Blogiarhiiv

teisipäev, 19. oktoober 2021

LIDL tekitab pinnavirvendust?

 

 
Millest tekkis Selveril idee, et siia tulles tekib efektiivsus ja räige papp hakkab voolama? Viletsast palgatasemest lähtuvalt?

Kahjuks ei paista ikka veel, et ärikad hakkaks aru saama, mis on efektiivsus. Kas Lidl teab?


 Tahaks loota, et  Lidli tulek on sattunud teatud mõttes heale hetkele. See lugu siin pole kaubavalikust vaid palgast ja efektiivsusest. Lugu räägib, et Lidl lubab keskmisest kaubanduse palgatasemest veerandi võrra kõrgemat palka, hetkel supermarketite keskmine mediaanpalk olevat 813 eurot. Enne kui artiklit lahkama hakata, tuletan meelde, et vist 2014 aastal ütlesid marketite juhid, et nemad "800-eurost miinimumpalka ei karda"! Pole midagi öelda, oma töötajaid marketid väärtustavad täiega, sest tänaseks on number juba 13 euro võrra kõrgemgi! COOP tänases loos annab lausa uhkustundega teada, et nende firmat peetakse sektori ihaldatuimaks ja töötasu on suures pildis sarnane teistega. Võib olla ulatub isei 814-ne euroni, seepärast ka kõige populaarsem töökoht? Veidi hiljem ütles Ülo Pärnits, et 1000-eurone miinimumpalk päästaks Eesti riigi...

Loomulikult ühtegi ärikat ei huvita mingi "päästmine". Olulisim, on kraapida kaukasse viimne kui sent, mis võimalik!

Ses loos on "väikeste tähtedega" kogu jutu sees ka tähelepanuväärne märge. Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski: "... Lidli avaldatud tunnitasude eest oodatakse aga oluliselt suuremat efektiivsust, kui keskmine Eesti kaubandustöötaja on harjunud". No ma tahaks loota, et LIDL tõepoolest suudab tuua Eestisse just efektiivsuse, ikkagi meie jaoks UUS välismaine kaubakett. Kui nende efektiivsus siiski tähendab põhimõtteliselt sama, mis on Selveris, Maximas või mujal, siis.... mnjah...
 
Muide, meie marketimaastik vajaks tegelikult väga karmi kätt. Pole vaja enam rääkida, et turg paneb asjad paika, sest kui ärikad ei soovi riiki päästa ega oma töötajaid väärtustada, siis ei tohiks lasta enam lisanduda ka uutel marketitel.  Lood nii Prisma, Maxima kui teised ketid annavad mõista, et nad peavad pingutama, ka palgarindel, aga ükski neist ei tunnista, et tegelikkuses on meil marketeid  (põrandapinda) vähemalt 2x rohkem kui efektiivsus nõuaks, nii kliendi arvu kui käibe kohta. Ja kui mainisin, et virvendus õigel ajal, siis see tähendas seda, et täna on ka kulud kõvasti kasvanud, eelkõige elektri hind.Seega peaks olema loomulik, et hakataks koomale tõmbama seda lapsikut lähenemist "ma teen marekti teise kõrvale ja seda nimetatakse konkurentsiks - see aga madaldab hindu..." Lapsikust lapsikum! Sest reaalsuses teatud piirist üle pakkumine on räige konkurentsi solkimine!

Uusi marketeid tohiks lubada ainult vanade asemele ja eelkõige just seetõttu, et arenenud maades on marketi (ruutmeetri) kohta kliente rohkem kui meil. Võimalusi on mitmeid - nt soovides uut ehitada või luua, tuleb samaväärne vana kuskil sulgeda või osta endale maja teiselt ketilt ja kasutada seda või ehitada taas võrdväärse pinnaga teise kohta. Omajagu aitaks kaasa ka kunagine piirang apteekide puhul, kus lähemale kui km uut luua ei tohtinud, aga see jääks nõrgaks.

Me olla täna (taas) koroonaga seisus, kus plaanilised operatsioonid võivad edasi lükkuda japeaminister lõhestab ühiskonda, selle asemel, et tervishoiuteenusele rohkem rõhku panna. Õdesid ja sanitare ei jätkuvat? Efektiivsust hindavas riigis oleks tööinimesi küllaga, palju sõltub palgast. Oma viletsa suhtumise tõttu tööinimestesse on Soomest raske kedagi tagasi meelitada. Mitte palga vaid eelkõige suhtumise tõttu. Efektiivsem riik, sealhulgas kaubandus tähendaks, et makse laekuks rohkem ja ka töötajaid oleks igal alal lihtsam leida. Paraku peaministril on teised plaanid - majandus põhja lasta! On see kuidagi seotud erakondliku poliitikaga, riik viie rikkama hulka?

Ahjaa, marketite omanikest ärikad ise häbenevad ka pakutavaid palkasid - töökuulutustes seda enamasti ei mainita. Edumeelsed ettevõtjad? Muidugi mitte, seepärast pole ka ime, et ise kannatatakse töökäte puuduse all! Palgad nüüd kasvavad? Natuke, võib olla mediaanpalk 831 euroni? Naljanumber, sest palgaootus on tõepoolest kõrgem ja töötajad seda ka väärt. Noh, mitte kõik ehk, sest meie töötajatel oskused vahel ülikõvad - viilimises. Vähemalt osadel. Aga ei saagi oodata suuremat efektiivsust, kui ärikas isegi ei mõista, mis see on. Miks peaks töötaja siis ennast tööga tapma? Eriti kui pole mingit paindlikkustki, kus saaks kasvõi osalise koormusega töötada?

Virvendus jääbki virvenduseks, mitte lainetuseks, tormist rääkimata!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar