Blogiarhiiv

reede, 29. oktoober 2021

Jalgrattaturism Puise Ninas, Invaturism Roostal ja Haapsalu rongi piletihind. Okt 2014.

 

Wednesday, October 1, 2014

Jalgrattaturismi seminar Puise Ninas.


Seminari algus nii vara, et Tallinnast tulija peab majutuse otsima. Ikka leiab.


Hommikul ärgas tunne minna mööda tänavaid, kohalikud piilumas...



Puise Nina.




Hanesid ja laglesidki oli näha. Aga eile õhtul Haapsalust tagasi tulles oli kuulda ja näh, kuis nad seekord kaugele juba läksid, kõrgel ja tihedalt.




Jalgrattaturismi seminar oli äärmiselt asjalik, osalejaid võinuks kindlasti rohkem olla. Minu jaoks andis see väga palju teadmisi. Juttu vestis Toomas Lelov.
Püüdsin hoolega süveneda teemasse ja kui seda teha, siis on tajutav, kui oluline selles äris on sajad pisiasjad ja samas ka usaldus. Koostööparnerite tase peab ju samuti olema hea. Lihtsalt lust oli kuulata ja asju arutada. Sests tegelikult võib iga osavõtja ükskõik kelle arvamustest mingi tõetera leida. Või vajadusel hoopiski vastuarvamusega midagi kummutada. Nali naljaks, aga sellised seminarid peaks olema ehk lausa kahepäevased, sest siis saaks lisaks ka õhtusel ajal seminariväliselt pikka juttu vesta.



Pauside ajal käisin linde piilumas.






Vahepeal viskasin pilgu peale ka puhketubadele.



Seminar tõesti hea. Lisaks Räägitud ülevaatele rattaturismi peensustest, sai arutada ka muid seonduvaid teemasid, bussipeatustest kuni kõikvõimalike peatuskohtadeni ja lisateenustele. Seepärast oli hea, kui sellistel puhkudel kohal mitte ainult majutusteenuste pakkujad kui näiteks ka omavalitsuste tegelased. Saab ju vahepeal ka muid asju arutada. 

Tekkis näiteks ka lühike arutelu bussipeatuste üle. Ootekoja ehitamisel võiks sees pink laiem olla. Miks? Satub rattaturist vihma kätte, teeb peatuse ehk ootekojas ja saab ka selga sirutada. On kohti, kus isegi mõned raamatud olemas. Need kõik on pisiasjad, kuid olulised. Muide, kui ööbid kuskil kämpingus, televiisorit pole, arvutis ei taha istuda ja õhtusel ajal ilm viletsavõitu. Liigutad varbaid? Ehk tõesti. Kui aga on riiulil mõned raamatud, turismiprospektid, loodusajakirjad...!? Ärge öelge, et sellel pole oma mõju! 
Ehk mõni "metsikum" turist ka väiksemas kohas ööbib selles. Üks vastuarvamus oli, et siis "kahjustame majandust"!?. Kuigi... ega see metsik turist nagunii majutusse ei lähe!? Küll aga jääb üldmulje piirkonnast hea ning hilisem vestlus kuskil turisti kodukandis sõpradega - selleski on potentsiaalsele uuele tulijale väga oluline kohalolnu üldmulje. Ehk selle positiivsus ja vaimustus.

Sama teema joogiveega. Kaevu puurimine tõesti kallis suvalisse metsapeatusesse, teeäärsed nõude jm. Küll aga on vanu kaeve, mis maantee või raudtee ääres. On need siis ohtlikud ja kahjuliku veega? Või kuidas tagada "avaliku joogiveekraani" võimalus asulas mõne hoone juures? Kas meil on kauplusi, kus seinal on joogivee kraan? Ei, sest tahetakse võtta matkajalt ikka viimast - MÜÜA talle vett! Jah, taludest ehk ka võimalus küsida, kas aga igasse lähed (tülitamine!?), sest mõneski koerad ehk lahti? Jne. Põhjuseid palju, aga ometi saab igasuguseid vajalikke asju pakkuda vahel väga odavalt ja rahasaamisele (kulutamisele) mõtlemata. Tähtsaim ikkagi soov midagi paremaks muuta!?






Kuigi seminar äärmiselt huvitav, siis mõnelgi suitsupausil lasin hetkeks jalga. Koht ju ka ilus ja mine tea, mida näed ehk jäädvustada saad.



Parajasti tundus olema sabatihaste rände tipphetked.










Hea kodune lõuna! Hea ka see, et saad vahelduseks hea õuna napsata või head mahla juua. Linnas seda ju alati ei saa. 
A kompott?









Ka metsvinte oli liikumas.



Väike paus ja....need võileivad olidki jälle käeulatuses....



Aitäh korraldajatele ja osalejatele. Päevag väga rahul.


Ööbima ma siiski seekord sinna ei jäänud, sest hommikul taas seminarile ja hoopis teisele poole. Põikasin aga majutusse, sest mis ma sest sumadanist ikka tassin.











Kui tahan, vaatan telekat, kui tahan, sirvin raamatut...






Hea muidugi kui kauplus kohe üle tee...
Head ööd!
 
**********************************************************************
 
 

Wednesday, October 1, 2014

Raskesti kättesaadav turism - seminar Roostal.


Aitäh, Raul Sas ja aitäh, Tiit Moor! Et kohale ja pärast ka tagasi sain.



Roostal väga suur puhkekeskus ja ka seminarid pidevalt. Koht on kena, ma ise küll puhkamiseks eelistan vaiksemaid kohti.
Uurisin natuke ka hindade kohta, aga see jäi napiks. Üldiselt tundus küll suhteliselt kõrgete hindadega. Raha paljude jaoks takistus ju puhkamiskoha valikul. Majake kahele 75 eurot hetkel koos hommikusöögiga. Vähe või palju? Pere jaoks aga tähendab 150 või 250 eurone puhkamine (suvel) tihti seda, et järgmiseks puhkamiseks peab juba teatud aja raha koguma...

Ärge võtke seda virisemisena, vaid vaadake asju ka vaesemate perede vaatenurgast. Muidugi on igal ettevõtjal omad kulud ja hind...saab olema selline nagu määratakse. Kas aga tulemata jäävate klientidega ka arvestatakse? See on väga oluline probleem!

Seekordne seminar oli puuetega inimeste tursimist, natuke ka üldisemalt neist, kel keerulisem-raskem puhata. Puuetega Koja ja allorganisatsioonide spetsialistid rääkisid väga hästi asju puuetega (nägemis-, kuulmis- jm puuded) inimeste seisukohalt, pöörasid tähelepanu erinevatele pisiasjadele. Kasutati veidi ka abivahendeid - pimedate käimiskepp, erineva nägemispuude tutvustamise prillid, ratastool. Ja tõepoolest, sellised näited ja praktilised katsetused annavad hoopis teiste tunde kui niisama jutt. Kas siis peaks kõikidele ettevõtjatele ja ametnikele tegema "invapäeva"? Mingis mõttes oleks see vägagi õige. Olgu siis majutusasutuses, kus selgub, et invatualett on valesti tehtud või Haapsalu promenaadil takistused. Raul sas, ise käimispuudega, mainis väga õige mõtte - liikudes (Tallinna Vanalinnas nt) ei ole üldse mitte tore kui mõnesaja meetri läbimisel tuleb kordi paluda teiste inimeste abi. Ning kas siis see on liigne virisemine või hoopiski....? Hiljem keegi mainis ka seda, et puhkamine peab ikka (ka puudega inimesele) naudingut pakkuma. Hulgim kõikvõimalikke puudusi ja takistusi seda ei võimalda. Mis siis teha?

Üks nüanss veel. Mina pole ettevõtja ja vaatsain asju oma nurga alt. Kui ühistranspordi ja matkade huviline, ehk soov olla NÄGIJA! Selles suhtes, et märgata asju, mõista seoseid, püüda neid näidata ja nende üle arutleda. Lektorid rääkisid väga hästi ja seda just siis puudega inimese vaatenurgast. 
Aga on ka teine oluline nüanss!
 Kes räägib ettevõtjate muredest? Või linnaametnike omadest? Sellel seminaril puudus justkui tagasiside soov. Oli küll ankeet, kuid kellegi arvamusi väga ei oodatud. Või jäi mul vale mulje? Kogu päevaprogramm oli rääkijalt-kuulajale! Ometi on ju PIK justkui Sotsiaalministeeriumi jt partner. Ehk neilgi oleks parem kui oldaks väga põhjalikult kursis teise poole probleemidega? Sest omavahelistes suhetes riigiasutustega saaks ju ka neid puudutada. Mitte et see peaks olema PIK-i põhiülesanne, kuid minu jaoks on oluline arutlemine, mitte ühepoolne rääkimine!

See kõik ei seganud muidugi mind teadmisi kogumast.

======================================================

Lisan siia ühe artikli, täna, 03. 11. 2014.. 
Täna seda lugedes leidsin endale vaid kinnitust. Riik ei kaasa kodanikuühiskonda, vaid püüab suhelda vahendajatega kui nii võib öelda. Värske teema, puudega inimeste tööhõive, on jõudnud järgmisse etappi. Toompeal, kuhu invaliididel ligipääsu pole (meenutame lugu, kuidas neid petitsiooni vastuvõtmiseks sinna upitati), ei ole soovi rohkem invaliidide pöördumise teinud ELIL-ga kohtuda. Selle asemel kutsuti esindama PIK. Seesama seminari korraldaja, kes minu jaoks tundus olevat seminari läbiviija ja "koolitaja", kuid mitte vahendaja. Sest koolituse tulemusel ju õiget sidet teise poolega ei tekkinud.
Komisjoni otsus (huvitav, et komisjoni juht, sots Pikhof ei mäletanud äsja toimunud koosolekust midagi, mälunõrkus?) näitabki, et reaalsetest hädasolijatest püütakse eemal olla. Ehk puudega inimestest kui sellistest. Piinlik?


=======================================================





















Ligipääsetavuse parandamine? Väga õige küsida seda just Haapsalus! Sest KÕIGE ESMANE probleem vajabki esmast lahendamist! Et näha ilu ja puhata...










Ootasin rongi. Ei tulnud. Ootasin bussi. Ja pildistasin.

Foto: Tiiu Kammiste.



2 comments:

  1. Väga kenad sügispildid- tõeline nauding vaadata!!
    Päikest Teile jätkuvalt!

    Reply
  2. Olid kaks kena päeva!

     

    *********************************************************

     

     

    Monday, October 6, 2014

    Mis hinnaga sõidaks haapsallane rongiga?

    Viimasel ajal on minult küsitud mitmeid kordi, milline on Haapsalu (Rohuküla) raudtee perspektiiv? Sinnakanti midagi, sest perspektiive on erinevaid. Haapsalu raudtee toimimise perspektiivid on väga head. Selle raudte ehitamise perspektiiv on aga vägagi kahtlane. Sest võimul olija (ehk peamine neist), ei taha nähagi millegi kohaliku arendamist. Sõnadele (tühjadele) ärge pöörake tähelepanu. Näiteks kui rongifänn, kes mõne korra reaalses elus ka rongiga sõitnud, ei suuda pika jutu sees selgeks teha, kas rong tuleb või ei. Sest tema jaoks ei oma selline pisike probleem mingit tähtsust.


    Püüan kokku panna üksikuid andmekillukesi, mis siin-seal välja tulnud. Meelde on jäänud, et Riisipere-Haapsalu raudtee ÜLALPIDAMINE minevat maksma 5 milj eurot aastas. Ärme ehitust üldse arvesta. Tuleb see raha EL-ist (kui Reformierakond tahab) või võtame laenu, nagu pakutud IRL-st või ka Urve Palo sotside hulgast. Ahjaa, Urve Palo arvas, et selle laenu eest ta sõdib PEALE valimisi, kui ta äkki KOALITSIOONIKÕNELUSTEL oodatud.

    Nii, püüan siis siin midagi lapata. Riisiperest Haapsaluni on laias laastus 60 km. Elron maksab sõitmiseks Edela infral ca 6 milj eurot aastas. Eesti Raudtee arvutuste kohaselt oleks Haapsalu raudtee ülalpidamiskulu 5 milj eurot/aasta. Kui vaadata Edela kulu, siis oleks kilomeetri (võtame laias laastus 240 km) ülalpidamine 27 000 eurot. 60X27 000
    oleks 1, 62 milj. Huvitav. Kapitalistliku arvestuse järgi läheb kõik sassi. Riik, kes olevat halb peremees, tahab selle tee eest aastas 5 milj. Edelaraudtee, dotatsiooniröövel, lepiks ca 3x vähema summaga!? Heakene küll, Riisiperest Haapsaluni (Rohukülani) oleks raudtee elektrifitseeritud. Lisame ca....% ja saame laias laastus 2 milli ehk natuke peale!? Kui palju siis oleks ikkagi Haapsalu raudtee ülalpidamiskulu? Just nimelt Riisiperest, arvestamata sellega, et Riisipereni rongid tühjavõitu.

    Kompetentsi puudumise tõttu (MKM-i ühes harus) ei lootnudki ma, et 5 milj oleks adekvaatne summa. Kui palju siis tegelikult oleks Haapsalu raudtee (Riisiperest, võsa vahelt) ülalpidamiskulu? Ja kui palju annaks juurde pooltühja rongi ületäituvus enne või peale Riisiperet?


    Kas on meil mõni UURIV ajakirjanik veel elus?

    Sest see teema vajaks väga põhjalikku uurimist. Erinevad osapooled toovad erinevaid numbreid välja, võimalusel omapoolset suhtumist "kallutades". Kui suur siis ikkagi on raudtee ülalpidamiskulu? Sellest sõltub ju dotatsiooni osakaal. Erinevates kohtades on toodud dotatsiooni osakaaluks 70/30, ka 60/40. Kui aga ülalpidamiskulud on tegelikkuses (hea peremehe poolt!) kaks korda väiksemad kui välja tuuakse, oleks ka dotatsioon väga väike ehk pea olematu!?

    Ärme unusta, et on palju neid, kelle arvates see raudtee "ei tasu ennast ära" Tasuvuse arvutamiseks on aga vaja kõigepealt numbrid selgeks õppida!

    ***********************************

    10. 10.

    http://online.le.ee/2013/03/27/suur-riigikogu-majanduskomisjon-kuulas-raudteearutelu-huviga-ja-palus-tapsemaid-arvutusi/

    Suure sõnul tekitas komisjonis segadust raudtee hoolduskulude küsimus. „Kui tasuvust arvutasime, siis me ei võtnud arvesse raudtee hoolduskulusid — see oli raudteeekspertide arvamus, et uue vastehitatud raudtee puhul on hoolduskulud marginaalsed. Komisjonis ei jäädud vastusega rahule — majandusministeeriumile on Eesti Raudtee väitnud, et lõigu ülalpidamine või hooldus läheks aastas viis miljonit eurot maksma. Kaks vastuolulist väidet ajasid komisjoni segadusse,” kirjeldas Suur.

    Tuleb välja, et ma olen raudtee-ekspert!?

    6 comments:

    1. Tegelikult on püstitatud head küsimused. Vastused peaks tulema nii ministeeriumist kui ka Eesti Raudteest. Kui nüüd tõepoolest ühel ilusal päeval läheb Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehituseks, siis kuhu tuleksid peatused, kuhu möödasõiduteedega peatused. Lisaks reisiliiklusele võib juhtuda, et tuleb ka kaubaliiklusele mõelda. See omakorda tähendaks vajadust Rohuküla sadamas teatud töid teha, vähemalt planeerida selliselt, et olla valmis nii reisi- kui ka kaubarongide vastuvõtmiseks/saatmiseks, samuti reisi-ja kaubalaevade teenindamiseks sadamaehitised. Lõppkokkuvõttes võib antud raudteelõik tuua Lääne-Eestisse arvestaval hulgal otseseid ja kaudseid töökohti.

      Reply
    2. Aitäh, Anonüümus!

      Vähemalt Lääne Maavalitsuses tegeldakse nüüd üpriski aktiivselt trassi planeeringuga, seega üks eeltöö tehakse usutavasti enam-vähem tasemel ära. Õnneks saab nendega ka väga hästi suhelda.

      Sellise planeeringu tegemiseks ongi vaja väga mitmekülgset koostööd. Kindlasti mitte nii nagu näiteks Eesti Raudtee tegi KOV-dega jt perroonide renoveerimisel.

      Muide, raha kulutati ka Lilleküla ideekonkursiks, nagu nüüd kulutatakse RB jaoks, ka terminali ideekonkursiks. Erinevalt Haapsalu raudtee planeeringust, tehakse RB planeeringut täiesti valesti. Hulganisti trassivariante versus mitemete ettepanekute, looduskeskkonna ja maaelu vajaduste eiramine ja "määramatusse tulevikku lükkamine".

      Reply
    3. Kui pikk hakkaks olema reisirongi orienteeruv sõiduaeg liinil Tallinn-Keila-Haapsalu-Rohuküla ideaalsel raudteel?( kiirreisil ja tavareisil). Kas kõik reisid sõidaksid Rohukülani või ainult osaliselt? Millised peatused tuleksid liinile Riisiperest Rohukülani? Pakun ise Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Taebla, Uuemõisa, Haapsalu ehk mõned veel? Kas planeerimisel on arvestatud ka Ungru endise sõjaväe lennuväljaga, et ka sinna ehk kunagi hiljem harutee vedada. Kunagi ei või teada, kuidas võib saada kasulikuks antud lennuväli tulevikus ühiskonnale (antud idee käesoleval hetkel küll utoopiline, kuid mõelda tuleb siiski suurelt)

      Reply
    4. Tänud, Anonüümus!

      Haapsalust Tallinna on 104, 4 km. Seega (arvestades väiksemat kiirust peale Pääskülat) oleks sõiduaeg laias laastus kiirrongil 1 tund, Rohuküla lisaks veel minutit 10. Kui tõesti lõiguti saaks sõita ka 160 km/h, lüheneks sõiduaeg veel, olenevalt nende lõikude pikkusest. Kiirronge peaks olema paar tükki päevas, esialgu, näiteks Peterburi ja või Tartu kiirrongide "pikendusena". Kui need ennast õigustavad, saaks neid lisada.

      Töölesõiduaegadel ja üldiselt peaks olema rongid, mis teevad 13-14 peatust, seega võtaks Haapsalut Tallinna sõit umbes 1, 5 tundi. Vahepealsete peatuste olulisust näitab ka võrdlus Tartu kiirrongiga, ilma nendeta oleks täituvus kohati väga oluliselt väiksem. Usun, et see sõiduaeg oleks valdavale enamusele rahuldav.

      Rohukülani sõitvate reisijate % on väga raske ennustada, tõenäoliselt võiks see olla erinevatel ajaperioodidel 20-40%. Samas, alati on võimalik kombineerida, näiteks 10st rongist sõidaks Rohukülla 6. Kõik sõltub jaamade arvust, parvlaevaliiklusest, reisijate vajadusest jm.

      Lisaks neile on vaja veel Nigula-Leediküla ja Kastani. Leediküla (ei pea peatuma iga rong) just asupaiga tõttu Taebla kooli lähedal, sobiva asukohana parkla rajamiseks Noarootsi poolt tulijatele ning sinna suunduvatele matkajatele. Kastani aga oleks Haapsalu paneelelamute rajooni inimeste jaoks parim variant, oluline on ju ka sinna jõudmine, sest Haapsalu jaamast jääb see jalaliikumiseks tänapäeva mugavuste juures natuke kaugeks.

      Hetkel tean, et planeeritakse ka ühendus(võimalus)t Kiltsi tööstusalaga, lennuvälja kohta ei tea. Kindlasti peaks selle võimalusega arvestama, vähemalt projekteerimisel, isegi kui kohe mingit haru ei tule. Samamoodi tuleb jaamade üle otsustamisel arvestada potentsiaalsete võimalustega (näit tööstusküla Taeblas vm). Seega, Riisipere ja Haapsalu vahel peaks hea sõiduplaani tagamiseks olema kaks jaama ning siin tulebki otsustada, mis on parimad vahemaade ja võimaliku tööstuspotentsiaali suhtes. Risti peaks tõenäoliselt olema üks jaam, teine seega...Taebla?

      Muide, muidugi võib kaaluda ka Turbat. Isegi perspektiivis, et Riisiperet sii vaja poleks!? Kuigi Turba-Vasalemma jaamavahe oleks vist liiga pikk, et sobivalt reisirongide vahetust tagada. Põhimõtteliselt on kõik võimalik.

      Reply
    5. ma arvan, et unistused on väga suurejoonelised ja seetõttu need võivadki unistusteks jääda. 10 rongipaari päevas Haapsalusse ? 160 km /h regionaalsel teel, - milleks, kui peatusi on niikuinii tihedasti ? Elektrifitseeritud, ehkki selline tee on 25-30 % kallim ja ka kallim ülal pidada ?

      Minu hinnahgul täiesti ebarealistlik.

      Stagnaajal oli hoopis vähem Haapsalu ronge , ehkki rongiliiklus üldiselt oli tihe. Ka tänapäeval oleks vajadust ehk maksimaalselt 4-5 rongipaari jaoks..Vaatame Haapsalu-Talinn suunda .Üks varahommikune, mis väljuks k 7.00 ja jõuaks Tallinna nii 8.30 kandis. Teine ennelõunane, mis jõuaks pealinna keskpäevaks.Kolmas õhtune, mis väljuks Haapsalust ehk nii 18.00 paiku. Võib olla on vajadus ka pärastlõunase rongi ja hilisõhtuse rongi jaoks kasvõi Riisipereni, kus saaks Tallinna rongi ümber istuda.

      1987.a. väljusid rongid Haapsalust Tallinna niiviisi :
      Haapsalu 6.10 -Tallinn 8.38( ümberistumine elektrirongi Riisiperes )
      Haapsalu 9.20 - Tallinn 11.40
      Haapsalu 13 .15-Tallinn 15.52( ümberistumine Riisiperes )
      Haapsalu 17.46 -Tallinn 19.55
      Haapsalu 21.20 - Tallinn 23.42

      Ja vajadused olid kaetud.

      Tallinnast Haapsallu läks kah vaid 3 otserongi, lisaks sellele veel 2 Riisipere- Haapsalu rongi, millele sai Tallinnast tulles ümber istuda.Rongaiajad olid ühitatud.Rong Riisiperest ei startinud enne kui elektrirong Tallinnast oli Riisiperre kohale jõudnud

      Meil tuleb arvestada, et igale rongisõidule peab riik kõvasti peale maksma ja väga tihedalt nii väiksesse kohta nagu Haapsalu pole neid lihtsalt võimalik teha.

      Reply
    6. Tänud!

      Ajad on muutunud ja inimesed on muutunud. Rapla suunalt on tunduvalt rohkem ronge ja ainult osa neist alustavad Viljandist, Türilt või Pärnust.

      Et tagada reisijale normaalsed liikumisvõimalused (Riisiperest on tööpäevadel 12 rongi ja oleks vaja veel 2), siis 4-5 rongiga mängimine kuulub rohkem liivakasti, mitte tänapäevase liiklemissüsteemi valdkonda. Miinimumarv Haapsalust oleks 10 rongi, millest vähemalt 2 võiks olla kiirrongid, ülejäänud 13-15 peatusega. Kes vähegi kursis praeguse süsteemiga teab, et inimene ei soovi jõuda sihtpunkti (võtame Tallinna) tund, kaks või rohkemgi enne vajalikku aega. Siis rongile lihtsalt ei tulda. Seda enam, et sama ajakadu võib juhtuda ka tagasiteel. Pealegi, kõik ei sõida Tallinna, sõidetakse ka Laagrisse (bussile), Järvele, Keilasse, Sauele, Turbasse. Igal pool on koolid ja töökohad. Kui neid ei oleks mujal kui Tallinnas, siis ehk tõesti võiks panna ühe pika koosseisu, mis toob kõik kohale natuke enne "päeva" algust. Kas see siis tähendab, et üksiti võib osa Riisipere ronge ka käigust ära võtta? Eks rääkige sellist asja Vasalemma, või hoopiski Kohila, Kehra jt kantide elanikele, kahtlustan, et nad võivad Su ära lintshida Ja muide, tööpäev võib alata nii kl 8, 9 kui 10!? Oled nõus? Ja vahel sõidetakse Tallinnast edasi Ülemistele vm linnalähipiirkonda.

      Kui üks jõuaks Tallinna 8. 30, millega kolmandik jääks hiljaks, teine kolmandik jõuaks õigeks ajaks, kolmas osa aga liiga vara....siis miks sarnast süsteemi ei rakendata kõikidel liinidel?

      Pealemaksmine sõltub ikkagi väga palju reisijate arvust, kuludest jpm. Ning kui MKM pakub prohmaki välja, et Haapsalu lõigukese ülalpidamiskulu on 5 milli ja hiljem selgub, et ehk isegi kuni 3 korda vähem....siis ongi riigis matemaatikaga midagi valesti. Kõigele lisaks, Haapsalu liin on väga hea ka vastupidises suunas sõitmiseks. Puhkajaid on küllaga ja rong mitmekordistaks nende arvu nii suvel kui talvel. Seega peab kartma pigem liiga suurt sõitjate arvu, millega porgandid hakkama ei saa. Samamoodi nagu mujal Eestis.

      Ahjaa, ka praegused Elroni kulud on paljuski optimeerimata! Küllap oleks ka seal võimalik kulusid kokku hoida. Nagu parandab piletitulu seegi kui Riisiperest Keilani sõites pole rong pooltühi.

      Muide just praegu, kui Tallinna ja Tartu vahel rongide arv kasvas, kasvas ka reisijate arv. Ja mujalgi. See seos ei ole juhuslik, vaid täiesti loogiline.

      Ikkagi olen ma tänulik Su hinnangu eest, sest just sellised asjad panevad kõike veelgi hoolikamalt läbi mõtlema. Ning seda, kas teha elektrifitseeritud, sest ronge on, või teha elektrifitseerimata ja osta diiselronge juurde, ma kogu aeg mõtlengi. Ehk kõige rohkem selle raudtee juures üldse.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar