Tuesday, November 4, 2014
Talupojamõistusega Balti Raudtee.
Eurolaiusega tee muutuks omaette teeks, kuid vajalike jaamade (möödasõiduks) tegemisel tekivad head variandid. Neid on võimalik teha nii koos praegustega, kuigi veelgi paremini sobivad need inimtühja kohta, näiteks Kohila ja Hagudi vahele. Ruumi on piisavalt.
Lisaks kiirrongidele ja kaubaveole saab sellele liinile jätta ka kohaliku raudtee, mis siis asendaks praeguse Pärnu raudtee. See raudtee võimaldaks kohaliku- ja etteveo Raplasse, Lelle ja Pärnusse, kaugematest piirkondadest rääkimata. Kohalikud peatused kujunevad välja projekteerimise käigus, tõenäoliselt oleks need Tallinnast väljudes Liiva, Kohila, Rapla, Lelle ja edasi juba vastavalt Pärnu liinile, kus perroonid juba olemas.
Koostoimimine võimaldab tulevikus ka kohalike kaupade vedamise ja selle laadimise eurolaiusele.
SIGNALISATSIOON JA SIDESEADMED.
Kuna vana raudtee seadmed vajavad uuendamist, saab selle kõik viia ühte süsteemi ja toimimisse. Ka see tähendab kokkuhoidu.
Lisaks võimaldab rakendada kaasaegsemaid süsteeme poolautomaatblokeeringu asemel. Rääkimata sellest, et õnnestuks tagada ka olemasoleva veeremi liikumise suurema ohutuse.
Lelle - Pärnu - Ikla (Mõisaküla).
Raudtee seega saab olema eurolaiusega. See võimaldab kasutada vana trassi, seda vajaduse järgi õgvendades. Samas jäävad alles olemasolevad peatused ning koostöös kaug- ja kohalike liinidega tagada ümberistumisi ühelt teisele ning samas ka Pärnust kaugemale jäävate piirkonna inimestele võimaluse andmisega mugavalt ääremaalt jõuda Pärnusse ja Tallinna. Rääkimata sellest, et ka välisturistidel tekib võimalus tulla mitte ainult Tallinna ja Pärnusse, vaid ka Häädemeestele jm.
Viaduktide ja ökoduktide arv ei saa olema suur. Parimal juhul saab lõigul piirduda 6 kahetasandilise ristumisega. Mõnes kohas saab ökodukti asemel kasutada jõgesid ületavaid sildu, millede pikkus peab olema minimaalsest suurem, jättes loomadele võimaluse liikuda jõekaldaid pidi raudtee alt läbi.
Lelle - Pärnu lõigul saab rakendada kiirust kuni 160 km/h. Tegelikult, kui on soov rohkem kulutada, siis suures osas isegi kuni 240 km/h, kuigi otsest vajadust selle järgi ei ole.
Kas Pärnust edasi läheb raudtee vana tammi pidi või valitakse trass Iklani võimalikult mereäärt pidi (Häädemeeste jt asulate läheduses), on juba iseküsimus.
PLUSSID.
1. Kokkuhoid nii ehitusel kui ülalpidamisel.
2. Koostoimine ja sellest tulenev kasu erinevates asjades.
3 Tallinnast - Lelleni puudub vajadus lõhkuda maaelu ja loodust.
4. Kaovad ära paljud probleemid kohalikele, mis praegu kaasnevad olemasolevate trassivariantidega.
5. Koostöös lätlastega saab samasugune raudtee jätkuda Riiani, tagades kiirrongide ja ka kohaliku liikluse piirist Riiani.
6. Looduse mõjutamine tunduvalt väiksem.
7. Võimaldab üheaegselt olemasoleva raudtee remondi kui ka uue ehituse.
8. Kuna kaob vajadus Lelle - Pärnu olemasoleva raudtee remondiks, saab selle arvelt taastada muid vajalikke liikumisteid, nagu Riisipere - Haapsalu - Rohuküla raudtee.
9. Tunduvalt vähem tuleb võõrandada maad ja muud minnisvara ning seda ka lõhkuda.
Kes teemat valdab, saab aru, et plusse on tegelikult hulga rohkem. Vajadusel saab need spetsialistide, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna kaasamisel läbi arutada.
2 comments:
Tänud!
Kui palju ronge ja reisijaid seal on? Kui palju on vahepeal maaelu ja kui palju see takistab seda? Kui tihti on viaduktid? Kui palju on elanikke? Millised ja kui palju on kaubavedu?
Need numbrid on toredad, aga kui ma tausta ei tea, siis on raske midagi öelda. Nii et kui võimalik, lisa põhjalikum ülevaade. Või vähemalt asustust näitav kaart.
Lisada võib ka midagi elatustaseme, piletite hinna jm kohta selgitavat. Ehk on ka sul sõiduplaani?*******************************************************************
Saturday, November 8, 2014
Toitlustus Ühispeatustes - eeskuju Nõmmelt.
Sattusin Nõmmele sõõrikuid sööma. Ja tegelikult, miks ei ole meil selliseid ilusaid, soodsaid ja heade toitudega kohvikuid Ühispeatustes? kas riik või omavalitsused saaks kuidagi toetada seda, et need tekiksid? Muidugi, veelgi parem kui oleks müügil ka talukaup ja käsitöö...
Kardulasort oli väga hea! Morss juurde kõlbas hästi, Pontshikutest rääkimata. Praegu ollaks valmis mõne rongi peale kulutama 400 000 eurot. Äkki proovis selle anda toetuseks mõnes kohas?
Üks hetk, kus oli vabad kohad, et sain ka interjöörist pilte teha.
5 comments:
- AnonymousNovember 11, 2014 at 3:34 AM
Kas sööklad tuleks ette näha ja valmis ehitada jaamahoonetesse?
Reply
Vastavalt Balti raudtee eeskirjadele peavad einelauad olema ja töötama kõigis I, II ja III klassi jaamahoonetes. I klassi jaamaks on Balti Jaam, II klassi jaamahooneteks olid avamisel Rakvere, Narva, Tartu, Valga, Haapsalu, peale harujaamaks saamist ka Tapa. III klassi kuulusid näiteks Paldiski ja Jõgeva.
Aga kas Nõmme raudteejaam on nii oluline et ta välja ehitada vastavalt III või kõrgema klassi nõuetele - mh. einelaud, ja eralfi ooteruumid daamidele, III klassi reisijatele ja I-II klassi reisijatele? Tänud!
Reply
Kindlasti mitte? Seesama söögikoht on jaamale piisavalt lähedal. Paljusid jaamahooneid enam ei ole, või poleks otstarbekas ka neis midagi teha. Tapal küll võiks näiteks.
Pigem tuleks läheneda asjale "eemalt"! Tuled rongipeatusesse ja vaatad, mis on olemas. Asula ja reisijate eeldatav arv, vajadus müügipunktide, parkimisplatsi jm järele. Bussipeatuse ja -liikluse olemasolu ja sagedus. Möödasõitvate autode ja autosõitjate eeldatav arv. Matkajad Jne jne. Planeeritud teenuskeskused, nande vajadus ja suurus. Ning siis otsustadagi, mida antud peatuses vaja on. Kas lihtsalt kiosk ja/või müügiletid. Või hoopiski mingi hoone koos erinevate ruumidega, ooteruumidest alates ja külakauplusega lõpetades.
Näiteks Palupera. Kohalikud vajaksid mingit müügipunkti, samas on aga väga palju möödasõotjaid. Ülesõidu juures olemas ideaalne plats parklaks, bussipeatuseks (lähedal ka matkajate puhkepausi koht koos joogivee võimalusega). Lähedal küll Rõngu, aga tegemist erinevate kohtadega. Seega, selles kohas võiks olla umbes sarnane kohvikuhoone. Muidugi peaks seal olema müügil kohalik talukaup, käsitöö, metsasaadused. Platsil teenusbusside peatuskoht jne. Mida veel vaja, peaks küsima kohalikelt. Ning KOV koos roogoga leiavad võimaluse seda planeerimist ja osaliselt ka ehitust rahastada, olgu või praeguse 15 milj euro raames Kui koos on mitme otstarbega rajatisi, siis on põhjust peatumiseks ka möödasõitjal ja see tagab ka piisava arvu klientide olemasolu. Võidavad sellest aga väga paljud kohalikud tootjad, reisijatest rääkimata.
Muidugi oleks oluline ka Palupera lisamine rongidega seotud bussiliinide sisse. Näiteks (Tõrva)-Rõngu-Palupera-Otepää).Lisan siia ühe vana postituse lingi. Kükita baar asub metsa vahel, kui seal oleks parem toitlustus ja lisaks mõnele liha- ja maasikamüüjale veel midagi, oleks peatujaid palju rohkem.
Reply
Võtame nüüd sellise koha, nagu Husari.
http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/05/husari.html
MKM arvab, et kui üldse rongiliiklus taastada, siis piisab 6 peatusest liinil. Mina nii ei arva. Kui sessamas Husaris oleks teeärne peatuskoht koos kõige sobivaga, kas siis ei peaks peatuma rongid-bussid? Võib küsida ka vastupidi. Mida täpselt seal teha, on taas arutelude küsimus. Suhteliselt lähedal toimub Lindora laat. Mille poolest Husari halvem oleks? Lisaks tavapärastele teenustele Husari peatuses sobib see ka ideaalselt laadakohaks. Just selles mõttes, et kui oleks rongiliiklus, saaks terve kolmnurga pealt ka rongiga laadale tulla ja minna!? Olgu siis laat või iga kuu kevadest-sügiseni.- AnonymousNovember 11, 2014 at 12:32 PM
Kui Husaril on kaheteelise raudtee blokkpost, siis millal teine tee valmis ehitatakse?
Reply Husaril pole mingit vajadust kaheteelise järele. Piisab perroonist olemasoleva raudtee jaoks ja jeehat!
********************************************************
pühapäev, 9. november 2014
Mardilaat 2014 - maa elab veel!
Ma lihtsalt tahtsin laadal ära käia. Ega mitmekesi polegi väga põhjust minna, sest sissepääs üksi on 5 eurot. Mis teha, ärimaailm ruulib. Kindlasti teenib Suurhall ka müüjate pealt, seega, kas ikka peab lisaks küsima? Vaieldav teema. Eks siis oleks ka müüjate kohatasu suurem (see ehk niigi suur!?), aga teisest küljest kulutaks 5 eurot (või 10) pigem millegi hea ostmiseks. Ja võib olla oleks siis ostjaid rohkem, nii et kohatasu ei pea kõrgema hinnaga tagasi teenima. Küll aga meeldis, et olenemata laste arvust, oli perepilet 9 eurot! Kiitus selle eest!
Püüan siia ka linke juurde panna ja loodan, et millegagi puusse ei pane. Ka pildistamisel püüdsin jälgida, et tegijate nimed näha oleks, nii ehk lihtsam leida.Majja tulles olid üleval kohe toiduletid. Väga hea, sest nii sai pilgu peale visata ja alla minna, toidud osta aga alles tagasiteel.Mida öelda? Igati tore oli. Pühapäevane hommikupoolik ja seega ka vaiksem ning rohkem näha ja liikuda. Kui inimeste ostuvõime oleks suurem, võiksid laadad olla veelgi paremad ja paremad ka ostjate "saagid". Asi vast polegi selles, et hinnad oleks kõrged. Ei, pigem töö vääribki seda. Nagu väärivad paremat sissetulekut ka paljud teised.Kuigi MKM kord viskas nina peale, et nemad turuputkasid ehitama hakka, siis tegelikult on omavalitsuste panus viletsavõitu. Niisugune mulje jääb. Riigi panusest rääkimata. Vahepeal ju suure hurraaga räägiti teenuskeskustest jm, siis...miks ikkagi ei suudeta aidata tekkida korralikel teeäärsetel müügikohtadel? Niipalju sest juba kirjutanud ja kirjutanud teisedki. Küsida aga pole kelleltki. "Kodukant" vastab...õieti ei vastagi, sest see pole vist nende rida. Riigi ametkondadest pole ka lootust saada adekvaatset vastust. Jah, tegijad võiks ise teha! Aga selleks, et väiketegija suudaks midagi suuremat teha, on vaja eeldusi. Näiteks riigipoolset valmisolekut anda oma panus, et sellises kohas oleks koos kõik möödasõitjale vajalik (kohalikule kasuks muidugi). Vahel tundub, et ametkondades lihtsalt ei saada aru elementaarsetest asjadest!?Ja kus on siis suur Kesk-Eesti Taluturg Mäos?
Peipsi sibulast ma muidugi mööda ei läinud. Väga huvitav lahendus oli muidugi sibulat müüa ka korvides, nagu öeldakse kaks ühes!
Võhu veini nägemine aga tuletas meelde, et koduveine meil ikka veel ei müüda. Kuigi tegijaid ja pärjatud (Maaleht) tegijad juba üksjagu. Miks ometi?
Kõlleste kommimeistrid juba ammused tuttavad, nende toodangule jagub vaid kiidusõnu!
Ka Vana-Torokse tuntud nimi laatadel. Võtsin killukese suitsutatud lambamaksa.
Ristemäe talu teada-tuntud. Nii saigi käpp taha aetud Presidendi Kilule! Juustu muidugi ka natuke...
(loodan, et ei eksinud).
Ka siin ostsin õnneloosi. Ilusa kruusi sain!
Ja selle padja võitsin õnneloosiga!
Toidupakkumised ikka eurotasemel? Isegi sellisel laadal?
Loodust säästavad ka need autod? Nali naljaks...Üks väike märkus siiski. Mulle meeldib, et igat möödaminejat ei püüta ligi tõmmata keep smilinguga. Ja pildistamisega vist ei olda ka sellises kohas harjunud. tegelikult see ju reklaam ja ka välisturistid pildistavad!Kui palju näeb naeratusi?
"Suuremat kiirust ei vajagi siin, sest kiirraudtee jaoks ei ole piisavalt kaupu ega reisijaid."
ReplyPõdrad ehitasid Kerava ja Lahti vahele 220 km/h Oikoraja, 1524 mm laiuse. Vana raudtee on Helsingist Tampereni 200 km/h, edasi Lapimaale välja 160 km/h. Rootslased ehitasid inimtühja Põhja-Rootsisse 250 km/h Botniabanani.