole meil hoolimata asjaomaste ametnike (MKM, Transpordiamet jt) korralikku juurdevedu ega sidumist. Ja võib eeldada, et tulevikus plaanitakse RAHA VÄHESUSE tõttu neidki koomale tõmmata! Suur osa rahast kulub aga muuhulgas siis RB ülalpidamisele. Nokk kinni, saba lahti...
Ning edu Pajuväravas!

Kohalikest peatustes jutustava Rauno Lee jutu kohta pole aga midagi kosta. Sest kui projektijuht enamuste peatuste puhul ka ise räägib, et "peatus jääb asustusest kaugele", siis järelikult ta ei suuda aduda, mida see peatuse MÕTTEKUSE juures tähendab. Küll aga tähendab tema "panus" riigi  ja ka eurorahade üüratut raiskamist. Peatuste asukoha muutmisest on vähe abi, kui raudteetrass on VALESTI planeeritud!
Muide, trassi puhul ei räägita kordagi sellest, miks trassi puhul ei soovita arvestada väga oluliste turismitaristu ja muuga. Olgu teemaks siis mererand, Lottemaa, Jõulumäe, Halinga muuseum vm vaatamisväärsused. Eks "tegijad" arvavad, et ümberistumistega kohalekolistamine saab popiks, aga nii prostalt need asjad ei käi. Samas ma ei imesta selle üle, sest täna üle kogu Eesti ei saada sellistesse kohtadesse heade sõiduvõimaluste vajadusest ja olulisusest aru! Võiksin üles lugeda mitte kümneid vaid pigem sada ja rohkemgi näiteid.
RB tosina peatusega "metsas" omab vähem positiivset mõju, kui kiirusega kuni 160 km/h sõitvad rongid näiteks Tallinn - Keila - Märjamaa - Pärnu - Ikla raudteel 2 korda rohkemate peatustega, seda siis ekspressidega vaheldumisi. Nii lihtne võrdlus siia sobibki.

Üks reisija sõitis asulast eemal asuvasse rongijaama ja rongi oodates küsis jaamaülemalt:
Miks te raudteejaama linnast nii kaugele ehitasite"? Jaamaülem mõtles ja ütles: "Teate, me ise ka tükk aega mõtlesime, aga otsustasime jaama siiski raudtee äärde ehitada....

Kilplased 21. sajandil meie hulgas täiesti olemas!

Link:
 

Ajalehe 2. leheküljel ajavad 4 spetsialisti niisama propagandakägu, see jama ei vääri isegi kommenteerimist! (Loe uuesti punases kirjas anekdooti).


Pärnu reisiterminali konkursist pole ka suurt midagi rääkida. Loo alguses öeldakse kohe välja, et peatus on raskesti ligipääsetav ja see vähendab OLULISELT võimalike rongisõitjate arvu. Eriti koos pileti kallidusega. Juttu muuhulgas isegi jõetrammist, mis ühendaks bussijaama ja raudteejaama. Tänapäeval peaks need kaks jaama KOOS asuma, nagu peaks koos maanteega kulgema ka raudtee maksimaalselt võimalikus ulatuses.

Ajalehes ka kohalike rongide sõiduaja tabel. Lihtsameelsemad arvavad, et kõik reisijad sõidavadki vaid peatusest peatuseni ja kuhugi edasi minna plaanis ei ole. Olgu jutt siis Järvest, Nõmmest, Keilast, Tallinna maantee piirkonnast Pärnus vm. Põhiline on, et saaks kuhugi ühte kohta Tallinnas reisijad rongist välja visata! TEGELIK AJAVÕIT valdava enamuse sõiduhuviliste jaoks on väike või olematu. Ning selle pisku eest tuleb pappi köhida rohkem kui täna arvame, sest tegu pole mitte ainult piletihinnaga, vaid ka igavesti PEALEMAKSTAVATE rahadega. RB meeskond ei räägi ju sellest, et riik EI TOHI KASUMIT teenida ka kaubaveost, vaid peabki PEALE MAKSMA!


Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik on toodud ka pajatama asjatundja vaatevinklist. Tõenäoliselt ta aga ei tea, kui kaubavedude jaoks parematest võimalustest räägib, et kaubarongid sõidaks sama kiiresti nii RB-l kui tavaraudteel. Ehk ajavõitu sisuliselt ei ole. Pole ju ka kaupu, sest tema mainitav ÄÄREMAA tähendab tõepoolest ääremaad. Ka ses mõttes, et kaubakoridorid täna ja tulevikus kulgevad meist mööda! Siiski just tema ütleb, et meil tuleb peale maksta. Imelik, et seda ei tsenseeritud?
 
Samal ajal tuleb arvestada, et kui raudtee ehitust finantseerib suures ulatuses Euroopa Liit, siis hilisemad tegevuskulud tuleb Balti riikidel ilmselt endil kanda. Vähemalt esimestel aastatel tuleb suure tõenäosusega Rail Balticat riiklikult täiendavalt rahastada, nagu praegu toetatakse olemasolevat taristut: raudteed, maanteid, praamiliiklust ja lennuühendusi.

Küll aga eksib ta mõõtkavas. Ei, peale tuleb maksta mitte SAMAMOODI nagu täna vaid kordades rohkem! Umbes nagu maksaksime praamidele peale kordades rohkem, kui praeguste asemel sõidaks siin Queen Mary või praeguste lainerite asemel lendaks Concorde!


Mõju kohalikele kogukondadele?
 
Mõju on nagu vanas kõnekäänus "suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi"!

ROVL arendusjuht Tavo Kikas plaanib vist, et Raplas saab tulevikus olema hiigelkeskused seminaride jm korraldamiseks. Et siis välismaalt tullakse lennukiga Riiga ja Rapla kisub nagu magnetiga tuhandeid naftasheike kohale? Raudtee küll üksi ei toovat edu, vaja ka kohalikke arendusi. Sellega tegeleks siis needsamad ametnikud, kes täna ei saa busse ega bussijaamagi Rapla rongijaamani viidud? Muidugi on huvitav ka seegi, et temagi ei saa justkui aru lihtsast asjast - et ühendusi Läti ja Leedu suunal pakuks raudtee, mitte ainult RB!

Heiki Mägi, SA Pärnumaa Arenduskeskuse arendusjuht on samal tasemel. Küllap on selliste inimeste puhul käibiv põhimõte "võõrast vara nõrkemiseni"!

HOVL tegevdirektor Joel Jesse (Eesti 200 tase) on aga juba korduvalt tõestanud enda väärtust! Meenub "12 tooli" ja Ostap Bender! Vaid üks tähelepanuväärne mõte on kogu ta jutus.

Kiirest ja keskkonnasõbralikust raudteest võiks saada tõsine alternatiiv autosõidule. See vähendab mitte ainult Harjumaa, vaid kogu Eesti sundautostumist ja parandab liiklusohutust. Sel juhul pole ka vaja kolmes põhisuunas välja ehitada esimese klassi 2 + 2 sõidurajaga maanteid, mis on kolm korda suurema barjääriefektiga, vajavad kolm-neli korda rohkem ressurssi ja saastavad ulatuslikumalt 
keskkonda.

Kas aga tõesti omavalitsuste juhid kuulavad selliseid bendereid suu ammuli ja usuvad kogu seda jama?

Küll aga paistab sinisilmne olevat ka Taavi Aas? Ta kiidab endiselt nendesamade väidetega, millega kogu aeg varemgi, kuigi enamus neist kriitikat ei kannata. Korduvalt nende totruste ümberlükkamiseks küll vaeva ei ole mõtet näha. Küllap ei huvita tedagi rahanumbrid.

Lugu RB toetusest on selline demagoogia, et jätsin isegi lõpuni lugemata. Siinkohal peaks pöörduma tagasi Heidi Hanso tõdemuse juurde - tavainimene ei tea asjust! Ning seega ei saa nende toetust ka tõsiselt võtta! Kui aga rahakott teha tal tühjaks ja muud valdkonnad satuvad veel suuremasse rahapuudusesse, siis vast muutuks mõiste "toetus" reaalselt mõistetavaks!? Mõne inimese puhul ehk, sest kes ei saa täna aru, ei saa ka homme...





4 kommentaari:

  1. Osa küsimusi vastuseid ei saa, küsi, kellelt tahes:

    RB projekt 3x kallim ja vale.
    4-realiste asemel saaks suures osas praegused põhimaanteed jätta ühe suuna 2-realiseks ja ehitada vastassuunale UUED 1 või 2 rida. Ülikallid piletisüsteemid avalikus bussivõrgus. Kohatine raudteede elektrifitseerimine kahtlane - selleks on vaja väga tihedat rongiliiklust, et asi ennast ära tasuks. Ja selliseid asju on palju.

    · Vasta
    · 5 t tagasi

    Marco Vatsel
    Erki Savisaar
    Võib olla teie kuid mitte kõik liikmed. Ainuüksi see valitsuse vahetus ei jäta kaksipidi arusaamist. Hämaraid teemasid käib läbi küll. No oravatega võrreldes jääte neist küll pikalt maha. Seal ainult üks ämbrikolin käibki.
    1

    · Vasta
    · 5 t tagasi

    Neeme Sihv
    Kui nüüd vähemalt apteegireformi pööraks korda, aga seda vähe loota. JOKK-mees sai hoopis keskkonnaministriks....

    · Vasta
    · 5 t tagasi

    Autor
    Erki Savisaar
    Neeme Sihv
    RB on samm õiges suunas ning kui hind peaks tõusma siis seetõttu, et me siin väikesel Maarjamaal kakleme, mitte ei otsi parimaid lahendusi ning ehitavad Hispaanlased.
    4 realised peamaanteed Tallinnast Narva, Tartu ja Pärnu suunal igal juhul väga õige suund.
    Raudtee elektrifitseerimise osas olen sinuga sama meelt. Panustame parem vesinikul töötavate rongide peale 😉

    · Vasta
    · 5 t tagasi

    Neeme Sihv
    Asi ei ole mitte hinnatõusus vaid ülalpidamise suutlikkuses ja soovis mitte IGAVESTI tulevikus peale maksta. Ei maksa jätta muljet, nagu me selle pealt teeniksime, on ju paika pandud, et kasumit ei tohi riigil olla ja osa kulusid tuleb tulevikus kinni maksta!
    3x odavam variant olnuks meile piisav! Mingi arusaam rahast peab olema, ega see pole erakonna rahakott!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Erki Savisaar
      Neeme Sihv
      RB rahastuse osas on asi lihtne - me kas ehitame selle tee või kaotame oma rahvusvahelise usaldusväärsuse ning maksame sama palju või isegi rohkem trahvideks.
      See on väga sinisilmne unistus, et selle rahaga saab midagi muud teha - need otsused on juba enam kui kümme aastat tagasi ära tehtud.
      Kuid sul on õigus - tänu siseriiklikele kaklustele on sotsiaalmajanduslik efekt oluliselt vähenenud ning raha läheb Eesti inimeste asemel Hispaania, Saksamaa ja Rootsi tasku.

      · Vasta
      · 4 t tagasi

      Neeme Sihv
      Erki Savisaar
      las siis maksab ekstranspordivolinik, kel mõistust omal ajal peas ei olnud. Ning miks peaks trahve maksma, kui teeks projekti ümber mõistlikuks, hoides kokku ka EL maksumaksja raha? Kas seal istuvad tuutud, et nõus raiskama ülemäära? Või siis tõstavad mässu sealsed suurettevõtted, kes RB projektist priskeid miljoneid loodavad?

      · Vasta
      · 4 t tagasi

      Neeme Sihv
      Ja veel kord, kui see ka peaks valmima, maksame ju tulevikus peale? Ei maksa teha nägu, nagu see oleks uudis! Pigem on aeg täpselt välja tuua, milliste asjade puhul peab kulud maksma Eesti riik.

      · Vasta
      · 4 t tagasi

      Autor
      Erki Savisaar
      Neeme Sihv
      muretsemiseks pole põhjust. Kui Balti riigid peaks alt ära hüppama siis jagab EL selle raha Bulgaariale või Hispaaniale. Kasutamata ei jää ja millekski muuks seda siin Eestis kasutada ei saa.
      Kõik arvutused on tehtud ja avalikustatud 😉
      Pigem tasuks mõelda kui palju neist 11 kohalikust peatusest välja ehitame 🤗

      · Vasta
      · 1 t tagasi

      Neeme Sihv
      , muretsemiseks küllaga põhjust.
      Ning ma selgitan teises sõnastuses, see raha tuleb taodelda uue, kordi säästlikuma projektiga jätkamiseks + loaga rahastada sellest ka juurdeveoraudteid. Sama raha eest saaks 3x rohkem! See pole kellegi jutt, et muuks kasutada ei saa, seda enam, et jutt ongi raudtee heaks kasutamisest.
      Need kohalikud peatused on aga lisaraiskamine, sest need ei hakka toimima! Tohutu papp sinna alla ja kasu õrnake!? Häädemeeste justkui ainukesena saaks asjast mingitki kasu, ainult, et peatus on ka metsas. Kogu mereäärne turismipiirkond unustati ära!
      Jüri Ratas ja KE peaks natukenegi rohkem usaldama analüüse, kus lähtutakse õigetest alustest. On ju teada, et RB planeeriti ilma kohaliku liikluseta. See on sama hea, kui planeerida laevale Kuressaare peatus kuskil Vilsani laiul, sest laev sealt mööda läheb.
      http://eestimaablogi2.blogspot.com/.../juri-ratas...

      Kustuta
    2. Neeme Sihv
      Aga veel kord küsimus, millised kulud kokkuleppe järgi Eesti riik peab tulevikus kinni maksma?
      · Vasta · 27 min

      Autor
      Erki Savisaar
      Neeme Sihv kordan veelkord. RB raha eest ei saa midagi muud. Kui see projekt peaks peatuma läheb raha Bulgaariale või Hispaaniale. Kui peatumise põhjustab Eesti on meie rahvusvaheline usaldus 0 ning ei tule ka muid rahvusvahelisi projekte.
      · Vasta · 18 min · Muudetud
      Neeme Sihv
      Kordan veel kord: Mispärast ei saa? Sp, et Ansip ja hiljem teised suunasid asjad just sellise projekti poole, mitte ei lähtunud meie vajadustest?
      Ja veel kord, millised kulud jäävad peale valmimist Eesti kanda? Miks see küsimus ei meeldi?

      Kustuta
    3. Erki Savisaar
      Neeme Sihv
      ei saa selle pärast, et raha tuleb potist, millele pretendeerivad kõik liikmesriigid. See ei ole otseselt Eestile eraldatud raha. Balti riigid said ühiselt projektile toetuse. Kui ei suuda realiseerida läheb raha järgmisele ning Baltikumis on ka tulevikus negatiivne reiting.

      · Vasta
      · 12 min

      Neeme Sihv
      Erki Savisaar
      Raudtee Keila - Pärnu kaudu kulgeks ju ka Riiani, mitte Pihkvasse? See tulebki KOOSTÖÖS ümber teha, sest ka piirist Riiani ei ole RB variant mõttekas.

      · Vasta
      · 1m

      Neeme Sihv
      Aga nagu näen, siis osa küsimusi vastuseid ei saa. See nagu lugu sellestki, kuidas Andres Raid nägi RB omanikena kedagi teist ja kadus see info...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar