Blogiarhiiv

Laupäev, 6. november 2021

2018 veebr. KADUNUD POSTITUSED. Kulna rongiõnnetus.

 

 
Sain ühe käkiga hakkama. Aga õnneks, ega mu jutt polegi kõige olulisem ja seda saan alati juurde vadrata. Kuid kogemata arvasin, et EESTIMAA BLOGI 2 postitused on nüüd kopeeritud siia. Tuhkagi, 2017 ja pool 2018 aastast puudub ning .... kustutasin blogi.
Lugejate kommentaaridest ju ka kahju. Õnneks on fotod enamuses kõvakettal ja saan vähemalt need üles panna. Mingid mõtted ka juurde.

 
 
Sellised asjad pole naljaasi. Ja sisuliselt kahe süü - autojuht ja Eesti Raudtee. Viimase pidev jonn on õnnetusi rohkemgi kaasa tuua ja kuigi alati võib kahelda, kas foorid ning tõkkepuu hoidnuks need ära, siis kindlasti suurema osa neist!




 
 
 https://www.err.ee/684698/endine-vedurijuht-onnetuse-eel-ei-joua-suurt-midagi-moelda

Endise vedurijuhi Neeme Sihvi sõnul ei jõua vedurijuht õnnetuse eel eriti midagi mõelda, sest tegutsemiseks jääb tavaliselt vaid mõni sekund. Vedurijuhi üks eesmärk on enamasti rongil pidur põhja panna ning kabiinist ära joosta.

30 aastat vedurijuhina töötanud Sihv kirjeldas "Ringvaatele" antud intervjuus, et rongi kiirus õnnetuse eel väga suur ei olnud, kuid veoauto võis sõita üsna suure kiirusega. Sellisel juhul jääb rongijuhile Sihvi sõnul reageerimisaega väga vähe, võib-olla 4-5 sekundit.

Sihv märkis, et kui pärast 2014. aasta aprillis Raasiku raudteeülesõidul juhtunud kahe hukkunuga õnnetust räägiti, et signalisatsioonid paigaldatakse rohkematele ülesõitudele kui nõuded ette näevad, siis Kulna ja ka väga ohtliku Vasalemma ülesõiduni ei ole jõutud.

"See oleks üks põhjus, miks avarii juhtus," sõnas ta.

Eesti Raudtee teatas pärast Kulna avariid, et tõkkepuu saavad pea kõik ülesõidukohad.

Sihv selgitas, et õnnetuse eel ei jõua vedurijuht suurt midagi mõelda.

"See ongi sekundite või murdosade küsimus. Täispasun peale, pidur põhja. /.../ Tal polegi suurt midagi mõelda, võib-olla seda, et nüüd käib pauk. Midagi muud mõelda ei jõuagi," rääkis ta

"Kui jõuad, siis jooksed kabiinist ära. /.../ Tema ei jõudnud vist. Peamine mõte ongi kabiinist, puldi tagant ära joosta, et juhul kui kabiini kokku pressib, siis sa ei jää kuskile vahele, sest pidur toimib samamoodi edasi, sa ei pea seal puldi taga olema. See pole nagu auto puhul, et pidurid lahti lasevad. Nii et jalga lasta on teatud määral eesmärk," lisas endine vedurijuht.

Ta tõdes, et vedurijuht peaks avariisid külmalt võtma, olgu neis inimkannatanuid või mitte. "Seda tuleb lihtsalt võtta, sest tihtipeale sa tead, et oleksid ei aita. Ei ole mõtet olekseid tegema hakata, ega see unenägusid ära ei hoia," ütles ta.

Sihv meenutas, et tema enda raskeim kogemus oli see, kui ema ja laps Rapla lähistel rongi ette jäid. "Laps jäi õnneks ellu. See oli natuke positiivsem pool. Ega see hea tunne ei olnud, kui sul on silme ees ikkagi naisterahva tolle hetke pilgu ära pööramine lapse poole - ta vist vaatas last. Selliseid momente muidugi ei unusta," meenutas ta.



























 











 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar