Blogiarhiiv

Neljapäev, 4. november 2021

2021. Muldmetallid meie 4-realistel maanteedel.

 

 
 

Kuna päises näeb vaid osasid postitusi poolikute pealkirjadega ja oktoobrikuu "uputasin" teiste postituste siia kopeerimisega (VAREM EESTIMAA BLOGI 2 ja EESTIMAA LOODUSE BLOGI ning kogemata KUSTUTATUD POSTITUSTE FOTOMATERJAL), siis on vaja ka ülevaadet, mida ikkagi leida.
Nii palju siis sai postitusi ja proovisin tundide viisi nende linke postitada.... millegipärast aga suur osa sellestki tehtud tööst läks kaduma. Teie jaoks siin nüüd kerimist muidugi palju, aga see-eest kõik postituste pealkirjad olemas, neile klikates ka neid näete!

Südamest vabandused ja kohtumiseni!

Mõned tänavused värsked postitused nimekirja lõpus!


Paldiski.

Seos pildi ja pealkirja vahel? Vihjeks ütlen veel ka, et roll on siin meie puursüdamikel, mille eesmärgiks siis teada, mis meil maapõues olemas. Põhjalikuma seose saamiseks tasub lugeda värsket, novembrikuu Eesti Loodust. Alvar Soesoo artikkel "Väärt metallid Eesti maapõues" annab aimu, kuhu suundume. KUIDAS suundume, on iseasi. Esmalt tuleb mulle meelde fosforiit ja mitte ainult omaaegse "sõja" võtmes, vaid ka see, et aastaid tagasi ühes telesaates Mart Helme poetas kohe alul, et "muidugi peaks me kaaluma kaevandamist". Tänaseks olen ise EKRE ridadest ammu lahkunud ja osalt on nendes pettumuse põhjuseks ka nende keskkonnaalane tase alla Kroonlinna nulli. Kusjuures ma ei vaidle üldse vastu, et igasuguseid maavarasid tasub uurida, kaevandada ja töödelda. Vastupidi, peabki seda tegema, ainult et kuidas ja millal?

Soesoo: "Paaril viimasel aastal oleme arutlenud rohepöörde üle ning soovime puhtama ning mõistlikuma maailma nimel sellesse panustada... Siht on tunduvalt vähendada keskkonda paisatavate heitmete kogust ning muuta kasvuhoonegaaside heide lausa olematuks aastaks 2050. Seda ei suudeta teha, kui eeldame, et majandus peab üha kasvama.

 See eeldus on saatanast! Iga mõtlev inimene peaks eeldama, et kasvatama peame kõike ja igas mõttes jainult VAJADUSE järgi! Ning kõik, kes rõhutavad pidevalt just majanduskasvu olulisust, tuleks kooli tagasi saata. Me ei tohiks ammu enam rõhuda majanduskasvule vaid selle asemel on vaja efektiivsuse kasv muuta eesmärgiks. Kohati väga radikaalsete meetoditega, nt vähendades kaubanduspindu vähemalt poole võrra. Konkurents pole ka enam ammu edasiviiv jõud vaid on muutunud vastupidiseks. Tapmiseks. Nii majanduse, keskkonna kui inimeste. Põhitõeks on, et efektiivsuse kasv on see, mis hoiab majandust inimeste heaolule vajalikul tasemel, kuid samas vähendab loodusressursside tarbimist, mille tulemusena väheneb ka saaste.

Üle kuuekümne riigi on andnud teada, mil moel nad plaanivad rohepöörde ellu viia. Saaste, iseäranis atmosfääri paiskuva saaste, vähendamiseks tehakse ümberkorraldusi transpordis, energiatootmises ning ruumide küttes ja jahutuses Et neid ülesandeid seniste teadmistega lahendada, vajame mitu korda rohkem metalle, kui praegu kaevandame. Võimalik, et ka Eestil on oma osa kasvaval metalliturul.

Kui esmalt mainiti, et oluline osa turust on Hiina käes, siis selgelt peab neist hoidma nii kaugele kui võimalik või õigemini neid meist ehk Eestist. Piltlikult öeldes, kui sõjapiirkondadest kliimapagulasi võime mõned kümned aastas enda juurde lubada, siis hiinlasi küll mitte! Aga sellest lõigust saame aimu hoopis rohkemast, sh sellest, et rohepööre on kaval asi, mille vett sogavad erinevate valdkondade hiiud, sest raha lõhna haistatakse kaugemale kui keskkonnasaastet. Ning et väga palju tuleb meil ehitada midagi uut või vähemalt renoveerida ja seda just nende huvides Meie huvides see ei ole, aga ..... Rahale see meeldib!

Meil, Eestis, ei saa mõistlikust rohepöördest juttugi olla, kui asju tõsiselt võtma ei hakata. Ükskõik kes hakkab rääkima Rail Balticust, lennujaama alusest tunnelist, täies ulatuses uutest 4-realistest maanteedest, kogu raudtee elektrifitseerimisest jm hulluprojektidest, tuleb rohepöörde kavandamise juurest sõna otseses mõttes kohe minema peksta.

Tuntuim on meil ehk must kilt (varasemalt erinevate nimetustega nagu graptolliitargilliit jm), mis sisaldab uraani, vanaadiumi, tsinki ja molübdeeni, nende sisaldus on paarisajast grammist kuni paari kiloni tonni kohta. Seda kivimit on meil üle 60 miljardi tonni ehk kogu sellest kättesaadava uraaniga
 võiks kogu inimkond toimetada sajandeid. Niisugune ettekujutus annab ehk selge pildi, kui vähe meist järgi võib jääda, kui eesmärk on nauru-sündroomi järgi talitada.
Kilda peal asuv glaukoniitliivakivi aga sobib kaaliumi tootmiseks. Järgmine, fosforiit, on haruldaste muldmetallide ja fosfori allikas. Fosfaatne aine peitud brahhipoodide kodades. Veel uuem avastus ja olulisem on neis leiduvate muldmetallide sisaldus.Lantaani sisaldus 40-800 grammini, tseeriumi parimal juhul kuni 3 kilo, neodüüniumi 1,8 kilo tonni kohta. Selliste metallide tarneprobleemid Euroopas on kõige teravamad. Nende metallide tootmisega on Euroopas suured probleemid, olulisim tehas asubki Sillamäel, tooraine tuuakse kaugelt välismaalt. Nähakse ette, et kui hakata kasvõi fosforiiti tootma, peame kompleksselt ka muu väärtusliku kätte saama. Autor toob näite, kus keskmise suurusega maht tähendaks 5 miljonit tonni tooret aastas, siis saaksime peale fosfori 120 tonni uraani, 27 tonni tooriumi, ja kuni 900 tonni haruldasi muldmetalle. Hetkel on roodiumi hind üle 430 000 dollari, pallaadium üle 60 000 kilo eest jne.
Väärtuslikku metalli saaks ka merepõhjast ja jäätmemägedest., ainuüksi Sillamäe "rohelises mäes" on uraani umbes 1200 tonni, Maardus aga hinnanguliselt 3650 tonni. Uued telerid, (elektri)autod, arvutid, telefonid jm kõrgtehnoloogiaseadmed on ju majanduse edu võti? Need jpm vajavadki neid kallihinnalisi metalle. Ka suuremad tuugenid vajavad kuni kaks tonni haruldasi muldmetalle tuugeni kohta (kuigi veidi on see väide kahtlane just sõna HARULDASTE muldmetallide kohta, vask jm nende hulka ju ei kuulu).

Aga lugege ise, põhjalik artikkel tänases võtmes ja ei tohi unustada, et EL-il on strateegilise toorme kaevandamiseks luba "olemas". Ehk nad ei pea asukohariigi käest midagi küsimagi! Kas keegi on meid juba maha müünudki?
Küll aga tasub mõelda igal inimesel, kes 4-realiste maanteede arutut ehitamist propageerivad, et iga (uus) auto meil ja neil tähendab suuremat tooraine vajadust. Nagu kõik muugi meie ümber. Siia sobib tuua ka ühe tipp-poliitiku arvamus lennujaama tunneli loodusvarade kasutamise mahu kohta: "aga milles probleem, kõik on ju hinna sees"!  Kooli, tagasi kooli!

Igasugune uue tootmine, ehitamine jm peab olema selgelt läbi mõeldud ja põhjendatud. Ah et me oleme nii väikesed ja mis see aitab, kui oma teedel piiraks autodevoolu? Ja vähendaks igasugust tootmist ning kahtlase väärtusega kaupade vedu (kaugelt)? Maapõuevaradelt oleme suured ja kaevandama peame vaid nii palju kui on hädapärast vaja, mitte selleks, et tööstushiiud saaks saasta tootes keskkonda saastada. Isegi näiliselt heasoovliku rohepöörde raames. Seega, tulevikus ehk ainult ISE kaevandades enda jaoks ja veidi ka müügiks!

Pildil olev Paldiski aga on ju Pakri poolsaar ja seal paljanduvad mitmed kihid oluliste maavaradega. Valmis laevadega või isegi ainult kohvris maavarasid välja vedama ollakse kärmed. Nii seostubki meri ja laev (muld)metallidega jm maavaradega.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar